Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku laupäeva kuuenda veebruari olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Erle loonurme. Möödunud ööpäevaga tuvastati 508, ülejäänud üheksa koroona positiivsed, enim nakatunuid tuli Harjumaale. Eestis on aina populaarsemaks muutumas transpordi biometaani ehk rohegaasi kasutamine. Isegi kui aktsiisi suurus oleks võrdne meie praeguse suurusega vedelkütustel ikkagi see gaas oleks odavam meil ekspluateerimisel. Külm ja lumerohke talv laseb Kagu-Eesti suusakeskustel töötada täisvõimsusel. Nagu Eesti inimene täna, ega välismaale ei saa, sest ta siis ta ikkagi läheb, suusatab siinsamas Eestis, et need on kõik Eesti siseturistid ja vahet ei ole ka seda tulev, sõidab siis need Otepääle või sõida, põlved. Keeruline koroona aeg paneb väikesed muuseumid proovile. Haapsalus asuv Rannarootsi Muuseum loodab külastajate nappusest hoolimata vastu pidada. Mullu aitas kõige keerulisem aja üle elada riigilt saadud toetus. Praegu loodetakse, et olukord viiruse rindel läheb suveks leebemaks. Kaia Kanepi pääses Austraalia lahtistel eelneval WTA turniiril finaali. Eeloleval ööl ja homme sajab lund. Öösel langeb õhutemperatuur kohati miinus 25 kraadini, homme päeval on külma kuus kuni 13 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5544 koroonaviiruse proovi. Neist positiivse tulemuse andis 589 ehk 10,6 protsenti proovidest. Suri üheksa inimest, haiglaravi vajab 417 patsienti. Kõige enam tuli uusi Covid positiivseid juurde harjumusi maale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 257-l inimesel. 203 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas. Ida-Virumaale lisandus 95, Tartumaale 65, Pärnumaale 59, Viljandimaale 16, Võru, Jõgeval ja Järvamaale 15 uut positiivset testi tulemust. Raplamaale lisandus 11, Põlvamaale 10, teistes maakondades jäi koroonasse nakatunute arv alla 10. Viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on 552 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal analüüsitud proovide koguarvust 10,9 protsenti. Eestis on Covid 19 vastu vaktsineerimisi tehtud pea 35-le poolele 1000-le inimesele. Kaks doosi on saanud 17 ja pool 1000 inimest. Lumine talv annab kagupiiri piirivalvuritele taas võimaluse töötada suuskadel. Kuigi piirivalvurite töövarustus täieneb pidevalt moodsa tehnikaga, on suuskadel liikumisel omad eelised, jätkab Leevi Lillemäe. Politsei ja piirivalveameti Saatse kordoni juhi Arvi Suvi sõnul on Eesti piirivalves kuulunud suusad alati talvise töövarustuse hulka. Suuskadel on ka näiteks mootor, nii ka liikumise juures, selline hea eelis, et suusapatrulli ei ole kuulda, ehk siis me kasutame piiri valvamise leri näevad pikad, et ei tasu alati arvata, et piirivalvur tuleb mootorsaaniga. Et võib ka tulla vaikselt sahisedes läbi lumesuuskadega või ka hoopis õhust drooniga. Piirivalvurid saavad suuskadel liikudes paremini jälgida ümbrust ning märgata lumele jäetud jälgi. Arvi suvi. See liikumine peab ju võimaldama ka seda, et suudaks kuulata, mis toimub naabermaal, mis meie Sisemaal toimub. Vaadelda naabermaad, vaadelda ette õhku, et ehk siis suusatamine teps mitte nüüd lõbu pärast ei ole, ihu läheb higiseks, aga töö saab lihtsalt kiiremini tehtud. Eestis on aina populaarsemaks muutumas transpordi biometaani ehk rohegaasi kasutamine. Rohegaasitootjaid on tekkinud ka Eestisse, seda tänu riigipoolsele toetusele jätkab Rene Kundla. Pärnus Tartus ja Tallinnas tungitakse paljudesse liinibussidesse biometaani, mis on muuhulgas tehtud kodumaisest sõnnikust. Tallinna linnatranspordi aktsiaseltsi osakonna juhataja Andres koldre sõnul on biometaani bussid välja vahetamas keskkonda rohkem saastavad diiselbuss. Aktsiisivaba biogaasi üheks eeliseks on hind. Isegi kui aktsiisi suurus oleks võrdne meie praeguse suurusega vedelkütustel ikkagi see gaas oleks odavam meil ekspluateerimisele. Üks Eesti neljast rohegaasitootjast asub Lääne-Virumaal vinnis. Seal on pool aastat toodetud keskkonnasäästliku transpordikütust, muuhulgas loomade sõnnikust ja toiduainetööstuse jäätmetest. Sarnaselt taastuvelektriga on ka rohegaasi tootmisel saadud praegu riigilt taastuvenergia toetust tulevikus. Riigi toe võimalik kadumine ei tähendaks suurt hinnatõusu, vaid see annab praegu omanikele kindluse investeerida uude tehnoloogiasse, ütles osaühingu Eesti biogaas tegevjuht Christian instroom. See aitab kaasa sellele, et need biojaamasid tuleks juurde. Et toodangut oleks rohkem ja kogu nii-öelda Eesti ühistransport võiks heita tulevikus rohegaasiga. Lähitulevikus on kavas vinni biogaasi teha ka loomade korjustest. Kristonstroom. Plaanime ja näeme seda vajadust, et kasutada ka loomseid jäätmeid selle kallal hetkel töötame ja loodame selle siia juurde lisada siis lähiaastal. Täna on pigem see, et tekitada see kindluse endale, et kui see tehnoloogia on siin kohapeal olemas, et toormevoog oleks tagatud. Toormevookindlusele tagamisega me täna tegeleme ja kui see on olemas, siis me saame selle juba siia rajada. Juurde. Rohegaasi toodetakse biojäätmeid kääritades, kääritusjääki saab kasutada põllumajanduses ja vinni. Tootmine oli eelmisel aastal esimene, kes sellekohase ohutussertifikaadi sai. Järgmisest aastast sõidavad rohegaasibussid esimest korda ka Ida-Virumaal maakonnaliinidel, sest uues riigihankes andsid need plusspunkte, räägib Ida-Virumaa ühistranspordikeskuse juht Heiki Luts. Keegi ei soovinud kaotada lisapunkte, et saada maksimumtulemust. Ja kuna meie poliitika praegu on selline, et me peame mõtlema Rohalisemalt, kui me varem olime ja kindlasti me peame olema ka riigi poolt eeskujuks, et siis minna keskkonnasäästlikumad teed. Eesti riik on võtnud eesmärgiks, et 10 aasta pärast kasutataks transpordis 14 protsenti taastuvkütuseid. Külm ja lumerohke talv laseb Kagu-Eesti suusakeskustel töötada täisvõimsusel. Talispordiharrastajad peavad ööbimiseks saaga kohti ette broneerima, sest kõikides hotellides soovijatele nädalavahetuseks kohti jagu jätkab. Leevi Lillemäe. Kütioru suusakeskuse juhatuse liige Imre viilukas tõdes, et kui Lõuna-Eesti suusakeskustesse tullakse kaugemalt, siis jäädakse siia ka ööbima. Lumi on väga positiivselt mõjutanud, et iga päev tuleb lund juurde ja kui inimesed vaatavad aknast välja, siis näevad, et London paljud tahaks kõigega nautima minna ja kus sa siis ikka lähed, kui siin mõned suusakeskused, mis meil siin Lõuna-Eestis on, et nagu Eesti inimene täna ega välismaale ei saa, sest ta siis ta ikkagi läheb, suusatab siinsamas Eestis, et need on kõik Eesti siseturistid ja vahet ei ole, kas ta tulev sõidab siis nüüd Otepääle või sõidab põrvate näiteks Tartust tulles ajavahendeid viis minutit, et, et sõidavad ilusti kohale ja ööbivad. Ma arvan, et Tallinna Tartu on pigem, et Kagu-Eesti inimene sõidab koju tagasi. Kubija hotelli juhatuse liige Aigar Pindmaa sõnul on külastajaid võrreldes eelmise aastaga küll vähem, kuid hetkeolukord arvestades võib turistide arvuga rahul olla. Arvestades see, mis ümberringi sünnib ja mis olukord Eestis ja maailmas on, siis me saame selle selle talvega rahul olla. Külastajate arv võib-olla ei ole küll päris nii suur kui eelmistel aastatel, aga vastavalt terviseameti soovitustele ja nende nõudmistele on kõik need kohad täidetud, mis need lubatud on, selleks nädalavahetuseks enam ei ole ja ka minu teada järgmiseks, kuna järgmine on järgmine, teha ka seda päev, siis inimesed tahavad tulla koos peredega sõpradega nautima seda looduse ilupiss Võrumaal Haanja pakkuda. Ja välismaalt, ka India võimud saatsid tänavatele kümneid tuhandeid politseinikke, et maha suruda valitsuse põllumajandusreformide vastased protestid. Põllumeeste ametiühingud on kutsunud oma liikmeid üle riigi meelt avaldama. Ajakirjanduse teatel on farmerid ja nende toetajad sulgenud mitmes osariigis maateed, kuid tõsisemaid kokku rikkeid pole seni ette tulnud. Põllumeeste sõnul annavad reformid suurfirmadele võimaluse põllumajandustootmine üle võtta. India ühest koma kolmest miljardist elanikust on põllumajandusega hõivatuid umbes kaks kolmandikku. Taani teatas, et on heaks kiitnud Cavara rajada Põhjamerre tehissaar, kus saaks toota tuuleenergiat vähemalt kolme miljoni majapidamise tarvis. Parlament kiitis juunis heaks keskkonnapoliitika raam, mis näeb ette vähendada 2030.-ks aastaks süsinikuemissiooni 70 protsendi võrra. Selleks kavandatakse energiakeskuste loomist Läänemere Bornholmi saarel ning Põhjamerel. Algselt on tehissaarel kavas toota kolm gigavatti elektrienergiat, kuid hiljem peaks kasvama 10 gigavatini, mis peaks katma 10 miljoni majapidamise vajadused. Taani elanike arv on 5,8 miljonit. Kliimaminister ütles meediale, et selle sammuga soovib Taani hakata ülejäänud Euroopale elektrienergiat eksportima. Saare rajamine oleks Taani ajaloos suurim ehitusprojekt, ministeeriumi hinnangul võiks valmida 2033.-ks aastaks. Nüüd aga vahetame teemat. Värske uuring näitab, et platvormi töötajate töötingimused on rasked. Segregatsiooni tõttu nähakse kolleegidest konkurente, Tööandjate suhtes ollakse aga pigem leplikud, jätkab Maarja Merivoo-Parro. Novaator Rrdee Tallinna Tehnikaülikoolis valminud Eesti platvormi töötajate uurimusest selgus, et jagamismajanduse ja töö ampsudega seotud veebirakenduste kaudu leiba teenivaid inimesi vaevavad ületöötamine, vähene sotsiaalne kindlustatus ja solidaarsuse puudumine, rääkis uuringu autor Kaire Holts. Mine uuringust selgus, et Eesti platvormi töötajad on väga kurnatud ja väsinud. Näiteks teevad paljud kullerid ja taksojuhid 10 kuni 12 tundi päevas tööd ja sellised 60 kuni kaheksakümnetunnised töönädalad ei ole üldsegi mitte haruldased. Osalise koormusega toidukulleri äpitaksojuhi või töö ampsutajane tegutsemine toimub Holtsi sõnul sageli muu täiskohaga töö kõrvalt ning kokku tuleb ikka ülitihe piisava puhkeajata. Töönädal. Teine asi, mis ma leidsin, et Eesti platvormi töötajate üheks probleemiks on tasustamata tööaeg isegi kui nad reaalselt töötavad 60 kuni 80 tundi. Mitte kõik see aeg ei ole tasustatud kullerid tihtipeale ootavad restoranides toidu valmis saamist, mis võib mõnikord isegi seda pool tundi. See aeg ei ole tasustatud. Koroona ajal on konkurents tihenenud, mistõttu kolleegide asemel nähakse konkurente. Et äpitaksojuhtide seas Eestis on, ma näen väga tugevat sellist rahvuslikku segregatsiooni vene, eesti ja välismaalaste vahel, mis takistab solidaarsuse teket ja pealegi seal segregatsioon vanade ja uute juhtide vahel. Nii hobi ja elukutseliste juhtide vahel. Colts ei usu, et Eesti platvormi töötajad niipea ühiselt paremaid töötingimusi nõudma hakkavad. Mõni taksojuht isegi ütles mulle, et neil oleks isegi hea meel selle üle, kui teised taksojuhid läheksid streikima saaksid nemad, need kliendid ju endale ja neil oleks sellest kasu. Kui Eesti suudaks jälgida Põhjamaade mudelit ning luua dialoogi töötajate platvormide ja poliitikakujundajate vahel polegi streigid tööolude parandamiseks tingimata vajalikud, tõi varem kaev roopa platvormi töötajate olukorda uurinud Kaire Holts välja. Keeruline koroona aeg paneb aga väikesed muuseumid proovile. Haapsalus asuv Rannarootsi Muuseum loodab külastajate nappusest hoolimata vastu pidada ja tahab jätkata ka oma väikesadama arendamist, jätkab Juhan Hepner. Täna peeti Rannarootsi muuseumis selle talve esimene suurem üritus, talvine perepäev, üle mitme aasta oli ka ilm selleks vastav. Kuna perepäev toimus muuseumi kõrval mere ääres, ei olnud koroonapiirangud suureks takistuseks igal aastal muuseumi siseruumides korraldatav jõulumaa ja eelmise aasta lõpus aga ära rannarootsi. Muuseumi direktor Ülo Kalm tunnistab, et talv on olnud raske. Koolid grupid praegu muuseumi külastada, üksikkülastajad, pered, need on veel, kes meid külastavad ja suurte üritustega. Siseüritused on meil jah, kõik ära jäänud, aga nüüd pere talvepäev. Kui viimased aastad on olnud niimoodi, et meri lainetab, siis tänavu võib öelda, et ta on tõeline pere talvepäev. Mullu aitas kõige keerulisem aja üle elada riigilt saadud toetus. Praegu loodetakse, et olukord viiruse rindel läheb suveks leebemaks. Just suvi on rannarootsi muuseumi tippaeg. Eelmisel aastal juhtus muuseumi pere jaoks aga ka head korda tehti ujuvkai, mille ääres saab navigatsioonihooajal hoida. Ekspositsiooni kuuluvaid paate jätkab Ülo Kalm. Muuseumipuupaatidele on kõigile ilusasti kai ääres kohad olemas, aga probleem jätkuvalt on, et meri kannab muda siia ja meil tuleks Lauteri koht sadamakoht ära süvendada, et korralikult tööle saada. Süvendamiseks vajalik raha loodetakse leida mõnest toetusmeetmest. Muuseum tahab nimetada oma sadama ajaloolist traditsiooni järgides Haapsalu vanasadamaks rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu. Nüüd räägib meile ilmast sünoptik Helve Meitern. Järgneval ööl on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab kerget lund. Puhub valdavalt põhjakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Külma tuleb 13 kuni 18 kraadi, pikemate selgimiste korral langeb termomeetri näit 20 külmapügala juurde. Rannikul on paiguti külma vaid 10 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati võib kerget lund sadada. Puhub valdavalt põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja külma on kaheksa kuni 13 kraadi. Päeva olulisemad spordisõnumid võtab kokku Ragnar Kaasik. Lasnamäe kergejõustikuhallis peetaval rahvusvahelisel mitmevõistlusel on kolme ala järel esimesel kohal valgevenelane Vitali sukk 2567 punktiga. Esimesed kaks ala võitnud Hans-Christian Hausenberg on 2526 punktiga teine, kolmas on piletit jahtiv Risto Lillemets, kellel punkte 2511. Kogu esikolmik on oma isikliku rekordi graafikust ees. Dawitchernjovski neljas punkte 2466 19 punkti vähem kui parimal võistlusel. Eesti naiste korvpallikoondis kaotas Venemaal toimunud Euroopa meistrivõistluste valiksarja kohtumises Bosnia ja Hertsegoviina le tulemusega 52 78. Tegemist oli Eesti viimase mänguga kuuest peetud kohtumisest ei suudetud võita ühtegi ja alagrupp lõpetati viimase kohaga. Kaia Kanepi pääses Austraalia lahtiste soojendusturniiril finaali. Poolfinaalis võitis Kanepi venelannad Jekaterina Aleksandrov AT kuus, kolm, seitse, kuus. Finaalis läheb Kanepi vastamisi maailma 20. reketi belglanna Elise Mertensiga, kes sai poolfinaalis loobumisvõidu jaapanlanna noomi osakalt. Kanepi Amertenson varasemalt kohtunud kaks korda, mõlemal on kirjas üks võit. Kanepi mängis viimati WTA turniiri finaalis 2013. aasta kevadel, kui võitis Brüsselis enda karjääri neljanda. WTA turniiri. Finaal algab Eesti aja järgi ööl vastu homset kell pool neli. Eesti esireket Anett Kontaveit sai teisel soojendusturniiril veerandfinaalis maailma 13.-lt reketilt valgevenelanna Victoria Azarenka Alt loobumisvõidu ehk pääses mänguta poolfinaali. Azarenka loobus mängust alaseljavaludele. Kontaveit läheb poolfinaalis vastamisi kreeklanna Maria Sakariga, kes alistas kuus. Neli, kuus. Kaks sakslanna Angelique Kerberi. WTA edetabelis asuvad Kontaveit ja Sakari väga lähestikku, kreeklanna on 22. eestlannaga 23.. Kuna Austraalia lahtised algavad juba esmaspäeval, siis aja puudumise tõttu sellel turniiril finaali ei mängitagi. Saksamaal peetaval suusahüpete MK-etapil sai Arti Aigro kirja 33. tulemuse. Samuti Saksamaal toimunud kahevõistluse MK-etapil oli Kristjan Ilves 12.. Aitäh Ragnar spordiuudiste eest selline sai Päevakaja laupäeval, kuuendal veebruaril aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.