Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku nelja päeva neljanda veebruari olulisemad sündmused, mina olen Uku Toom. Sel nädalal Eestisse saabuvat AstraZeneca vaktsiini hakkavad saama alla seitsmekümneaastased inimesed. Tuginedes hetkel teadaolev info ei ole sellel vaktsiinil mingit vastunäidustust ühegi vanusegrupi mõttes, aga ei ole väga palju uuringuid selle immuunsuse kestmise kohta just nimelt kõrgemates vanuserühmades. Riik alustab haridusvaldkonna töötajate vaktsineerimist juba veebruari keskel. Eesti Europarlamendiliikmete seas pole üksmeelt kõrge välisesindaja Joseph forelli visiidile Moskvasse. Rahandusministeeriumi hinnangul võib plaan lubada politseil plekimõlkimise mitte reageerida tuua kaasa olukorra, kus õnnetuse põhjusi kustunud liikus. Liiklusrikkuja jääbki karistuseta. Tänane olukord on meil juba selline, kus tegelikult 70 protsenti nendest juhtumitest lahendatakse kohapeal ära inimeste omavahelise kokkuleppena, mis aga ei tähenda seda, et seal 70 protsendi taga võiks samamoodi olla mõni rikkumine, mille tagajärjel õnnetus toimuma saanud. Narva raekoja muutmine esindushooneks ja turismikeskuseks võtab kaks aastat ja maksab seitse miljonit eurot. Täna jagatakse Kultuurkapitali aastapreemiaid ja näiteks kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööelutöö. Preemia pälvis spordiarst Kaidu Meitern. Ilm on pilves, sajab kerget lund, on pinnatuisku külma öösel viis kuni 16, homme päeval seitse kuni 12 kraadi. Sel nädalal Eestisse saabuvat AstraZeneca vaktsiini hakkavad saama alla seitsmekümneaastased inimesed ja seda saab ka kasutada kohtades, kus väga madalat temperatuuri nõudvat vaktsiini pole võimalik kasutada. Aga lähemalt. Kadri Põlendik. Riigi vaktsineerimiskava muutused ja ka otsused vaktsiinide kasutamise kohta teeb sotsiaalministeeriumi ekspertkomisjon. Mida nad praeguseks on otsustanud ja mida tuleks veel kaaluda. Sellest rääkis täna valitsuse pressikonverentsil tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Näiteks otsustati, et AstraZeneca vaktsiini süstitakse ainult alla seitsmekümneaastastele. Tuginedes hetkel teadaolev info ei ole sellel vaktsiinil mingit vastunäidustust ühegi vanusegrupi mõttes, aga ei ole väga palju uuringuid selle immuunsuse kestmise kohta just nimelt kõrgemates vanuserühmades. Kuni 69 vanuses inimesed saavad AstraZeneca vaktsiini ja 70 kaasa arvatud ja üle selle Faizer Biotech Moderna vaktsiini, samal ajal kasutades AstraZeneca vaktsiini ka nende ei hakata ja võib-olla ka liikumisraskustega inimeste puhul, kes ei saa tulla perearsti keskusesse, vaktsineerimise punkti teda oluliselt lihtsamaks logistiliselt transportida, säilitada kui Faizer, Biotech, Moderna vaktsiin, mis eeldavad need ultrasügavkülmutusvõimalust, mida enamik perearstikeskustes pole. Samuti lepiti kokku, et kuna AstraZeneca kahe doosi vahe võib olla kuni 12 nädalat, jääb see Eestis kaheksa nädala peale. Mis tähendab seda, et me võime suhteliselt julgesti, et vaktsiinidoosi, mis Eestis jõuavad ka kohe ära kasutada, ehk ei ole põhjust panna teist toosi kõrvale, kuna me teame, et selle kahe kuu jooksul ikkagi need järgmised tarned saabuvad ja Moderna Faizer kuulsis hoiame teatud strateegilist reservi juhuks kui tekib mingeid tarneraskusi. Mis järjekorras eesliini töötajaid vaktsineeritakse, seda tuleb veel otsustada. Valitsus kuidagi eelisjärjekorras pole, rõhutas kiik. Ja täpse Sis jaotuse eesliini töötajate vahel haridusvaldkond, siseturvalisus, sotsiaalelutähtsad teenused, strateegia esimesele paneme paika vaktsineerimise juhtrühmas tulenevalt ühest küljest näidustatusest aja kriitilisusest, loomulikult arvestame siin ka valitsuse seisukohtade ja strateegiliste eelistustega ehk näiteks haridusvaldkond on olnud valdkond, mida me oleme püüdnud hoida võimalikult avatuna. Kahtlemata ka valitsusliit, et erinevad põhiseadus, koratsioonid, kõrgemate asutuste juhid kuuluvad sellise strateegilise eesliini hulka vaktsineerima samamoodi on mõistlik, aga me ei ole seadnud ennast ettepoole näiteks nagu tervishoid, hoolekandesektorit, ma arvan, peaks olema võimalikult nii-öelda apoliitiline lähenemisi. Kus ja kuidas täpselt järgmisi vaktsineerita vaid süstima hakatakse, seda pole ka veel otsustatud. Näiteks teatud sektorite puhul me oleme leppinud kokku, et haiglad tegelevad vaktsineerimisega näiteks apteegi töötajad, on need teised terviseasutused seal perearstikeskuste kutsuda, siis vastavalt nimekirjadele on variant teha ka kohapeal vaktsineerimisi. Kuigi esmajärjekorras vaktsineeritute seas pole omaste hooldajaid, soovitab terviseminister pöörduda neil omavalitsuste poole, et teada anda soovist vaktsiin esmajärjekorras kätte saada. Üks otsusega võeti veel vastu haridusminister Liina Kersna teatas, et valitsuse otsusel algab õpetajate vaktsineerimine veebruari keskpaigast. Meil on õpetajaid 26000 nii et see on suur sihtrühm ja kindlasti sotsiaalministeerium paneb paika täpsema plaani, kuidas siis iga kooli õpetaja jõuda. Esimese hooga me tahaksime ära vaktsineerida. Üldhariduse õpetajad, lasteaiaõpetajad ja kutsekoolide õpetajad ja siis sealt edasi liikuda. Kõige kiirem on kindlasti üldhariduskoolide ja lasteaiaõpetaja, et aga miks on oluline õpetajaid kiiresti vaktsineerida, on see, et kui õpetajad on vaktsineeritud siis esiteks ei pea õpetaja minema enam lähikontaktsena isolatsiooni, mis tähendab, et rohkem saab õppetööd toimuda kontaktõppes. Ja me teame, et õpetajatest pea pooled on vanuses 50 pluss, mis tähendab ka suuremat riski. Et need on, need on olulised põhjused. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5167 koroonaviiruse proovi. Nakatunuid oli 673 13 protsenti testide koguarvust ja haiglaravi vajab praegu 413 patsienti. Suri 10 inimest. Vaktsineerimisi on tehtud 31-le 1864-le inimesele. Kaks doosi on saanud 14330. Aga eile õhtul rünnati Põhja-Eesti anaalhaigla ülemarsti Peep Talving kella seitsme paiku tööpäeva lõpetanud Talving oli autosse istunud, kui tundmatu meesterahvas tema pihta vedeliku viskas. Seejärel jooksis ta minema. Ülemarst avastas peagi, et ka tema auto rehv on läbi torgatud. Rünnakus kasutatud vedelik saadeti politsei kinnitusel ekspertiisi. Igal juhul ei olnud tegemist väga ja politsei teatel nad rünnaku motiivi kohta veel midagi ei tea. Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu rääkis Madis Hindrale, et tema tead haigla töötajaid ähvardatud pole. Ma tean küll nii enda kogemusest kui ka professor talvingu osas, et jah, me oleme viimastel nädalatel saanud küll negatiivse iseloomuga sõnumeid või e maile, need on peaasjalikult ikkagi seotud, olgu siis covid pandeemiaga, polku, Covid piirangutega või olgu vaktsineerimistega. Meile heidetakse erinevaid asju, et küll Covid on välja mõeldud, küll covid. Vaktsiin on välja mõeldud. Tagasiside on värvikas, aga ei midagi ähvardavat. Kas lähtuvalt sellest rünnakust näeb regionaalhaiglaga vajadust muuta haigla turvameetmeid kuidagi või korraldada tööd mingil moel ringi? Jah, eks me seda ise ka täna hommikul arutasime nii riski kui ka turvajuhiga, hetkel me seda vajadust ei näe. Meil on vaja kaitsta nii enda töötajaid, meie endaga patsiente kui ka meie vara. Ja meil on täiesti uuendatud turvastrateegia, mis näeb ka füüsilise turbeteema, et ja meil on selle jaoks olemas ka enda turbaüksus, mis paiknevad mustamäel ja samuti kasutame ka vajaduse turvaosas partnerfirmat. Kas eile õhtul jõudis ka teie oma turvaüksus kuidagi reageerida? Meie turvaüksus sai infost heal ajal teada, aga peaasjalikult ikkagi toimetati siinkohal politseiga. Rahandusministeerium märgib, et plaan lubada politseil plekimõlkimise jälle mitte reageerida tekitab olukorra, kus liiklusseadust rikkunud ja niimoodi avarii põhjustanud inimene jääb karistuseta ka sellest, Madis Hindre. Kui keegi liiklusõnnetuses viga ei saa, tuleb politsei kutsuda ainult juhul, kui õnnetuse asjaosalised süüdlases kokkuleppele ei jõua. Jaanuaris tutvustas siseministeerium plaani reegleid muuta Ta tulevikus poleks varakahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine enam väärtegu ning politseil ei tuleks välja sõita isegi siis, kui asjaosalised seda paluvad. Niimoodi loodab politsei kokku hoida umbes 800000 eurot aastas. Rahandusministeerium märkis oma kommentaaris, et seaduse muudatusele tasub tõesti mõelda, sest see, kui väärteomenetluse alustamine sõltub asja poolte kokkuleppest, on üsna tavatu. Sammas juhtis rahandusministeerium tähelepanu, et praegu välja toodud plaan võib tekitada uusi muresid, räägib rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna jurist Linda lelumees. Et sa unustad turvavöö kinnitamata on juba iseseisev rikkumine vaatamata sellele, et noh, et ei ole põhjustanud, eks ole, kellelegi mingit kahjulikku tagajärge sellega või siin peaks nüüd nagu kaaluma seda, et kas igal juhul ja igasuguse rikkumise korral, millega ei kaasne tervisekahjustusi, peab tingimata kohe olema nii-öelda, mitte karistatav. Näiteid võib tuua mitmeid. Kui inimene eirab punast foorituld, saab ta karistada samuti siis, kui ta kiirust ületab. Aga siseministeeriumi plaan näeb. Kui inimene kihutab tulevikus punase foori alt läbi ja niimoodi liiklusõnnetuse põhjustab, siis ta karistada ei saa. Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Indrek Clint ütleb, et sellest pole tegelikult midagi uut. Tänane olukord on meil juba selline, kus tegelikult 70 protsenti nendest juhtumitest lahendatakse kohapeal ära inimeste omavahelise kokkuleppena, mis aga ei tähenda seda, et seal 70 protsendi taga võiks samamoodi olla mõni rikkumine, mille tagajärjel õnnetus toimuma saanud. Indrek Link lisab, et raskemate liiklusõnnetuste korral saab inimene ka edaspidi karistada, sest näiteks suuremal kiirusel põhjustatud liiklusõnnetusega käivad tõenäoliselt kaasas ka kehavigastused ja siis tuleb politsei kohale, aga pleki tõlkijad saavad oma karistuse kätega kannatanule kahju tasudes. Tegemist on õnnetusega, kui palju meis liiklejatest asub liiklusesse sellise mõttega, et ma soovin täna kiirust ületada sellepärast et tekitada liiklusõnnetus. Lindal elumees aga märgib, et liiklusõnnetuse põhjustamise tee kriminaliseerimist ei saa otsustada selle järgi, kas inimesed soovivad või ei soovi õnnetust põhjustada. See, et ma nüüd justkui olen niigi õnnetusel selle õnnetuse juures, eks ole, see alati ei vabanda sellest vastutusest. Indrek Link toob paralleeli pisut kaugemalt. Kui minu ülemine naaber uputab minu korteri üle, meil on kindlustus sõlmitud, kahju hüvitatakse siis eeldusel, et ta ei ole seda teinud tahtlikult täna riik ei lähe ka teda vastutusele võtma selle kahju tekitamise eest. Läti valitsus on täna koos teha mitmeid olulisi otsuseid, meil on liinil Ragnar Kond, Riiast, Ragnar, kaugel seal ollakse. Valitsuse istung ei ole praegu veel lõppenud, kuid on teada mõned otsused, mis on jõutud juba langetada. Kõigepealt, selge on see, et erakorralist olukorda kogu riigis pikendatakse veel kahe kuu võrra, ehk siis kuuenda aprillini. Palju vaidlusi on valitsuse istungil põhjustanud komandanditund ehk siis liikumiskeeldu leida ja laupäeva öösel. Praegu ei ole selge, mis sellest edasi saab, sest politsei on lihtsalt seda lauskontrolli tehes kaks ööd väga hõivatud ja ülekoormatud ja selleks, et seda politsei koormust kuidagi, et vähemaks võtta, siis võimalik, et valitsus otsustab selle liikumiskeelu suhtes kuidagi teisiti. Aga nagu ma ütlesin, otsust veel ei ole. See, mille kohtuotsus on, on see, et Lätis on sellest siin kohapeal palju räägitud, aga nüüd lõpuks võttis valitsus siis ka ametlikult vastu sellise valgusfoori põhimõttelise piirangut vähendamise kava, et igaühel oleks siis selge, et mis riigis peaks siis toimuma, mis peaks juhtuma selle nakatumisnäiduga, kui piiranguid hakatakse maha võtma ja selle skeemi järgi näeme praegu, et Läti on siis tumepunases tsoonis, kus siis kahe nädala keskmine nakatumisnäit 100000 inimese kohta. Ta on 560 ja punasesse tsooni ehk siis esimesse astmesse, kus saaks hakata piiranguid leevendama jõuab Läti siis, kui see näit väheneb kolm korda, ehk siis 200-ni. Praegu on sinna veel pikk tee minna ja siin on ka üles loetud siis põhimõtet ja, ja piirangud, mis Nende erinevate mudelite puhul kehtima jäävad, see on ühiskonna teavitamiseks ja, ja võib-olla ka distsiplineerimine, eks, et et kõik saaks aru, mis siis lõpuks ees ootab see, millest on ka täna palju räägitud, lõppotsust veel ei ole, on see, et lähemate nädalate jooksul tahetakse piirata Ta vähetähtsaid sisenemise riiki on juba teada, et lõppevad siis lennud kolmest riigist, ehk siis ei tohi Lätti siseneda enam Inglismaalt, Iirimaalt, tugalist, mis saab nüüd maanteedel, kuidas seda kontrolli seal tugevdatakse ja mismoodi neid põhjendusi siis tuleb täpsemaks saada, see kõik nüüd praegu selgub, aga transpordiministeeriumi kodulehel on juba ka täiendavad tingimused mis puudutavad siis veoautojuht ja ka reisikorraldajaid, reisiveoettevõtteid, et millistele tingimustele sätifikaatidele siis Nad peavad vastama ja kuidas siis on võimalik maanteel politseinikele neid dokumente ka näidata, et kes puutub sellega kokku, soovitan kindlasti transpordiministeeriumi kodulehte vaadata, seal on üsna täpne info selle kohta juba olemas, aga mis puudutab veel piiranguid, siis uuest nädalast peaks nüüd kooli saama Lätis ka siis esimese teise klassi villased. Praegu on kõik koolid ja kõrgkoolid Lätis kinni tingimusel et nad siis kannavad klassiruumides ka maske. Mis puudutab kaubanduspiiranguid, mille leevendamist kõik ootavad, siis sellest saame rääkida hiljem, sest otsust praegu veel ei ole. Aitäh, Ragnar ja mujalt välisriikidest nüüd Evelin Villes. Soome peaminister Sanna Marin ütles, et piiridel kohustuslike koroonatestimiste osas on valitsuses olemas poliitiline kokkulepe ja ettepanek viiakse parlamenti. Soome õiguskantsleri sõnul on võimalik kehtestada kohustuslikke koroonateste nõudev seadus, kuid see tuleb kirjutada väga hoolikalt. Briti keskpank jättis baasintressi ja varaostuprogrammi senisele tasemele, kuid langetas prognoosi käesoleva aasta majanduskasvule. Keskpank jättis baasintressi esimesel istungil alates Suurbritannia lahkumisest Euroopa Liidust rekordmadalale null koma ühele protsendile. Majanduskasvu prognoos langetati viiele protsendile varem ennustatud 7,25 protsendi asemel. Keskpanga teatel on Covid 19 vastane vaktsineerimine majanduse väljavaadet parandanud. Käesoleva aasta esimeses kvartalis kahaneb Briti sisemajanduse kogutoodang umbes neli protsenti, prognoosis keskpank. NATO Euroopa vägede ülemjuhatajale tood Voltersile teeb muret Venemaa ja Hiina koostöö süvenemine. Tema arvates on nende riikide lähenemine ohtlik Euroopale ja muudele ümberkaudsetele riikidele. Kindral Volters ütles eile rahvusvahelisel pressikonverentsil, et Nato jälgib Vene-Hiina koostöö arengut tähelepanelikult. Tema sõnul ei ole Hiinas praegu NATOle vastast, aga riigi mõjuvõim kasvab kogu aeg, mis on väljakutsega alliansi jaoks. Polder rääkis ka, et USA eelmise valitsuse plaan Saksamaal paiknevad Ameerika sõduril mujale viia on külmutatud. See vaadatakse üle ja langetatakse uus otsus. Maria-Ann Rohemäe kaastöö on teemal USA, Venemaa Aleksei Navalnõi. Valge maja hinnangul peaks Venemaa Aleksei Navalnõi kohe ja tingimusteta vabastama räägib valge maja pressiesindaja. Tšemm saaki vaid. Nii nagu igale Venemaa kodanikule, kehtivad ka härra Navalnõi-le Venemaa põhiseadusega antud õigused ja Venemaal on rahvusvaheline kohustus austada võrdsust, seaduse eesõigust väljendusvabadusele ja rahulikule kogunemisele räägib USA välisministeeriumi pressiesindaja. Needprice. Me analüüsime väga põhjalikult halvenevate inimõiguste olukorda Venemaal, eelkõige seda, mis juhtus härra Navalnõi ka ja nende inimestega, kes peeti massiliselt kinni, kui nad läksid pärast Navalnõi arreteerimist julgelt tänavatele. Loomulikult kavatseme selle kõigega arvestada, kui otsustame, milline on edaspidi õige poliitiline kurss. Kuus USA senaatorid tutvustasid määrust, millega soovitakse Venemaale kehtestada uued sanktsioonid. President Joe Biden on andnud märku, et ta kaalub sanktsioone, kuid praegu ei ole selge, millal plaanitakse nendega edasi liikuda. Price'i sõnul ootab administratsioon luurekogukonna hinnangud Venemaa viimase aja vaenulike tegevuste kohta. Sealhulgas analüüsitakse Navalnõi mürgitamist, võrguhaldusettevõttes olev inssüsteemidesse tungimist mullustesse, presidendivalimistesse sekkumist ja pearaha pakkumist Afganistanis teenivate USA sõdurite eest. Samal ajal aga pikendasid USA ja Venemaa uue stardilepingut. Price'i arvates ei ole need sammud vastuolus. Isegi kui töötame Venemaaga, et edendada USA huvisid, hoiame neid samal ajal vastutavana hoolimatu ja vaenuliku käitumise eest. NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja kindral, tood Volterissi sõnul on USA äärmiselt mures, et Venemaa võib ära kasutada mingisugust välist konflikti et kodustelt probleemidelt tähelepanu eemale juhtida. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington. Europarlamendi liikmed Marina Kaljurand, Urmas Paet on eriarvamused Joseph forelli Moskva visiidi mõttekuse osas lähemalt Joosep Värk. Täna õhtul sõidab Euroopa liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep orell Moskvasse visiidile. Eesti Europarlamendiliikmete hinnangud sellele visiidile on erinevad. Marina Kaljurand kiidab forelli sõidu heaks. Tegemist on nii-öelda Euroopa Liidu välisministriga välispoliitika kõrge esindajaga diplomaadiga, kes läheb, kohtub oma vene kolleegiga. Oleks visiit komisjoni presidendilt või nõukogu eesistujalt presidendilt, siis oleks seis hoopis teine, aga diplomaadid peavad suhtlema, välisministrid peavad suhtlema lihtsalt oluline on see, millise sõnumiga ta läheb ja millise sõnumiga tuleb ta tagasi ja kuidas see kõik välja paistab. Urmas Paeti sõnul Borelvisiit praegu midagi ei anna. Esimeseks visiidiks või üldse Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja esimeseks visiidiks nelja või viie aasta jooksul Venemaale on ajastus ikkagi päris vale jah. Et praegu, kus värskelt on Navalnõi arreteeritud hoolimata sellest, et Euroopa Liit on korduvalt öelnud, et seda ei peaks tegema tuhanded inimesed, on vahistatud meeleavaldustel osalemise tõttu ja noh, Venemaa võimude retoorika on olnud väga ühene, et nad ei kavatsegi kuulda võtta, mis Euroopa liidul selles osas öelda on, siis ma arvan, et praegune ajastus on vale. Et see visiit ei anna mingit lisaväärtust, noh jah, võib ju öelda, et alati ka keeruliste partneritega keerulistes olukordades tuleb suhelda. Aga, aga ma arvan, et praegu nüüd mõni päev pärast kohtuistungit, et selles keskkonnas ei ole seal ju tegelikult võimalik millestki muust niikuinii rääkida, et, et seetõttu ma ei kiida seda ajastust praegu heaks jah, et selle oleks võinud teha mõne aja pärast vaadata veel, kuidas asjalood Venemaal kulgevad, ka Euroopa Liit oleks saanud ja pidanud ja loodetavasti ta teeb siin lähitulevikus ikkagi veel selles küsimuses ka konkreetseid samme. Kaljuranna hinnangul peab Borell kindlasti kohtuma opositsiooniliidritega. Kui ta ei saa kohtuda Navalnõi ka Navalnõi perekonnaga, Navalnõi abikaasaga Navalnõi kaastoetajatega, ta peab minema ja näitama, et Euroopa Liit seisab Vene opositsiooni kõrval. Ta peab näitama, et need, et opositsiooni mahasurumise vägivaldse mahasurumised ja tuhandete inimeste arreteerimised ei ole õige. Nii et vot see on see, mida ma ootan, mooton videopilti, kus ma näen Josep poril kohtub opositsiooni ja tsiviilühiskonna esindajatega. Joosep Värk, Brüssel. Kertu Sild räägib, milliseks kujuneb ilm. Homme me Venemaale kaugeneva madalrõhkkonna ning Skandinaavia kohal tugevneva kõrgrõhuala piirile. Eelolev öö tuleb pilves selgimistega, mitmel pool sajab kerget lund, tihedam on sadu saartel. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa, rannikul põhja-kirdetuul puhanguti 12, hommikul saartel kuni 14 meetrit sekundis. Külma on saartel viis kuni 10, mandril kaheksa kuni 14, pikemate selgimiste korral langeb 16 kraadi ümbrusesse. Homme päeval on ilm pilves selgimistega, mitmel pool sajab kerget lund. Puhub põhja- ja loodetuul neli kuni 10, saartel ja rannikul põhja ja kirdetuul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus seitse kuni miinus 12 kraadi. Nädalavahetusel saju võimalus väheneb ning kõrgrõhkkonna mõju suureneb. Tänase päeva jooksul saavad teatavaks Kultuurkapitali preemiate laureaadid võite lugeda seda meie portaalist vaadata kell kaheksa hoopi saates televisioonis, aga kehakultuuri ja spordipreemiast igal juhul räägib nüüd muude spordiuudiste seas ka Ragnar Kaasik. Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutöö preemia pälvib tänavu spordiarst Kaidu meid tärn. Sportlasena kuulus Meitern Eesti kergejõustiku koondisesse. 1978. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning oli Eestis artro skoopilise kirurgia üks rajajaid. Kõige rohkem tuli see kasuks just spordis. Kui enne tähendas põlvelõikus või põlvevigastus paljude jaoks karjääri lõpp puu, siis see metoodika parandas praktiliselt kõik vigastused ära. Doha MM-ile hõbemedali võitnud mitmevõistleja Maicel Uibo teatas, et ei võistle vigastuse tõttu sel nädalavahetusel Tallinnas peetaval rahvusvahelisel võistlusel. Uibo vigastas eilsel treeningul vasaku jala taga reit ja pärast konsultatsiooni doktor Madis rahuga otsustas, et tõsisema vigastuse vältimiseks nädalavahetusel starti ei lähe. Koha kergejõustiku sise-EMil Poolas on Uibo endale juba taganud vigastuse väljaravimiseks. Enne EM-i on tal aega nüüd täpselt üks kuu pärast päevast. Mängupausi jätkuvad Melbourne'is Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste eelturniirid, kus see Eesti aja järgi ööl vastu homset tulevad väljakule. Nii Eesti esireket Anett Kontaveit kui Kaia Kanepi. Vaatamata positiivsele koroona proovile, mille andis ühe mängijaid võõrustanud hotellitöötaja kinnitas Austraalia lahtiste korraldustiimi juht Krojektsaili, et eelturniirid jätkuvad ning Austraalia lahtiste ka alustatakse esmaspäeval nagu planeeritud. Inglismaa jalgpallimeistrivõistlustel pidi taaskord kaotus tunnistama tiitlikaitsja Liverpool, kes jäi kodus null. Üks alla Praytonile. Viimasest kuuest mängust on Liverpool kaotanud kolme. Eile kaks, null Bernit võitnud Manchester City on 47 punktiga esimene, järgnevat liidrist ühe mängu rohkem pidanud Manchester United 44 Lester City 42 ja Liverpool 40 punktiga. Korvpalliliigas NBA pest Dallas Mavericksi kuuemänguline kaotuste seeria kui ööl vastu tänast saadi 120 216 jagu Atlanta hooksist. Dallas on üheksa võidu ja kolme kaotusega läänekonverentsis 13. kohal. Esimesena jätkab Uta Charls, idakonverentsi juhib aga Philadelphiast tsemendi Sixers, kes võitis Charlotte Hornet siit 118 111, Philadelphia 16 võitu ja kuus kaotust. See oligi siis tänaõhtune Päevakaja aitäh kuulamast.