Et elu on äärmiselt meeldiv, äärmiselt hea, väga rahulik, ma täna hommikul mõtlesin selle peale, et miks on nii, et vaatad aknast, kuidas langeb, langeb lund muidugi kojamehed olid need, kes päevad Autosid välja kaevab, angest, et need natukene teevad, teevad füüsilist tööd, aga samas lihtsalt vahele. Mulle õudsalt meeldivad siuksed, lume alla mattunud autod, nad on nii kuidagi visuaalselt ilusad, mulle meeldib neid vaadata nagu magaks talveund. Jah, need oleks rohkem, neid oleks lund rohkem ja et nad ilusad siuksed, väiksed Mägara on hästi ilus on looduses, tiirus on linn. Ja kuidagi inimesed on kuidagi hästi rahulikud ja, ja asjalikud ja rõõmsalt mõtlesin, millest see tuleb, et kuidagi nii vaikne tõesti, sest et et on ju möödunud juba 15 kaks nädalat, kus pole kuulatud Tree raadiot ja siis sellele järgnes sellist meedia marulist arutelu, vabanduste solvumist ja värkidega, et see huvitav on, Andrus kui see Helmede point oli, too oli Stenbocki majas, siis tundus, et see on selline. Noh, nagu maailma kõige tähtsam küsimus on muidugi teine tähtis küsimus, Donald Trump, et nende nende uudiseid lakkamatult avaldati, ilmusid blogid, uudiseid, täiendati, lisati, galeriisid on praeguseks kadunud nagu paha hais. Kas sa arvad, et kui tehtaks selline meediaanalüüs või kontentanalüüs on midagi sellist? Vaata, mida need tähendasid, need mõisted, aga ilusaid pilduda, tuuritaks ekstree raadio, kuulata, taustad, siis ta mingil hetkel langeb kiviga kivina. Et mingil hetkel kuulati, kuulati ja siis, kui helmed valitsusest välja läksid. Raadio selle saate kuulatavuse langes nulli. Ta võib-olla ei langenud nulli, ma arvan, et igal sektile on oma andunud kuulajad või oma andunud pooldajad ja sekti liikmed alati olemas ja on ka praegu olemas ja nad kindlasti kusagil nurisevad kaeblevad ja internetist valdavad avaldavalt kurbi postitusi, aga aga see ei jõua enam. Ilma rahva ei ületa uudis, et ajakirjanikud ei istu enam tree. Ajakirjanikud muidugi ma pean ütlema, kui tutvustada meie raadiokuulajatele, kuidas töötas või töötab meedia siis tegelikult, ega ajakirjanikud, kes neid treenivad, raadiouudiseid refereerinud, nad ei kuulanud Tree raadiosaateid, Nad lugesid Toomas Mattsoni Facebook'i postitusi, kes oli salvestanud selle kammajaa mingisuguse arvutiprogrammiga, mis trükkis selle jora siis nagu tekstifailiks, avaldas selle siis oma leheküljel ja siis toomas, toitis nii-öelda siis kogu ülejäänud Eesti ajakirjanduses praegu Toomas enam Tree raadiot ei kuula, ilmselt oligi üks kuulaja toomas, see on nüüd Matson tegeleb, tegeleb mõnusamalt asjadega ja helmed räägivad ja mitte keegi ei kuule. Hästi mõnus, jube ja jube vaikne, rahulik, mõtle, Andrus veel 203 nädalat tagasi oli põhiline küsimus eesti nagu generaalne küsimus, kas homod tohivad abielluda? Ilmusid arvamuslood, toimusid debatid, inimestel hakkasid käed värisema, rääkisid enda ennast oimetuks poolt ja vastu ja praegu vaikus rahu kortermajas on mul sinu jutu peale tuli kaks siukest, panen kogu aeg märkmeid, tegelikult kõik teaksid kodudes natuke, Mart räägib, ma teen märkmeid, et nagu olla maraton ja tollane joone peale ja mul kaks asja, mis ma tahaks õiendada, on üks asi, on see, et kas ajakirjanikud üldse midagi peale Facebook ja Twitter tänapäeval peavad lugema, sest et tegelikult kõik uudised jooksevad sealt kätte näiteks sina praegust postitasid pildi. Mina andsin sulle üle värske tähekese numbris enam pildistada, meid postitasid selle, selles saavad ajakirjanikud toota väga palju uudiseid, näiteks seda, et on ilmunud uus täheke. Et rahva omakaitse läheb eetrisse, sest noh, me oleme raadiomajas kohal, et Kivirähk kinkis Juurele väheke, siis saab väga palju. Muide, mitu päeva habe ajamata, no selle saab teha, sest et minu arust tänapäeval on see, et sa ei pea kedagi intervjueerima. Sest inimesed ise postitavad oma tegemistest uudiseid, Twitterisse, rukkikuhu iganes, avaldavad ka oma arvamust asjade kohta. Tellingud lihtsalt päevad nagu kammima mööda interneti avarusi leiavad seal siis kõik uudised üles, saavad teerida, saavad mingid vajalikud fotod kätte ja tegelikult sellised asjatad. Reporter, võta reporter Maci õlale ja läheb kuskile põldude ja metsade vahele uudist korjama, et seda pole ammu enam tarvis, tehasest uudised tulevad sul ise koju, Ta lihtsalt lebad voodis, läptop on süles ja sealt siis kõik inimesed ise annavad teada, millega nad tegelevad pidevalt maailma asjadest lubavad mis plaanid neil on ja selles mõttes kõik lihtsalt ümber toksida ja saata toimetusse. Niimoodi see leht valmib, nii, seal üks asi, ma tahtsin, teine asi, kui sa hakkasid rääkima, et vini rahulik viimasel ajal siis minu mõte ei läinud kohe sugugi mitte Helmede peale, vaid läks lehepuhurite peale või siis tõesti ei puhu, aga siis mul tekkis mõte, et kas see pole kuidagi Nad küll omavahel seotud. Et siis, kui helmed tuule tiibadesse hakkasid väga valjult müriseb väga lehe puhul väga sõna võtma, hakkasid avaldama arvamust. Ja nüüd, kui EKRE valitsusest eemaldada ka lehepuhurid on vaikinud, Sul on kas see on tegemist EKRE liikmetega, lehepuhurite? Sul sellel seosel teaduslikku põhjendust ei ole, aga see kõlab väga loogiliselt jah, et nad nagu siis said õiguse möliseda EKRE võimul ja nüüd neil nagu seda õigust enam ei ole, sest tõesti kui talv saabus, siis ma veel aeg-ajalt nägi mõningaid lehepuhurid, kui sülitati, puhuda lund. Aga olen minagi neile abisaade näinud, aga see lumemass, mis ülevalt alla tuleb, on nii suur ja võimas, selles mõttes lehepuhuriga selle vastu lihtsalt ei saa, ei ole mõtet sisse pannagi ja ta võib-olla ka külmub lihtsalt lohang, jääd. Sa puhud seda lund küll, aga taevas tuleb sama palju juurde, nii et sellega ei ole mõtet. Andrus, kui palju häid mõtteid ja kasulike kas siis tegusid või tegematajätmisi ja kui palju aega kulutati ikkagi selle kahe aasta jooksul, kus oli seda Jüri Ratase valitsuste puldis küll oli, iga jumala nädal algas mingisugune teema küll kurat käidi, arutati küll, olid ärevuses, ta küll oli paanikat, seletamist õiendamist, selle asemel oleks võinud inimesed rahulikult lebada teha midagi meeldivat või üldse mitte midagi teha, jalutada looduses või jalutada linnas või olla kodus, et tohutu raisatud aega, seda Andrus, tegelikult meie oleme väga hästi elanud, aga kõik need inimesed, kes on kõik see aeg vahutanud selle peal neil on esiteks võib-olla selliseid võõrutusnähud, et tahaks veel vahutada, tahaks veel jahuda, mõtle, kui palju arvamuslugusid jäi kirjutamata näiteks kas või homode abiellumise teemal. Milline potentsiaal seal jäi realiseerimata, et see kõik on ju nagu kadunud, raisatud aega, seda ei saanud, ei anta inimestele mitte kunagi tagasi arvamuslood homode abiellumise teemal, just kirjutati ära nende paari aasta jooksul, kui poleks seda valitsust olnud, vahepeal poleks kirjutada uut infot, tuli ju peavydanud uusi ideid, tuli ju kogu aeg peale, kas nad tohivad abielluda või ei tohi abielluda. Ja eriti radikaalsed inimesed tegid kohe järeldused, kas siis taburette tool tohivad abielluda järsku? Vahel tohivad väga palju loogilisi vaimukad mõttekäigud olid need, kes arvutit, et kas näiteks inimene ja hobune tohivad abielluda nende küsimuste üle elust enesest, sest Pärnumaal oligi üks EKRE mees, kes käis kuskil tallis hobustele, külgele hobustel, Ehal nii-öelda üks asi on hobust suksutada. Asi on raudtee tupsutada jah, et see on loomulik, vanasti sepatud alati tegid, aga, aga teine asi on talle siis nagu sõrmus sõrme ümber fan rangid kaela. Jah, et see, kui läheb inimene, läheb täitsa hobuse isale vanale täkule nagu küsima, siis ma ei tea, kas tütre või pojatütre ikka ma ei tea, noorem ära kätelt siis käkanud iroobia lööb takka üles. Väga, ja noh, sa tavaliselt viinapudeliga täkke joolisest sa lähed viinapudelid, vana hobune tahab kaeru just nimelt. See on vanarahva tarkus, eks seda vanal ajal oli ka seda, et käidi vanal hobusel Kossilise siis oligi tark, et nii kaerudel, siis sa saad selle noorem ära ja käe või kabja või jala või ma ei tea, mis asja siis. Et jah, ei, elu on väga mõnus ja tore ja elu läheb aina mõnusamaks ja toredamaks, ma ütlen sulle. No tead, kus mina täna hommikul käisin, käisin olümpia hotellis ujumas, ma tahtsin sinna, mul on plaan sinna minna, homme. Räägi, kuidas sinu ujula muljed on? Ta ei kandnud maski, ütleme kõigepealt sulle, kas sa tead, seaduse järgi tuleb maski kanda kohe, kui veest välja tuled. Veest väljas olles ma lugesin väga hoolikalt seda manaaline vees saab ka maski kanda, siis ta on teistmoodi mask, ta on selline toru ulatab veepinnale akvalangist. Käsuke mask on ka, aga ei kandnud üldse maski ja jama. Tõesti kuule, kas vesi oli soojem, oli ta külm, vesi, Riisaka soe saun oli köetud. Ma just mõtlesin, pikem paus jälle. Huvitav, kas nad on jõudnud v soojaks ajada, mis on hea, sest ma lähen homme sinna ujuma, ma arvan, et see ei ole seesama vesi, väga külm vesi ei meeldi, ma arvan, et need, kui ta isegi on enne jõule pandi kinni vist. Et selle ajaga, kui ta nii kaua vesi seisab, ta läheb soojaks küll. Ei, ma arvan. Mäletan, sest, et see vesi ei tule, siis ma arvan, et kui nad seda basseini tühjaks ei lasknud mis on mõistlik, sest ajal, kui ei ujuta, siis tekib sinna nii-öelda seisev konnatiik, kruvikonnatiik või seisev vesi. Aga, aga, aga ma arvan, et nad lasid selle tühjaks või siis hoidsid pidevat tsirkulatsiooni. Ma arvan, et nad tegid parimal viisil ujuda, mis seal siis on? Minul oli nii suur rõõm, et ma ju pole selles mõttes, kus on enne jõule pandi kinni, sain pesta lõpuks. Üle kuu aja ikkagi tähendab, et kodus ei raiska vett. Et ma pesad ainult ujulaga, miks sa, miks sa, miks Andrus ei käi jääaugus ujumas, et viimane sina oled nagu ma küsin seepärast, et mina olen vanem inimene juba ja ma armastan väga soojust. Aga ma tean, et uus trend on näiteks mul üks ja väga paljud inimesed käivad jääaugus ujumas ja mul üks hea sõber ja hea kolleeg, rääkis ta iga päev jääauku minna jõuagi, nad teevad kodus niimoodi, et nad lasevad hommikul vanni jääkülma täis ja käivad hommikul kohe külmas vannis. Ja siis päeval lasevad seiste, siis õhtul lähevad jälle sellest siis juba natukene õigemasse vette. Miks ma seda küsisin, sest tegelikult ei ole seda nägu, ma ei ole ühtegi sinu nii-öelda nagu Insta story't või Facebooki postitust näinud, kus sa oleksid sulanud jääauku ei tulnud sealt järgusse, karjunud juhuu või huu või midagi minus, ma küsin retooriliselt, minu seos, jääkirjanik, see mul on kodus külmkapp. Rohkem seoses ma ei oskagi tuua. Külmkapis ma ei käi, et ta lihtsalt avaneb aeg-ajalt ja siis ma võtan sealt. Vaat need asjad käivad külmal külmkapis, mingid piim ja vorst näiteks, nemad on sellised, kellele meeldib minna ja nad on seal kaua. Sealt tulevad jälle välja ja väga värskelt, täiesti ja rõõmsana. Aga ma ise külmkapis jah ei käi siiski. Jääaugus ma ka ei käi, sest noh, seal ei sa ju pesta. Et ta liiga külma veega lihtsalt seebi ja svammiga, siis ma teadsin seda, et see ujula tuleb lahti, aga ma täna lihtsalt veel nagu mõtlesin, et ka kinod, diaatrid praegu kell on kaheksa, praegu juba Draamateatris toimuvad etendused, inimesed istuvad rõõmsalt saalis, maskid ees, aga maski võtavad vaheajal ära, et osta konjakit ja kooki. Nii et elu on tõesti nagu lill. Ega siin ei ole midagi ja restoranid tegelikult ju veel lahti, kuni kella üheksani, restoranid, praegu me saate katkestaksime, me jõuaksime minna restorani, aga meil ei ole tarvis sinna minna. Veel juhtus täna asi, et meie saatesse tuli restoran külla ja et see vahel juhtub selliseid asju, et Muhamed mõned on tegemist, ta ei lähe mäe juurde, mägise koputab, uksele siseneb ja tõesti kontra vento restoran tuli meile täna nahvita terved kontrovento restoraniga esindajad esindavad, pitsa esindab siis esindab üks pasta ja, ja terve hulk raamiviile, mis on nende kannul, tulid ja kõik väga rõõmsad, vilesid siia ja kes meile veel külla tuli, oli loomulikult suur kotitäis komme. Siin ma peaks tegema, hashtag reklaam, hashtag reklaamkale, Vorkut, Orkla karekale, Marcleja hashtag reklaam, Kalev Orkla hashtag reklaam, Roventod, Andrus tänaga sõbrapäev ja selle täna ei ole, sõbrapäev ei ole või sõbra 14. Veebruar. No mis päev täna on, täna on Tartu rahu aasta ikkagi rahu, sõprus meil on. Aira kale muidugi seoses sõbrapäevaga saatis meile väga palju sõbra kraami, selleks et me saaksime kaks varianti, kas kinkida oma sõpradele või siia ise ära, aga vastlapäev aga vastlapäev on ka veel alles 16. veebruaril. Niiet vastlapäevaks ma nüüd kardan küll, et, et meid hakatakse pommitama vastlakuklit, ega selles midagi halba ei ole, ma ütleksin, vastlapäevaks rinnuni on vastlakuklid. Konsati kiigub vastlakukkel, Travento saadetis saabus meie juurde väga armsal moel, et selle tõi meile pagulane Woldi kuller, kes siis saabus. Ja me oleme nii ausad, et kuna meie ise tellinud seda, siis me tükk aega ei tahtnud vastu võtta seda. Aga siis me saime aru, et see on kingitus. Ja siis me loomulikult võtsime kõik vastu, nii et et see on üsna lihtne tegelikult tellida Woldi või poldiga meile süüa siia. Andrus, ma sain täna jälle hästi Aegreklaama, ma sain täna meili voldilt, seal voldis on keegi Stahli, kes mulle alati kirjutab, kelle kirju loen suurima huviga. Ja Taali voldis kirjutas mulle, et hea Mart spetsiaalselt sinule on kuni 21. veebruarini armas mõelda, et terve Eesti maksab voldi kohaletoomise eest tasu spetsiaalselt mina hea mart, saan kuni 21. veebruarini voldist toitu, nii et mulle tuuakse tasuta koju. Mõtle, kui toidu eest maksma pead. Praegu veel pean. Ja ta muidu varsti hakkab saama üldse ainult teatama, et sa tahad siia ja siis selle tuuakse. Ma loodan küll. Minu arust elu läheb üles, oleks kommunism. Ma ei tea, kas kommunism on selline. See on selline igaühele tema vajaduste järgi, ahelad oma võimete järgi, seda küll jah, et sul on vajadused süüa ja sul on võimet palju, süües tuuakse sulle palju ja kellel on võimed vähe, siia meile tullakse, väheneb see on hea, et sa mainisid, millal vastad mind täna, tegelikult tabas väike ärevuse paanika, kui ma käisin vesivärava kohvikust kukleid toomas. Õnneks on vastlakukleid ilusasti, kõik müügil on saastad neid, kus on moos sees olid, kus ei ole. Mastan enamasti ei osta ma seda klassikalist mudelit, aga vahest kui vanem pisut sellises samas neelab ja nüüd oled konservatiiv ja rumalaid, kui mul tuleb selline vallatu tuju, siis ma võtan neid kirsimoosiga, need on jube head. Siis ma just mõtlesin, et, et huvitav, kaua see kavasi ilu ja rõõm kestab, aga prouad mind lahutasite, too vasteldine veel palju aega, ega nad kütavad veel kuni vastast, ma arvan, mitu nädalat edasi ka kõigepealt on jah, 14. veebruaril sõbrapäev, siis kaks päeva Mastlani ja siis pole enam palju vabariigi aastapäevani. Nii et väga palju toredaid pidusid ootab vabariigi aastapäeval muidugi, vabariigi aastapäevaks juba praegu, ma arvan, rivistuvad viinapitsid ja väikesed kilud roomavad tasakesi leivaviilude peale. Kilud kardavad vabariigi aastapäeva. Ei taha, siis hakatakse neid merest välja püüdma leiva peale panema, et nad ei taha sugugi leiva peale minna. Aga laadne lautsiline eesti kilud, seda küll mere kilu tõmmatakse, sirge, pannakse leiva peale lebama ja. Aga kes meil täna siis lisaks pitsale ja lisaks kommikotile veel küla, sa, kui sa nii küsid, siis on selles küsimuses teatav. Sest muusikat teeb meile ansambel, kelle nimi on laenatud koera toidult. Seal ansambel Pedi kri, nende seni viimane album Juuneraal Child. See on ansambel Pedi kriya seoses pediküüri lauluga, mul tuli meelde, et mul on täna rahvusel ju kuue kuu sünnipäev pool aastat ja see on väga tähelepanuväärne, kuidas sa tähistasid seda, kas ta sai mingit erilist toitu? Ta sai laulsite talle pai siis sai, kuulistab mitu korda kriitilisi märkusi selle kohta, et ta ei tohi kakerdaja diivanil kakerdab kakerdaja diivanil, see on, see on meil alaline selline diskussiooni objekt, selle teema on alati laual. Sisse sai veel pai, sisse sai süüa, siis ta sai õues käies, ta sai veel süüa, siis ta magas ja ühesõnaga see päev möödus lennates, kui kellegi elu on veel parem kui sull, siis rootslased ja ma arvan, rahvusel on hea elu ja ma arvan, et sinu koerake, selle Robiline on ka absoluutselt, ega koerale on lihtsalt, mis on koera jaoks oluline sündida või mitte sündinud isegi, vaid sattuda heasse perekond, millal Robini sünnipäeval Robinile on kolmandal juulil? No vaata siis, tal on ja mis ta siis tähtkujult on? Ta on vis vähk, aha, Rabilon lõvi rabinile on teisel augustil, mitte rahvusel. Rahvusel ja Rufus on lõvi ja sellepärast sellepärast langetada diivani, tahab ära võtta sõltult. Robinal vähkleb, Läheb Tiidancaval ta läheb, kiiver oli siis, kui me magama läheme. Terve öö, mis on päris pikk ju, eks ole, sisuliselt kolmandik ööpäevast on diivan tema valduses taga ei aja seda päeval. Ta käib seal öösel, nii et, aga noh, Rufus tahab aru, et ta tahab võtta nagu võimust päise päeva ajal ja võtta selle enda valdusse, siis kui, siis muidugi tõsi on see, et ma ei ole kunagi varem nii palju inimestega tänaval astunud keskust eludesse kui nüüd, kus ma jalutan koerakesega. Ja see on tegelikult hämmastav, milline integratsiooni ja üldse milline ühiskonna sidususe mootor on koerake. Et kõik need inimesed, kes käivad närviliselt ringi ja lõbugavad ja tahavad teha artikleid ja, ja minna poliitikasse ja maailma teha paremaks. Et kõik ministrid võiksid endale võtta sellise nunnu koerakese, alustan sellega näiteks küla vahel ringi. Eestlased, venelased, mehed-naised, noored-vanad, lapsed, kõik tulevad juttu rääkima, rääkinud, kellel on endal koerake, räägib oma koerakesega, kellel koerakest ei ole, seda meenutab, et tal kunagi oli koerake ja need, kellel on kassike, räägivad, teine kodus kassike mõni ütleme ka midagi öelda, midagi öelda, et kellel pole Kasikestega koerakest, räägib näiteks lapsepõlves maal elatud aastatest. Mõni räägib näiteks merisigadest kilpkonnadest, et sünnipöörane vestlusteemade ja sõprust ja tutvust allikas, et see on lausa see, on lausa hämmastav, et kui me otsime kogu aeg selliseid ametimehi isikut, kes nagu integreeriksid täna just refin kahe toreda vene prouaga pikalt juttu koerakestest. Meenutasime Tšehhovi jutustust daam koerakesega, et milline rikastav, intelligentne ja tore keskustelu. Tavaliselt muidugi need keskustelus, mingid küsimused, mis kipuvad korduma, küsitakse maltšik Liidjevitš, Ikla koera kohta. Küsitakse, kui vana, et need on nagu kaks põhilist olulised asjad jäävad, seal, sõltub, et kas tegemist on potentsiaal potentsiaalse vaenlasega Kongaks maisikut kaklema minna, aga siis jälle ei saa ligi lasta, siis võib-olla on jooksuaeg parajasti, et seal on mitmeid mitmeid asju, et neid variante. Ja siis on muidugi olemas mingid koerad, kelle kohta öeldakse, et ta kunagi oli maltšik. Ta oli maltšik ja oligi, oli või oli ka devotška, sest ka see on võimalus hali devotška ja siis on niuksed jahedad, niuksed kurvad hetked, aga seal ikka neid variante on jah, palju. Et Jahku koertest koertest on juba jah räägitud küll, mis seal ikka, et ma, mul ei ole ka täna midagi lisada, et kõik möödub korrapära. Sellele midagi öelda, et ma hoopis võiksin meenutada. No see on jälle mingisugune leitmotiiv, eks ole, võib-olla nii mõnigi inimene tüdinud sellest teemast juba, aga ma ei saa seda ka, kui me oleme võtnud. Viimased on me käsitlema seda võiduka lõpuni. Jälle uudised Viljandist. Olukord muutub aina pingelisemaks, Jaak Joala kujuva kasti löödud, tal on selga pandud puu. See oli õudus selles. Aga ma tean, et seda ei ole öeldud, kas laul kostab ikka sealt kasti seest nagu leierkasti seest kostab või noh, klaveri sellistega see puitkasti otseselt laulu ei summutab. Teate, see on tegelikult nii põnev teema ja et me võiksime seda teemat ja ei pea kartma täpselt nii, nagu me ei karda meie neid väheseid väheseid meie õelaid kurje panetunud raadiokuulajaid, kes heidavad meile ette, et me räägime koertest oma koertest liiga palju. Jah, on mõned sellised kuulajad ka, kes ütlevad, et liiga palju valdavalt kassi omanikuga, jah, või on nad lihtsalt ütleme, kadedad, kibestunud. Aga teine grupp, kes tahab, et me räägiksime vähem Joala kujust on põhjust sellised, kes tahavad, jällegi mõned kibestunud inimesed, kes ei oska elus, kas Mati Karmin, kes palub, et Joala kodust räägitakse? Ma ei oska öelda, aga ma arvan, et matil tegelikult nüüdseks on juba selgunud ju see, et see projekt konsultandi suuremas, kui alguses paistis, alguses tundus, et lihtsalt Viljandisse pannakse püsti tünder plekist asi, mille sees on kentsakad, figuuri osised, plingib, toreda lastakse muusikat, ta nüüdseks on saanud selline. Et vaata, kui alati arutatakse, milline kunstilises saate veid Veneetsia biennaal saalile ja küll sinna saadetud veidraid ja kummalisi, kummalisi, selliseid, et asju, mis, mis ei kõnele õieti millestki, siis Garmini töö ja selle käik Viljandi avalikus ruumis ja ühiskonnas eestikeskuste eludes aruteludesse on ju tegelikult ometi suur kunsti teema temaga võrreldava võib-olla pronkssõdur, ainult mis ka mingi hetk pandi kasti mäletel sisenen äraviimist ja siis mingid inimesed kogunesid kaitsma ja noh, kõik mäletavad pronkssõduri saagat hiljem tast tehti veel selline kuldne variant, mis isegi vist oli kuskil biennaalil osales, käis pilvist. Ja, ja selles mõttes, et ega Mati Carmen Joala kuju saagajale ka veel lõppenud, kaugeltki ta alles seal kastis, see on ju nii tore see, et, et ma ei oska öelda, kuidas seda protsessi saaks toimetada Veneetsias, ilmselt need kogu Viljandi linn tuleks Veneetsiasse viia kogu linnavalitsuse kõikide nende inimesega, kes seal pilti käivad, tegemas keskuste vestlusi arendamas. Et linnavalitsus pidi ju kogunema, et võtta maha, aga siis nad ei kogunenud, vaid otsustasid selle katta kinni. Nad kaitsesid selle kinni. Alguses katavad mingi papiga, aga siis otseselt teha sellise vineerist puust kirstu põhimõtteliselt kasti ümber, nüüd on seal Viljandi kesklinnas, ma nägime sellest, mitte küsimused, selles pargis on selline salapärane. Kas nagu Kaaba, must kivi, kui noh, ta ei ole, mustan selline vineerikarvaga ikkagi salajane asi, aga kuna ta on puust tehtud, siis tegelikult on üsna lihtne akutrelliga puurides väikseid auke piiluda. Joala teeb seal sees ja panna niimoodi tööle ka need sensorid, mis laulu käima panevad, kui sa õigesse kohta seal augu puurida. Nii et tegelikult ta muutunud veel salapärasemaks. Ma paneksin sinna poisikesed, kes tulevad ja räägitakse hirmu, õudusjuttu, mida Joala kuju öösel sealkandis. Ja see, ma arvan, et praegusel kujul, kus, kus see skulptuur on kaetud lauast kastiga, vaat nüüd ta võiks jääda jah, sellisel kujul saadavateks võiks jääda aastateks, sest nüüd on tal juba mingi lugu, mingi ajalugu. Tal võiks see võime siis kallatel mingitel hetkedel mingit traati puudutades hakkaks ta siiski pessa Mozart või mõnda muud laule laulma. Seal tuleb appi hakata kummalisi laule tulema. Seda ei oska aimata, aga põhimõtteliselt juriidiliselt on praegu kõik korras, Karmini kuju ei ole lõhutud, see on alles samase Jaak Joala lesk, saab ka olla nõusujat. Jumala nägu ega nime ei ole kuskilt näha. Et põhimõtteliselt on kõik OK sellisel kujul ta võib seista seal tõesti sajandeid. Ja minna minna nagu Viljandi kõige kuulsam on kujunenud, kui ta on selline Jaak Joala kuju, mida ütleme meie oleme näinud kunagi aastakümnete pärast me räägime, et me teame, mis aastast on mingi pidulik õhtu, kus ta korraks tõstetakse üles, need jah, vaata, vanasti oli. Kui veel ei olnud Eesti Rahva Muuseumis Raadil siis Eesti üliõpilaste seltsi ajaloolisliku hoiti niimoodi kuskil seifis ja teda toodi välja ainult umbes iga viie aasta tagant või isegi gümnaasunalcoli EVS-i mingi tähtis juubel seal toodi korraks välja ja näidata, et samamoodi seda Jaak Joala kuju võiks näidata sealt ainult. Noh, mingit jaaniööl mina pean jaaniööl, oleks väga ilus, et mina, mina pean küll oma sõnad tagasi võtma, et kui me alguses selle skulptuuri ja selle asja suhtes üsnagi skeptiline, siis nüüdseks pärast kõike seda ja selline ütleme kogu see nagu kogu see kogu see häppenimisel leidnud aset kogu see tekkineetiline protsess, praegune tulemus, kusjuures maa, usun, et see jää veel nii, ka see veel muutub, ka see veel areneb, seal tuleb veel uusi arenguid, et see on suurepärane skulptuur, väga hea. Kiitus Mati Karmini kiitus Viljandi linnavalitsusele meile kõigile. Sest ega kui inimesed poleks hakanud väga aktiivselt seal käima, pilti tegema, jaurama, et oleks ime, imelik kuju pargi nurgas ja kogu lugu, aga need praegu on selline ütleme sul olemas pilt selle jumalakujuga, aga sul ei ole veel pilti kastiga pilt kastiga, tähendab ma ise ei ole seal kohal, ma mõtlen, et sina ütleme, inimene, kes on käinud Viljandis, tegi pildi vaala kujuga kastivad, nüüd on tal põhjust uuesti minna ta kastis ja ma saan aru, et kas kastid on juba täiskirjutatud ka mingeid graffitit äkki või, ja Viljandis on ju tekkinud k üll siis juba kuju on tekk ja orumetsakuju sinna tegelikult kujuliselt tuleb aina juurde, selles suhtes aeda, sinna tekkis juga, aga ma ei tea, kas üleval sinna tekkis ka Helir-Valdor Seederi kuju, aga noh, see on ju see, seda ma ei ole isegi kuulnud ega näinud, et see tekkis, tehti lumest, ei, see tekkis mingisugune, kas mingi trahvo trahvo, mingi tündme, mingi asi, kus oli mingi plekist õigusi, millal linna linnavalitsuse juures või prügikast kleebiti Helir-Valdor Seederi nägu ja tema käed ja see nägi väga kaunis välja, mida see näitab, see näitab, et erakond Isamaa väga populaarne rahva hulgas Helir-Valdor Seeder on väga hea erakonna juht. Esile ainuõige järeldus, on ainuõige järeldus, kas inimesed on nii vaimustatud temast, et püstitavad vabatahtlikult tema kujusid. Et see peaks panema kõigi lisama kriitikutel suu kinni. See fakt praegu kuuldavale tõi. Et Helir-Valdor Seeder on populaarne, jätkuvalt on, aga kuulame siis Pedi klii laulunud ja. Jääb natuke kirjandus teemadel võib peatada, Mart on juba läbi lugenud Tarmo Tederi juba eelmisel aastal ilmunud triloogia hetkel triloogia õuda kasvab pikemaks. Ma ei mäletagi, mis selle raamatu pealkiri ja mõned aastad hiljem jah, sa räägid, jaan, mõru suusamatuse jaanipätid ja joodikud ja nüüd kolmas osa, ma loen seda ka praegu, mul ei ole veel läbi, aga äärmiselt huvitav on see raamat. Sest et tavaliselt, kui kirjanik Tarmo Teder kirjutab muidugi enda noorusest küll teise nime all, aga väga paljud tegelased, nad on pisut äratuntavad, kas seal on? Ta on üsna üks-ühele, ma saan aru kirjutanud sellest omaaegsest Tartu-Tallinnaelust, aga et tavaliselt ju kirjanik on ikkagi kuidagi sellises liigub mingis sellises seltskonnas, mida me oleme harjunud lugema Mihkel Muti raamatust hiired tuules nagu klubis on seal sellised vaimukad Bofeeemmlased ja kauneid kauneid näitsikuid ja nii edasi, aga, aga Tarmo liigub. Ma ei mõtle, seal liigub. Ei saagi öelda, et ta liigub nagu pättide seltskonnas, ta liigub Vabadusvõitlejate seltskonnas istuda, lai, laisemalt isegi öelda, sest et lisaks sellele, et hästi palju juuakse, varastatakse ja Ta ei käida tööl, kuna töö ahistab vabadust. Inimene peab vaba olema ennekõike. Et lisaks sellele loetakse hästi palju nõukogudevastast kirjandust ja kirjeldatakse kirja Ameerika presidendile ja üldse kõigile, kellele kirjutada saab ja kellele nagu normaalne inimene kunagi kirju kirjutanud. Tegelasteks osaga Niklus, tart, Tom Madisson ja veel ja veel palju teisi tuntud dissidente julgeolekutöötajaid ka. Kindlasti jah, aga lisaks on ka selliseid dissidente, keda nagu otseselt nimepidi nimetada, minu suur lemmik on ikkagi korstnapühkija, kes aeg-ajalt kirjutab alla avaldustele, mis nõuavad tuumavaba põhjalat ja sulatab selle alla koos oma emaga. Mõnel leheküljel öeldakse ka, et ta kirjutas tädiga sellele alla ja siis korstnapühkija, mingi hetk ka, siis võetakse kinni KGB poolt Aadade panda vanglaid viiakse mõneks ajaks naha- ja suguhaiguste dispanserisse kus ta saab süsti, mis mille tõttu ta tükk aega paha olla, aga siis paraneb ja jätkab nõukogudevastast tegevust. Korstnapühkija nime ei ole öeldud, aga see on nii tore. Kujutad ette, et kuskil kartuslikkuslik ringlus korstnapühkija aeg-ajalt saates kirja Ronal Reigarile aeg-ajalt nõudis lehv päevaleesa vabastamist ja oli suureks pinnuks kommunistide tagumikus, sest et no mis sa sihukse korstnapühkija teed, eriti kui tal on veel ema ka, kes annaks kõigile nendele asjadele, et nad ei karda midagi. See on jah, suurepärane raamat ja ma soovitan lugeda kõiki kolm osast, esimene osa algab väikese Mõttus eani, ehk siis väikse Tarmo lapsepõlvega sõjajärgsel Saaremaal. No see on raamat, mida kõik kuressaarlased võiksid lugeda, sest et see on raamat Kuressaare või siis tollal Kingissepa linnast nendest tänavatest, hoovidest, inimestest, kes seal elasid ja seal seal on. Ühesõnaga, seal Kingissepa lugu on see esimene ainult kuressaarlased Kingisseppasid saavad ka teada. Need on need asjad pihta, panid asju põlema ja mingid asjad on kadunud nelja aastaid ja, ja nad ei tea, et kust need kadusid. Sellest raamatust saad teada, Mõttuse Jaan, ehk siis Tarmo tütar oma sõpradega kellest kõige prominentsem oli vist mingi kinga seltsimees king, seal on tegelasi väga palju. Teine osa on siis selline ülemineku lugu, kus osa tegevust toimub veel Saaremaal, osa juba Tallinnas ja üks võimsamaid episood on seal see, kus Tarmo on hullumajas Saaremaa hullumaja siis nüüd kolmandas ainult siis juba tõesti, seda oli väga põnev lugeda, sest selle tegevusega kusagil seitsmenda aasta lõpus kaheksandat aastat laat toimub 80.-te alguses, 80 alguses Brežnev sureb ära. Surmaga Talgade läheb kaheksandate aastate teise poolde välja. Et seda oli väga põnev lugeda, sellepärast et ma ise olin sel ajal juba Tartus. Ma küll ja ma kohtasin kindlasti mati miilus koht, siis on päris kindlasti võib-olla veel mõnda väljapaistvate isikute pimedana esinevad, jah, matki miilius, Mülleri Sass, Mülleri Sass, kes seal vilksatavad isegi selles Mülleri sassi majas, kus nemad kus darma, tema sõbrad käisid joomas ja klaverit mängimas. Minul oli vahepeal sellest Mülleri Sassi maja keldris oli väike pump, ker, mille selleks, et elada, sa elasid Mülleri Sassi maja, kellel vaja keldris või jah, et et rahudki rahutu noorus olla, aga see on selline tüüpiline lugu, milles pildistasid, mille sarnast seiskas Tarmo raamat koosneb Tarmo raames on ka see, et mindi kuhugi mindi mingisse rauda, Jaama lepiti kokku kellegagi, et need laaditakse mingid vagunid tühjaks, siis laadini tühjaks saadi rahar saadud raha eest sõideti kuhugi, söödi, joodi systeeriti veel raha, siis anti kellelegi pekslemist. Sa oled ise muljet elu selline jõgi, mis kulges aeglaselt, kogu aeg toimus. Ja see, ma hakkan praegu mõtlema, et kui sa küsisid, et miks ma olin Mülleri Sassi maja keldris punkris, juhtus sedasi, et oli ülikooli juubeliaasta. Millest täna jutt on? Jah, just nimelt täpselt seal avati Dmitri Uljanova majamuuseum. Ja mina minu kursusevend PPd Manson ja Kalle Müller, filoloog villu kände olime suunatud selle asemel, et meid ei saadud kolhoosi, vaid me pidime aitama siis Tartu linna nii-öelda kaunimaks värvida ja meie ülesanne värvida Supilinnamaju. Ja Me värvisime supiline maju ja me saime väga headeks sõpradeks Supilinna elamuvalitsuse mingisuguse töötajaga, kes ütles meile poisid, et meil on siin üks vabakelder, kas te ei tahaks seda keldrit kasutada, loomulikult keldrit kasutada? Ta oli küll muldpõrandaga haises, haises mulla ja kivide külvisärgi selga mingi ahi, mida oli võimalik kütta, aga ruumise soojaks ei teinud, aga meile tundus ikkagi nii põnev, et meil on kelder, suppideaa, punker, et me seal paar korda jõime, õlut seal pikalt olla ei saanud, ööbisid, mis ainult ühe varasest oli hirmediv saadud tuberkuloosi või mingisugust kopsupõletikku, sest see oli kelder, eks ole. Mõned korrad me seal käisime ja mul on sellest nii helge, mälestussabaotsa küll ei peatanud, sest tema, ma saan aru selles raamatus lakkamatult ööbis mõnes keldris, kuna ta oli ka katlakütja väga sageli. Ja siis ta ööbiski kütmata keldrites ühtki katlaküttel peksust soe olema, aga millegipärast tal lakkamatult oli külm mingisugustes kohtades ja noh, siis ta käis lausa Siberis salaküttima ja siis naaritsaid ja rotid, et jah ja ma just eile lugesin õhtusi, Karjalas käisime Karjalas igal pool ja, ja siis on totraid siis jumalale, neid lüliti ja ja siis hiljem nende nahkadega tehti äri, aga ma just eile lugesin õhtul enne magamaminekut viimane, mis meelde jäi, oli see söödi riisi saavutatud ja ülimaitsev, mis oli väga maitsev ja taandatraid. Mõni oli ka selliseid loomi nagu näiteks haigur või mingi muu lind, kes ei kõlvanud üldse süüa, tuli pada ära visata, nagu teda oli keedetud, et mida see raamat ütleb, et ta on tohutult sellistest nii-öelda nagu väikeste ajastu pragude vahel elavate inimeste, väikeste inimeste väikestest seiklustest. Tohutult. No naljakas, seal õige sõna, seal juhtub kogu aeg midagi, ta on väga huvitav. Väga kaasahaarav annab mõelda, näiteks minuvanusele lugeda, et kus ma ise samal ajal mida midagi väga palju tegelikult tuledki tuttavad ette, et see, kuidas sa suutsid ennast smuugeldada sisse kuidagi draamateatrisse näiteks hästi ilus episood on see, kuidas peategelane kohtub marsas juhuslikult Urmas Kibuspuu. Tema on teel kuhugi nõmme või hiiu prügimäele seal ööbida. Aga ta oli selleks ajaks avaldanud juba sirbis mõned teatriarvustused ja ta tutvustas ennast marsas. Kibuspuu rääkis eesti teatriseisust ja hetkeseisust, Kibuspuu vestles temaga nii kenasti ja nii kurb oli tal pool aastat lugeda Kibuspuu kui nüüd meie hulgast ja mul tuli kohe meelde, kuidas mina täpselt samuti tudengina käies Tallinnas mingisugusel täiesti suvalisel suvalistel asjaoludel sattusin ühel ööl mööda Tallinna kõrtse käima. Ei tea, miks? Jüri Krukoviga tõesti kummaline kogemus ja täiesti asjatu. Täiesti mittevajalik liiklus, aga väga tore, väga mäletan, käisime ühest kõrtsist teise, miks ta mu sappa võttis? Ta rääkis kogu aeg midagi, mida ei mäleta, aga väga tore õhtul kindlasti hea, ehkki sina ilmselt ei olnud siiski prügimäel ööd ei olnud. Ma küll, no just nimelt seal oli Tartus seal mingi punker olla, käsi sa selliseid Otepääle magasid linade vahel ja seal tulite kõht täis, aga Tarmo elu hoopis teistmoodi ja ta ütleb tegelikult seda, et miks, miks tõesti kommuniste võis närvelise kor korstnapühkija, tema emaga said allkirja kõrtsis kommunistide erasid mingit oma elu ja nüüd kapten Kozlevi julgeolekust või siis kohutavalt närvi ajad, et oli selline ühiskond, kus elamuvalitsuse töötajad andsid, andsid kindla töö- ja elukohata inimestele keldrites võimaluse elada, siis kusagil siis oli mingisugune ema sõber, kellega nad koos varastasid miilitsajaoskonna aknal seisva auto võtad ära ja peitsid neid ka mingisse keldrisse, mis oli antud tegelikult pimedate ühingu, kasutad seal midagi, seal toimisid nagunii veidrad asjadeni, kummalised vangerdused, oligi see ka putukate maailm mingis mõttes, aga naljakas on see, et nad ei jäänud ainult putukatega, vaid lakkamatult, just nimelt mõel täiesti suurelt. Loeti heegelibki kaardiniitjad, kirjutati mingisuguseid esseid, saadetele, kuskile võistlustele ja lisaks sellele siis üritati kogu aeg just nimelt kirjutada mingi balti apelli ja ma ei tea, mis, mis imeasju osa inimesi oligi vangis muidugi, ja nendele siis saadeti kirju vanglasse ja vanglas olid osad sõpru oli sellepärast, et nad olid poliitilised osas, sellepärast et nad olid kriminaalid ja ega seal vahet ei oldud, sõbrad olid kõik, eks ole. Ja selles mõttes jah, et see on nagu huvitav, huvitav raamat, vaadata, kuidas sihuke toimus niisugune ala alamkihi elu, et sellest siukest alamkiht on hästi suhteline mõiste, sest see tegelikult ulatus välja igale poole. Hästi tore kirjas on see, kuidas Mõttu seal pani põlema mingisuguse tähtsa kunstniku liidu tegelase garaasi, selle tõdesse, Kunstnike Liidu tähtis tegelemine, solvanud tema sõbra pruuti. Nojah, ei no muidugi läkski. Läkski nagu läbisegi, et käib ju kõigil külas ja see näitab tegelikult seda, kui tihedalt ikkagi inimesed omavahel suhtlesid ja alati oli võimalik nii-öelda nagu jutuga kuhugi välja jõuda ja midagi midagi teha, mistõttu olme oli natukene talutavam ja see võiski olla kommunistidele tohutu pauk, et nemad majanduselt mingit oma pleenumi otsustega ja planeerisid tonte, midagi siis kusagil sovhoosis varastas vilja või tulid ka, ma ei tea, mida iganes varastasid mingid inimesed, kes, kes saatsid samal ajal kirjutasime, tuues inimesi, oli raske kontrollida, et sai kontrollida kolhoosi esimehi ja selliseid väljapaistvaid isikuid, aga see, mis toimus põrandapragude vahel, et seda oligi äärmiselt raske kontrollida, hõlmaleme Tarmole muidugi teinud. Nii meeletult reklaame, jälle hashtag reklaami reklaam, Tarmo Teder ehk mõtluse ja on 60 aastat hiljem kolm osa ja kes nüüd järgmiseks nädalaks pole need kolm osa läbi lugenud. Ma teen lugemiskontrolli, tulevad hinded, e koolidele esitatud 40 40 küsimust, pange jätke meelde. Meie tänase saate muusikalise poole eest jah, tõepoolest, kes veel ei tea, seal ansambel Pedi kriya nende seni viimane album, et see on hästi aeg, reklaam, et minge oskamale, pidigi veidi kribraat ja nautige luge kõrvale Tarmo Tederi raamatut 60 aastat 60 aastat hiljem, mina võin ka siis omalt poolt pajatada, mis minul parajasti kodus pooleli jäi, kui ma hakkasin raadiosse teda, mina loen jälle jälle hästi, aeg reklaam, Antti Tuuri väga toreda, väga väga suurepärase soome kirjaniku, nüüd siis eesti keeles ilmunud romaani tango poisid salgab väga hoogsalt, on nimelt viiekümnendad aastad kusagil Pohjad maal tegutseb selline kolmest mehest naisterahvast koosnev selline tangobänd, kes käib seltsimajades, noorteõhtutel ja, ja igasugustel alkoholiga ja alkoholita pidudel tantsuks mängimas ja juhtub see asi, et, et nende bändi naissolist läheb minema ja algabki sellega, et on noh, mitte väga suur, aga pingeline arvete klaarimine ja solisti Elina lahkub ansamblist ja siis tekib küsimus, seal on kolm jõrmi soove, meest, trompetit, üks lööb trummi, üks mängib lõõtspilli. Ja siis tekib küsimus, kuidas edasi? Sest et paljud laulud, mida nad esitasid, Eurovisiooni laulud, üks laul on selline dohc playboy playboy. Ma ennast sulle ei anna, kuigi see jutt on magus, et nad üritavad nendest playboy laule esitada ühel seltsimajapeol, kuna solist on meesterahvas ja üsna purjus juba ja publikum ka purjus sissetis kohalviibijatele pohjer maalastele väga Key mulje, see ei olnud nii mõeldud see laul ega pakud mees laulda küll, eks. Vesa-Matti Loiril laulab väga ilusaid tangot südantlõhestav ja absoluutselt ei, ongi naine tingimata samas peategelane kellel on veel palju sekeldusi, mees, kellel on see probleem, et tal on hästi palju sugulasi, aga väga vähe raha, ta on küll väga palju tööd teinud, aga ta on tööd teinud nii-öelda mustalt, oma külameestele ja neil ei ole võimalustele äramaks. Selline inimene on see mõtluse ja seal on väga vähe raha ja siis selle, et raha teenindatud salaküttima või vargile. Täpselt jah, täpselt sedasi. Tango poiste peategelane ka mõtleb, mida teha ja mul jäi just pooleli selle koha peal, kui ma pidin raamatu käest panema, et tulla siia restorani aega veetma oma kalli sõbraga. Noh, jäi selle koha peal, kus siis peategelane võttis kaasa veel ühe tüütu sõbra. Selle selle raamatu eripära on, kas need kõik tegelased, kes teoses silmud jutustavad kohe mingi totaka loo käigu pealt tuleb hästi rumal lugu mingist oma valla inimesest või naabervallamehest või naisest võttis kaasa mingi rumala sõbra, ta tahtis minna Rootsi tööle nii nagu tänapäevalgi, ehk siis näiteks Eestis Soomes tööl ja ta Rootsi reisil hankida, otsustas maha müüa Vaasa linnas oma Škoda sõiduauto, mida kõik teised soomlased olid kogu aeg mõnitanud, et sa sõidad mingis koodaga normaalne autol ikkagi Volvo sõbrale, kellele, millist Keiu või midagi sellist, et kui ma lähen autot müüma ärase midagi ütle loomulikult Keiu hakkas kohe mingit lugu rääkima, nüüd ausalt autokaupmehe juurde läksid ja autokaupmees sai aru, et auto vabanemise soov on nii suur, et ta pakkus neile väga odavat hinda ja ei maksnud rohkem ja nad pididki leppima. Väga väikse summaga rääkimine tähendas, et kui oleks vait olnud, siis oleks autokaupmees, on tema mõtteliselt, nende jätavad sellise mulje nagu härrasmeestest, kes astuvad sisse ja vaatame, et noh, et kui palju pakutakse sellise väärtusliku sõiduki eest hetkel, et milline nagu markina hind sellise väärtusliku sõidu eest nagu skoda. Aga see jorss, kes temaga kaasas oli, hakkas kohe rääkima, et kuule, meil on raha, vahel me tahame rootsi tööle minna ja selge on see, et autokaupmees kohe ütles 900 marka ja kogu lugu. No vot, mis sina räägid, muidugi ongi niisugune kõrgklassi elu. Minu mõte on ikkagi Mõttus eani juures, tema küll oodad kunagi müüjalt, kui ta üldse midagi müüs, siis juhtivad rotti nahku ja siis sõber kingaga varastatud elektrikaablite näpukas, aga, aga ma olen selle tango poiste juures, mul ongi segadus ja ma lähen koju tagasi, ma tahan teada seda, et mis sai nendest, et ülejäänud bändist, et mis sai sellest bändi naissolistiks, sest see poiss läheb tegelikult rootsi, otsime seda naissolisti kaaslasse, naissolist talle natuke tegelikult meeldib. Issand, aga samas talle meeldisid ka need tema maha jäänud kolm sõpra või kaks sõpra, kes olid väga õnnetud, et see tango bänd, kust läks solistile, ütleks äraga, lõõtsamäng jäi järele. Trumme, trummar ja trompetipuhuja ühesõnaga mõrvatud. See on nii põnev. Krimka ei krimkad, mind huvitab, kas tangoansambel, mis kodumaale või Soome vaheliga nad alla või kas nad tulevad uuesti kokku, ühesõnaga, see lõpp on õnnelik. Mina ma arvan, et loodan, et ta on õnnelik tanka ansambel, tule kokku, sest Soome tango ansamblites kõigil kõrini ja mida vähem neid on, seda parem. Et see võiks olla üks õnneliku lõpuga lõpu kraamat, Kõlledki stange, ansambel kaob ja ei tule enam iial kokku, aga ma kardan, et õnnetu lõpuga, sest tango ansamblid Soomest tulevad alati lõpuks. Et ma saan aru, et sa oledki viimasel ajal soome kirjandusse süvenenud, käisid hiljuti ka Veikoovise lamba see ja see on muide vägagi sama koolkonna materjale, et seal on küll pisut teised teemad, aga need mehed ajavad umbes sama jutte, nende teemad on, on ka sarnased. Need mehed selle lamba saiatas muidugi olidki siuksed, kes ainult kesid, mis neile sülg suhu tõi siis väävliliine sõid lambaliha ja oli oli väga ilus, ilus elu neil muidugi jah. Jah, see on selline. Meie kirjandusminut Meie saates, et alati me ei räägi koertest, aga, aga mul on tegelikult õudne tahtmine hakata jälle koertest, ma tahan lõppema, siis mul on ka suur soov rääkida korjastaga, ma saate lõpetuseks ütlen siiski, ma järgin tohutu huviga. Nüüd Me korreks põikame raja taha ja kiikan Peipsi järve taha ja mul on tohutu ikkagi elevus jälgida seda, et kust ilmuvad välja veel need inimesed, kes väidavad, et see kusagil internetis näidatud film paleest kuulub neile, mitte mingil juhul, aga seltsimees Putinile. Küll neid inimesi on, aga neid väga palju, sest muidu muutub asi naeruväärsust, ma saan aru, et seal kuskil tagatoas otsustati, et see kuulub seltsimees Rottenbergile. Aga nagu sa Venemaalt teade täna otsustati, et kuule protenbergile, aga homme võib-olla otseselt Kuuloobis seltsimeeste ribascale. Kuuluta, kellele kuulub, see maja on igal juhul olemas selles mõttes võime olla väga õnnelikud, et tõesti, et võib-olla me lähiajal sinna ei pääse. Aga varem või hiljem see režiim ikkagi muutub ja see sellest majast saab varem või hiljem ikkagi muuseum, see on natuke see juhtum ka, kus see, kuhu nüüd Putin, seltsimees Putin, sattunud see juhtum, kus astud nagu kogemata või eksikombel või tähelepanu astud nagu koerasita sisse ja siis söörida, kingatalda puhtaks kraapida, see ei tule ära. Et sa jääb. No on muidugi jah, selles mõttes, et aga ma ütlen, et kunagi me saame seda vaadata, sest kui Cheopsi püramiidi ehitajat ega siis ei olnud ka mingit lootust, et turistid hakkavad seal sees käima, aga nüüd nad käivad. Ja varem või hiljem hakatakse sellest Putini palees käima ja vaatama, et mis seal siis on. Ja, ja väga huvitav kindlasti saab teha selfisid ja võtta selle peldikuharja, mis on kullast tehtud ja ja sellega tore ja kindlasti hakatakse müüma seal turismipoest siukse väikse peldikuharjakujulisi magneteid. Et neid saab iga kaadri osas. Ma küsin korraks, küsin korraks sinu käest, et miks on vaja inimesel Putin, nagu ma aru saan, on vanapoiss või noh, ütleme selline, kuidas öelda ikka jah, vanapoiss, eks ole, miks on vaja vanapoisil sellist elamist, mille elamispinna ruutmeetrit tarvis mingi 20000 ruutu või midagi sellist ja 15 tualetti, et miks on vaja ühel vanapoisil nisu talle piisas korterist ühe või kahetoalisest korterist? Miks võtta, kui sa eraldi tualett ja ma ütlen sulle kohe Marteks? Ma ei taha seda öelda, aga ütleme, sa lihtsalt ei kasuta õhtutualeti kaks korda. Ja kui sa sööd mingeid asju siis igal korrusel ja sa ei jõua kaugele minna ja sa pead panema enda ligidusse võimalikult palju. Et need asjad on tegelikult, et sa ei ole veel nii vana Buddy, nagu sa nii vanaks saad, siis sa saad aru, et 15 tualetti on vähem, minu meelest need on võib-olla rohkem vaja. Tõsi, on see, et kui sa oled, mida vanem sa oled, seda lähemal peab tualett seal olema, aga ma arvan, praktika ei ole hea taktika, mida tema rakendab, et tegelikult on just nimelt see, et sul on ühe või kahetoaline väikekorterite tualett on sulle kohe seinad kiibra voodi alla. Kõige targem on nemad. Reedel juba ollakse siis hooldekodus, Vaides, kuhu toob sulle selle siibri vaktsineerimata põetaja, praegu meie saadet kuulatakse, Venemaa kõikides julgeolekuasutustest tõlgitakse ja ilmselt enam Venemaale ei pääse pärast seda. Aga, mis teha, aga sellega lõpetame oma saate ja lähen. Andrus, ilus päev oli. Saade oli pitsad, oli, teeme veel ühe pitsa, davai. Ja need Puit. Mõtle.