Nonii oleme siis ajaloolisel päeval, Eestil uus valitsus, meie saade jätkub, ma mõtlesin sellele, ma arvan, et me oleme 25 aastat seda saadet teinud. Ja kui palju valitsus ja me oleme näinud ja kuidas ikka inimesed ei oska kohta pidada nii, kuidas nad tormavad kuhugi ja vahetavad jälle, meie oleme saanud ühe tööotsa ja peame sellest kinni ja pikalt ja kui Sulev kibele tõesti Andrus, nii see on, tuleb ka tunnistajad. Kristo Rajasaare magasid maha jälle ajaloolise võimaluse. Seoses valitsuse vahetusega oleks ta võinud meid vallandada. Aga nüüd nüüd ta enam ei saa selles mõttes. Nüüd jääks mulje, et on uus valitsus hakanud survet avaldama, et rahva omakaitse eetrist maha vaata, mis jätab väga mageda mulje, et ta peab jälle kannatama, ma ei tea, kui kaua aega ja kui ta siis jälle maha magada, Jokutame, siis libiseb jälle näppude vahelt välja, ma kujutan ette, kui palju tegelikult selliseid hetki on olnud. Kui on mõeldud. Kõigepealt me saame selle olukorrast riigiga ühele poole. Ja siis järgmisena võtab oma kaitse etega, kogu aur on läinud nende olukorrast riigi poiste välja keevitamisele, stuudiost. Ja siis, kui on, kui on see töö tehtud, siis käed langevad. Selles mõttes nõus, et sa nüüd võrdsustavad meid mingite teiste jutusaadetega. Et on tõesti mingit saadet, kus sa nagu vallandad inimesed ütlevad lihtsalt, et aeg on käes ja konjunktuur on muutunud, aga sai Sa ei võta kuut standart, peata päike, lõpetamine saadet, aga need asjad ei ole võrreldavad. Tõeski, valitsused muutuvad, presidendid vahetuvad. Sõda, nälg, kõik käivad üle Eesti, vaata veel, aga meie saadan ikka. Mina isiklikult loomulikult tean väga hästi, mis see on, kes me oleme ja mõtle, kes me olema, aga ma pidasin silmas ja need inimesed, kes käivad maa peal, keda me saame kõrgustest vaadata mikroskoobi abil, binokli ja muude tähistaevaabinõud, nemad võivad mõelda, et me oleme üks nendest nädalavahetuse. Isand Andrus, tegelikult on see päris õudne. Sa nemad arvavad seda, sest me oleme, me olime eetris juba siis, kui need inimesed sündisid, kui nad, need väiksed lapsed, nad kuulsid meie häält. Et noh, see tundub absurdne, nagu ma mäletan, minule väikse lapsena tundus seltsimees Brežnev võiks vahetuda kellegi teise vastu tõsise juhtuseks, mina ütlen, eks, ega ega meiegi ilmasambaks ei jää, aga, aga see, et näiteks surelik inimene võiks mõelda meie väljavahetamisest, seda ma ei usu, et selliseid inimesi leidub. Ma ütlen, mina arvan, et kindlasti selliseid inimesi on, aga aga see on meie kohus inimesi harida ja õpetada nendele surelikele inimestele näidata nii-öelda igavikulised mõõdet. Ja just nimelt see mõõde on seljad, nende käed langevad rüppe ja ja teotahe Dalton, kuulates kuulates seda sõnumit, mida me edastame. Jah, sest tegelikult me oleme ka sellised hoolivad ja säästvad ja nende inimeste jaoks, kes kes võib-olla ei jaksa pidevalt kuulata, et nende jaoks me teemegi suvel pausi. Las nad siis puhkavad natuke, et selles mõttes me oleme nagu loodus tähtsuse tähendaks, lumi ka mingi hetk sulab, teda ei ole mõnda aega, inimesed harjuvad sellega, aga siis tuleb jälle talv, et nad ei saa mõelda, talv ei tule kunagi tagasi, tuleb ikka meie saade käivitub jälle ja samuti ka iga nädal, eks ole, me ei ole kogu aeg eetris. Samamoodi nagu kuuloomine ma kuuga õieti võrdlesin, ta ei ole kogu aeg täis, kui vahepeal kuudel üldse taevas Istan poolkuu, tan vana kuu, noorkuu. Kõik see vahetused toimuvad, aga, aga ta tuleb jälle tagasi ja, ja need on niisugused loodustsükli keskel. Olete neid ja kujutad ja aastaringidele, aga meie meie saadet oleks kõrval aasta ringi sekretär. Suvel me teeme heina näiteks, aga siis tuleb sügisel lävele stuudiosse, siis talvel istume siin ja võtame vastu jõulukingitusi. Kevadel noh, vanasti oleks võinud kujutleda, kuidas me teame Eurovisiooni, aga nüüd me võtame jälle vastuking, kevad, kingitus ja suve suvel, siis puhkevad meile ja ja päevi. Niisugune noh, keegi võiks teha sellise. Ta oleks väga ilus selline, mis sümboliseeris elu, ringkäik. Kuidas, kuidas saade on, aga miks ma seda rääkisin, ongi, ma ei saa aru üldse, mis seal. Ei noh, et ma hakkasin sellepärast rääkima, et jälle on uus valitsus ei jõua järgi pidada, et alles tuli, tehti neid käemärke, nüüd on see läinud, nüüd on uus valitsus kindlasti me näeme veel palju valitsusi, aga aga noh, pöörame ka sellele. Tähendab, see ongi väga oluline, et seda ei maksa naeruvääristada inimeste eludes ja elu kui niisugune suur tervik, seal ongi vajalikud erinevad tempod, erinevad kihid, erinevad värvid, erinevad aiade valgused, et kusagil vahetuvad valitsused ja kusagil oli täna ministeeriumides see päev, kus anti üle võtmeid. Ma loodan, et kõik uued ministrid, asudes ametisse alati, võtavad vastu eelmistel ministrite käest asjad alati ainult aktiga ja allkirja vastu, sest et kui hiljem tekib puudujääk, kõikide kohutav segadus, tõesta, tõesta, et sinu kabinetis ei olnudki juba siis, kui sa tulid, ei olnud printerit ja arvutit ja keskkütteradiaatorit. Et eelmine lahkus, kui minister on selle kõik kaasa majast välja saaginud. Armee lahkus Eestist, Nad võtsid kõik kaasa. Siis see akt ei aidanud midagi. Et nad läksid ja midagi midagi ei jäänud, aga no muidugi mõned ministrid jäid ka kohale. Et olid sellised, keda ka juletud puutuda. Ma sain aru küll, et oli üks sellistest, ma ei tea, kas ta soosingus on, aga üks sellistest on Taavi Aas ennast lukustanud oma kabinetti ja tänase päeva jooksul andis kõiki intervjuusid interneti vahendusel et seda hästi arvaseni vaadelda. Taavi aasa räägitakse hästi palju uutest ministritest ja arvutatakse, et kes nad on ja mis nad teevad ja kust nad tulid. Aga minu arust tore vaadata, et selliseid stabiilsuse märke nagu Taavi Aas, kes on juba palju aastaid minister olnud ja märkamatult seejuures kõik teavad, et Tanel Kiik on olnud palju aastaid ministriga päevasel toimetamise vaikselt kusagil seal soode rabade vahel ehitanud, vaikselt raudtee, teinud mingisuguseid ümbersõite, üritanud teha mingeid tehaseid, tänada andis intervjuu kabinetis kodunt teed, see oli nii tore. Ma ei tea, kas sa nägid seda, ma ei näinud. Tal oli seina peal veebikaamera, teistes veebikaamera andis mingit intervjuud, aga seina preili ta enda suur pilt Tallinna linnapea ametiketiga. Et hästi ilus oli inimene oma kabinetti pannud oma portree. Noh, see veebikaamera näitab ainult kitsast osa seinast ja seal kõrval on kindlasti jublaka pilt Taavi aasast ministrina. Kus ta, kus ta hoiab käes, no mis on, ütleme vanasti keskija pühakutele vahel mingisugune asi, mida ta käes hoidis, kes linna waketi, kes võtit, et mida võib hoida majandusminister Taavi Aas käes, siis, siis ma ei tea mingit mis sümboliseerib majandust, raha, pank, raha läinud või midagi sellist, aga see mind ei üllata, teda ei saadud välja vahetada, sest tõesti, kui inimene lukustanud oma kabinetti või korterisse, siis teda ei saagi sealt välja, et see pole ju mõtet ka need päris ründama asuda ja inimeste elusid ohtu seada. Ei sega sekka kedagi jääd, las ta, las ta püsib seal ja ja, ja küll nälg ta välja ja ma ütleksin, mingi hetk, see vahetus tehakse ära ikkagi, ma kujutan ette, et kui ta, kui ta ei taha, et Taavi aasa vahetaks mõned ajaväes, nii õudselt meeldib sellises närvilises kiiresti muutuvas maailmas, kus kõigil on alati nagu tuli takus. Ma just kodunt lahkudes kuulasin Tanel Kiige intervjuud ja mul hakkasid kõrvad vallutamisest. Ta räägib nii kohutavalt kiiresti. Et ta on tõesti üks Eesti kõige kiiremini kõnelev inimene. Aavik, Hololei, veel kiiremini. Leian hetkel välismaal võidu kõnelemise, selles mõttes on hästi hea, kui on üks selline vana rahulik aeglane vuntsidega mees, kes kes räägib hästi aeglaselt. Paus ja sellel pausidel vaatab oma pilti. Sümpaatne aitäh proua eesti keelele, tähelepanu. Tegemist on ravimiga. Kaebus kõrvaltoimete korral pöörduge arsti apteekri poole ja pidage nõu, arstiga kuidagi ei saanud. Sa oled nii palju seda ja asja kuulnud, ei suutnud ikka meelde, et mina olen selle auto. Sõitsin selle välja seal, jah, eks kunagi ma kirjutasin selle nagu luulet proosaluuletused, aga ma mõtlesin. Algul ilmus Loomingu tähelepanu, pistan ravil ja tähelepanu Pealkiri luuletuse pealkiri tähelepanu ja siis kõlab luuletuse loomingu silmusel, siis ta sealt leiti ja ja seda nüüd kasutatakse raadiot või seal televiisoris. Aga minu nime all ei ole. Infot ma ei tahtnud. Ei olnud vaja seda pääsed loogiad mulle tohutult meeldib just nimelt see äärmine tagasihoidlikkus, mis sind iseloomustab, no aga tagasihoidlik, kõige sa oled kõige tagasi inimene, keda ma tunnen, ma ei saanud seda praegu jätta ütlemata, sest ma tahan, et oleks otsus. Ja ma võitsin ka vastutuse, selle, see iseloomustab sind ka tõesti, et, et just nimelt täpsused seal praegu täpsustasid jah, seda ja võtsin vastutuse ja meeldib mulle ka see just nimelt, et sa võtsid vastutuse, kaabel seal. Noh, kõik asjad. Aga jah, nii ta on. Aga kui veel ministritest rääkida, siis jah, Taavi Aas ei paike ja siis mõned mõned tegid lihtsalt nagu manööverdus ühest ministeeriumist teise. Et haridusminister siis pinnin, haridusministrist, minister, aabits, jaakaabits või mis ta oligi, midagi sellist, tema viidi üle tagasi sinna, kus ta oli, sellepärast et haridusministriks sai. Meie kõigile tuntud Eesti parima koera, koka, abikaasa ja palju õnne talle ja täname, täname ütleme sedasi. Meie tähistame praeguses stuudios pärast hakkavad meie koerad kodudest tuleb kõva pidu ja pillerkaarpidu ja, ja me võime ka kohe öelda, mida meie koerad lakkavad, see paber on, paber on sinu käes ja ma ütlen kohe kannan ette selle repertuaari, mis meil siin on. Nii. Lugupeetud rahvus ja Robin, vaata kui ilusti algab joonistatud Rufus ja Robini pilt, ma ei ole jõudnud seda veel üles panna, kohe panen tänase vähe pidulikuma päeva puhul natuke peenem menüü seekord võimalik valida. Kiirel tulel. Vahukoores küpsetatud värske veidramaks ökolillkapsaga. No ma arvan, et koerad praegu kodus neelatasin raskelt skandi vahukoorde ja keedeti ja teiseks on värske vasikakael kondid loomulikult välja korjatud aedviljaga erinevatest Eesti taludest, diakoertele loomulikult ka meile, olge terved ja rõõmsad, Vahur ja Company, et see on siis kahekäiguline lõuna põhimõtteliselt. Kurat, ma arvan, et koertel on ikka väga hästi praegu märatsevad ministrilauas. Nii kaugele oleme jõudnud oma saatega, aga noh, eks ma olen väga palju pingutanud selle jah. Et jah, niisugune päev oli, oli täna siis koos päikesega, inimesed kogunesid Kadriorgu ja ja siis nii nagu ütleme, taski sputnik kunagi taevasse, niisiis laskis valitsus koos päikesega taevas väga tore oli sümpaatne, mulle meeldis väga selle valitsuse juures ka see, et kuna seal on, kuna selles kuna selle valitsuskoalitsiooni mõlemad moodustavad ikkagi kriminaalse taustaga seltskonnad siis mulle väga meeldib see kohe eos, kutsuti ise ka politseinik valitsuse koosseisu. Et Kristjan on selline tegus detektiiv, et ja ta on ka, ta ütles ka seda, et ta ei kavatsegi parteisse astuda, ta kavatseb hoida silma peal nii Keskerakonna kui ka Reformierakonnal ja jälgi puuri pea ja, ja, ja kui nii kui midagi on, ma arvan, et tal on käerauad ja püstoli vile. Lahke, ta on hea politseinik kindlasti, aga ma arvan, et ta on ka õiglane, jäi kelmus. Jah, aga ta vastu ma võrdleks seda võib-olla kui sa, kui sa nüüd ütled, et seal on kaks sellist kriminaalset seltskond, on nii palju isegi ütles niuksed, tembutajad rohkem ja, ja naised väikest sulimas, nüüd siis on nagu vähendamine. Nendega, ütleme, Astrid Lindgreni raamatus on olemas valge roos ja punane roosa, nende vahel mõistab kohutanud Birk väga lahke politseinikel, kelle poole mõlemad pooled nagu pöörduvad aeg-ajalt, et oma tüliküsimusi lahendada. Sest noh, loomulikult varastavad tallinlaselt suur mõmmikut. Aeg-ajalt ja siis sekkub ja vaata, kui sa sellise võrdluse mängu siis antud suurmõmmik ehk siis Jüri Ratasele üldse ei ole praegu kummagi valduses, vaid istub üldse Mailis Repsi järelevalve all. Aga žürii hästi, alguses peabki olema, alguses vaata jalgpall panna keset väljakut enne mängu ja siis see oli hoopis teistmoodi, et see, ma vaatasin, käisid seda see nagu ilu algas juba eile peale või tseremoonia et olid kõigepealt koalitsioonilepingut allkirjastama. Kallas säras, oli maski ära võtnud, naeratas rõõmsalt, Jüri Ratasel oli mask ees, maski on hästi kasulik kanda, sest sellega on võimalik varjata emotsioon ja kaval, et, et sa ei pea naeratava, kui sa ei taha naeruses nutma hakanud. Ära jah, aga et Jüri Ratas rõõmustel ja Jüri Ratas oli tema maskiga, nagu on ka selline idama pruutide komme, et alles pulma ajal võetakse parantša eest ära ja siis on näha, kes seal maski all peidus on. Aga Jüri on selles mõttes nüüd kurb näide sellest, et eks Kaja oli teda ju taga ajanud juba mitu aastat. Ja küll Jüri püüdis. Jüri püüdis ennast peita küll küll Helir-Valdor ja ja Mardi ja Martini selja taha ja küll ta kartis tüdrukuid poistega koos olla, poistega ratastega sõita, need põlved on kriimuliselt ja mürada ja ratastega. Teised sõitsid rattaga. Võib-olla aga näed, et kaja sai ikkagi ta kätte tiriste sinna allkirja andma, aga samas kõrval oli ta sellise niukse saatusliku moira ananurgast jälgis seda tseremooniat jätkuvalt ikkagi botased jalas, nagu tal kombeks on. Mailis Reps, kes passis peale väga nii kui allkirjad on antud, et Kaja ei saaks viia Jürid Stenbocki majja, vaid et nagu seadus ette näeb, kohe käevangu ja riigikogu kui pingi peale enda kõrvale istuma. Et selles mõttes ta on selline, ta meenutas mulle kas Gogoli näidend naisevõtt või kus oli see, et oli üks selline nullis onukes unenägu Dostojevski jutt, kus oli üks selline rikas vanavanapoiss kindralpolkovnik, kelle ümber aadlidaamid, kohalikud provintsi daamid keerdusid ja lehvitasid, sabasid ja igaüks üritas erineva erineva trikiga endale endale. Vaata emeerite, tundub, et mailis praegu panin siiski käpa peale, vedas, vedas Jüri ratta ära Riigikokku. Näiteks Kaja Kallas ehk Eva-Lotta juba junga teel ja juba ta praegu võib-olla turnib seal kuskil akna taga ja võtab kaenlasse ja viita teise kohta jälle. Ja eks siis Mailis Reps läheb tagasi varastama. Ja, ja praegu sa teha humaniseerib Jüri ratast räägitamast, nagu oleks mingisugune kivi, nagu ta polekski inimene, tal on sees oma tunded, oma soovid, ta jätkuvalt tahab olla koos poistega koos Helir-Valdori koos mardi ja Martiniga, aga ta praegu sunnitud oleva naiste naiste käes. Ei noh, eks tal mõni mõni sõbralik mees, aga võib olla ka, oli niivõrd mõnusa samasooline valitsus ja seda oli niivõrd hea valitseda, seal oli moe pärast, oli paar seltsidaami võetud, oli küll, jah, samasooline valitsuse, selles mõttes on väga, nüüd on, nüüd on, ütleme selline väga traditsiooniline valitsused, mehed-naised pooleksin, aitäh, härra Jüri Ratasele ka hästi palju tegelikult naisjoniga või isegi ei vist rohkem ei ole, aga väga palju, väga palju. Selles mõttes samasoolist valitsused on jah, lihtsamaid nendes, ainult ühte peldikut on vaja. Nii nagu näiteks vanasti oli seal humalast Tartus olevat naiste peldikut ei olnudki, sest ei olnud ette nähtud, et naised käivad jumalas. See oli vanasti, oli see. Mis sa nüüd sellest räägi, mis vanasti oli, vanasti naised õlut ei joonud, võlu oli, õlu, oligi joodikute jook. Mu poiss-sõpradega võid ka, võib-olla õlut, valitsus kategooriliselt keelatud, küll pole seda nägugi, et õlut jooks, Jüri tahab väljas joosta, sportida seda talle ka ei lubatud. Ta pidi ikkagi olema. Aga selle valitsuse kammajaa juures siiski mind hämmastas see, et tehti igavest ümberkorraldusi ja tuuseldati ja tõsteti inimesi ümber ja toodi uusi inimesi, viidi vanu ära. Aga mida ma teen õhtul Aktuaalse kaamera ja keda ma näen? Irja Lutsar jätkuvalt aretis ja jagab korraldusi, kuidas Eestis hakkavad arenema sanatooriumid, poed ja kohvikud lahti, et mulle tundub, et et, et siin on nüüd juba on see probleem tekkinud, kus on tekkinud selline nagu paralleelmaailm, et ühest küljest on nagu selline kaksikvõim, et ühest küljest on nagu valitsus Kaja Kallase eestvõttel, kes kujutab ette, et ta teeb midagi ja siis on kusagil tervisenõukogu, mida juhatab Irja Lutsar, kelle puhul jätkuvalt teda nimetati viroloogia professoriks, aga tema diplomitööd ega diplomitega professori tunnistusest meile telekas näidatud ei ole. Iga inimene tulla jutuga, et ta viroloogia professor ja teda kuulatakse, pannakse tähele tema sõnadel sõnu refereeritaks ajakirjades. Jah, et on tekkimas vastasvõimukeskus küll, aga mitte Ratasele, Kaja Kallasel, vaid meil ja ma ütleksin, meie, meie oleme ka kogu aeg alles ja Irja Lutsar kogu aeg alles. Kas Irja Lutsar on äkki seotud nõmme valitsusega, mis on ka kogu aeg alles? On mingit jäävad suurused, mis ei kao ja selle all on siis selline igapäevane poliitiline elu, tõmblemine, rabelemine ja intriigid, aga on mingid sihuksed, nii nagu ka päikesesüsteemis on palju planeete ei ole ainult Maa Marss on ka näiteks Saturn on lisaks meie saatel olemas ka, jah, Irja Lutsar edastab sootuks teistsuguseid sõnumeid. Meie sõnumid on sellised rahustavad ütleme, ütlevad, et võib ikka kohvikus käia, kohvi, juua, kooki, pitsi konjakit, ei midagi kellelegi. Irja Lutsar ütleb, et pigem ei, pigem veini, et vastandlikud. Aga see on järgmine, ajas Andrus, aga see, aga see ei ole tõejärgne ajastu, tegelikult on see täpselt nii nagu ei ole kuud ilma väikeseta merd ilma maata ütleme näiteks Jüri ratast ilma Kaja Kallase ja Mailis Repsi itta. Nii peab olema ka meie ja Irja Lutsar, ilma varjuta ei ole valgust. Väga ilusti möödusime, muusikaline külaline täna on, on Genka ja tema uus album kolleege. Oi ma mõtlesin kiiremaks vile. Kuule, vana, millal räppimisel lõpetad? Päikest tooks, et niimoodi ropendama. Pushu jaoks väheke. Ah mis kellas täna peale lähete, see kõik on ikka soojendusega, hoiad selja stressiga. Ühe käega longeroteisega annan pressiga küsimusi, palju see Muugala Paabalit mõnel ei vasta, nagu saaks sauna kuldsel Toobalil. Eilarbiisal maksmata paliment, teado plus, oled enda suurim konkurent, tegelikult teil siin võrreldes minuga kaine jaur, nägu Keppa papsomaatinoga sood, vana, kas Räpid siin kaabel? Jah, sest vana oled siis, kui ukse taga Sully haavel ära nutta, ainult stopp. Ühissilmas niiskus peale minus gene häid veine ongi viis kuus. Kuule vana, millal räppimisel õpetad? Kasvanud päikestonks, et niimoodi ropendanud, kas pole pussu jaoks väheke? Mis kellast täna peale lähed, näe, reket küll ei ropenda, kui räpib rahu, musi, kui ma oleks tema, oleks kaks korda rohkem lahus dusi lapse tuppa, silmad Maša karu, DVD-le ja puud This koorde kits käika emmedele ja Rambo sulampo jutust kõrmul jookseb verd ja et äkki mujal rakendad oma väiksed noksi energia, mulle jäävad karikad ja kõik need räpirekordid. Kui sa midagi viga saad, on need flopil sekundid, kitsemees, vits, arus sulle sellel seda ei julgenud, mind tahad kroonimine Baltas avati just Burger King kannaseda krooni ise tehtud või võltsi, tegid hea riimi, oota, hoia korramu õltsi. Kuule bana, millal räppimisel õpetad? Kas sul on päikest, tooks, et niimoodi ropendavad. Kas soo pole pussuja väheke? Mis kellast täna peale lähete? Kohapeal on ju muudki huvitavat toimunud Eestis. Tartus on valitud aukodaniku uus, milleks on saanud siis Tartu põline heategija ja üldse noh, inimene ilma kellata Tartu ei oleks Tartu ehk siis kas siis Neinar Seli ja on siin igasuguseid seisukohti kuuldud, aga mina ütleks küll, et Neinar Seli on nii palju raha nad Tartu linnale ja Reformierakonnale aukodanikuks sai, seda on võib-olla isegi vähe. Et poleks üldse paha, kui Tartu linn kannaks näiteks Neinar Seli nime, nii nagu ütleme, kui palju lihatagi Lenin Peterburi-le ja siis antigi Peterburi Lenini nimi. Et ka tal peaks olema siis Neinar Seli grad. Mis see oli, see, see pole, Seli, Seli linn, sel juhul üks selli linn on juba olemas või kus see on, ma ei tea, aga ma Tallinnas käies olen näinud sihukesi busse, kuhu on peale kirjutatud Seli, need sõidavad sinna. Lasnamäe bussid ei lähe, ei midagi vist kuskil Lasnamäele kuskil seal on üks koht, mille nimi on selline, seal käinud ei ole, aga ilmselt on mingi mingi linn on loomisel, selli nimeline loomas. Kuid see pole nagu Disneyland, tekkis ka ju mitte millestki. Minul on Neinar sellist väga head mälestused, sest seni oli minu, ma olen seda korduvalt toonitanud alati kui õpetaja, just et tänu temale, ma olen sellises ideaalses sportlikus vormis alati valmis startima, tema andja vabandaks, tema andis sulle selle impulsi, et sa sport. Ei, vastupidi, ta oli väga hea treener, ta rakendas seda treeneri treenimismetoodikat, et iga inimene lavastab, avastame eneses Isama võimed. Ja hästi meeldiv aeg on, mälestus, on mul tema temaga spordiaegsest koostööst kõige suurem väljakutse oli minusuguse laiskvorst jaoks kevadisel ja ka talvisel ajal kooliaeg saada, arvestust leida Tartu linna pealt. Neinar ülesse, sest Neinar ei püsinud loomulikult selles oma konkus, mis teil seal üle jõe selle spordihoones oli, vaid teda tuli taga otsida ja see oligi kõige sportlikum tegevus, et see oli ka nagu suur mõmmik otsimine, et otsid mööda käinud Tartu linna matrikkel taskus põletamas sellepärast et kui sa õigeks ajaks seda arvestades ei saanud sisse või siis stipendiumi minetada, mis oleks olnud kohutav pauk. Aga lõpuks alati Neinar leiti neil alati andis arvestuse, sai tülitanud kunagi tudengit tüütute küsimustega, et miks ma pole teid treeningul näinud. Miks teil on VTK normid täitmata, miks te, miks te ei jookse ega hüppa koos teistega, et ta sai väga hästi aru, et, et on ühed sportlased, kes vajavad regulaarset trenni ja teised, kes on nii-öelda sportlased. Sportlik jumala? Ei ole mõtet segada. Aga mis puudutab Neineri aukodanikuks nimetamist, et see on tõesti vähim, mida tartu teha saab, sest et Neinar Otepää ümbruses väga suuri teeneid tan, korrastanud, seal metsa rajanud kauneid loodusmaastikke noh, nii-öelda rajanud Järvi Jõgistuid, uusi uusi, kauneid looduspanoraam, aga kui me räägime Tartus, siis tõesti Tartu linn Neinar on ehitanud ja Tartu kesklinna täis põhimõtteliselt Talleksi siiamaani täis mingisuguseid kaubahalle ja milliseid putkasid Artoliit tühi? Minu teada oli niimoodi, et hävitati, sellest oli see laul, oh ma vaene Tarto liin pärast seda ehitas Tartule ehitaski üles küll ja see on nüüd siis tänu, et tähendab on tartus linnavalitsuses inimesi, kes saavad suurepäraselt aru millised on Neinar Seli Tartu linnas, aga siis on trobikond teisi tartlasi, kes elavad just nimelt nendes majades, mis neil on ehitanud sageli vingudes veel selle kõrgete kommunaalkulude või üürida ülemisele majades elamisest. Käest küsitakse, sageli neid ka ei maksa. Nad ise pole Tartu linna jaoks mitte kreemikkiski teinud, krossigi pole mitte, mida paneb Tartu linnale mingit raha andnud, nad pole toetanud Eesti sporti ja sportlasi pole ühtegi erakonda toetada. Tihtipeale poliitika võiks kuradile minna, Neinar annab raha, nad pole teinud oma elus mitte midagi peale mölisema. Ja siis nüüd, kui Neinar Seli lõpuks saab sellise tagasihoidliku aunimetuse määrimiseks korraga hakkab, saab, omandavad need näotult nimetud olendid, hääle hakkavad hakkavad tuututama täpselt samamoodi. Täpselt samamoodi nagu mäletan, et puhkes õudne häda, kui oli Hillar Palamets Tartu aukodanikukandidaat, siis see oli inimene, kes andis tagasi eluloo Eesti ajaloo rääkides raadio kahes iga nädalaga pikki tunde loenguid ja jälle inimesed, kes Te ei suuda panna kahte sõnagi seostatult ritta korraga ärkasite tõusid piltlikult öeldes tagajalgadele, hakkasid koguma allkirju jaheda palavat, sa kahjuks ma ütleksin seda, et on raha vähe anud? Jah, aga teadmised. Aga seetõttu ta ka ei saanud siiski seda aukodanikuteadmised on, aga tead, mis on ka Neinar Seli anud, kas või sulle, eks ole võrdlused võrdluseks rääkida, et on teine sammas, satsiga sai aukodaniku tiitli Jüri Talvet. Jüri talveti oli ka minut õppejõud ülikooli ajal, kas see on kuidagi sinu harimisega seotud? Ma arvan küll, et need, kes on tegelenud sinu harimisega, et need saavad aukodanikud, kuna see töö oli nii raske. Ja jällegi ma ütlen, et põld oli nii söötis, vist vastupidi, jällegi Jüri talveti iga oli äärmiselt meeldiv koos töötada. Et jälle Taneliga taga ajada. Oligi nii, et Jüri Talvet luges kirjanduse kursust, aga kahjuks need kursused toimusid kas reede hommikul kell kaheksa või mingi minule äärmiselt ebasobival kellaajal äärmiselt ebasulle, mis sa tegid hommikul, sa magasid? Ma mõtlesin, et magan, õppisid midagi ebasobivat korduvalt, ütlesin seda nii prorektor Arnold proovile kui ka haldusprorektor Rain tuleks ära muuta linna EKP Tartu keskkomitee sekretärile Ilmar Indrek toomele ja Tartu linnapeale, kelle nime ma hetkel ei mäleta. Tol ajal ma korduvalt toonitas oma sõnavõttudes ja artiklites ja pöördumises, et see kellaaeg ei sobi akadeemilise õppetööks, aga Jüri Talvet nüri järjekindlusega tegi seda, ma ei tea, miks, mis temale, kas tal ei olnud und? Võib-olla tal oli pärast pooleli mingi teine töö, ma ei tea, mis, mis sundis tegema vara ja ja tagajärg oligi see, et ma ühelegi tema loengule ei jõudnud. Ja kui saabus aeg, arvestus hankides oli keeruline aeg, sest talve pannud veel Facebooki sotsiaalmeediat. Ja Jüri Talvet tollal polnud ka nii tuntud inimene, et ta nägupidi ka ei teadnud. Ma mulle öeldi, et ta on üks habemik, kes räägib äärmiselt vaikne. Nägupidi tead seda. Li kaela, Wire dressid ja odavasar oli vasara, ei vaidlegi Neinaritali näinud. Neinarit ma olin, olin ikkagi näinud, aga Jüri jah, professor, praegu osis professor, tollal õppejõud, talveteid ma polnud üldse näinud ja see oli tõsine väljakutse. Ma käisin väliskirjanduse kateedris, niisugust tollal peahoones. Esimesel korrusel, seal istus üks õppejõud, keda hüüti Kustiks. Kusti liin. Tsiviilkes inglise keelt. Et, et kas, kas õppejõud talved on, on nähtud, ütlesite Peter, et Jüri talveti pole ammu nähtud. Ja siis ma otsisin igalt poolt külma, otsisin teda filoloogide majast ja keeltemajast, igal pool käisid lõpuks mõõdetant ülikooli kohvikus, üks minu minu kolleeg, kes oli käinud gaasiõpilane, kes oli käinud nendel õudsatel öistel loengutel, mis algasid kell kaheksa ütles mulle, et seal Talvet on seal ja talved tõesti istus üks vaikse, väga vaikse häälega, härra Avees istus nurgas ja sõi suppi ja siis ma ütlesin talle, et ma olen teie üliõpilane, juured, ma näen sellelt kursuselt ja mul oleks arvestust vajadava, ohkas, vaatas mulle siukseid loengutel muidugi ei jõudnud jah, kahjuks ei jõudnud ja siis ta kirjutas mulle, arvestatud, et väga meeldiv koos tööliga temaga, selles mõttes vedas, et sa ikkagi kohtusid Jüri talveti räägituga näost näkku, aga minul on ülikoole selliseid kogemusi, et ma olen läbinud mingid loenguprogrammid, kus me käinud üheski loengus ei näinud keset õppejõudu mitte iialgi ja sain ikkagi arvestada sellepärast et kursus on alati keegi tubli inimene, kes korjas matriklid kokku ja otsis üles ja võttis kõigile, nii et selles mõttes ma olen läbinud mingi loengu protsessi saanud arvestuse, aga ma ei ole näinud seda inimest, ei tea ta nime. Aga kas see on väga ilus näide sellest koostööst, mida teie tegite omal ajal oli meiega Austria valmis ei olnud, omal ajal, aga simmanit võtaks natuke ajas tagasi, seda natuke seletaks nooremale kuulajale, kes on alla 50 aasta vana, vähemalt, et see palju asju, mis me praegu rääkisime, ülikoolielust, paljudel need arusaamatused, näiteks võib jääda paljudel inimestel arusaamatuks, et miks sul oli üldse vaja kehalise kasvatuse arvestust, kui sa ei õppinud kehakultuuri. Et see tundub tänastele tudengitele väga kummaline, et tudengid võtavad endale vabatahtlikult aineid ja siis tekib küsimus, et sa, Mart, oled vabatahtlikult valinud endale kehalise kasvatuse mingil põhjusel. Aga tegelikult see nii ei olnud, et vart õppis ajakirjandust nagu minagi, aga tol ajal oli ette nähtud ka ajakirjanikele kehaline kasvatuskorrad nädalas täpselt nii nagu koolis. Ja mis vist oli tööõpetaja, kus oli siiski lõppenud, seda? Ei olnud. Kaitseb muide rada, mida Lõpetas õppejõud nimega TÖÖ kaitset õpetes, issand, ma ei mäleta. See lõpp ei ole täpselt säärased, on õppinud ka siiamaani see töö kaitses, ma olen käinud loengu söekaitse loengud olid väga naljakad. Kas teie kaitse tähendab ma nüüd sinu elustiili järgi, arvan, et kas sa tahad, kuidas kaitsta end tööl ja siis sa oled hiilgavalt omandanud? Jah, jah, aga ma pean ütlema, et sellelt edasi noored noortele oma seletada, et Marty õppinud tegelikult kehakultuuri, et sellest jääb mulje, et tal pidevalt oli vaja saada mingeid kehalise tasaarvestus. Ei, see nii ei olnud, kõik pidid neid saama. Üks asi on see, et tänapäeva noortel on väga kummaline õppejõudu, tuleb taga ajada mööda Tartut ja saada neilt niimoodi arvestus, et seal on nagu mingisugune noh, ma ei tea, luuremäng või midagi niisugust ei osanud selliseid, kelle nägugi sa kunagi ei näe, ikkagi saad selle arvestusega. Jah, ülikooli see selle niimoodi oligi, et ülikool seisnes selles, et tuli leida üles kõik õppejõud ja saadab need arvestused, orienteerumismäng, et sa pidid käima ühest kohast teise, saama need arvestused ja selleks kulus viis aastat, et nad kõik üles leidnud, nad olid hästi ära peitnud. Kusjuures see oligi see, et nad liikusid pidevalt ringi ka veel ühe koha peal, enamasti teadmiseksunud välja, muutsid välimuselt talveti habeme ära ajada. Siis sa ei leia üldse ja neli võis vilja ära võtta. Et siis ka ei tapa, suvel ei olnud üldse võimalik meid leida, kadusid Tartust, see oli täiesti võimatu, nii et see oli väga raske aeg oli üliõpilasel sellepärast et see oli põnev, see oli põnev jah, et praegu on nii lihtne, et sa lähed ja nad on seal praegu vist praegu vist on jälle teistmoodi, et sa istud kodus nagu Taavi Aas on Parikateerinud tuppe televiisorist arvutist õppiv ülikooli kehalise kasvatusega, meenutan veel seda, et tegelikult oli see niivõrd põnev, fantastiline maailm, mida tänapäeval noored ja kujutage ette, et tänapäeva noored lähevad kuhugi trenni, teevad seal midagi treenivad ja siis ma ei tea, mis üks väike aga oli veel teine grupp tudengite hulgas, ühed olid sellised nagu tugevad, nagu mina siis teised olid sellised, kes olid natuke nõrgemad. See oli siis nii-öelda kuidas öelda siis nagu eritreeninggrupp või need, kes ei saanud taluda triinide tippkoormustega, nagu mina neid kes olid natuke nõrgemad, Need, kes ei jaksanud, neljas ei taga ajada. Siis nende jaoks on tehtud eraldi treeninggrupp mida juhatas Lembitu Kuuse, kelle pesaks oli üks väike kuurikene kaldal ja vot Lembituga oli selles mõttes nendel haigemate tudengitel hästi mõnus, sest kuna see oli haigete üliõpilaste grupp siis Lembitu konkreetselt keelatud haigete eest ära joosta. Et ta pidi olema kindlatel päevadel kindlatel kellaaegadel kohale, kui haiged haiged tulevad selles rongkäigus tead niukse kepist teise kepist kinni, 600 pimedad tulevad üle Tartu silla arvestust. Et keelekursus ja saadab nemad invaliide. Ja see oli nii hubane kirjeldus alati, kui mindi sinna paadikoodi, kus pesitses Lembitu Kuuse ja Lembit oli nii sõbralik, lahke sell et ta ei hakanud üldse kedagi tülitama mingite juttudega kõrgusega kaugushüppes. Alkoholism oli ka üks selliseid haigusi, mis vabastavad. Meie oli tagaajamisest. Lembitu Kuuse ilmselt küll ja ja said, Lembitu jällegi, et need olid kuldsed ajad ja selles mõttes ma ütlen, et, et läbi lugeda, et tartlased niimoodi Reiloseliga jandivad, sest et kui Neinar Seli oleks olnud 10 võimalust konkreetselt mulle väga palju halba teha, mitte anda arvestust nõuda, et ma täidaksin VTK normatiivid, ma poleks suutnud iialgi täita ja nõuded. Ma käin ksid loengutes treeningutel kohal. Ta ei nõudnud seda, ta lasi asjadel kulgeda tõeliselt tõeliselt nagu vaba vaim, et ja ma nagu ei saa üldse aru, et, et kus see nagu tigedus ja kadedus ja pahameel inimestes tuleb. No vat ja teised linnad, ma arvan, peaksid kõik olema kadedad Tartu peale, seal tegutseb selline suur mees, muide ma nägin ka väga huvitavad, et need on sellised, on ka Mati Karmin läinud kuju, issand jumal, ära tee nalja. Ja ta on sihuke uhke kuju, kus ta seisab vasar käes. Ja see sõbrad olevat kinkinud leinas eile selle sünnipäevaks kunagi. Nii et temast on juba ka kuju olemas, mis ka kuskil väljas. Kas häält teeb ta vist häält? Ma ei oska öelda, pilli peal tuld näha, laulab Ma loodan, ta räägib midagi sõbralikku, ütleb, et palun esitage matrikkel, ma kirjutan. Näärivana ülikooliaegne kamraad, teatas mulle. Minu mäluaugu täitis momentaalselt töökaitsjate, õpetas ülikoolis dotsent Valdek kriit slaid. Palun väga. Nojah, ja töö eest tulebki kaitsta. Tore töö on väga ohtlik ja ta võib jalad otsast lõigata ja me mõlemad loeme mart raamatut. Lihuniku kirjeldatakse just nimelt väga paljusid Victoria tööinimesi, kes said väga suuri vigastusi just nimelt tänu tööle tegid rasket tööd ja nad said väga palju ränka viga ja nad viidi haiglasse, kus neile tehti veel palju rohkem kurje sellest raamatust konst räägimegi pärast. See on niivõrd põnev teema, kellele ma arvan, et me pühendame sellele oma saates järgmise järgmise episoodi ehk mis asi see, mida see kriis repriisi, järgmise repriisi. Ootad taksot, kuulanzoudki laudis, jaan, kapsod, väljas lörts vihm, lume tuuni, tõmban habeme ja häälepaelte ümber kudumi, sest need on eesti rahvuslikud aarded siinpool kuna meil väike konnatiik pois. Hea räppar, siin on haruldane liik Boy. Muutunescoperantaipid Boy. Maalits meist hea eesti räppar, neuroopanna Harrytsacey punane raamat, Plays elu ongi ebaausamad koostisosad. Hoolin vann, teine Charles Barkley jagal. Ja tõde on kibe, mul rabapistriku vibe, mõni kukkur lihtsalt hirmus tige ope Anximil pildid, värvitsa meist. Ma tean, kyll ajab närviosasid nagu Mikk Pärnitsa kleit. Lihtsalt öeldes ikka kurat, aga. Ma lihtsalt öeldes oreli väga. Bläkk Mil tekki õela kotispits läheb gerilja koovad suurt prohvet räpassils. Aid sirkuleerivaatriedend, kääsendeemil, rariteedid, teenid ajalukku. Kleebin Al Källeri, sest siit on makra bluueris. Paneb taimensiaalin rer stiil. Poe pole mingi suvaline varastatud poeg. Kuigi habras piipar piiksub piip. Parem liiv poes hetke liiges. Oint kukub tiitel riikoespitas viitmine Street Edgar Allan Poe põuettaid piits, hirm, tuulik kuniks põle piir. Lühidalt öeldes olen ikka kurat. Andke teada, kui viis euri tunnis nägu, peas ta seal haiget Lott konnatiigis roosiaiapojaks rindonni kummisant, Esson puudu, kõva mees, siis kestvam kuulutuukliimar pasas, nuusutab, kutsu hingata, aga infoalad ja juustud aediitsi paanlase risti südamega nagu Tõnis wanna ja ma ei tea, aga ta ei viisiga õliga soki sees kivi, paun kõndida. Ehk siis muul muid muresi on tekkinud jälgi jälgi ja mulje on reetlik. Maskid olid ees juba enne sõda Glentliku paja, tema põld kerisele niimoodi, et taastamatakene Kersele ja veidikene nilbe paneme siin teha, aga ei näe kirge udara neemeigeifanielaga peale. Ühendnaised teevad fooliummütsis selja. Keedan. Ja ta tuli meil jutuks raamat lihunikukunst mille autorit ma ei mäleta hetkel, aga raamat on, aga põnev, räägib see Viktoriaanliku ajastu meditsiinist ennekõike kirurgias, kirurgiast ja ja, ja ta räägib ühest doktor, kelle nimi oli vist doktor Lister. Õieti mäletan, kes leiutas siis sellise asja, et Ale haavu tuleb desinfitseerida, muidu nad lähevad mädanema, inimesed surevad ära ja see on tegelikult selle raamatu nii-öelda igavam osa, sest et need huvitavam osa on just see, mis toimus ennelisterid ja tema näit. Teks. Kõige enne oli veel selline aeg ka, kus ei olnud avastada seda, et inimese operatsiooniks võiks puimestada suur avastus, et talle võiks anda näiteks mingisugust kloroformi. Seda nagunii seal algabki Hoogsa kirjeldusega sellest listeeriaeelsest kirurgiast mainitakse ühte. Kas oli tema nimi Liston tali üsna sarnase nimega kirurg, kes oli kuulus sellepärast, et ta oli pikem kui tavaliselt, inglise mehed oli 189 sentimeetrit pikk ja kohutavalt tugev. Eriti tugev oli tema vasakesi ja ta. Ta paistis silma kahe omaduse poolest kirurgina ja ta oli väga tugev ja väga kiire. Ja ta oli tema kõige kuulsam operatsioon oli selline, kus ta lõik kas maha jala, jala, siis muuhulgas lõikas koos jalalõikusega lõikes mahaga assistendi kolm sõrme kes teda jala jalga kinni hoidis ja samuti tükeldas noaga ribadeks pealtvaatajat kuue, sest tolleaegsed kirurgid opereerivad publiku ees. Ja see oli ka ainuke operatsioon meditsiin ajaloos, kus suremus on 300 oli 300 protsenti, sest suri, opereerib tav haige, suri assistent, kellel sõrmed maha veremürgituse ja suri üks pealt, vaata lihtsalt hirmuga, et. Ütleme täislaks selleni nagu jalgpalli hätryk kolm laip bratsiooniga aga jaheda, miks pidi kiire olema kiire veidigi just olema, sellepärast narkoos ja kasutatud siis inimene ei suudetud piinelda lõputult, et sa pidid umbes minutiga operatsiooni ära, aga see, see kirurg listamist jah, oli tema nimi, ta oligi see, et, et tema praktikas meenutati ühte juhti mitte? Ei tõesti, need operatsioonid toimusid ilma tuimestusega algeliste vahenditega midagi desinfitseeritud, mingit sidumist üldse imet mõned patsiendid ellu jäi, oli väga üllatav jah, et üks juhtum oli see, kus üks inimene opereerida taheti ope, kellel taheti opereerida põiekivi, hakkas niivõrd kartmat, jooksis eest ära, lukustas ennast pesuruumi. Umbes kirurg. Kuulge, ainult ka papist poiss läks, jooksis järele, pesuruumi ukse maha, tiris patsiendi tagasi lauale, käskis meestel seda kinni hoida ja siis toppis talle peenise kaudu õide mingisuguse ora, et tuha tuvastada mingi punkt siis, kui punkti kõverzbitistan ora välja toppis meile puupulga. Ja siis ta lõikas läbi mingisugused ühtteist lõikes igast asju, lõikas näpuga võttiste välja ja neerukivi või selle põiegi, mida ta sealt iganes võttis. Ja kusjuures patsient Kasuri hirmsates piinades, et selles mõttes see kõrgele selles mõttes selline veider ajaviide, selliseid džentelmenid, ajaviide. Kui selliseid kirurge tegelikult oleks, siis Briti ühiskonnas ei peetud näiteks nad olid üsna madalas sotsiaalses staatuses, tegelikult oleks selline haigeid lihtsalt ära tappa, aga ilma igasuguse piina piinamised sissegi Rurgemis nende kallal toime oli. Kirjeldamatult julm küsimus selles, et haigele olid tohutud valud ja siis tehtedele veel valu juurde, ta suri valudes, aga võib-olla oleks jah, saanud ta kuidagi valutult tappa mitte seda, aga miks sa enne mainisid seda, et tal oli väga tugev vasak käsi? See on oluline selles mõttes, et ta ei kasutanud žgutti vaid vasaku käega, ta hoidis siis veresooni kinni sel ajal, kui ta parema käega opereeris. Ta oli väga vägev, vägev mees ja ja muidugi rahvas siiski kõvasti nende sellistel operatsioonidel igale poole ei ole selle saali, kus siis oli jah, hulk inimesele alati kokku tulnud suurt džentelmen, tavaliselt meditsiinitudengeid ja muud rahvas, kes siis jälgisid seda operatsiooni küllaltki harva, kuna inimesed kartsid neid nii valimisega põhjusega ja aga siis jah, kaks asja leiutada, et esiteks siis panna näole, et inimene kaotab teadvuse, sai juba tükk aega nagu kauem talitada tema kallal ja, ja aga see muidugi natuke seal öeldi, et tegelikult põhjustada nagu surmasid veel palju rohkem, sellepärast kui valu ei tehtud inimesele, siis paljud juba julgesid operatsioone teha, aga pärast operatsiooni surid nad ikkagi sellest, et just nimelt, et ei kasutatud vähimatki hügieenivahendeid juhtuda, samade riistadega lõiguti kõiki kõiki haigeid ja siis ütleme nädala lõpus loputatud veega üle kõik need noad ja käärid, mida oligi lugupidav endast lugu pidajatel Kerulgedel kunagi nii-öelda metallist käepidemetega, noad ja saed, vaid ikka kas eebenipuust, elevandiluust nikerdas pikenduste sisse kogunes igast pisikuid ja siis sellised kitlid, mida pärandati nagu kirurgil kirurgile ja mis olid nii verre vere mädaga, määrdunud püsti või selles mõttes sellele listerile tuleb olla väga tänulik, sest ta oli selline, ta oli, pärines kreekerite perekonnast, oli väga töökas, väga nutikas, tema isa oli, leiutas mikroskoobi, mis ka toimis ja töötas ta, kas talle tundus, kui ta astus Londoni ülikooli arstiteaduskonda, siis tundus see tapamaja, mida seal arstide nime all seal nii-öelda õudne, et ta või tõesti võttis käsile uuringut, hakkas tegema katsetusi vaikselt? Ta arendas oma oskusi, teadmisi, ta on üks nendest teadlastest meedikutest, tänu kellele tänapäeva meditsiin on nii humaanne, nagu ta on, sest vastasel korral oleks ikka seesama kõik see pesuruumis haigete väljatoomine. Ja nende tükeldamine ja pealtnägijate assistentide sõrmede mahalõikamine. Jah, aga eks ta kohtas ka nagu raamat lõpuni, seal pole veel juurde jääda kohtades väga palju, ka vastuseis, väga paljud inimesed, noh, avalikult teadsid, nemad mitte mingil juhul ei kavatse desinfitseerida mitte midagi ei kavatse puhtalt väga tuttav mingil juhul puhtust ei pea, väga tuttavana kõlab see, et ma arvan, et sellised suured debatid inglise ühiskonnas, kus olid pesemise suhtes väga skeptilised leiti, et see on siuke mõttetu moodne lähenemine vanale heale meditsiinile, mis vigurdada kogu aeg mingisuguse antiseptikuga möllata, milleks määr saab juba enne, et kui juba haava põletik tuleb, et eks siis ravim. Aga milleks enne haava desinfitseerida, sellel pole mitte mingit. Tore, tore lugemine pärast sõda, jah, et hindad nagu tänapäeva meditsiini oluliselt kõrgemalt. Aga me rääkisime verest, mädased, räägime nüüd, šokolaadikoerad ei ole ainsad kes, kes meelehead saavad. Et aga see ei olegi nüüd meile nüüd mitte niivõrd meele ja me oleme teadlased. Just nimelt pöördutakse teadlaste poole. Ja väga ilus kiri on, öeldakse, et tänu teie rohkem kui 25 aastasele ennast algavale tööle raadioeetris on lai avalikkus jõudnud tõdemuseni, et teie näol on tegu juhtude harvade kui mitte ainsat tõsiseltvõetavate ekspertidega. Eesti Vabariigis saavad esmaklassilist pädevust absoluutselt igas võimalikus valdkonnas. Jah, see on õige. See on õige, vähemalt minu kohta, see kehtib kõigi ahah. Ja sestap söendama pöörduda teie poole väikse abipalvega. Nimelt on Sisas karamell šokolaadi laboratooriumis uued kommilahendused välja töötada, aga huvitav. Ja need inimesed ise on loomingulises protsessis sügavalt sees. Ja nad ei saa enam aru, kuidas see võiks sobida inimesele tänavalt lihtsale, kuid samas kvaliteeti hindavale ning mõistvale kommisõbrale. Olete väga õiges ja ma ütlen, et karamell väga hästi teab kelle peale kompvekke katsetada, et me olemegi meie meeled on ergud. Meie maitsemeeled pole nüristunud. Me oleme alati valmis uuteks gurmee. Ei ole Caroonas ka veel maitseme, et me oleme alati valmis üllatusteks valmis üllatuma, valmis testima, proovivad, mina olen proovinud seda suurepärast, juba seda suurepärast kommivalikut, sa pead andma ausa, karmi ja võimaluse korral õiglase hinnaga. No ma ütlen väga ausalt, väga karmilt, väga õiguslikud, ääretult maitsvad kommid on seda nelja sorti kammi martsipani, tarbel, šokolaadikreem alkoholiga šokolaadikreem, apelsini napsiga ja valge šokolaadikreem limond selloga ja me oleme kõike proovinud ja ma ei tee neil vahet, kõik on head. Aga ma ei oska Tallinna, milline nad on. Mina ei oska ka nüüd öelda täpselt, mis see nüüd täpselt mis oli ja aga tehke julgelt edasi, siis ma arvan veel, aga head kommid on kõik lihtne kommisõber tänavalt hea meelega selliseid anta, kannad need rohkem lihtsalt tänavalt. Et kättesaadavus tihtipeale on keeruline, et sa lähed sisenema mingitesse. Praegu olen just mõelnud, tihtipeale on mul see, et jalutan õues, mõtlen, et läheks ostaks kommipoes maski ette panema jumala ei viitsi maski välja otsida taskust ja mulje jääb see komm ostmata, et ma soovitaks praegu koroona ajal do kommi rohkem lähemale tänaval kõndijatele inimestele teha väikeseid letikkideks. Praegusel ajal on, kus tänavatel voolab pori ja lumelöga letikesi väga keeruline püstitada. Et leia endasse energia, leia endasse hetk, sul on ka paha valida kommi, kui sajab kaera, näiteks lörtsi või midagi sellist all lainetavat porilombid, et leia endas energia, mina näiteks panen alati maski suurima rõõmuga ette, ma lähen Vesivärava kohvikusse, ma lähen Selverisse Stockmanni toidupoodi, ma lähen igale poole, kuumale minna. Panen ma võtan selle hetke endale. Ma mässanud selle maskiga eriti prillikandjale on väga raske panna seda maski tänaval ette, sest ma pean võtma ära, nimelt arvavad putsi siis mütsi, paneme nad kuhugi, ilmselt siis taskusse. Mackerben kergitama, prillisanga sidet, panna need paelad sinna taha võiks muidu võtta prillid hambu, aga sa ei saa, sest mask läks uueteks. Vaat ei saagi, just nimelt, et siis siis ma olen selle sinna ette toppinud, siis läheb kohe prillid lähevad kohe uduseks, siis olen seda traati vihmana. Niimoodi, ja ma räägin nii keeruline, keeruline, löön käega ja mõtlen, ühesõnaga vabama käega hakkama, mina lähen, minu arust võiks tänaval käia sellised, ma olen ise mõelnud sellised, nagu jäätiseautosid nimega Tallinnat isegi mitte jääd sa, autod olid siuksed, ilusad tütarlapsed, kes käivad, panevad kommi suhu. Algatus sul on tegelikult praegu on uus valitsus praegu ideed võimalik tuua lauale, et minust niisugused, et nad võiks välja näha nagu siuksed, need tüdrukud, kes osalevad laulupeo paraadil, trummarit täna siuksed, siuksed šokolaadi või šokolaadi. Punased liiv, reed nagu trummitüdrukutel Liv Reed, ämbrid kommidega ämbrit kommidega trummi asemel kaelas ja siis ta kõigile mööduvatele inimestele, eriti sihukestel kommisõpradele nagu mina, et ta kutsub ligi pooldanud ja ta võtab ise paberist välja ka, kas ta peaks olema selline, kuidas vaata, praegu on Tallinna muide linna Tallinna, kas sa oled juba hääletanud Tallinna linnavalitsuse koduleheküljel on kaasav eelarve hääletus. Mina näiteks käisin just Tallinna linnavalitsuse koduleheküljel. Hääletasin selle Kadri, et Kadrioru parki tehtaks koerte jooksuala selline pargikene, kus koerad saaksid olla niimoodi, et inimesed ja sõidukid. Et minu arust on see väga hea ideed Tallinna, ütleme kõikides linnaosades võiksid olla selliseid komme jagavad tüdrukud. Ma ei tea, kas kõikides linna kesklinnas võiks nad olla maali? Ei noh, selles mõttes, et miks sa nüüd arvad, et ta Lasnamäel või nõmmel või kuskil Pääskülas võiksid ka olla, ma mõtlen. No mina mõtlen, ikka teevad või, kas nad elavad, kuidas mina mõtlen kõikide inimeste ja kõikide teadmiste peale, mina mõtlen ikkagi kesklinna. Ennekõike kesklinna võiks arendada, siin liigub palju turiste, turistidele ei tasuks anda, kuidas neil vahet, kas need, kes on turist, kes on kodanik, kohalik noh. Ma ei tea, sinu ideed on nagu minu arust lahjumisem syydee alguses andes mulle tore on need ideed. Idee tundus mulle alguses tore, aga praegu vaatan, et see nii väiklane idee, mis mõtet on teha mingi kesklinna mingit mingit ühte tüdrukut, kes kehtib Andrus Kivirähki kannul? Mõte sellel asjal on, seda ei taht välja öelda. Võiks mõtet, võiks olla üks tüdruk kaada vahetustega töötab, aga ta käib mu kannul. Robiniga ees tüdruk käib nagu väga trummide ei löö, tal on kommikoti ja siis ma aeg-ajalt peatas, tuleb, anna, pole com ja siis ma olen vedas jälle, ma ei tea haigeid napakas redes, hullumeelne idee võiks see selle normaalse inimese. Aga mul tuli niisugune mõte, selliseid võikaid, kui me võtame laualt ära selle perversne ideede, kõnnid koerakesega, korralik normaalne inimene, korraks tahad ja seal oli üks tüdruk, kest abisele komme Su, milleks, no milleks saks maiustada. Jumal jumal küll, et mis seal siis nii? No ma ei tea, ma teinekord vaata teinekord räägi, kui sa hakkad kohe narrima mind heade mõtete pärast, EOK loomulikult loomulikult tähendab kui Läljaks läheb, siis tüdruk võiks anda ka kiluvõileiba või midagi. Raike Keite ring, ma ei tea, oota, aga nüüd, kui sa räägid kilu, vedas kaugele sealt enam viinapits. Teisest küljest nii-öelda tüdrukule oleksid väiksed viinapudelid nagu padrunid vööl ja nagu revolutsioonilist madrust oli, oli niisugune lint ja siis ta ja just nimelt kaugele Andruse jõuaksid oma jalutuskäigul, kui näiteks sulle topitakse suhu komme kiluleibu ja viinapitse. Kas seal sees keerama ei hakka sellise kombo peale? Ei no kõik läbisegi muidugi ei saa, kuidas ütelda talle, et nüüd ära pane, nägi, seda paneb ta paneb, vägisi ei tohiks panna. Siis kui ma küsin, see võiks olla see, ta, ma ei tea ka, need mõtted on toored, ma tunnistan seda, et nad ei ole veel nagu välja arendatud, aga, aga no see sai alguse sellest, et meile saadeti ja mulle meile öeldi, et me oleme ühed vähesed, kes komme mõistavad, seda küll ei tahaks nagu nende temaatikaga edasi. Ega mina, Andruse minu poolest olgu sul selline tüdruk mul lihtsalt vahel mõtlen, et noh, et ma ei tahaks, et minu kallis sõber nüüd nagu päris totakalt, nagu linnapildis eristub, et minu meelest niisugune liigne tähelepanu ühele ka hea. Et minu arust on just toretan pat kapuutsi üle pea, paned maski ette, ostad igasuguseid komme selles poest, kuhu sa lähed, diskreetselt, ilma liigse kisa ja kärata. Ja siis tuled välja, siis sööd neid. Seda küll jah, et võib-olla tõesti sul on õigus, et ta on meeldiv külastada erinevaid kohvikuid ja joosta ise kõik need asjad endale ja ei ole vaja, nagu hakatakse sinust rääkima. Räägitakse, et kas tal on mingi hoolda või põeta või mis tal viga on, et kas ta nüüd ongi omadega seal, ma ütlen, see on tarbetu müra, mis tegelikult hilisemas elus palju halba teha. Jah, jah. Kõik algas lihtsalt sellest, et ma ei viitsinud mask ette panna, et sellest sellest kõik algas, et see on niivõrd keeruline, kuna kõrvad mütsi all tuleb välja koukida selleks pask. Kui sa rääkisid seda probleemi näiteks sellele inglise kirurgile kelleri tugev osakesi, siis ta soovitaks kõrvad maha lõigata. Ja. Ta lihtsalt vasaku käega võtad ühe kõrva ära ja teised praegu. Ja teine on see, et kui sulle kõrvu hõre sihise Irja Lutsar mitte ühegi valemiga sind kohustada maski kandma. Jah, need inimesed on nagu jah nagu van kopraid Lutsar trampida jalgu ja taguda käega vastu kivist seina kisendada nagu hirv jõe ääres. Aga midagi ei ole teha, Kivirähkil ei ole kõrvu, maski kanda ei saa, mul on viimasel ajal hakanud meeldima maski kandmine, isegi. Ma vaatan inimeste säravaid silmi maskide kohal. Tihtipeale inimese ala alalõug, nimetu ja see mask nagu varjab selle ära, aga silmad sätendavad ja säravad ja sealt paistab tsüklik. Noh ühesõnaga jah, vaat-vaat selle mõttega väga ilus ilus lõpetada, maskis on ka palju head, ta varjab väikesed vead, aga, aga no. Tähelepanu tegemist, kuidas siis tegemist on ravimiga, kaebuste või kõrvaltoimete korral pöörduge arsti või apteekri kaebuste või kõrvaltoimete tekkimisel, pidage nõu, arsti või apteekriameti meelde jätta. No vaatame natuke muutunud, seal mul alguses natuke teistmoodi. Aga nii on, sellega me lõpetame ja katsume kommilaadungiga koju ja.