Tere õhtust, kell on kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, esimesest veebruarist. Stuudios on toimetaja Erle loonurme. Alates homsest võivad ilma isolatsiooni hirmuta Eestisse tulla kõik, kes on viimase kuue kuu jooksul vaktsineeritud. Kuna viiruse läbi põdenud politseile terviseametil tuleb hakata hindama kõigi maailma riikide tervisetõendeid. On tuvastatud, mingit võltsitud sertifikaate, jagatakse nii-öelda pildimaterjali nendest võltsingute siis me teame siinkohal olla tähelepanelikumad. Endine kultuuriminister Tõnis Lukas leiab, et lõhestavad infot levitavate vene telekanalite transleerimine tuleks lõpetada Läti tänasest. Nii tegigi. Minu meelest nii Euroopa kui Eesti seadusandlust tegelikult ollakse juba praegu võimalus olid kanalid kinni panna ja võiks talitada Leedu ja Läti eeskuju järgi. Tallinna ülikooli uueks rektoriks valiti professor Tõnu Viik. Jaak Joala esindaja Maire Joala nõuab Viljandi linnavalitsuselt Jaak Joala monumendi teisaldamist või kinnikatmist. Mis muud katmine toimub katate protsendiga tõmbate nüüd koti pähe ka katmine peab olema viisakas ja soliidne on, ma arvan, et sinna tuleb midagi, midagi tugevamat. Maailma riigid taunivad sõjaväelist riigipööret Myanmaris. Venemaa prokuratuur toetas vanglaametitaotlust Aleksei Navalnõi vangistamiseks. Meeste käsipalli maailmameistriks tuli teist korda järjest Taani koondis. Finaalis alistasid taanlased väravatega 26 24. Rootsin. Rootslased jõudsid finaali 22 aastase vaheaja järele. Ja eeloleval ööl ja homme sajab lund, kohati tuiskab ja on jäite oht. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus 10 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt alates homsest tuleb politseile terviseametis orienteeruda kõigi maailma riikide tervisetõenditest, nimelt ei pea meil enam isolatsiooni jääma need, kes esitavad tõendi, et on viimase poole aasta jooksul vaktsineeritud või koroonaviiruse läbi põdenud. Madis Hindre räägib lähemalt. Ehkki välismaalt Eestisse tulnutele on tehtud erinevaid erandeid, kehtib suuremale osale reegel. Aktsiooni alates homsest jõustub aga senistest eranditest. Suurim isolatsioonist pääsevad need, kes on viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse läbi põdenud või selle vastu vaktsineeritud. Eesti inimestele on nii vaktsineerimise kui läbipõdemisel tõendamine lihtne, piisab tervise infosüsteemi välja, sest terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Hanna Sepp selgitab, et välismaalased peavad esitama vaktsineerimise järel antud sertifikaadi väljatrükki. Milles siis kajastuvad kas siis eesti vene või inglise keeles selle isiku isikuandmed ja siis samuti, mis haiguse vastu see inimene on nimoniseeritud. Millal see vaktsiin on tehtud, missugust vaktsiini kasutati samuti siis vaktsineeri andmed ja siis selle vaktsiini selline partii number? Tänaseks on Euroopa ravimiametilt müügiloa saanud kolm koroonavaktsiini aga erinevates maailma riikides, kui lubatakse vähemal või rohkemal määral kasutada üheksat vaktsiini. Hanna Sepp kinnitab, et isolatsioonist päästavad ka need vaktsiinid, millel Euroopa ravimiameti heakskiitu pole. Ka selleks, et tõendada. Viimase kuue kuu jooksul läbi põetud koroonaviirust ei piisa kohaliku perearstikirjast. Hanna sepa sõnul peavad dokumendis olema konkreetsed andmed positiivse koroona proovi kohta. Dokument peab olema eesti, vene või inglise keeles ja ladinavõist slaavi tähestikus. Tehakse sellest väljatrükk, mis samamoodi siis kajastab meile, et millal see test on tehtud, kus see tehti, mis labori poolt ja mis meetodil? Homme jõustuv erand puudutab umbes 80 miljonit vaktsineeritud 60-st riigist ja seitsekümmet, viite miljonit haiguse läbi põdenud inimest enam kui 200-st riigist. Hanna Sepp ütleb, et päris ühtset sertifikaadi vormi maailmas ei kasuta. Tuleb arvestada, et on väga palju erinevaid laboreid, kes neid tulemusi väljastavad. Aga kuidas siis aru saada, et see, mida piiri peal näidatakse, on ikka päris sertifikaat, mitte inimese enda kirjutatud või kusagilt ostetud võltsing. Kuna meil on infovahetus teiste riikidega, siis sellist infot liigub, et on tuvastatud mingit võltsitud sertifikaate, jagatakse nii-öelda pildimaterjali nendest võltsingute siis me teame siinkohal olla tähelepanelikumad. Terviseameti palvel kontrollib koroonareeglite täitmist politsei ja piirivalveamet. Nende ülesandeks saab ka hinnata, kas Eestisse soovi ja paber ikka on päris ning terviseamet kogu kontrollimist lihtsustava info politseile edasi anda. Lõuna prefektuuri teabebüroo juht Veiko Järva ütleb, et tervikliku andmebaasi eri riikide dokumentidest politsei ilmselt looma ei hakka. Meie usaldame tegelikult inimest ja tema käes olevat dokumenti, mis visuaalsel vaatlusel meile kahtlust näiteks ei avalda. Ja kui inimene on ka väliselt terve haigustunnuseid, tal ei ole siis politseivaatest või mingisuguseid täiendavaid piiranguid inimesele nagu ei sea. Möödunud ööpäevaga tehti Eestis 3121 koroonatesti, millest positiivseid oli 367 ehk ligi 11,8 protsenti. Testide koguarvust. Suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimeste. Kokku on Eestis surnud alates pandeemia algusest 422 koroonaviirusesse nakatunut. Haiglaravi vajab 418 patsienti ehk 10 võrra enam kui ööpäev varem. Juhitaval hingamisel on 23 ja intensiivravil 38 patsienti. Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testi tulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 138-l inimesel, neist omakorda 106 Tallinnas. Ida-Virumaale lisandus 55, Tartumaale 41, Pärnumaale 29, Järvamaale 22, Võrumaale 16, Viljandi, Rapla, Lääne-Virumaale 12 nakatumist. Viimase 14 päeva haigestus samas 100000 inimese kohta on 544,6 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 10,9 protsenti. Eestis on Covid 19 vastu vaktsineerimisi tehtud 28-le 1000-le 186-le inimesele. Kaks doosi on saanud üle üheksa ja poole 1000 inimese. Harju, Ida-Viru ja Pärnumaa suuremat perearstikeskused hakkavad sel nädalal kutsuma vaktsineerima aga üle 80 aastaseid. Ühtlasi jätkub hooldekodude elanike ja töötajate, hambaraviasutuste töötajate ja ambulatoorse eriarstiabi osutajate vaktsineerimine. Nüüd aga vahetame teemat. Läti suurim kaabeltelevisiooni ettevõtet Heedee katkestas tänasest mitme vene telekanali transleerimise. Uku Toom uuris, milline on seis Eestis. Pervõi kanal NTV Mir rente vee ja veel mõned Vene telekanalid on need, mida paljud Läti televaatajad tänasest ei näe. Eestis on eksitavat infot edastavad vene telekanalite levi katkestamisest korduvalt räägitud, väga juhtunud ei ole midagi. Endine kultuuriminister Tõnis Lukas ütleb, et püüdis kahel korral väärinfot levitavad kanalite levi piirata, aga seda ei juhtunud. Kahel põhjusel. Esiteks tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametil ei ole vastavat võimekust jälgida kogu aeg ja panna kokku argumentatsiooni põhiseadusevastase tegevuse ja Eesti ühiskonna lõhestamisele suunatud tegevuse peatamiseks. Ja kui me meediateenuste seaduse muutmisega püüdsime tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile nüüd eelmisel aastal anda seda võimekust juurde ametikohti juurde, et saaksime sellise propagandaga võidelda sisse, jäi EKRE vastuseisu tõttu tegemata ja teine pool on küll. Meie jõuametkonnad on püüdnud siidikinnastes talitada vene propagandale, mitte anda ettekäänet kogu maailmas, siis levitada just infot nagu meie nagu eesti piiraks vaba ajakirjanduse võimalusi või lämmataks vaba ajakirjandust. Vähemalt PBK aga pole siiski päris siidkinnastes käitutud. Pärast seda, kui telekanali omanikke süüdistati Euroopa liidu poolt kehtestatud Venemaa-vastaste sanktsioonide rikkumises otsis kapo läbi ka nende Tallinna kontori ja Tallinna linn katkestas vähemalt ajutiselt oma venekeelsete uudiste edastamise. TTK-s ministrikoha loovutanud Tõnis Lukas on aga endiselt seisukohal, et telekanalitel lõhestava info levitamisele peaks piiri panema. Lõhestav info ei pea alati olema nõnda mässule või revolutsioonile kutsuv, aga on näiteks tõepoolest praeguses tervise olukorras vaktsineerimise, maskide kõige vastu võitlemine ja, ja meie elanikkonna informeerimine siis teistpidiselt, kui Eesti valitsus seda teeb, et see lõhestab ja teeb tegelikult meie ühiskonna vähem turvaliseks, nii et, et need põhjuseid leiaks ja minu meelest nii Euroopa kui ka Eesti seadusandlus tegelikult annaks juba praegu võimaluse neid kanalid kinni panna ja võiks talitada Leedu ja Läti eeskujude järgi. Nüüd aga edasi välismaale ja Reenelejaste välissõnumitest kokkuvõte. Prantsusmaa kutsus Saksamaad üles loobuma protestiks Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi vahistamise vastu Nord Stream kahe torujuhtme projektist Venemaaga. Prantsusmaa Euroopa asjade aseminister Klemon von rõhud Tase raadiousutluses, et Pariis on alati öelnud, et neil on projekti suhtes suured kahtlused. Nord Stream kahe projekti on kritiseerinud lisaks Prantsusmaale ka Suurbritannia ning mitu Ida-Euroopa riiki, mis väidavad, et see suurendaks Saksamaa ja Euroopa Liidu sõltuvust Vene maagaasist. Saksamaa kantsler Angela Merkel, kelle toetab projektiga edasiliikumist ning ligi aastaks USA sanktsioonide tõttu katkenud töö, jätkus detsembris. Merkeli pressiesindaja teatas täna, et valitsus ei kavatse oma positsiooni muuta. Myanmari sõjavägi haaras võimu enda kätte ning võttis kinni riigijuhi, osansushi ja teisi juhtivaid poliitikuid. Armee põhjendab oma tegu sellega, et novembrikuised valimised ei olnud ausad. Sõjavägi kuulutas Myanmaris välja eriolukorra ja teatas oma meediakanalite kaudu, et armee kavatseb võimu enda käes hoida ühe aasta. Seejärel korraldatakse ausad mitmeparteilise valimised. Euroopa Liit mõistis sõjaväelise riigipöörde teravalt hukka ja nõudis, et Myanmari vangistatud liidrid viivitamatult vabastataks. Euroopa Liidu Nõukogu president kutsus üles austama hiljutiste valimiste tulemusi ja naasma demokraatliku protsessi juurde. USA hoiatas Myanmari sõjaväejuhte, et USA on valmis võtma kasutusele meetmeid nende suhtes, kes riigipöörde eest vastutavad. Avalduses ei täpsustata, mis meetmetest jutt on. Vene prokuratuur toetas vanglaametitaotlust opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi vangistamiseks vanade süüdistuste põhjal. Taotlus peetakse seaduslikuks õigustatuks, märkis peaprokuratuur oma avalduses. 44 aastast Navalnõid süüdistatakse 2014. aastal pettuse eest mõistetud tingimisi vanglakaristuse tingimuste rikkumises. Teda võib oodata kahe ja poole aastane reaalne vangistus. Prantsusmaa parlamendis alustati täna seaduseelnõu arutelu, mis peaks aitama TEMA radikaalse islami vastu võitlemist. Prantsuse võimude teatel toidab fundamentalistliku islamiterrorit ja järgi seadusi. Eelnõus on 70 meedet, need hõlmavad koduõpe piiramist ja spordiklubides jutlustamise keeldu. Samuti piiratakse usuliste sümbolite kasutamist avalikus ruumis. Võitlus radikaalse islami vastu sai Prantsusmaal hoogu pärast eelmisel aastal toimunud jõhkrat mõrva, kus džihadiste tappis kooli õpetaja Samuel Pattii. Ja välismaalt veel valge maja ja USA Kongressi vabariiklased üritavad jõuda kokkuleppele järjekordsest koroonaviiruse abipaketis. Vabariiklaste hinnangul on administratsiooni ettepaneku maksumus liiga suur ja peaks rohkem keskenduma tegelikele abivajajatele. Valge maja sellega ei nõustu, jätkab Maria-Ann Rohemäe. USA president Joe Biden üritab koguda toetust ja kahe triljoni dollarilise koroonaviiruse abipaketile. Suur hulk sellest rahast peaks minema testimisvõimekuse suurendamisele ja vaktsineerimise kiirendamisele. Samuti plaanitakse ameeriklastele maksta 1400 dollarit. Kodanikupalka Kongressi vabariiklased aga leiavad, et administratsiooni ettepanekud tuleks veel arutada, räägib USA senaator, vabariiklane Rob Portman. Minu lootus on, et president kohtub meiega ja suudame jõuda kokkuleppele, mis on erakondade ülene. Me oleme seda teinud viis korda. Meil on olnud viis koroonaviiruse abipaketi mis on olnud täielikult erakondadeülesed. Biden ja administratsiooni ja vabariiklaste plaanid kattuvad testimisvõimekuse ja vaktsineerimise osas. Samas soovivad vabariiklased, et abipaketi maksumus väheneks 600 miljardi dollarini. Sellega ei tõstetaks miinimumpalka ja kodanikupalk oleks väiksem veel kord. USA senaator vabariiklane, eurooportmann Vibu. Koroonaviirus ei ole paljusid ameeriklasi üldse mõjutanud, tegelikult paljudel läheb hästi, teised on hädas. Keskendume neile, kes on hädas. Valge maja, majandusnõuniku Brien tissi sõnul on administratsiooni ettepanekus lähtutud ameeriklaste tegelikest vajadustest. Me tervitame tagasisidet, milles tuuakse esile, kui oleme milleski eksinud või saaksime olla kuskil tõhusamad, see on kindlasti edaspidi meie töö osa, aga praegu peame keskenduma sellele, kuidas majandusree peale tagasi saada ja leidma selleks vajalikke vahendeid. President ja vabariiklastest senaatorid kohtuvad täna valges majas, et abipaketis kokkuleppele jõuda. Demokraadid on andnud märku, et kui ühisele meelele ei jõuta, siis nad on valmis abipaketi vastu võtma ilma vabariiklaste toetuseta. Kuigi see protsess on kohmakas ja võib võtta kauem aega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington. Ja tagasi koju valimiskogu valis Tallinna ülikooli uueks rektoriks professor Tõnu Viigi. Valimistest võttis osa 93 valimiskogu liiget, liig sai 57 häält, vastaskandidaat Katrin Niglas 36 häält. Riik töötab ka praegu Tallinna Ülikoolis. Ta juhtis viis aastat humanitaarteaduste instituuti ning on praegu filosoofiaprofessor. Tõnu Viik on lõpetanud Moskva riikliku ülikooli ning läbis doktoriõpingud USA-s EMORi ülikoolis. Uue rektori viieaastane ametiaeg algab 15. maile, seni juhib Tallinna Ülikooli rektori kohusetäitja Priit Reiska. Eelmine rektor Tiit Land on möödunud sügises Tallinna tehnikaülikooli rektor. Jaak Joala esindaja Maire Joala nõuab Viljandi linnavalitsuselt Jaak Joala monumendi teisaldamist või kinnikatmist. Viljandi abilinnapea Jaanika Kedvil ütles Olev kingile, et seni, kuni käivad Maire Joalaga täiendavad läbirääkimised, kaetaksegi monument kinni. Kas vastab tõele, et linnavalitsus on saanud nüüd Jaak Joala esindajalt Maide jumalalt uued nõudmised, mis tähendab seda, et monument tuleb kas teisaldada või kinni katta? Jah, see vastab tõele. Mis siis edasi saab, nüüd täna linnavalitsus otsustas, et katame ajutiselt siis monumendi, kuniks toimuvad täiendavad läbirääkimised, Maire Joalaga. Mismoodi katmine toimub Kototi protsendiga tõmbotoniga koti pähe? Ma ei oska sellele küsimusele täpselt vastata, ma arvan, koti pähe sa pead ikkagi ka katmine peab olema viisakas ja soliidne, ma arvan, et sinna tuleb midagi, midagi tugevamat käijad, kui me oli, kui MTÜ oli püstitanud selle kuju, siis oli ka, enne kui avalikult avalikkusele näidati, siis olid juba huvilise käinud present sealt maha kiskuma, sest ma arvan, et see present ei oleks hea mõte. Milline on siis selle kirjo sisu, mille linnavalitsus, persoon kogu koodibüroolt ongi, nii et palutakse eksponeerimine lõpetada, kuniks ei ole täiendavad läbirääkimised lõpule jõudnud? Mis te arvate? Kopime toimub? Täna linnavalitsus otsustas, nüüd on siis nii kiiresti, kui ametnikkond suudab, suudab selle otsuse ellu viia täna või homme? Operaator ja režissöör Ago Ruusilt ilmus raamat Vana-Võromaa päeva piltnikud, milles koguti kokku kunagi Võrumaal tegutsenud fotograafide elulood ja nende jäädvustatud fotod jätkab Leevi Lillemäe. Kast ilmunud raamatu koostaja Ago Ruus tundis heameelt, et on saanud kokku koguda nende inimeste elulood, kes kunagise on ajaloolisi hetki fotodele jäädvustanud. Fotograafi on mind alati võidad ja minu töö eriala ongi seotud fotograafiaga. Natuke teine, aga nüüd nüüd oli nagu see ajalooga seotud ja need juured ja need erinevad inimesed ja nad tõid kaasa oma loo kõik igaüks siia mahub sisse pikema elulooga, kusagil 50 fotograafi päevapiltniku ja lisaks veel kuskil 30 minutit 80 90 nime on praegu teada, see on juba ikka suur suur hulk inimesi, kes on ühel või teisel määral andnud oma panuse photography arengust. Vanal Võrumaal tegutsenud fotograafid elulugude kogumine nõudis põhjalikku uurimistööd. Ago Ruus. Siis hakkaski sihuke mingil määral nagu detektiivitööd, et kes siis nad olid, kus nad elasid, mis nendest on saanud ja, ja millised nende pildid tuli otsida üles nende järglasi ja siis arhiivitööd, muuseumite tööd. No ütleme, kui kõik see idee hakkas kuskil viis aastat tagasi, siis kaks kolm aastat oli ainult see materjalide kogumine. Kruus on raamatusse kogunud toonaste päevapiltnike fotosid, millel on kujutatud lihtinimesi ning nende argist elu. Nad kutsusid, fotograafid, pildistasid põhiliselt leeri pildid, kooli pildid, matused, laulatused ja nii edasi, aga mind huvitasid just rohkem niisugused pildid, mis on magus list inimesi, olustikupildid. Siis oli ka selliseid pilte, mis nagu ütleme, juba tollal tehti nagu väheke nagu kunstipärasemaid. Ilmast räägib sünoptik Ele Pedassaar, palun. Eelolev öö on Eestis pilves selgimistega. Öö hakul sajab kohati lund, keskpaiku jõuab saartele uus sajuala ja levib mandrile. Sajab lund, kohati tuiskab, saartel ja läänerannikul tuleb ka lörtsi ning jäiteoht suureneb. Tuul pöördub läänekaarest lõunasse ja kagusse ning ulatub kuni kaheksa, pärast südaööd, saartel ja läänerannikul puhanguti 14 meetrini sekundis. Külma on kolm kuni 10 kraadi. Hommikuks tõuseb õhutemperatuur Lääne-Eestis lühiajaliselt miinus ühe pluss ühe kraadini. Päev on valdavalt pilves, ennelõunal sajab Põhja-Eestis mitmel pool lund, pärastlõunal levib Edela-Eestist kirdesse uus tihedam lumesadu, kohati tuiskab. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 10, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Külma on ühest kuue kraadini. Kolmapäeval liigub madalrõhkkond Läänemerelt üle Eesti kirdesse, selle halb on öö paljudes kohtades tiheda lumesajuga. Hommikul ja päeval sajab kerget lund, kohati mõõdukas tuul pöördub lõunast põhja. Öösel on külma kaks kuni kaheksa, kohati 11 kraadi, päeval üks kuni kuus kraadi. Päeva olulisemad spordisõnumid võtab kokku Johannes vedru. Sotsiaalministeerium ja terviseamet ei rahuldanud Kultuuriministeeriumi palvet vaktsineerida Eesti olümpiakandidaadid koroonaviiruse vastu erandkorras väljaspool järjekorda. Seda kinnitas mitmele väljaandele olümpiakoondise peaarst ja spordimeditsiini sihtasutuse juht doktor Mihkel Mardna. Ettepaneku olümpiasportlased nii-öelda eelisjärjekorras vaktsineerida tegi kultuuriminister Tõnis Lukas, kes tänaseks on ametist lahkunud. Rahvusvahelise olümpiakomitee president Thomas Bach andis hiljuti teada, et sportlaste vaktsineerimist puudutavad otsused jätab rock riikide ja rahvuslike olümpiakomiteede pädevusse. Mäesuusatamise maailmakarikasarjas võistlesid naised kahepäevase vahega Saksamaasuusameka karmi Spartin kirpheni ülisuurslaalomi rajal. Teist võistlust järjest oli võidukas suurepärases hoos olev šveitslanna Lara kud. Pekraami. 2,2 kilomeetri pikkusel trassil edestas cute kraami teise koha saanud slovakitari Petra Wilhavad 0,28 sekundiga. Egiptuses lõpes eile meeste käsipalli maailmameistrivõistluste finaalturniir, mis viidi läbi koroonapandeemiast. Hoolimata teist korda tuli maailmameistriks Taani ning just taanlased olid Egiptuses ka tiitlikaitsja rollis. Finaalis alistas Taani väravatega 26 24 Rootsi koondise. Kuigi taanlaste nimekam mängija Mikkel Hansen oli seitsme tabamusega kohtumise kõige resultatiivseim pallur, ütleb pikaaegne Eesti koondislane ning praegune HC Kehra mängija ja treener Janar Mägi. Et finaali kangelaseks tõusis Taani väravavaht, kõneleb Janar Mägi. Niklas landiin näitas, miks ta maailma parimaks käsipalluriks valiti, et need tõrjujad vajalikel hetkedel olid üliolulised sihuke väravavahtide duellis teine poolaeg, 15 minutit oli, oli see koht, kus nagu landiim tõsiselt lõi nagu sära tegelikult ju 3000 inimest, kes selle turniiriga seotud olid, suudeti ikkagi üsna sinna mulli sisse ajada ja lõpuni pidas vastu. Üllatavalt hästi õnnestus torni ära tehase. Aitäh spordisõnumite eest, selline sai Päevakaja esmaspäeval, esimesel veebruaril aitäh kuulamast ja rahulikku õhtut.