Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere. Eetris on portaal tehnolooga. Kommentaar esitab Kristjan Port. Vanasti tähistas talv aega, kui inimesed viibisid rohkem siseruumides. Sajandivahetusest alates minnakse toast edasi küberruumi. Suures pildis säilis aga aastaaegade rütmi. Covid 19 on epideemia, sundis inimesi treenima ühtlasemalt ja püsivamalt internetis viibimist. Lõppenud 2020. aasta on seega internetti lühikeses ajaloos mõneti erilisem. Modernse ehk suurele avalikkusele tuttava interneti algusaegadest tegutseb Mozilla sihtasutus koostab regulaarselt nõndanimetatud internetti terviseraportit. Värske ülevaade nägi just äsja kübervalgust. Asjade seis pole paraku kiita. Sõnumisse tasub suhtuda tõsiselt. Raportis tõdetakse, kuidas Covid 19 tõi varasemast kontrastsemalt esile kui oluliselt sõltuvad argised tegevused internetist interneti vahendusel kodust töötamine, kodust õppimine, omavaheline suhtlus, toidu- ja esmavajadus, kaupade lõkked ning meelelahutus on enamusele nüüdsest tuttavad. Vähem teadvustati, kuidas internet muutus oluliseks ellujäämised teenusekanaliks. Tee kroonilistele haigetele, kes ei saanud viiruseohu tõttu haiglaid külastada. Sestap on internetiolustiku käsitlus läbi tervisemetafoori rohkem kui õigustatud. Sundolukorras survel kirjeldatud teenuseid loodi ja kasutati vähem või rohkem rahuldavalt. Algus oli kõigile raske. Nii teenuste loojad kui kasutajad õppisid ja tegid natukenegi edu nimel kompromisse. Sündinud. Tingimustes võitsid enim suured IT-firmad. Varakult hardud strateegiliste positsioonide väärtus kasvas kasutajate masside teenustes viibitud ajaga. Antud arengut tuuakse raportis esile tõsise murena sest kui internetiväärtus kasvab, tähendab antud areng väärtuse edasist kontsentreerumist väheste kätte. Täpsemalt kõigest siis seitsme ettevõtte kätte. Selgub, et internetiliikluse mahust kulgeb enamus seitsme firma kontrollitud keskkondades. Nendeks on USA päritolu Apple Amazon, Google või õigemini siis selle emafirma alphabet Microsoft ja Facebook ning Hiinast juhitud Alibaba ja tentsent. Tänu internetis valitsevatele teenustel on nendest vana nime järgi siis arvutifirmadest kujunenud maailma. Väärtuslikumad ettevõted tõrjudes rikkaimate börsifirmade edetabelis suured tööstusmagnaadi naftafirmad. Ainukeseks erandiks on edetabeli tipus asuv Saudi Araabia naftakompanii Aranco. Muretsema ei pea edetabeli pärast. Inimesed taluvad ka üpris hästi ebavõrdsust. Aga palju raskem on leppida ebaõiglusega. Viimane rajaneb vabaduse piiramisele. Võidujooksu, milles esimeseks tulnud nõustutakse, teda isegi austatakse. Aga ainult juhul, kui teised. Takistada osalemast võrdsetel alustel interneti võib pidada suureks mänguväljakuks, milles arenevad majanduslikud ja poliitilised võistumängud. Raportist järeldub, et võistlust pole enam kõigile avatud pettujad ning solvujaid on teadupärast ettearvamatud ja nende arv. Lisandub sest koos nähtava võimuga suureneb nähtamatu mõju kontsentreerumine. Näiteks kui populaarne videokonverentsi demonstratsioon paistab kasutajatele iseseisva ettevõttena. Jääb märkamata teenuse anna vajadus kulgeb Amazoni kuuluvas pilveteenuses. Sama kordub populaarse Netflixi puhul ja nii edasi. Viktoriini küsimuseks võiks olla, kellele kuuluvad internetti viiest enim kasutatavast platvormist nelik. Õige vastus on Facebook. Firma valitseb Instagrami. Messengeri Whatsappi on arusaadavalt ise kõige suurema kasutajast. On aga teenus Google'i hallatav juutiub on antud edetabelis teisel kohal. Mida siin siis karta? Näiteks teenuse häirumist koos neile rajatud korraldusliku sõltuvuse tagajärgedega? Tõsiselt tasub karta? Ta suhtumist valeinfo levikust, seal. Riigid ja riikide liidud on suuri teenuse platvorme. Palunud ja ähvardanud nad takistaksid valeinfo levikut. Näiteks Mark Zuckerberg seda muret ei jaganud ja eelistades vihast teenitava. Raha kasuks ta ei viitsinud isegi ilmuda kohale, et arutada poliitilises mõju kampaanias osalemist ühendkuningriigi parlamendi esindajatega. Ohtu satub ka inimeste tervis. Kui Youtube levitas Covid 19 teemalist väärinfot, mida enne selle eemaldamist oli jõudnud Vaadata 71 miljonit inimest. Lisaks kannatab kasutajate valikuvabadus populaarsust. Keskkondade kliendid ei saa arugi, kuidas nendega manipuleeritakse. Enamus nõndanimetatud soovitustest rajanevad masinat algoritmile saladuses hoitava andmesoustile mille eesmärke ei ühildu vaatajaid ettevõtte huvidega. Ajal, kui maailm maadleb raskete probleemidega, kaldub internet probleeme lisama, kuna seitsme suure kätte koonduva mõju tahtlikul või tahtmatult tulemusel ei oska inimesed selle tervisest hoolida. Üllatava optimismi sädemega. Osutusid lõppenud aastal selleks nende ettevõtete omad töötajad. Aga mis siis edasi saab? Arvatavalt juhtub, nagu ikka, ignoreeritakse antud raportit. Kuula varasemaid portaale. L2.