Head kuulajad, ma olen ikka pidanud kuulma etteheidet, et miks on laupäeva sees keskpäeval kaja loodimises nii harva õpetajaid ja tänase saatega maakuulaja ees kergendan oma võlakoormat, saates on koolijuhataja. Hendrik Agur, tere. Tere päevast. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. No ei saaks öelda, et teist, Hendrik Agur oleks avalikkuses vähe räägitud ei, sel ajal, kui te olite Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor ega ka nüüd, kui te olete juba teist aastat Kohtla-Järve Gümnaasiumi koolijuhataja ja nüüd on Kohtla-Järve Gümnaasiumi jõudnud teie juhtimisel esimese väga suured tunnustuseni. Kultuurkapitali aastapreemia Ida-Virumaal on läinud teie gümnaasiumile ja kõige selle eest, mida gümnaasiumis tehakse õppimise kõrval viis minutit saatekülalisele, selleks, et jutustada, mida kõikide õppimise kõrval gümnaasiumis teete. Ja noh, aitäh ka selle tunnustuse mainimise eest, loomulikult oleme väga uhked ja õnnelikud, et meid märgati. Aga meie tiim, kellega me tulime Kohtla-Järve Gümnaasiumi tegema, mis on, tuleb siis kõigepealt muidugi teadvustada, et see asub, eks ole, Ida-Virumaal tööstuspiirkonnas kus elab elanikkonnast, on valdavalt, et kolmveerand venekeelsed ja tuuri ruume mentaalsus on ikkagi pigem pigem vene keelel ja vene kultuurile suunatud. Ja et teha seal eesti kooli sellises keskkonnas, siis meie, meie arendusmeeskonnal ja kooli juhtkonnale, kellega me alustasime, täitsa esimesi nii-öelda Põhiväärtuste kirjutamise valgele arvutiekraanile eesmärgiks oli kindlasti teha mitte ainult kooli, vaid kultuuri ja, ja sellist avatud keskust, mis oleks sõna otseses mõttes eesti keele kants Ida-Virumaal. Et lihtsalt kooli teha, panna kokku õppekava ja tunniplaan ja kõik söökla tööle. See on ka väga tähtis ja ongi tähtis, aga selle kõrval just see aspekt, et et ühendada erinevaid ütleme, kultuuri ja arusaamade ruume ja tuua eestlust nähtavalt ja selgelt sinna Ida-Virumaale sealjuures siis surudes alla nende inimestega, kes on seal aasta aastaid elanud sellist kultuuritunnetust, vaid just pigem neid neid ühitada, neid aidata üksteisele järjele. Sest et siit kaugelt vaadates siin praegu Tallinnas ilus ilm ja tihti tihtipeale kui räägitakse Ida-Virumaast, siis inimesed noh, nüüd enam on rohkem, aga võib-olla varem ei ole nii palju isegi käidud. Võdistatakse õlgu, et oh, seal on mingid mustad korstnad, suitsevad korstnad, venekeelseid inimesi, et meil ei ole nendega asja. Aga seal elavad väga toredad inimesed väga töökad, väga vahvad, avatud lihtsalt suur osa on need vene venekeelsed või siis ka segaperekonnad ja, ja mida ida poole siis tõsi see on, et seda vähem ikkagi eestikeelses ja eestimeelses kultuuriruumis, aga jõudsate sammudega liigub kogu Ida-Virumaa sinnapoole, nii et seda me tulime sinna tegema ühte head eesti kooli Ida-Virumaale ja see tõi kaasa ka loomulikult selle ai anna ainult tunde, õpilased ei käi koolis, vaid me oleme avatud kogukonnale, soovime kogukonda ühendada ja meie kool, mis on tõesti üks, nüüd tuleb muidugi ka spordikeskuse juurde Kohtla-Järvele uus, väga uhke oli ikka üle aastakümnete üks uusimaid ehitisi ja rajada siis üldse Kohtla-Järvel ja me võtsime selle missiooni algusest peale, et siis ka kooli ruumides seal avatud kogukonnale, seal on aatriumi kohvik koht 37 ja see 70 sündmust, mis siis rohkem kui aasta jooksul sai tehtud, mis olid suunatud nii oma oma kooliperele kui ka väljaspoole. Ju see siis seda märgati. Ja me oleme loomulikult väga tänulikud selle üle, erinevad sündmused nii keelekohvikud. Nii tead teadlastega, kohtumised ajalooliste ka luuletajatega, muusikutega, muusika, muusika, õhtud, mälumängud, arukate akadeemia, mis on väga populaarne, mida peavad siis maestro Neeme kuningas, kes on meie õpetaja, õpetaja Wana-Kolga et tuua kokku inimesi sinna sinna kultuurikantsi ja, ja sellest tunnustust. Aga kui palju siis need kohalikud elanikud tulevad kooli selleks, et osaleda mingi külalisõhtul või kirjanduslikku, viktoriini, vett, et kas ei jää ainult kooliõpilaste ja õpetajate ja nende perekondade pärusmaaks? Aus vastus on, et väga vähe ja me ei ole selle peale solvunud, ei ole selle peale pahased ega imestunud, see on täiesti normaalne. Miks peaks noh, Kohtla-Järvel, kus kui ikkagi tahad sünnipäeva pidada, inimene tahab, sünnivad minna kuskile restoran, siis minnakse tavaliselt noh, seal on üks selline selline igipõline shot, üks selline šašlõkibaar, kus on sellised seinad puiduga üle löödud ja nii nagu me teame, teid nõukaajast väga maitsvad toidud. Aga ütleme sellist. Ja loomulikult kultuurikeskus, mis on hästi renoveeritud ja kus toimuvad sündmused, aga selline mõnus vabaaja koht kaasaegsetele selliste tingimuste vastavalt seda ei ole olnud. Ja võtab ikka aega, et natuke harjutada, inimestel pole harjumust käia väljas Kohtla-Järvel, et kui on minna kusagil kultuurisündmus saamas, ollakse harjutud minema kas Tallinnasse või või ka Narva või siis ka jõhvi, õigus on uhke kontserdimaja Kohtla-Järvel seda harjumust väga väga ei ole, nii et me harjutame inimesi ja iga neli või viis või 10 inimest, kes tuleb meie kultuurisündmustele, on väga teretulnud ja sealt sõna levib. Nii et, et ei ole kahjuks niimoodi, et ma olen eestikeelseid sõnu, et meil on ka venekeelsed näiteks vene kirjandusõhtu, mida venekirjaga õpetajad. Nii et et just on see, et me kogukond harjuks meie kooliga meie kultuuritegevusega ja et see on meie üks selliseid lisaeesmärke igapäevasele lisaks igapäevasele õppetööle. See, et see tunnustus nüüd tuli on, on ma arvan teile niisugune uus tõukejõud ja motivaator, aga eks te olete neid tagasilööke pidanud selle rohkem kui ühe õppeaasta jooksul ju ju tundma ka. Räägime ära, kui paljut Teie õpilastest on venekeelsest kodust pärit. No tähendab, täpset exceli tabelit me selle kohta ei tea, aga niimoodi enam-vähem tunnetuslikult on kolmveerand õpilastest ehk siis 75 protsenti kas siis venekeelsetest perekondadest või segaperekondadest. Muide, Ida-Virumaal on väga, väga tihti ja hästi loogiline on ka see, et, et inimene on segaperekonnast ja seda on hästi huvitav jälgida, et näiteks isegi kui teinekord ma tean, et see õpilane justkui Eesti perekonnast on eesti koolis õppinud, aga äkki näed hops, ta räägib täiesti selgelt ka vene koolikaaslastega, no eriti justkui õppeaasta algab siis see räägib sellest, et hästi palju segaperekondadest, kus see ongi huvitav, et ma lähen õpilastega, kellega on selline noh, lähedasem kontakt, kellega on mingi kas ühine tegevus või või on siin kas mõned orkestrid või mõned mõned sellised suuremad ettevõtmised siis julgelt räägime teinekord sellest identiteedist, et kuidas inimene ennast tunneb, et et kui ta näiteks on ütleme niimoodi, et on õppinud vene koolis, aga räägib ka väga hästi eesti keelt ja suhtleb eestlaste kude, suhtleb venelastega, kuidas ta ennast tunneb ja ongi väga huvitav näiteks ka üks õpetaja meil, kes ütleb, et ta on jah, ta on eestlane, venelane, ühe korraga ta tunnebki, et tonni tegelikult tulebki alustada ja see ongi nii, et see on väga-väga huvitav ja, ja just on hästi tähtis ka meeles pidada seda ja silmas pidada, et kui me teeme selgelt eesti kooli eestikeelset kooli valdavalt venekeelses keskkonnas, et siis ka need õpilased, kes meil on, et me peame austama nende identiteeti, nende kultuuri ja keeletunnetust, et mitte mingil juhul me ei soovi teha venelastest eestlasi, eestlastest venelasi vaid tuleb igal juhul toetada kõikide inimeste seda kultuurilist identiteeti. Ja selle tunnistuseks on ka see, et näiteks meie nüüd viimane, eks ole, g3 12 klass on siin need, kes tulid üle suletud koolidest ja tulid 64 õppekavalt. Et nemad siis veel õpivad mõningaid aineid vene keeles ja see on nüüd viimane lend. Aga kõik, kellel on vene keel emakeel kõikidele õpilastele, on vene kirjandus, vene keel, keele ja vene keelekandjalt, ehk siis vene venelasest venelannast õpetaja annab seda, et me peame seda väga tähtsaks, et et nägingi just eelmises koolis siin Tallinnas olles, mis oli ju eesti kool. Kuidas ka seal on ka ju, eks ole, igas Eesti koolis on palju vene õpilasi vene perekondadest, kuidas mul olid silmaklapid. Ja ma arvan, et paljudel koolijuhtidel puhtad eesti koolid vene õpilaste suhtes on tegelikult suured vajakajäämised ja see on see, et kes on vene venekeelsed õpilased eesti koolis, nad on õpetaja abimehed, ehk siis eestlaste jaoks on ju vene õppe õppe, vene keel õppeainena nagu nagu võõrkeel, aga nüüd, kui inimene õpib sedasama keelt kui võõrkeelt, siis tema tegelikult ei arene eriti. Ja siis pahaaimamatu tundub jube äge, vahva, et vohh. Et õpilane, nüüd õpetaja abimees, et vot tahtsin, aitab järele, aga ta ise. Ta ise ju ei arene, et et seda peab nagu hästi silmas pidama, et et ei saa nagu ära kasutada vene õpilasi ka selle kasuks, et õpetanud eestlastele eesti keelt, ta peab ise arenema, oma vene arendama oma vene keelt ja saama kirjanduses edasi, nii et noh, sellised aspektid tulevad välja just eriti sellises keskkonnas, kus on esinevad erinevate keelte keeltega õpilased ja ja nende vanemad. Niisugune tunne tuleb, et võib-olla nii mõnigi Eesti kooli juhataja peaks tulema pisut praktikale Kohtla-Järve gümnaasiumisse, aga, aga räägime veel ka nendest asjadest, et kui te tõesti 2019. aastal alustasite, siis Te pidite taluma ka niisuguseid asju, nagu on teiste sealsete koolijuhtide kaebekiri teie peale. Te pidite silmitsi seisma sellega, et koolihoone langes vandaalitsemise ohvriks. Teise pidite taluma laimukampaaniat Facebookis, et kas see kõik on nüüd möödas, kas see oli ühekordne aktsioon või te peate arvestama, et sellega ei piirdu? Jah, see on ühtpidi hea ja ühtpidi valus küsimus, et kas need piirdub või piirde, eks, see sõltub ka eelkõige meie enda ja ka minu kui koolijuhi väljaütlemistest. Et noh, tegelikult see on üks selline balansseerimine nagu nüüd on kombeks öelda köiel kõndimine. Et mul on valida, olla vait, näha, mis ümber toimub, aduda seda ja teha oma oma joont ajada. Aga kui see see ümbritsev, mida me, mida me näeme, mida me tajume, mida me tõdeme on niivõrd karjuvas vastuolus sellele, mis on ka seaduse järgi noh, näiteks võtame ka õppekava täitmine või ka õppekeel või ka need õpitulemused, õpiväljundid, mida õpilased peaksid saavutama kohapealsetes koolides, kui see on niivõrd karjuvad vastuolus tegelikkusele, siis ongi, et ma olen valinud selle tee võib-olla kohati liiga liiga räigelt seal otse ausalt välja öelnud ja, ja võib-olla ka pisut reljeefsemalt ja seda ongi valus taluda. Nii et ilma ilma liialdamata kümmekond ütleme, ümberkaudset koolijuht ja eriti vene õppekeelega koolijuhti on mu peale väga kurjad, solvunud, vihased, pahased jätkuvalt jätkuvalt ja kahjuks küll, et isegi eelmine nädal oli huvitav, mis ta huvitanud oli, aga aga kui ma pakkusin, et minna ühte põhikooli külla et lihtsalt ka lihtsalt arutada, sa sõna otseses mõttes pakkuda ka abi, et, et ka teha õpilastele võib-olla eelteavitust meie koolis olekus, siis ta ei olnud nõus mind vastu võtma. Aga valdavalt on ikkagi koolijuhid, koostöömeelsed, me oleme 11 tundma õppinud ja, ja olen ka mina õppinud, et kui võib-olla esialgu jääb selline mulje, et kui me lihtsalt näeme, et millise tasemega tulevad õpilased, millise keele oskusega millise, milliste õpiharjumustega ja loomulikult minu keskkond on Tallinn, millest ma olen tundnud 13 aastat siin koolijuhina töötanud, näinud siinset hariduselu sõna otseses mõttes selle sees olnud ja elanud ja see kontrast tulla Tallinnast Ida-Virumaale on mäekõrgune. Ja nüüd on kunsttükk sellega harjuda, seda konteksti aduda ja näha neid probleeme, aga samas ka siis seda kommunikatsiooni hoida väärikana viisakana. Vaat siin on mul vajakajäämisi, seda ma tunnistan, sest et kuma reljeefselt ja välja ütleb otse välja ütlen, see võibki mõjuda inimestele ründavana solvavana ja ega see tegelikult hea ei ole, nii et see on, see on minu õppimise koht, et olen ka püüdnud siis ennast parandada, et et ikkagi koolijuhtidega minu, vot see, sellest, ma olen aru saanud ja teadvustanud, et minu võimuses, kuigi ma teaks täpselt, mis teha. Aga minu võimuses ei ole neid inimesi vahetada. Ehk siis et kui on ikkagi koolijuhte palju, keda ma näen, et nad on väga suured pidurid ja koolipidaja sealhulgas koolipidaja rolli üldse teadvustatakse vähesest koolipidajad, on see, kes tegelikult vaatamishariduses toimub. Monitoorib kooli pidaja võimusega, koolijuhte vahetada, aga olles ise koolijuht, siis jah, ma pean tunnistama, minu võimalus on, ei ole minu võimalusi, ei ole neid välja vahetada, vaid minu võimalused nendega leida parim võimalik koostöömoment ja siis surud alla endas need raevukad, võib-olla väljaütlemisi, mida tahaks tegelikult otse öelda. No me olemegi jõudnud nüüd selle ühtse eestikeelse kooli teema juurde, teie olete selle kõige suurem praktik ja ekspert. Nagu te ütlesite, me ei saa seda niisugune noh, sõrmenipsust ellu viia põhjusel, et me ei saa vahetada ja Ida-Virumaal koolijuhte, koolipidajaid mida me saame teha? Jah, see ühtse Eesti kooli kontseptsioon, mille üle on siin räägitud ja mida, mida on ka erinevad poliitikud siis välja öelnud ja mida siis ka võib-olla peljatakse, hoitakse vaka all. Et see ei ole üks. See ei ole üks hirmus asi, see on. Ma tegelikult siin ongi, et ma kutsuksin isegi kõiki huvilisi, kes on huvitatud rohkem teada saama, et kuidas see praktikas välja näeb, Kohtla-Järve gümnaasiumisse vaatama, kuidas see välja näeb. Ma arvan, et ega siin ei ole suuri reglement, et kuidas see täpselt peab olema. Kui me võtame ikkagi niimoodi, et miks peljatakse, peljatakse see, et, et näiteks et Eesti perekond võib-olla ei riski oma last anda nii-öelda sellesse ühtse Eesti kooli konteksti, kartes, et ta muutub siis venelaseks jumala eest. Ei, see ei ole nii. Ja ei ole ka vastupidi, et ei muutuse vene perekonnast pärit tubli õpilane eestlaseks. Aga samas õpilased on koos ja noh, ütleme kui nüüd käärida käised üles ja vaadata natuke selle sisusse, et mis asi see siis on? See ongi nii, kui õpilased on Vene näiteks noh, meie puhul, eks ole, vene ja eesti perekondadest muukeelsetes ütleme valdavalt ikkagi vene, aga ka Valgevene, Ukraina, eksole on koos eesti õpilastega. Nad õpivad ühise õppekava järgi, ei ole lahterdatud vene ja eesti rühmad, loomulikult on ainult vene kirjanduse tund, noh, kuhu siis Eesti, eks ole, perest õpilased ei küündi ja on Eesti Eesti siis eesti keele riigieksam, eks ole, mida annavad siis eesti emakeelega õpilased või siis Eesti põhikooli lõpetanud õpilased annavad, need on siis erinevad kõik muud ained, kursused läbitakse ühiselt ja õppetöö on eesti keeles. Samas on siis ka nüüd väga palju tugiprogramm, et kuidas toetatakse vene õpilast eesti koolis on erinevad siis asjad nagu näiteks keele gootsing või Gotšing ehk siis meil on ka õpetajad, osa õpetajatest on keele gootsid, kes kelle juures käiakse täiendavalt siis ka ainealaselt või nii nagu parasjagu vaja on abi saamas oma keele arengus vastavalt, kui võib-olla see on ainult mingi väike lõik mingis kursus Vaines mõnes teises aines samas teevad kas siis näiteks eesti keel teise keelena õpetajad koostööd aineõpetajatega, et juba juba nendesse eesti keel teise keelena tundides valmistatakse õpilasi ette, et nad saavad ka oma nendes põhiaineteks näiteks reaalainetes hakkama. Üldiselt. Ja, ja samuti on siis ka õpilasmentorid õpilaskeele gootsid, et see on selline ristkasutus, kuidas igati toetatakse vene perekondadest õpilasi selleks, et nad saaksid keelelisest hakkama. Loomulikult me teeme seda tööd praegu tagantjärgi väga palju, et need õpilased, kes tulid gümnaasiumisse, et mis kõik oleks võinud olla, oleks võinud olla nagu päriselt B2 tasemel ja nüüd ongi, et on neid, kes on, on ka need, kes on C1 tasemel ehk väga siis juba riiklikult tunnustatud keele tasemel, aga on ka need, kelle keeleoskus on null, et noh, meie praktika on näidanud, et isegi eesti keele oskusega null kes tuleb eestikeelsesse gümnaasiumisse, on võimalik hakkama saada, selleks on meil eesti keele süvaõppe moodul kus on siis nendel eriprogramm just eriti esimesel aastal, kus nad õpivad, tõmbavad võimsate tõmmetega seda eesti keelt järele. Ja nüüd võib tekkida küsimused, et mis saab siis Eesti õpilastest sellest, kas see kõik on Eesti õpilaste arvelt kellel ei ole ju vaja eesti keelt juurde õppida, see on see ka väga suur väljakutse koht. Et ka nemad ei kannataks ja ja me ei sunni kedagi oma õpe tähendab võtta. Õpperühmakaaslasi aitama, et nad peavad pühenduma nüüd oma oma, siis kaasõpilaste keelelise järeleaitamisele aga see kuidagi kujuneb niivõrd naturaalselt, et see õpperühm tegelikult on justkui üks tiim, eestlased, venelased koos ja, ja see on täiesti fenomenaalne, kuidas tegelikult siis need õpilased, kes keeleliselt olid raskustes juba teisel aastal, on nad ütleme nagu staarid, nende jaoks ei ole eesti keeles õppima veel enam probleem, natuke peavad rohkem pingutama, tõsi on, aga nad saavad hakkama ja mis puudutab koolikultuuri, näiteks vahetunnis ei ole nii et nüüd on kõik eesti keeles rääkima oioi kaugelt mitte, kõik räägivad selles keeles, milles on, neil on mugav ja tõsi see on, meil on ju kolmveerand õpilastest vene perekondadest siis vahetundides kõlabki väga palju vene keelt ja kõlab eesti keelt ja, ja see, et nüüd eestlased, venelased hoiaksid eraldi seda absoluutselt esimesest päevast peale, pole olnud mitte kordagi, nii et need on sellised hirmud, mis, mis võib-olla kes on nõukogude ajal käinud koolides ja kui olid need kunagi kombinaatkoolid, kus hoiti eestlased ühes tiivas, venelased teises tiivas, vahepeal olid neil kaklused, asjad, see aeg on kardinaalselt möödunud. Ja loomulikult on ka oma osa koolikultuuril, kuidas koolikultuuri selliselt kujundada, et kõik tunneksid ennast mugavalt. No aga puudub esiteks poliitiline tahe. Vastu töötavate praeguste venekeelsete koolide õpetajad, võib-olla mul ei ole täpset mingit uuringut, millele toetuda ja tõenäoliselt ka osa venekeelseid kodusid, sest miks muidu poliitilist tahet ei ole, nad kardavad, tähendab, erakonnad kardavad kaotada valijaid. Et kuidas sellest üle saada. No see seda nagu ei kinnitaks, et Eesti vene koolide õpetajad töötavad vastu ei, et vene koolide õpetajad teevad ka väga head tööd, siin pole üldse mingit küsimustki ja müts maha, et on meil on ülimalt säravaid õpilasi, kes on tulnud vene põhikoolidest ja noh, kuna nüüd võib-olla laiem avalikkus, kui palju teatakse sellest riigi riigigümnaasiumide kontseptsioonist, aga paari lausega, et riigigümnaasiumid siis loodaks kusagile piirkonda, kus suletakse teised olemasolevad kohaliku valitsuse gümnaasiumiosad ja siis üks riigigümnaasium võtab siis kõik õpilased justkui enda enda alla, nii et jäävad, jääb siis põhikoolide võrk. Nii et noh, praegu on see hästi valulik protsess, kus kus suleti kolm Kohtla-Järve tegutsevat gümnaasiumiosa, nendest jäid põhikoolide alla, et see oli selline valuline protsess, mida siis noh, eelkõige koolijuhid võib olla väga raskesti elasid üle ja need haavad siis nüüd vaikselt paranevad ja sealt on ka võib-olla sellist tuska mõnes mõttes. Ja noh, see esimene reaktsioon, kui ikkagi esimesel aastal langes meelt, palju õpilasi välja või langenud, nad läksid ära. Meil oli raske, Nad läksid oma turvalises keskkonnas tagasi, ehk siis valisid seal ühe lähedal asuva vene õppekeelega kohaliku omandisse kooli Sillamäel ja ja valdavalt läksid sinna oma turvalisse keskkonda tagasi, ehk siis nad ei olnud tegelikult nii suureks muutuseks valmis õppima minna üle täielikult eestikeelsele õppele või siis isegi nende üle tulnud koolidest. Nad ei pidanudki minema, pidin minema 60 40 õppele, nii nagu nad jätkasid, nii nagu neil oli, siis otsustad oodata õigus jätkata oma õpinguid, aga ka selleks ei olnud väga paljud üldse valmis. Noh, mis näitab seda, et vene keelsetes suletud gümnaasiumides see 60 40 õppe, mida nad pidid tegema, oli ikkagi fiktiivne. Ehk siis õpilased ei õppinud suures osas nad ei õppinud eesti eesti keeles ja eesti keelt, aga sellel möödanik, et seda ei ole, sellest ei ole mõtet heietada, meie suur eesmärk ja, ja soov on see, et ka praegu olemasolevad põhikoolid noh, siinkohal tervitan kõrval asuvat slaavi põhikooli, kellega meil on väga-väga hea koostöö ja kuidas ma näen, kuidas on koolijuhtide selline on koolijuht ja kes on väga hästi tundnud kaasa ja on väga-väga koostameelsed. Ja on tõesti, saavad nagu olukorrast aru, aduvad konteksti ja on koolijuhte, kes on nagu sõna otseses mõttes verised pidurid mitte see, et see riigigümnaasium, et mina, minu kiilas pää ärritab neid vaid vaid need on lihtsalt see Nad on täiesti teises kontekstis kultuuriruumis ja nad enda arvates kindlasti teevadki väga õiget asja, aga samas pannakse pidurid peale õpilaste arengule on ju needsamad uuringud, kui palju siis ikkagi koolide lõpetajaid lähevad edasi kõrg kõrgharidust omandama või lähevad otsekohe Vene keeles kutseharidusse ja, ja see on ka muidugi tähtis, aga lõigates sellega omal ära tegelikult edasised võimalused heaks hariduseks ja ka sealhulgas toimetulekuks Nüüd äsja ametisse astunud Kaja Kallase valitsus on võtnud selle suuna, et nagu peaminister Kaja Kallas on sõnastanud, tuleb minna eestikeelse hariduse suunas ja panus on tehtud siis lasteaedadele ja alusharidusele. Kui, kui kiiresti me sellise tempoga eesmärgini jõuame, et me ei peaks üleval pidama kahte paralleelset kahes keeles toimuvat üldharidust. Ma ei oska sellele vastata. See on muidugi väga aeglane kilpkonnatempo ja pigem siit kõlab praegu läbi sellist poliitilise kompromissi otsimist, et see koalitsiooni moodustada sai, et kedagi liigselt närvi ajaks, et keegi ei peaks ma valijates või valijad ei peaksin siis pettuma, et et on mindud sellelt kursilt tagasi. Vaadake ka mina ei ole ka otseselt selle vastane, et vene koolid ei peaks jätkama. Et las nad jätkavad, jaa, Vene inimesele ongi vaja vene keeles vene oma emakeeles õppida. Aga see, et, et need koolide õppekavad ja üldse see lähenemisviis põhihariduse andmisele ümber teha, et oleks eesti koolikeskne, see on küll hädavajalik ja nähes praegu noh, ma ei saa ju rääkida suuremas mahus, kui ma näen praegu enda ümber. Ma näen Kohtla-Järvet väga konkreetselt seda kogu seda piirkonda ma mingil määral tajun ka Narvat, mis on siiani väga suletud haridussüsteem. Et hoitakse ikkagi eemale, hoitakse jah, tehakse küll, õpitakse aineid ja õpitakse ka eesti keelt, aga millised suured võimalused oleks tegelikult ka vene olemasolevates koolides praegu eesti eesti keeles ja eesti keele õppe taset parandada? Selleks on selleks ei ole vaja isegi suuri riiklikke mehhanisme jah, toetust, et eesti keel eesti keele õpetajaid juurde saada, aga peaasjalikult ma näen, et tegelikult siin on koolipidaja roll ülimalt suur kass. Ta näeb seda vajadust ja kas koolipidaja valib sellised koolijuhid, kes tegelikult seda on võimelised läbi viima? Ehedaid näiteid on ju võtta. Mitte ükski vägi ei ole kohustanud koole, kes näiteks vene koole, kus on väga hea eesti keele ja eesti keeles õpetamise kogemus, ei ole kohustatud need kusagilt mujalt. Nad on ise teinud seda, et ma Tallinnast ma võin. Hea meelega nimetan paepae gümnaasiumi või siis ka Tallinna humanitaargümnaasium, minu arust on musternäited. Kas vene koolides õpitakse väga heal tasemel eesti keel ära ja palun väga Tallinna inimesed, teavad. Vladimir Svet näiteks käis ju ka ise on humanitaargümnaasiumi lõpetanud. Minu meelest on see nagu ideaalne näide, kuidas vene noored õpivad küll vene koolis ideaalselt omandavad siis läbi keelekümbluse eesti keele ja kui neil on kolm keelt suus on konkurentsivõimelised inglise keel, eesti keel, vene keel võrdselt väga hästi suus ja neil ongi edumaa võrreldes siis nendega, kes kes tõesti ainult saavad hakkama vene keeles ja siis vaevu-vaevu ka inglise keeles. Kaja loodimisel on koolijuhataja Hendrik Agur. Mulle on jäänud mulje, et teile kuidagi kohe meeldib elus vastuvoolu ujuda. Kui me tuletame siinkohal meelde episoodi Gustav Adolf naasiumi perioodist, selle kooli laiendamine, ühe vana kalamaja põhikooli ümberehitamine algklasside jaoks see tõi kaasa rohkem kui 1000 vilistlase allkirjaga vastulause. Traditsioonilisest eliitkoolist tahetakse teha massikooli. Kuidas teeb praegu sellele kõigele tagasi vaatvate, mis põrkusid, kas suured ideed suured egod, mille nimel tookord koguse võitlus käis? No mõlemad, et kui vaadata nüüd tagasi ja vaadata tänast seisu 2021, Gustav Adolfi gümnaasium, Kotzebue maja, kus on algklassid esimesest kuuenda klassini ideaalsed õpitingimused, ka oma kaks last käivad seal, noh, ma olen, lapsevanemal on muidugi ülimalt tagasihoidlik ja, ja kaugel olev sõna otseses mõttes kooliga. Aga loomulikult ma jälgin seda ja minu meelest on minu meelest on üks hea näide, et miks mitte seda ära öelda, siis et kui Kristina Šmigun, lugupeetud riigikogu liige, kes oli üks Kotzebue maja laiendamise esivastu võitlejaid toona, kui see arendamine oli siis hoolekogu liikmele ikkagi aasta pärast, kui ta oma laps ütles, et et see on üks parim asi, mis juhtuda siis. Ja siis lapsevanem ise ka tunnistas seda, et see on nagu hea näide sellest. Ta on tehtud üks suur ja võimas asi. Ja ma arvan, et polegi mul vaja seda ise rohkem kiita ega promoda, ma arvan, et seda seda teha praegu need õpilased, kes seal õpivad, need õpetajad, kes on üliheas ja arenevas keskkonnas ja kool läheb edasi, areneb ja loomulikult sellisel pöördelisus momendil oli see hetk oli väga raske. Ja noh, loomulikult möönan ka mina seda, et kui ei oleks olnud sel hetkel just mina kooli direktor Gustav Adolfi gümnaasiumis ja just ei oleks olnud abilinnapea Mihhail Kõlvart kellesse suhtuti toona veel küllaltki umbusklikult, siis seda otseselt majas sellisel kujul Gustav Adolfi Gümnaasiumi lisana laiendusena ei oleks sündinud. Nii et see oli asjaolude kokkulangevus meie oma koolipere väga uskus sellesse, et me teeme õiget asja ja meile anti usaldus ja me võtsime sealt maksimumi, nii et ma olen väga uhke selle üle. Kui palju te mõtlete sellele, et teie käitumine koolijuhina kodanikuna annab signaali teie õpilastele näiteks kas või selles mõttes, et järele andmatus viib sihile ja järeleandlik, kus on ikka väga maotu? No ma otseselt sellele ei mõtle, et aga me ju teadvustame kõik, et eks eeskujud ja sellised käitumismallid, et nendest nendest juhindutakse, vähemalt võetakse teadmiseks ja, ja koolijuhte on ka ju nii nagu inimesi eri erinevaid, eks ole, on olemas administraator tüüpi koolijuhte, kes hoiavad ilusasti kõik korras ja tegelikult ongi kõik korras ja võib-olla mõnele kooli väga hästi sobib ja on kas siis koolijuhte, kes on sellised aktiivsemad ja eestvedaja tüüpi, et noh, ma pigem olen see viimane ja, ja ja ausalt öeldes ega lihtsalt tiksuda. Ma arvan, et üks kool ei võiks. Ma ütlen veel kord, et selleks ei ole vaja kooli direktorit, sellises mõistes koolijuhti kui eestvedajat. Et tunniplaani teha õppekava ja kokku kirjutada ja, ja ilusasti kõik koolielu igapäevaselt käima panna selleks ei noh, seda sellega saavad väga paljud hakkama. Ja väga palju ka seda tehakse. Aga ma arvan, et koolijuht peab olema ikkagi eestvedaja, uute väärtuste looja julge, innukas ja, ja, ja vaatama pigem pidevalt perspektiivi arengut. Et kui kool areneb, arenevad selle inimesed, neil on rohkem võimalusi, rohkem kontakte. Nii et minu arusaam on küll selline, et koolijuht peab olema eestvedaja ja ka julge Kas te otsustate kõik asjad ise või te peate kellegagi nõu, kas on keegi, keda te tõepoolest nagu kuulate ja, ja kelle nõuande üle järgimatute? Loomulikult on ja, ja, ja see on ka tihti niimoodi, et et esiteks on, ma olen harjunud väga töötama oma oma tiimiga, kelle ma olen ise valinud ja, ja minu tiim, juhtkonna liikmed, õppetooli juhid, antud juhul koolis. Lähimad kolleegid ongi minu meeskond, kellega nõu arutame, otsustame süsteeme. Tuleb ka ette muidugi olukordi, kus ei ole aega või vajadust tohutut laiapinnalist nõu hakata pidama, et see võib ära sumbuda. Toon näite, et seesama just eelmise teema juures Kotzebue maja, Gustav Adolfi Gümnaasiumi Kotzebue maja ehitus, mida siis heideti, et oleks pidanud olema laiapõhjaline arutelu, vanemate kaasamine arutelud, analüüsid ja nii edasi. Toona käis küll tõesti, ma tunnistan väga kiiresti seltskond, kes otsustas, oli väike ja see on tõsi. Aga nähes neid võimalusi tehti, tehti tõesti kiired kiired otsused. Ma leian, et sellise laiapõhjaline arutelud ja need oleks sumbunud lihtsalt aruteludesse venelastesse ja seda asja poleks sündinud. Aga mis on riigigümnaasiumide juures, mis tehakse praegu ülimalt hea ja tänuväärne, noh, ainulaadne, unikaalne on see, et kui tehakse uus riigigümnaasium, siis alguses härra minister valitakse, eks ole. Mister kinnitab direktori ja direktori üksi ja ta moodustab ise kogu meeskonna. See on unikaalne, tänuväärne võimalus valida ise omale meeskond ja sellega teebki imesid, et hoopis teine asi on minna kooli juhtima kusagil olemasolevasse kooli ja siis sulanduda sinna ja mugandada ja hakata seal need muutusid, ega ma kah võimalik, aga uue uue kooli tegemine on täiesti fantastiline kogemus ja siinkohal on mul tegelikult ka hea reklaami teha, et et ma arvan, et see ei ole suur patt, et praegu just riigigümnaasiumide juhtide konkursid käimas nii Tallinnas kui ka siis Rakverre ja ka balletikooli, et et ma arvan, et innukad inimesed praegu võiksid väga tõsiselt mõelda ja kandideerida, et nende uute kooli tegemine, see on üks kord elus, on seal selline võimalus. Ja pean ka ütlema siinkohal ära, et kui kaks aastat tagasi ma läksin Kohtla-Järvele, jäised olud olid, sellised tundusid seal õige hetk, siis mõtlesin, et mine tea, et kui see Tallinnas või sellele avalikult välja öelda, et kui Tallinnasse uute koolide tegema ja mine tea, et äkki kandideerinud aga ütlen, et ei kandideeri, vaata, ei kandideeri, sest Kohtla-Järvel ja Ida-Virumaal on praegu käed tegemist täis ja ja ütlen, ütlen ka, et et ei ole poolt nii huvitav kui siin. Oman vabandust, et siin ei ole praegu poolt nii huvitav kui just seal Kohtla-Järvel ja Ida-Virumaal, et ühesõnaga et üks asi on kooli käivitamine, ka teine on kogu see kontekst ja need väljakutsed, mis sellega kaasnevad tohutult motiveeriv ja just ka õpetajad, kes keda sinna tuua. Et on ka üks osa ju, kes on kohapeal, aga keda sinna tuua, et see on omaette peatükk, et kuidas, kuidas neid motiveerida, kuidas nemad kirgastuvad, leiavad, et vot just tudengi sinna just see ongi minu koht seal seal toimetada ja, ja tegelikult siis hariduspõldu sõna otseses mõttes künda. Jah, te olete ühes intervjuus öelnud, et te kutsute õpetajaid häid õpetajaid mugavustsoonist välja astuma ja, ja Ida-Virumaale õpetajaks tulema. Aga teeme nüüd üks vähemalt 30 aastat, ajas tagasi sammu ja tuletame meelde, kes on olnud teie väga head õpetajad. Kas nad on olnud teil eeskujuks, kas nad on olnud teile selleks päästikuks, et te olete otsustanud oma elu koolijuhtimise ja hariduselu korraldamisega siduda? Ja noh, see on nüüd päris minevikku vaadates siis ma pean ütlema, et ma olin selline ikkagi pigem selline kolmeline ja pigem isepäine koolipoiss, kes väga-väga nendele režiimidele ei tahtnud alluda ja noh, minu selline koolikoolis käigupõli oli üli üliselline keeruline, et ma päris palju vahetasin põhikoolis ja gümnaasiumis koole. Ja Viljandi viiendas keskkoolis läksin kaheksanda klassi lõpus, siis oli teadupärast põhikooli kaheksa klassi, läksin Sürgavere kaheksaklassilisse kooli ja seal oli üks õpetaja leiner, kes oli siis tööõpetaja muusikaõpetaja, kes viis looduses hüppas saare rappa ja tohutult suur selline eestiaegne koolijuht või, või Eesti eesti ajal sündinud mitte koolijuht, vaid vabandust, õpetaja ja kindlasti on minu eesti keele ja kirjanduse õpetaja, Viljandi viiens keskusest Malle Pärn, keda siinkohal ka tervitan. Ma arvan, et need kaks inimest olidki kõige kõige suurepärasemad õpetajad, keda, kes on mul siiani hästi meeles keda ma kellest ma väga lugu pean ja kes kindlasti minu minu minu maailma kujundasid. Küll aga siis vaadates, kuna ma ise olin selline koolide vahetaja põhikoolis ja gümnaasiumis. Tõesti noh, näiteks Carl Robert Jakobsoni meil esimene keskkool, kus ma käisin kas kolm nädalat või neli nädalat ja direktor Evald Lapriks sõimas mu näo täis mille peale ma lihtsalt läksin, võtsin kohe dokumendile, läksin Tallinna keskkooli üheks aastaks, nii et ma käisin tõesti mitmeid koole läbi, aga mis oli selle selle koolidevahelise pluss? Tagantjärele ikkagi ma tunnistan, ma jälgisin neid koole, neid koolikultuuri, neid koolijuhte, nii et ma arvan, et seal oli ka minu Ühe koolijuhi valiku üks vundamente. Et ma sain need kogemused, kui palju sõltub koolijuhist selle kooli käekäik, kooli kultuur, kõik, mis seal toimub ja see oli selliseks võib-olla jah, hindamatuks hindamatuks pagasi, eks, mis, mis sai oma koolipõlvest kaasa võetud. Ma olin täiesti kindel, et te olete õppinud Viljandi muusikakoolis, mida on juhtinud Maire ja Kalle Tamra, sest et kust muidu on pärit teie see tuutu, kontsertide ja festivalide korraldamise niisugune vajadus või sisemine sund, kas oli nii? Ja ma olen õppinud Viljandi muusikakoolis klarnetit Peeter Oleski juures kusjuures Peeter Olesk oli ka praeguse Rahvusooper Estonia ott Maateni õpetaja, tema oli muidugi Ott maantee, oli seal ikka filigraanne õpilane, tõesti, ma kuulsin ukse tagant, kuidas ott Ta mängis virtuaalselt, mina olen ikka ehtne kolmele ja nii et tegelikult ma küll jah, mängisin ka peda puhl orkestris klarnetit, aga klarneti klarnetit mängima kas väga hästi või seda üldse mitte mängima, nii et õudne kuulata klarnetit, mida mängitakse halvasti, millel toon sahiseb ja ja näpud ei liigu õigesti. Aga mis puudutab jah, et ma olin kolmandast klassist alates mängisega Viljandi viienda keskkooli puhkpilliorkestris ja sealt võib-olla selline ikka väikse poisina selline kogemus puhkpilliorkestris koos suurtega mängida, laulupeol käia ja, aga selline teatri ja kontserdikultuur loomulikult on, pärineb sellest, et mu ema Ingrid Agur oli Ugala teatri pikaaegne kunstnik, peakunstnik ja ma olen üles kasvanud tegelikult teatris. Nii kunstniku siis dekoratsiooni saalis lavade taga helitehniku puldis prožektori vahel kõik Ugala etendust ära vaadanud lapsepõlves ja kõik ringreisid kaasa teinud helitehnikute puldis pink Floydi salvestanud, kui kusagilt plaat kätte said, nii et see teatri pisike teatris kasvamine on tegelikult seda kultuurielu ja minu minus selle juure sisse pannud, et see on. See on parandamatu ja, ja möödapääsmatu. Gustav Adolfi gümnaasiumis alustasite lauluks vintettide konkurssi, syster oli korraldatud seal orelifestival. Te tegite kooli oma jõududega suuri kontserte siin. Nüüd on ta Alexela kontserdimaja, et see peab olema mingi sisemine sund. Gustav Adolfi gümnaasiumis oli muidugi see tänuväärne roll, et kuna see on suur kool, siis ja sinna ikkagi konkursiga gümnaasiumisse pääs ja mingil ajal esimestesse klassidesse midagi pole teha andekamaid, kui andekaid inimesi on palju koos, siis ega minul seal suuremat rolli polnudki, kui ma nägin seda andekate lihtsalt kontsentratsiooni, siis tuli anda võimalus ja see üle läinud juba oli ise isevoolu teed. Võib-olla minu rolliks oligi see võimaluse andmine ehk siis tõesti nende kontserdite loomine selleks kokku inimeste kokkupanek ja andekad inimesed teevad, teevad imet, et ma arvan, et nendes on paljudes koolides on neid andekaid, lihtsalt tuleb usaldada, anda võimalus ja olla ise ka innukas ja siis need asjad tulevad, et noh, kui me tegime pink Floyd tribuutkontserti 2010. aastal Donald Nokia kontserdimaja, siis siis ka ei usutud, et mis mõttes lähemegi kooli koolilapsed lähevad nüüd siis suurde suurde kontserdisaal, et mis mõttes, mida te seal teete. Aga kontserdimaja oli täis ja noh, sellest nagu need salvestused ja pärast seda tuli veel siis riburadapidi kümneid kümneid projekte, nii et igal üle kahe aasta oli kindlasti jah, üks suurem suurem muusikaprojekt, mida siis kadaka heideti ette, et, et noh, et miks peab kool tegelema selliste asjadega. Siiamaani olen ma selle üle uhke, et anda õpilastele võimalusi ja kui mina olin toonase koolijuht, siis need olid minu tegemised igal ajal omad inimesed ja ma arvan, et igal koolil iga kool väärib seda koolijuhti ja koolijuht väärib seda kooli, kes on antud juhul ametisse, et ei ole mõtet ette heita. Kindlasti ka mina omale koolile suure austuse ja lugupidamisega vaatan, jälgin loomulikult Gustav Adolfi Gümnaasiumi käekäiku ja hoian väga pöialt ja, ja kui mõni on tulnud mul küsima, et kuule, aga mis nüüd seal toimub või ei toimu, siis, siis täpselt nii ongi see, mis seal toimub, see ongi kõige parem, et need inimesed, kes on antud hetkel kutsutud ja seatud, teevad kõige paremat asja, nii et ei ole õigust ette heita näppu viibutada nendele, kes on parasjagu eemal, palun mine ise tee toimeta ja kõrvalt kritiseerida. Etteheited on kõige lihtsam, nii et suurima lugupidamisega vaatan tagasi ja vaatan ka praegu oma endise endist kooli, hoian pöialt tublidele inimestele. Nende laulu konkursile ka te lähete nüüd Kohtla-Järvel gümnaasiumis ju edasi. Te teete seal sama asja. Kas läheb sama edukalt? Ja mitte päris sama, et noh, antud juhul praegu on siis teist aastat järjest toimub väike laul suurele lavale see on siis kaheosaline konkurss esialgu ja pärast siis ka parimad palad lähevadki suurele lavale, ehk siis et kui näiteks keegi õpilane mitte see ei ole ainult kohta gümnaasiumis, vaid kogu Ida-Virumaa üle idavirumaaline konkurss kus kõik õpilased saavad sisse ka kooli töötajad esitada oma laulujupi ja siis tublid heliloojad Siim Aimla ja Tõnis Kõrvits teevad nendele orkestriseaded ja siis koolinoorteorkester saadab neid palasid ja jõhvi kontserdimajas ongi nüüd 18. mul reklaamikoht ka 18. veebruaril on praegu planeeritud siis suur kontsert seal muidugi lükkus edasi, sest et algne plaan oli siin juba novembris lükkus edasi teadagi miks ja nüüd ka neljandal veebruaril plaanitud kontsert lükkus just edasi, eile rääkisime terviseameti esindajaga, et ikkagi praegu on kasvutrend nakatumisel ja tuleb siis tuleb siis vaadata, kui trend läheb vähemalt languse poole kuigi juriidiliselt justkui võiks juba praegu kontserte teha, aga oleme siis mõistlikud, nii et et tuleb jah, see suur suur kontsert, kus on erinevate koolide õpilased. Meie noorteorkester ja professionaalne heliteenindus, nii et jällegi õpilased on meeletult töökad, suutlikud, andekad ainult tuleb neid usaldada, natuke innustada ja muidugi proovides hästi süüa anda, sest et siis on kõigil tuju hea. Rohkem nippe polegi. Nii et ma ütlen, see potentsiaal, mis on õpilaste näol võtta üldse Eestis teha võimsaid asju, mõtle ainult kontsert, vaid need võivad ka olla ükskõik mis, mis muud. Loovad tegevused. Õpilased tuleb usaldada hästi palju ja natukene innustada ja nad võtavad tuld ja teevad, aga kui mitte midagi teha, on ka võimalus lihtsalt näppe keerutada ja siis ei toimugi midagi. Te olete nii üdini positiivne õpetaja ja koolijuhatajat. Ma küll alguses ei plaaninud võtta seda teemat üles, et ma siiski olen lugenud Õpetajate lehest õpetajaid, kes tunnevad, et nad on koolis klassitunnis nagu haavatavad ja rünnatavad ja neil ei ole õigust midagi öelda, kui, kui tõesti õpilane teab, et õigus on alati tema poolel. Kas teie koolis, Kohtla-Järve gümnaasiumis kunagi niisuguseid asju ei tule kõik ette, et kõik õpetajad tunnevad, et nad on kaitstud? Nad on valitsevat klassis korda, annavad ainet ja, ja miski ei sega neid. Kindlasti miski segab ja kindlasti kõik nii roosiline ei ole. Aga noh, jällegi oli, tulen tagasi selle juurde, et uue kooli loomisel on just võimalus oma meeskond ise valida. Ja hästi oluline see, millised õpetajad valida eeskätt milliste isikuomadustega. Et nad oleksid positiivsed, säravad innukad teotahtelised et kui juba see kriteerium täita, loomulikult ka professionaalsus ja sellised ainealased teadmised, aga eelkõige kui on valitud head toredad inimesed, kes on empaatia põhimõtteliselt mõistlikud, siis nad loovad sellise tunnis tunnis tunni meeleolu ja kujundavad koolikultuuri selliseks, et kõigil on hea ja motiveeriv seal õppida, nii et see on tegelikult võtmesõna, siis on väga lihtne lihtne nipp. Ja seda peaks ainult rohkem järgima, et me ju teame kollektiive. Me teame koole, kus on ikka mingid juurikad või või loodetavasti järjest vähem, aga kui üks õpetaja ühelgi õpetajal, õigus seista klassi ees õpilaste ees, kui ta mürgitab õhkkonda või, või loob sellise meeleolu, mis, mis ei ole, ei ole motiveeriv. Nii et ikkagi jah, see oli see nõukogude aegne väljend, kaadrid otsustavad kõik, aga nii see on, et koonda enda ümber särasilmsed, tublid, toredad inimesed, see hetk on lühike, aga see peab olema intensiivsem kui panustada sellele, et leida tublid inimesed ja samas kui on selle, selle juures on tihti ka võib ka eksida, siis ei tohi jätkuda, ei tohi jätkata selle sellega, et hoida nii-öelda mõnda mõnda inimest, kes ei sobi õpetajaks. Et see on, pigem on see kuritegu hoida õpetajat, kes lihtsalt sellepärast, et ta saab oma tunnid, peab ära andma või talle koormust veel juurde anda, et ta peab saama. Kool on õpilaste jaoks ja sellest tulebki lähtuda. Kuidas te käitute, kui teie direktori kabineti ukse avab ülikaitsev lapsevanem tormab sisse ja ütleb, et mida te minu lapsega siin koolis teete? Et ma pean nagu ühe asja täpsustama, et seal uues koolis mul ei olegi oma kabinetti, et on mingid ruumikesed, kus ma istun aeg-ajalt kujun vahistada, püüan rohkem ringi inimeste keskel, aga kui tuleb minu jutule, ma pean üldse ütlema üldse ühe väga huvitava asja, et Ida-Virumaal vene, Vene sellises kultuuriruumis vähemalt meil ei ole veel vanematega nii tihedat kontakti tekkinud. Et tullakse jah, võib-olla mõni natuke närvi läinud vanem teinekord tuleb, aga aga pigem on siis mingid probleemid ikkagi õpilase või tema motivatsiooniga. Samamoodi tullakse ka tänama või kiitma, vähem seda ei ootagi. Ja ütleme, et see kontakt vanematega on hästi oluline, tahtsingi just selle võrdluse tuua, et Tallinnas oli kontakt vanematega üli ülisuur ja tihe vähemalt selles koolis, mida ma juhtisin siiamaani selle vanematekogu ja hästi aktiivne tegevus. Et praegu Kohtla-Järvel ja seda ei ole, see on meie suur varandus valdkond, et saada ka vanemaid rohkem juurde ja see tulenebki sellest kultuurilistest eripäradest. Võib-olla mulle tundub, ma, ma arvan muide, liigat just Vene kultuuriruumis ollakse väga sellise nagu vertikaalse positsiooni ja siis sellise võimuhierarhia nagu jälgimisele, et kui on koolidirektor, õpetaja, vanem ja see, ütleme see võimusuhe hästi vertikaalne direktor ütles, siis nii on koolijuht või ütleme, see õppejuhataja ütleb, see nii on, et selle nagu vastu ei vaielda, et meil on pigem ikka selline demokraatlikum, kaasavam kaasav oma koolikultuur ja just see, et mida me märkame, et julgustame õpilasi, et õpilasel on sõnaõigus, ei ole hea õpilane, see, kes vaikib ja mitte midagi ei räägi. Aga pigem ütleme pigem sealt. Nõukogude mentaliteet on hästi palju tunda, kuidas tegelikult õpilaste loovus surutakse alla. Ja ta, ta, ta ei julge ise nagu öelda, ta peab olema vait ja vagusi, siis on hea, et tegelikult ei ole nii, avalda arvamust võtta, sõna, pöördu, tee, ole aktiivne, julge, aktiivne, et see, see, kuhu me tahame jõuda. Aga kui me tuleb ju, eks ole, põhikoolist tulevad nii-öelda noh, natuke nagu allasurutud hoiakuga õpilased ja sealhulgas ka vanemad, et ei olda harjutud kaasa rääkima. Et see on noh, see tuleneb tegelikult kodus tuleneb algkoolist põhikoolist ja nüüd, kui äkki sattuda hoopis teise kultuur rõõmsana ongi šokk. Ja seal sellised väikesed asjad, mis mis avaldavad mõju, aga, aga milles on näha hästi paljudesse kooli kultuuride erinevus võrreldes siis nagu puhtad eestikeelsed koolid avatud või siis venekeelsed koolid. Mitte kõik, muidugi, aga suures osas, kus on selgelt tunda sellist selliseid nõukogude aegseid traagelniite, aga ma arvan, et see kõik paraneb. Millal ei ole 30 aastaga suutnud sellest lahti saada, noh, ütleme, et Tallinnas me tõesti oleme suutnud lahti saada, aga, aga kui me räägime Ida-Viru Samm-sammult, samm-sammult ja valus küsimus ja siin ongi see, kus ma jälle ma ennast siin vaikselt, eks ole, oleme otse-eetris aga ennast kammitsion, eks ole, Hendrik Agur, ütle kõike välja, mida sa mõtled, aga see praegune olukord, no vähemalt Kohtla-Järvel on küllaltki lootusetu seni kuni seni kuni kooli pidajaks on praegu kohalik omavalitsus ja paraku nagu on näha ka, et valimistel tõenäoliselt jätkab enam-vähem sama sama seltskond kooli ükskõik on üks ring koolijuhid, koolipidaja ja need arusaamad ja väärtused, kuid ega need need ei muutu, et seetõttu mina pean juba ammu olen seda ka välja öelnud, õigeks, et vähemalt mingis osas oleks õige põhikoolid riigistada. Ja tõenäoliselt riik usaldavad kõik või vähemalt suur osa inimestest ja riigi valikud olid oleks hoopis teistsugused, nii et Pean ise kas siis osaliselt või täielikult õigeks kas siis põhikoolid või vähemalt vene põhikoolide riigistamist. See oleks kõige kiirem samm, kui te küsisite, millal siis ongi siin siis kui need siis kui põhikoolid riigistataks või või muudetaks selline süsteem, et süsteemi selliselt, et koolijuhte ja kooli ütleme, siis toimetamist saaks korraldada riigi väärtuste järgi tänaseni ei ole. Te ise ei kandideeri eelolevatel valimistel, te olete olnud Karksi vallas volikogus ja ka Tallinna linnavolikogus liige. Mul ei ole praegu sellist plaani jah, et toimetada on selle kooliga ja hea on olla väga selline sõltumatu ja, ja tööpõld on nii lai, et, et sellel praegu oleks, et võib-olla isegi jõudu jaksu oleks, aga, aga prioriteet on praegu nii mujal arendada seda oma kooli koolikeskkonda koolide võrku, et sellega aeg-ajalt või samm-sammult järjest enam me hakkaksime ühte sammu käima. Ja loomulikult ma saan aru ka ümberkaudsetest, võib-olla inimestest praegu Ida-Virumaal, et tulija aktiivne koolijuht, eks ole. Pani käima uue riigiga Gümnaasiumi ja, ja kogu lugupidamise juures olemasolevate koolide suhtes ja, ja ka oleme ju vahepeal siin paremini halvemini läbi saanud. Arvan ma, et muutusi on, muutusi on vaja ja, ja hästi peaks peeglisse vaatama nii nii koolipidajat kui kui ka koolid. Et mida teha ja siinkohal ma ikkagi jään nende vene koolide juurde, et et muidu tavaliselt kui ma ütlen midagi koolide kohta Ida-Virumaal, siis Eesti koolijuhid kohe solvuvad, et ma ei ütle, et eesti koolikoolidega on kõik ülihästi. Kui me võtame tulemusnäitajad, siis Ida-Virumaa koolid näiteks riigieksamite tulemused või PISA testide tulemused on Eestis taga otsas, siis need kõnelevad enda eest ja nendest ei põgene. Aga kõik pingutavad ja, ja ma usun, et samm-sammult läheb ka Ida-Virumaa see konkurentsivõime koolide vahel paremaks ja nüüd on meil tehtud ka üks uus jälle tore koht reklaami teha, haridusklaster ehk hariduskopter me nimetame mis hakkab kõvasti kohe lendama ja hakkab tutvustama siis nii haridus, õppimisvõimalusi kui töötamisvõimalusi Ida-Virumaal ja, ja, ja Ida-Virumaa muutuks täiesti hariduspärliks Eestis. Head kuulajad, meil oli täna külas Hendrik Agur, kes ehitab Kohtla-Järve gümnaasiumis eesti keele ja kultuurikantsi terve Ida-Virumaa jaoks. Aitäh teile intervjuu eest ja hästi palju jõudu edaspidiseks ta kiusu talvel suusatama. Nii uus saatekülaline ootab meid juba nädala pärast kuulmiseni.