Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. 1885.-st aastast tänaseni sabub regulaarselt Ühendriikide koduperenaiste päris virtuaalsetes postkastidesse populaarne kodust hea kordaja, muud naiselikku maailma kajastav ajakiri kuud Howski ping. Kindlustamaks mööda naiste ja kodutööde sidumisest tärgata võiva modernse pahameelestseenist hüpake aastasse 1975, kui ajakirja legendaarne nõuandev hääl länders küsis lugejatelt, et kui nad saaksid uuesti valida, kas nad hangiksid endale lapsi. Need on siis sobiv pidada väike paus, laskmata pähe tungivate eksistentsiaalsete küsimustel oma tööd teha. Sest kuidas vastaks sellele küsimusele meie vanemad, kellel on lapsed, võib lisaks ka oma vastusele mõtelda mõtlemise aja juurde võitmiseks veel paar sõna 56 aastat ameeriklaste elude kommentaaridega sillutanud ländersist, kes saavutas USA-s omaette institutsiooni ja kultuuriikooni staatuse. Kuid tegelikult seda kolumnisti ei eksisteerinud. Nimi mõeldi välja varjamaks tegelikke nõustajate identiteeti. Sest nii mõnigi nõuanne puudutab tundlikke teemasid, milles arvamuse avaldamine võib ohustada. Vastaja argielu vabadust tagasi küsimuse juurde kas uuesti valides otsustatakse lapsi saada? Vastajaid kogunes umbes 10000, seega usaldusväärne hulk inimesi 70 protsenti vastasid. Et kui saaks valida, jätaks nad lapsed sünnitamata. Seda vastust keegi ei oodanud. Tulemus tähendaks ju, et maailm või vähemalt Ühendriigid rajanevad omaenda vanemate poolt sobimatutele inimestele midagi pidi olema polesti. Ennem lahenduseni jõudmist, aga mõelge, kuidas vastaksid Ameerika ajakirja lugejate järgmisele küsimusele. Etteruttavalt arvestage, et küsimusele vastas koguni 90000 lugejat. Küsimus kõlas. Kas valiksite suhte olete õrnastega ja ilma seksita? Jah, vastas 72 protsenti vastuse saatmatest. Mõlemad tulemused on nii veenvalt suure vaatajate arvuga, et näiteks valimiste eel võib mõnest poliitikust tärgata soov luua laste hankimist, siinset lähedust, keelustavat seadused. Mõlemaid näiteid võib kohata statistika õppematerjalides teemalt, kuidas ei tohiks küsitlust korraldada. Ohuks on vastama kipuvad küsimusega äratatud häiritusest motiveeritud inimesed, kui ülejäänud ei taha mitmel põhjusel taolistele küsimustele vastata. Asjaolu, et vastajaid on palju, ei tee järeldust rahva arvamuseks. Sarnane oht pole kuhugi kadunud ja kollitab ka maarjamaal kavandatavaid rahvaarvule muse koriaid. Selle pika sissejuhatuse eesmärk oli siiski suunatud Hiinale. Seal korraldas riiklik uudisteagentuur Stiina News küsitluse teemal, kas lastele tuleks kooliajaks. Telefonid ära keelata, umbes 27-st 1000-st vastajast enamus olid eitaval positsioonil pakku dettaoline keel põhjustaks koolivälisel ajal telefoni liigkasutamist ja samuti arvati, et telefon on oluline vanematega suhtlemiseks ja nii edasi. Ühesõnaga rahvastaabed. Et lastel oleks koolist telefonid? Küsimuse ajendiks oli Hiinas kehtima hakanud seadus. Uus kord keelab lastele mobiiltelefoni kooli toomisel. Küsitlus paigutas ettepanekute tegemise perioodi järel tarkusena. Võibki tõdeda, et vastajate armee arvamusel polnud erilist efekti. Koolidele soovitatakse need laste ja vanematega ühenduse loomiseks välja mõelda. Alternatiiv. Stiilseid lahendusi telefonide keelustamise põhjusanud ligikorrast sõltumatult universaalne ega motiveeri pelgalt Hiina haridussüsteemi drastilisi samme tegema muretsetakse laste vaimse. Kehalise tervise pärast ning loomulikult ka õppeedukus on keelu argumentatsioonis olulisel kohal. Mõnes koolis kehtestati emm kasvavate probleemide survel. Telefonide keelt juba varem ja omal algatusel uudistesse jõudsid isegi juhtumeid, milles koolipere ees viiakse läbi reeglirikkuja telefoni teatraalne purustamine. Traumeeritud laps ei lohuta telefoni keelustamisega kaasnenud kõrvalefekt. Nimelt ei tohi koolid telefoni vahendusel enam edastada ka koduseid kooli ülesandeid. Analoogseid algatusi leidub mujaltki maailmast. Prantsusmaa koolides kehtib juba kolmas aasta on alla viieteistaastastele reegel, mis ei luba koolis viibimise ajal telefoni kasutada. Tehniliselt ei tohi siis tegelikult kasutamisega vahele jääda. BBC vahendab sarnaste algatuste tärkamise märkega ühendkuningriigikoolideks. Noh, ja nüüd on siis küsimus, mida sina arvad? Kas valiksid suhte ainult õrnustega? Jah, ilma telefonita. Kuula varasemaid portaale R2 L2.