Nõukogude rahvaste interratsionaalses võitluses parima tuleviku nimel uue riigikorra kehtestamisel võitlesid paljude rahvuste esindajad õlg õla kõrval ühise eesmärgi nimel. Selles võitluses on suur osa meie rahvusväeosadel eesti punastel kütiväeosadel kodusõja rinnetel kaheksanda Eesti laskurkorpuse suures isamaasõjas. On olemas umbkaudne arvestus, mis räägib sellest, et näiteks suure isamaasõja päevil 5000 eestlast võitles väljaspool Eesti rahvuskorpust. Osa nendest on saanud meil juba tuntuks, kuid sees seisab veel suur töö, et selgitada välja kõik need, kes andnud oma parima. Meie relvajõudude tugevdamisele ja võitlusele nii kodusõja kui ka suure isamaasõja rinnetel. Ja nüüd võidupäeva künnisel, tuletasime meelde. Mõnda neist. Ma ei esine kui ajaloolane, vaid lihtsalt inimene, kes on tuttavaks saanud paljude Eesti soost sõjameeste isiklike andmetega arhiivitoimikutest eriti sel perioodil, kui tuli töötada meie uue Eesti nõukogude entsüklopeedia heaks, kus tuli palju, kirjutati biograafilise artikleid. Tööarhiivis viis mind isiklikke tutvusteni nii mõnega nendest. Ja just nende isiklike mälestuste põhjal tahaksin rääkida nii mõnestki sõjamehest kel on aukoht meie rahva relvastatud võitluses nõukogude võimu eest. Täna on Karl rähist. Karl Räni sündis Oudova maakonnas talupoja perekonnas. Lõpetas seal kirikukooli neljaklassis algkooli oli kolm aastat Polja raudteejaamas Oudova lähedal postiosakonna valvuriks ja siin ta õppis ära Telegraphi asjanduse. Nii et kui ta 1914. aastal mobiliseeriti tsaariarmeesse, siis küll väljaõppinud telligrafist saadeti teenima Narva. Sealt sattus ta Kroonlinna sideväeossa ja arvestades tema eriala, saigi allohvitseri auastme ja just Kroonlinnaperioodil toimuski tema kujunemine. Juba üleminek int revolutsiooni teele veebruarirevolutsiooni päevil. Tema kui Telegraph pidas kroonlinnast ühendust Petrogradis asuvate politsei valitsuse telegrafistidega oma kolleegidega ja sainidelt andmeid olukorra kohta Petrogradis ja neid andmeid teateid ta levitas siis juba kohapeal kroonlinnas, aga need andmed olid tol ajal muidugi väga põnevad. Ja kui mõne päeva pärast peale veebruarirevolutsiooni algust tõusis üles Kroonlinna garnison, siis oli Karl Räni samuti ülestõusnute seas. Kolmandal aprillil saabus peale kauaaegset immigratsiooni solekut tagasi kodumaale Lenin. Tema vastuvõtu Soome vaksalis Kroonlinna madruste koond. Salga koosseisus oli ka Karl Räni kuulis seal Lenini ajaloolist kõnet. Ta võttis osa juuli demonstratsioonist samuti Kroonlinna madruste koondsalga koosseisus Kroonlinna madruste koondsalga koosseisus osales Karl Räni Petrogradi postkontori ja kestyle krahhi hõivamises ja võttis osa rünnakust, talveb paneeli. Peale läks ta Kroonlinna tagasi ja Petrogradis peale oktoobrirevolutsiooni võitu leidis aset posti ja Telegraphi töötajatest sabotaaži. Oli vaja ustavaid mehi, kes tunneksid asja ja nii tuligi Kroonlinnanõukogule korraldus saate üks hästi välja õpetajatele grafist, Volmisse. Sellest on väga huvitavalt rääkinud Karl Räni ise. Kuidas toimus tema esimene kohtumine smulmis Leniniga? Ta saabus alles sinna kroonlinnast, saadeti kohe sööklasse lõunat sööma. Rahvast oli seal keskmist moodi, igaüks sõi seda väikest pajukid, mida tol ajal anti, ta nägi, et seal võiks vaba laud, kuhu keegi istunud asus, selle laua taha saime portsjoni kätte, hakkas sööma ja järsku tuli selle laua taha. Lenin ise istus laua taha. Hakkas siis küsitlema teda, kus ta on ja kes ta on, kus ta vanemad tundis muret selle üle, kas ta on juba paigutatud öömajale, kas ta toidu on kõik korras. Ja nii väga inimlik. Jutuajamine toimus sealsamas laua taga. Lenin määras ta. Ja samal ajal täitis Lenini isikliku telligrafisti ülesandeid alguses peapostkontoris, hiljem sulnis korrastas aparaadi, mõne aja pärast tuli lenin sinna ja hakkas selle aparaadi kaudu edasi saatma. Teateid. Karl Räni käe alt läksid eetrisse paljud meie valitsuse tähtsamate kreedid peale oktoobrirevolutsiooni. Ja siin võiks meenutada üht episoodi seitsmeteistkümnenda aasta 22.-st novembrist. Kui räni sai liinilt ülesande kutsuda välja endise sarjaga ülemjuhataja luguunin, kelle peakorter asus mugin joys. Ränikudele grafist kutsus ta alguses väljas adjutant, vastased, tema kõrgus puhkab ja kuidagimoodi tahtnud tema kõrgeausus tulla telefoni juurde ja siis räni kasutas mõnda neist kangemat sõna. Sealjuures et Lenin ise kutsub, peab tulema ja siis panin need sõnad sinna juurde. Ja siis adjutant jooksis uuesti seal Huunini juurde. Aga sel momendil astus sisse, Lenin võttis selle lindi, hakkas jälgima, mis seal lindi peal oli ja muidugi nägi, et seal ei olnud mitte tavaline sidemehe tekst ja siis ta naeratas, selle peale ütles vaat kuidas töörahvaesindajad nüüd räägivad pursuvidega. Ja peale selle põhimõtteliselt ajalooline moment, kui kuningkeeldus allumast nõukogude valitsuse korraldusele ja eetrisse nendes teade foonil on kohalt tagandatud. Huvitav episood oli ka Krasnaja kurkas toimunud valge kaardliku mässu ajal, 1919. aasta suvel. Teatavasti valge kaardlikud väed tungis peale Petro gradile ja seal oli kontrolutsioonile vandenõu poolemas. Räni viibis sel momendil fordis, oli näha juba, et siin midagi päästa ei ole, et ülestõus on juba toimumas, pääses hädavajadusel kui minema, kuid kogu aeg ta pidas sidet oma tuttavate sidemete kaudu. Ja nende kaudu ta sai teada kõigepealt, mis seal olukord Krasnaja Gorka kindluspealsele, kui valgekaartlased mässajate enda kätte said. Ja teiseks, samal ajal valmistati ette ülestõusu kroonlinnas. Räni kuulas mässade kõnesid pealt ja selle tagajärjel saadigi teada, et kroonlinnas oli samuti vandenõu olemas. Selle vandenõu eesotsas seisis suurtükiväe ülem ja tänu sellele pealtkuulamisel saadi teada ja paljastati siis vandenõu ülem ja tema abilised kohtadel. Seega hoiti ära ülestõus Kroonlinnas just nendes kahes fordis tottlebenja obrutši nimelises fordis ja peale seda räni määrati piiramata volitustega komissariks nendesse Fortidesse. Ja veel üks vint jällegi seotud valge kaardliku mässuga. Kui kroonlinnas toimus mäss 1000 921. aastal siis Karl Räni arreteeriti ja paigutati Banglasse enne seda mõistetav surmaotsus. Surmaotsust ei jõutud täide viia, ta istus mereväe eeluurimisvanglas. Aga sel momendil toimus kuulus peale kroonlinnale kroonlinn vabastati, räni pääses sealt vanglast välja, otsekohe haaras püssi, läks ise siis ründajate ridadesse ja koos nendega aitas puhastada kroonine jõudis isegi üle lahe oranin pommi välja ja siis, kui kõik oli juba läbi mäsu katsele lõplikud, nurjunud, siis järsku hakati vaatama, et mis mees see siin on, kust see siia sai, polnud nagu oma. Ja siis peale väikesi viperusi tehti selgeks, kes ta on. Ja niimoodi ta siis pääses jällegi tagasi oma töö juurde. No peale selle oli Carleriin pikaajaline teenistus Kroonlinnas balti laevastiku sideülema asetäitjana 30.-te aastate algul punaarmee peastaabis Moskvas. Töötas lahinguliste väljaõppeinspektsioonis ja esimesel sõja-aastal ta tegelebki sideväelaste ettevalmistamisega. Kui algas suur isamaasõda, oli ta parajasti komandeeringu Saaremaal. Paistis veel kord silma suure isamaasõja päevil. 1942. 43. aastal, kui toimus Stalingradi lahing, moodustati Volga flotill, mille ülesandeks oli kaitsta meie vägede ülepääsu Volgast sest tegelikult oli Stalingradi all meie käes võrreldes väike maa-ala, oli vaja kindlustada ühendusi tagalaga Pille Volga jõe. Aga sakslased püüdsid seda teed kogu aeg mineerida. Ja räni oli sel ajal Volga flotilli vaatlus ja sideteenistus, ülem, tali umbes 1500 vaatlusposti laiali paigutatud, kes kõik need lennukitelt heidetud miinide kohesele avastasid. Aga neid oli väga palju, näiteks üksinda. Mais 1942 heitsid sakslased Volgasse 364 miini ja ükski neist ei plahvatanud laeva külje all. Nad kõik saadi õigeaegselt kätte tänu sellele, et hästi organiseeritud vaatus teenistusele perioodi eest autasust viga Ränit punatähe ordeniga. 1003. aastal, kui meie väed juba võidukalt liikusid läände loodi Kiievis Dnepri flotill ja räni määrati selle flotilli vaatluse sideteenistuse ülemaks. Ta võttis osa lahingutest nepri Pripetigi õel pinski linna vabastamisel. Muide, see flotill osales ka kuulsas episoodis, kui kohv pakki partisanibrigaad viidi üle Priipete jõe teisele suunale. Ta osales Varssavi vabastamisest üheksa neljandal aastal ja sõjatee lõppes tal Berliinis 1000 945., kui rotil Oliver Spree jõel. 1947. aastani teenis Karl Räni merejõudude peastaabis kuid siis juhtus raske autoõnnetus ja ta oli tervislikel põhjustel sunnitud lahkuma relvajõududest. Ja vot siin ma tahaksin veel kord rõhutada seda, kuivõrd inimene on suuteline ületama ennast. Ta võitles raske haigusega, selgroovigastus oli ja arstid ütles nii et kui tahad veel elada, tuleb hakata suvilas tööle. Kui raske seda alguses oli, kui ta pidi põlvili maas roomama selleks et mingisugust tööd peenral teha endast võitu ja tuleval aastal, kui ta on juba 85 aastane peab ütlema, et mees on täiesti terve, jäigi, võib talle anda aastaid. Võib-olla 60 65. Carrey on suurepärane lektor. Ta on esinenud ka Eestis 1000 969. aastal üldlaulupeo ajal käisime paljudes rajoonides. Ta oskab väga huvitavalt rääkida. Ja ma arvan, et Eesti rahva relvastatud võitluse ajaloos on vääriline koht sellel mehel, keda me kaua aega ei teadnud, keda soomlased pidasid oma kaasmaalaseks, keda hiljuti see oli vist poolteist aastat või kaks aastat tagasi, kui ta kutsuti karjalasse, arvati, et ta on soomlane ja seal siis nad kuulsid alles, et seal hoopis eesti poiga. 1935. aastal, kui nõukogude armees ja sõjalaevastikus kehtestati personaalsed sõjaväelised auastmed, omistati Carr Ränile teise järgu kapteni auaste tol ajal see võrduspolkovniku auastmele ja selles auastmes ta teenis sõjaväelasest lõpuni.