Herbert Roose Steniga kohtusime kas oli kaks aastat tagasi, kaks aastat tagasi oli ja meil oli üsnagi, millest rääkida, olgu. Et meie põhimõtted paljudeski asjades lähevad lahku, aga, aga mõned asjad jälle lähevad kokku ja need on väga tähtsad. Jaa, seda küll ja eks igal inimesel on oma seisukoht ja ja teisel on jälle teine seisukoht. Seal ei ole midagi parata. Ja on hea, kui Põhjala saab olla sõpruses ja siiski sõbralikus neutraliteedis. Suurriikide keskel teie oma ametist olete turus kirikuõpetaja Ta ja ega on olnud ja nüüd ma olen juba ensionäär, pastori Ameeritus, nii, ja oma tööst tegite ju ka palju selleks, et ja et kõik oleks sõbralik, rahulikku kooseksisteerimist, seda on vaja, muidu see maailm ju lõhkeb. Iseäranis, mis praegusel ajal raskusi teeb, on need suured põgenikke arvud ja hulgad, mis siin ja seal nüüd isegi peale teist sõda oli Euroopas üsna palju põgenik, aga nüüd tundub biooti igalt poolt, teistel kontinentidel. Seda on ka kuulda ja näha ja isegi soomi võttis nüüd oma. 500 inimest tuli esialgu. Eks ole, omamoodi probleem muidugi, aga pärast teist maailmasõda. Me oleme üsna palju keerukaid probleeme suutnud ära lahendada ja, ja ma arvan, et küllap sellestki saame jagu ja seda võib loota. Peaasi et see Uno funktsioneerib ja saab funktsioneerida tänu kõikide rahvaste mõjutusel ja kui seda foorumit ei oleks, siis oleks palju rohkem pahandusi maailmas kindlasti. Ja mis teid tõi seekord siia üldse kontakt kodumaaga, isiklikud kontakt kodumaaga, see on kõige tähtsam. Sõpru külastada ja tänu. On ju kõige tähtsam, olete te oma siin viibitud praeguste päevadega rahul? Muidugi, ja seda võib päris ütelda, sest ikka näeb seda arengut. Et need varjuküljed, mis või kriitikaalused küsimused ka lahenevad, see on ju täitsa selge, et püütakse. Te tulite laevaga ja muidugi ja laeva ümber nägime siis seda osa seda katate, milline mulje jäi. Ilm oli ilus, kui te tulite, ja seda tuult oli ka, et just purjekad on ju see väga tähtis ja Tuuli on, eks ole, kodumaaeluga kursis poltidega, seostub ka olümpiaka, mida sellest mõelda ja mida Soomes mõeldakse ja kas või teie ringkondades kindlasti ollakse väga huvitatud, et Nelson peaolümpiaad jälle toimub ja väga huvitav on just see ja teretulnud, et see toimub just nii meil naabruskonnas ja Eestis sellegagi ja seal ka teretulnud. Turistid saavad võib-olla isegi, kellel on oma purjekaga mootorpaadiga tulla ja näiteks võivad siis asuda või ööbida oma purjekaga ja mootorpaadiga Kiirovi kolhoosisadamas. Te käisite kiire nagu no siis noh, see on ju väga hästi arendatud ja seal on kindlasti tublid majandusmehed. Ja niisamuti saku sovhoos on juba väga tuntud. Aga üldiselt on ju, võib ütelda, ega see vist ainult ei ole sakusega Kirovis, vaid igal pool kolhoosid muutuvad ikka rohkem. Agrolinnadeks ka keskus, et et rahvas jääks sinna maha, rahvas kõike valkuks linna. Meie vestleme neid eesti keeles. Ja kui ma tulin siia teie juurde Viru hotelli ja siis ümberringi käis soome keel, seda muidugi, aga soome keel tundub eestlasele. Ühelt poolt nii lähedasena, aga teiselt poolt iseäranis kirjutada on ta palju raskem, sest meie keel ei võta neid umbhäälikud nii kerges kui soomlane seda võtta tagasi ja siiski ka Soomes keskkooli õpetajad isegi räägivad. Ega soome rahvaski. Üldiselt ei kirjuta. Professorit ja kõrgemad haritlased ja ja välismaalased, kes on soome-ugri keeli pinud, eks ole nüüd nende päevade jooksul soome keelt kuulda, tunne on kodune või kuidas ütelda või topeltkoduna ja seda küll ja enam-vähem meelega Soomes ja võtame osa tema elutingimustest ja rõõmudest ja muredest, see on ju selge. Aga kui nii võtta, on see kodumaa, ega Eesti meil ja Isamaa. Ja kõikidele väliseestlastele võib aina soovitada, et nad peavad kontakti. Aga oma sotsialistliku kodumaa.