Tere päevast, head raadio, kahe kuulajad on taaskord kätte jõudnud aeg, mil alustab saade röster ja mina olen selle saatejuht, Brent pere ning nagu ikka, siis pisut vähem kui tunni aja jooksul saame me tuttavaks ühe tuntud eesti kultuuritegelasega, saame pisut rohkem tuttavaks temaga kui võib-olla varem oleme tuttavaks saanud. Lisaks kuulame pisut tema valitud muusikat siin saates ja mängime ühe väikese mängu ka selle nii, Me jõuame kui siin. Aga nüüd on mul veel tutvustada saates meest, kellel isegi pandud vahepeal selline tiitel, et integratsiooniprojekt paid eetris. Tere, tere. Tere. No kuule, kuidas sulle tavaliselt pühapäevadega lood on, et praegusel koroona ajal vist laupäeviti keikkasid ei ole, et siis saab magada vä? Niivõrd-kuivõrd saab magada, et mul kahe lapse kõrvale, et see magamine on selline ja privileeg. Aga kuidas muidu ütleme, need pühapäevad siis sul mööduvad, on need ikkagi puhtalt pereaeg või siis vahel tahabki lihtsalt kuidagi, kuidas kunagi mulle mul tegelikult nagu mingit kindla graafiku ei ole, vahel tulevad pühapäeval ka mingid stuudiosessioonid ja ja mingid meediapäevad, nii et sellist konkreetset vaba päeva nädalas sul ei ole? Mul on, mul on väga konkreetne perepäev kolmapäev siis ma ei võta mitte midagi. Ja, ja ülejäänud Jaans ikka vabas vormis. Aga kui me läheme siit niimoodi hopsti ajas tagasi, läheme kohe lapsepõlve ära, mis ma siin ikka ootame, Ani, nonii, et sa sündisid Haapsalus, kuidas sul seal eluke möödus, ma Elland? Et kuna sa ise ütlesid, et seal alles hiljuti grammitte hiljuti, aga siiski täiskasvanu eas õppisid eesti keele ära, et siis oli seal ka selline vene kogukond. Ja, ja täitsa vene seltskond oli. Kuigi, kuigi tegelikult oli nagu, no seal võib öelda, et erinevad ajastud minu jaoks ja, ja erinevad seltskonnad, mingi hetk, me hakkasime seal tantsima breiktantsu. Me olime breikarid ja siis tekkisid Eesti sõbrad ka, kes olid seal trennis. Me veel nagu ei suhelnud, aga tantsisime koos, suhtlesime kehakeeles, aga siis juba noorena oli selline muusika biootikega tahtistanzcadulla peale ikka ikka jaa. Ja siiamaani vist enam lahti ei saa. Ei tantsinud, nii ka vabal hetkel. No siis võib-olla näeme siin tantsusamme ka ja aga, aga kui hüppate sealt pisut siis edasi, siis sellesama selle tantsu ajal ma ei tea, kas sul siis kali juba see mingi muusikapisik, ülesed tahtsid muusikat teha, no see oli ikkagi päris noor siis kui sa seal oli, ma olin päris noor ja, aga no ütleme niimoodi, et ilma muusikata tantsu ei ole. Et kindlasti kõik tantsijad on suured muusikaarmastajad, aga seal veel seda mõtet ei olnud, et selline lapsepõlve ideaal, et tahaks saada lauljaks muusikuks. Kindlasti oli jama väga selgelt mäletan, kuidas ma Haapsalumetsa tänava korteris peegli ees kammiga esinesin. Et kindlasti ja see oli juba nagu noorest saati, aga oli veel mingisuguseid mõtteid, ma, kui ma ei eksi, nüüd siis ma lugesin, et võib-olla oli astronaudiks saada või? See, see oli mul lugu tegelikult. No see oli laul. Et ma arvan, et kunagi väga paljud tahtsid astronaudiks saada kuidagi see, see kosmoseasi oli nagunii. Ähvat lahja, väga huvitav kõigile. Miks sa, miks sa, miks te perega otsustasite Lasnamäele kolida, täitsa ikka suurde suurde linna ju. Sellise see aeg, et mul on kaks venda, aga nad on suuremad ja siis tuli tuli see valik, et nad võiksid kuskil nagu õppida. Ja siis suhteliselt sellepärast me kulisimegi. Aga kolisite Lasnamäele, mis oli vist päris korralik, selline šokk esialgu ja. No oli küll, oli kyll oli, kontrast oli suur, kuigi ma peaks tõdema, et Haapsalus ka meie, too, too aja vene seltskond oli ka nagu paras pähkel. Selles mõttes, et kui praegu mõtlen kellelegi peale, too too seltskonnast, et noh, mõni mõni on just välja tulnud, mõni on just istunud, vaata ja nagu niimoodi, et see Lasnamäele minek võib olla mind nagu ma ei, ma ei ütleks, et päästaks, aga no ega ma ei tea, mis juhtuks, kui ma jääksin. Aga see Lasnamäe eluga, kas seal oli siis konkreetselt see, et eestlased versus venelased iga päev ja see see ei olnud, see ei olnud nagu igapäevaselt, aga oli väga konkreetne, konkreetne ajaperiood, millal, millal see oli väga terav. Kuidas sina seal sees käitusid? Ma eeldan, et sa olid siis selle nii-öelda vene kambas, aga mida see sinu jaoks tähendas, kas sul oli ka pandud seal mingeid kohustusi, mida nüüd sina seal pead tegema või ei olnud? No ega ma, ma ei tea, kui, kui vana ma olin mingi 12 13 13 14, võib-olla pigem et sellel ajal nagu inimesed väga, väga sügavalt ei mõtle nagu, mis see kõik tähendab. Just need teod või kõik see, mis seal toimus, kas sa pidid ka siis osalema selles suures mässus või oli ka võimalus jääda tahaplaanile? Ega võimalus oli, ja ma jäin ka, et ega nagu see kohustuslik kohustuslik ei olnud selles mõttes ma, no see kõik oli minu ümber, aga no mul oli võimalus lihtsalt, mitte nagu minna sinna kakluseletud jääda nagu eemale. Mis neid konflikte seal põhjustes. See oli just just ma andsin ühe suure inteka nagu selle selle kohta, et põhimõtteliselt asi oli lihtne tekstis, nagu keegi küsib tänava tänava peal, et kes oled, vaata mis keelas, vastad vastavalt sellele nagu saab peksa või ei saa. Väga lihtne. Et sisuliselt ei küsitud näiteks seda, et kas suitsu on ja siis sellepärast saad peksa, küsiti, et ei tohi. Küsimused olid, vaata nagu suitsu on, võib, võib tegelikult vastata hästi. Hästi lühidalt, vaata siis võib-olla ei saa aru, et küsimused olid natukene kukkuma tuletatud, et seal peaksid ikkagi nagu paar sõnaga vähemalt. Korralik teadus, Otsolveri näide ka veel, mis asi, mis küsimus sulle näiteks esitaja? No üks oli, kuidas ma nagu põge põdesin, põgenesin ka jalgrattaga. Siis. Konkreetne küsimus, mis rahvusest vaata või mis keeles räägid, vaata ja niimoodi. Ja siis pididki jalgrattaga lihtsalt ära põgenema. No ikka väga raju maa, oli veel see, miks jalgratas talle rattad alla hästi väiksed volinikke kiirem. Aga siis oli muusikapisik ka selline, et sulle tundus justkui, et muusika on see viis, kuidas sealt pääseda. Ega ega mul mingit unistusi selle kohta. No võib öelda, et oli küll unistused, aga no me mõlemad saame aru, kui, kui raske tegelikult saada nagu ametisse sellest tunnistusest. Et see on ikkagi nagu see konkurents on ikka väga suur. Niimoodi ma arvan, nagu unistavad, unistavad väga paljud, aga saavad kaks protsenti. No peab olema siis vist palju tahet. Ja, ja ma olen suhteliselt, ma, ma ei kujutanud ennast ette mitte kunagi juba siis, kui ma hakkasin üldse nagu elust midagi mõtlema, ma ei kujutanud ette, et ma teen midagi muud elus. Nii et see on ikkagi nii põhjast kui põhjast üldse tulnud, et polegi mitte mingit muud ideed tulnud. Ja seda on rõõm kuulda kui väljend enne seda, kui me veel mängib vähe selle lapsepõlvehitiga ära, mis on kahtlemata selline hea kohe asi, mida mängida moosiku tee algusesse. Kuidas nende sinu tuttavatega seal on, kes seal Lasnamäel elasid, sa enne mainisid ka, et mõni istub, mõni on just välja saanud, mõni on minemas, et kuidas laiem profiil, salongi ongi enam-vähem samamoodi vä? Lasnas mina mul mul emanit ostis sinna sinnasamma kanti korteri ja ma põhimõtteliselt eile eile seal ööbisin ema juures, et ma seal ei näe rohkem neid inimesi, kes, kes, kellega ma nägin nagu tolajal. Aga noh, jah, ma olen kuulnud, et hästi paljud nagu seal narksi pärast on hukkunud ja ja siiamaani teevad seda ja no loodame siis vähemalt, et osa, kes sealt kadunud, annan kuhugi paremasse kohta kadunud, et nad vähemalt tegutsevad millegi toreda. Kindlasti loodame seda. No aga mängime siia selle ühe lapsepõlvehitiga ära kahtlema, et on see lugu, mis on mõjutanud siinse, on nüüd proovin oma vene keele hääldust siit-logadi kuskilt tagavaradest võtta, Schenkinoosjastaaba imeni? Sontseja miks sa selle loo valisid siia? Ma olin väga suur kino kinofänn siis kui ma isegi Haapsalust ja ma arvan, et mingi 10 11 12 13 14 ma kuulasin kinod tol ajal, kusjuures see on nii haruldane asi, et noh, väga paljud kuulasid kinod, see oli väga suur bänd, aga see on vist ilmselt natukene varemate mõjutusega siis või? Ma ei, 90.-te bänd on see nagu roki rokibänd siiamaani vist on kõigel legendaarse venekeelne rokibänd, mis üldse oli kunagi. Et minu arust aasta 92 ma võin eksida. Suri suristel liider Viktor Tsoi ja, ja siiamaani on igapäevaselt fännid, on ta haua juures. Head raadiokuulajad, saade, röster jätkab. Meil on külasin Keymboidetris, nemad on ta avalikkusele rohkem tuntud ja Me kuulasime tema lapsepõlvehiti. Bänd oli kino otse loomulikult ja liigume nüüd natukene selle eluoluga edasi. Aga kõigepealt, kui palju sul on üldse olnud seda võimalust, et kui näiteks kino võtta, on sul võimalus olnud seda esitada, teada või mingisugust muud lapsepõlve muusikat siis kuskile esitada või laulda. Kusjuures kinod ei olnud mul nagu võimalust esitada. Mulle mingi hetk, mingi hetk, mul tuli see Boroditši Pirjud, ma ei tea, kui vana ma olin mingi 14 15, siis ma mäletan, kui olid nagu pere, sellised suuremad hängid. Ma tegin selle endale seda kid Flinti soengu ja panin mingid need kõrvarõngad, mis, mis ei lähe. Noh, mis on nagu auku klõpsud ja panid, panin igale poole ja siis tegin, tegin mingit tantsud, vanematele nad muidugi olid päris ehmatanud. Millega sa nüüd tegeled, poeg, aga ikka sellised rokibändid olid ikka põhiline siis? Nojah, suhtes ma kuulasin päris rasket muusikat, võib nii öelda, mis hetkel sa ise aru said, et nii nüüd muusikaga tegeleda ja sellega vist elab ära küll. See, ma arvan, ma arvan, et minu jaoks juhtus mingi viis aasta tagasi. Aga senimaani siis oli see rohkem selline hobi korras või hobi korras ja et muidugi muidugi ma tegin kõik, et see oleks nagu, et sa tooks mingid kopikad, aga noh, ikkagi oli raske. No ütleme niimoodi, ma olen 15 aastat ennem seda ma ju tegin vene keeles muusikat. Vaata mis on. Eesti jaoks on selline, kohe plussida sulle, sind ei vii selline otsus. Aga mis sa sinna kõrvale tegid, oli ikkagi, ainult, proovisid seda muusikarada ajada või proovisin ja, ja noh, selles mõttes, et ennem ennem muusikakarjääri, no nii-öelda kui, kui ma sain juba nagu mingid rahad selle eest viis aastat ennem seda oma, korraldasin siis erinevate sündmusi ja kontserdid ja tõin siia Eestisse artiste. Tegelesin sellega. Kui palju see sind aitas? Just enda siis, ma ei tea, kas reklaamimine ei ole vist väga hea sõna, aga endasid müümisele, et sa juba teadsid, kuidas artiste tuua, kuidas üritusi korraldada, mind nagu aitas, aitas natuke teistpidi, et mitte mitte just nagu selle köögipoolt, et ma sain teada, kuidas, nagu asjad käivad kontserdi businessis vaid ma nii paljudega tutvunud olin, ma lähen tutvusin lihtsalt õudsalt paljude paljudega inimestega, kes kellega ma nagu tulevikus mind täitsa väga, et oli midagi vaja, mul kohe aa, ma tean. Aga teised on sinu kohta öelnud ju, et sa oled erakordselt töökas, et ei olnud lihtsalt nii, et läksid viite viirusesse ja siis on juhhei, aga vist oled ikka päris töökas inimene. No ma üritan ja ma üritan selles mõttes, et mulle mulle vedas, mul läheb edasi, et ma tegelen lihtsalt asjaga, mida ma armastan, et ma võin vahepeal tulla tulla kell 12 päeval stuudiosse ja siis järgmine järgmine kord, kui ma vaatan kella on, on juba kolm öösel ja, ja noh, ma mõtlesin, paar tundi oli okei, võtan takso. Aga ma olen ka kuulnud või lugenud sellise asja kohta, et sul on mingi kaheksa minuti reegel ka või et kui sulle tuleb keegi külla stuudiosse, siis sul on mingi resen? Ei no pool naljaga, aga tegelikult vahest ma kasutan seda, mul on siuke liiva Keld, mis kestab kaheksa minutit ja siis, kui keegi hakkab Jocetama Jokutama seal vahest ikka nagu inimesed võtavad seda niimoodi, et oh, okei, ma lihtsalt tulen, võtan paarillivata ja noh võib-olla teen midagi, aga no kui sa teed seda igapäevaselt ja sul nagu iga iga tund on arvel, siis sa pead mõtlema sellest, et taimest tööd. Nii et kui sulle tuleb selle eripära, siis ta peab hakkama kaheksa EURi jooksul ikkagi tööle. No ma ei kasuta seda iga kord, aga vahest kui, kui on juba ilmselgelt selline nagu munemine, siis jah vaid kuidas see töötab, on sul ka selliseid inimesi, keda sa peadki ära saatma, siis pead ütlema, et tule järgmine kord tagasi? Ei, ma ei saada neid ära, aga noh, kui, kui hakkab see kuulana tellimine midagi süüa, vaata, ma teen, teen ühe suitsu ja, ja siis ma olen nii-öelda vaid kaheksa minutit, et kõige kõige peale. Ja sulamist mentaliteet ka, et mida rohkem tegevusi, seda rohkem aega. Lõpuks ka see on ja see nii imelik asi, vaata ma nagu. No tegelikult elus olin päris päris paljud töötu ka. Ja siis see on nagu selline selline auk, mis imeb sind nii palju sisse, vaata et sa. Kui, kui sul on väga palju aega, siis sai uue, mitte midagi. See on lihtsalt, noh, sa oledki sihuke keedukartul, vaata nagu käib ringi. Ei teegi midagi. Kui kiire, siis kuidagi nagu sa leiad, vaata ikka, sa oled kogu aeg nagu ärkvel ja kuidas öelda, liikvel. Kõige suurem selline ütleme siis tähelend sai ikkagi alguse sealt Viiest miinusest, eks ja, ja seal ei saa üle ega ümber nendest refräänidest, kuidas need sul tulevad siis niimoodi, et no siiamaani ükskõik Lähen ise kah sa laulad, siis on suhteliselt kindel, et see jääb kõigile kummitama. Mul, mul on üks süsteem, mida ma enda jaoks teen. Et ma, ma ei keskendu kohe nagu sõnade sõnade peale vaid ma lindistan lihtsalt pudikeeles, kuidas see, kuidas kõla üldine kõla oleks. Ja siis, kui juba see kõlab minu jaoks sobivalt hästi, piisavalt hästi, siis ma teen sinna sõnad sisse, et ei ole lihtsalt nemad, et võtad sõnad ja teed refrääni vaid sisuliselt sa siis ikkagi kui sul, kui sa teed mingit koostööd, siis keegi sulle refrääni ette anda ei saa, sest et sa oled seal ei saavat. Ma eeldan, ma nojah, jah, kuigi noh, kui keegi pakub midagi väga head, siis miks mitte? Räägi võsu artisti imest ka sa võitsid selle Keymboide, et iseendale vist sellepärast, et sulle lihtsalt ei istunud see viie viiruse venelane ja see on kuidagi, ma ei tea, no tõsiselt. Aga miks just Keymboid eetris, siis? Ma lihtsalt klapitasin mõned minutid, mõned sõnad, mis mulle nagu meeldisid ja ma mõtlesin, noh, minu eesmärk lihtsalt olid. Okei. Me peame, see juhtus ennem seda ei oleks saanud, on siis ma tundsin, et on vaja nagu nime vahetada, võtsin lihtsalt mingid sõnad, mis mis kõlasid minu jaoks hästi ja panin kokku ja nüüd tagantjärele vist tundub, et oli õnnestunud valik. Tagantjärgi ma mõtlen, et oleks väga häid alternatiive küll, et see on natuke keeruline. Mulle tundub, et natuke keerulisema võitu, aga mis olla võiks lihtsalt LEGO-LEGO. Võib-olla siis järgmine mingisugune projekt juba hiljem, vaata juba hilja, natukene oli vaja siis lihtsalt põhjalikult mõelda. Kui nendes kontserditelt räägime, siis viis miinust oli ju kunagi praegu lihtsalt ei saa olla ka viis miinust andis jubedalt palju kontserte, niimoodi et vist andiski kõige rohkem ja lisaks hakkasid veel enda asju tegema. Ma ei tea, vist lugesin, et äkki 130 kontserti oli sul aastas kokku vä? No tsirka tsirka 100, aga no see on, keegi klappis kokku ja ma ise nagu kunagi need kokku ei ole klappinud, et meil viie miinusega on 80 kuni 100 aastas, kui, kui on normaalne aasta. No siis pluss muidugi ma käin normaalsel ajal. Päris paljud Nubluga, et nublu Kema tegime tohutult palju erinevad kontserdid, just nagu era erakontserdimaja pluss mul on need vene projektid, millega ma nagu vahest vahest käin. No kahtlemata tekib küsimus selle peale, et kuidas tervis selle peale vastu läheb, sest et selliste artistide kontserdid ju ei räägi koroonaajas, siis need ju on alati kuskil Maida kell üks või kaks öösel alles ja, ja ei, no vahest on päris raske ja nüüd ma tahan nagu endast sundida ennast trenni ka teha, et, et oleks nagu rohkem jõudu. Kuidas sulle tundub see, et kas need laivid võiksid olla varem või on see selline, oskaks kuidagi normaalsus? Ma arvan, et inimesed harjuvad sellega, kui, kui tulevad varem ka selles mõttes näidet, küll me oleme kontserdi andnud Antnud Peterburis ja seal on see teema, et linna keskel jookseb jõgi saineva jõgi. Ja see teeb niimoodi, et et kell 12 sillad on üleval, inimesed lihtsalt ei saa, metroo, metroo läheb ka kinni mingi 11 12 vaata, inimesed lihtsalt ei saa liikuda ühest linnaosast teise ja, ja inimesed täiesti harjunud, et kõik kontserdid toimuvad kell 10 vaata ja siis vaikselt ja inimesed lähevad laiali. Nii et miks mitte ka Eestis seda sama asja absoluutselt, sellega harjub ära. Ma eeldan siis, et selline tavaline elu või pereelu oleks ka märksa kergem. Kindlasti kindlasti ja see on lihtsalt halb harjumus, mis meil külje külge jäänud. Et me teame hommikuni panna kõveraid, võrdleme seda Sava lavaelu stuudia eluga, kumb sulle rohkem endale istub stuudio õela? Absoluutselt, absoluutselt. Lihtsalt naase selle ava on, on väga hea viis, kuidas, kuidas suhelda ja kokku saada oma oma kuulajaskonnaga. Aga jah, stuudio stuudio on ikkagi nagu teistmoodi, seal ma istuks kogu aeg, ma arvan. Aga seal on nagu mingisugune kiusatusse seal ikka lavale minna, kogu aeg, pigem olekski variant. Ma arvan, et vaata, ma nagu ma laval olen, päris kaua juba ja, ja kunagi mul oli küll see mingisugune selline suur soov end näidata, et oh ja lähen lavale, vaataja esinen, mon esine aga vanusega kuidagi tulinud, nii nii rahulikumaks muutunud see asi juba on olnud ka ja mis seal ikka. Nojah, mis siis ikka noaga mängima siia pisut siis muusikat ka vahele üks on nüüd kaasa laulmine seltsi, siis ma ei tea, kas seda on ka õnnestunud tsunami kuskil kaasa laulda. Mingisugusel kontserdil ka Sven loodusloo, nagu silo ja jalg krampis Kuiadel Raverise. No aga mis me siis ikka teda vene keeles enam ütleb, et kui vajavad krampi seal? Nii, aga lugu on, siis naasis vunki kalassaa ja ljudi bolshnjušetmašvongišmeedia vastata. Et inimesed rohkem mitte kunagi kuule, meie erksad naljakad ja, ja valjud hääled, miks sa selle loosiga valisid? See on väga ilus laul. Me praegu oma oma Haapsalu lapsepõlve lapsepõlve sõbraga enne saadet siinsamas raadio kahes eetris on nimi ja siis me kuulame nii palju mingit nostalgia laule ja see on üks nendest. Ja raadiokuulajana kuulasime just käimboid eetris valikutud kaasalaulmishiti ja isegi kui te vene keelt ei oska, siis õppige ära, õppige ära, sest et see laul väärib nüüd kaasalaulmist küll. Mängime siia ühe väikese mängu vahele, see on hästi kerge mäng, siin on, ma annan kaks vastuse varianti, saad ühe valida ja siis seda põhjendada ka. Ja seal mingisugune Ameerika Ühendriikide rakendus ilmselt nii, et siin on, ütleme nii, et igasugu põnevat kraami no alustame juba ütleme totrusega siis kas pigem sul oleks väike pea või väike keha? Teeme nii. Miks nii? Vaata, on ju tõestatud, tegelikult suur diaei, tähendab, ei tähenda rumalust. Leerivadi arvaks, väike pea, ütleks 52 protsenti, sest et väikest keha tahaksid vähemalt. Aga kas päev, lõbustuspargis või veepargis? Veepargis, miks nii, seal on natuke nagu rohkem rohkem, võib-olla variante vaatajatelt. Kui süda hakkab läikima, vaata siis. Leiad endale ikka nagu tegemist, saad korraks vett näkku, reaaltuleb korra kombe tagasi. Nii, aga siin on päris palju. Kuna ma neid klõpsisin, siis tuli päris mitu sellist filmiliku küsimus ka. Kas pigem oleksid keset filmistaar või suure filmi taustanäitleja? Ja ma arvan, need on hästi-hästi omamoodi, väga erinevad kogemused selles mõttes, et suures filmis on väge äge osaleda, sest sa näed seda produktsiooni, kui suurelt see on, see on võetud, see on väga-väga teistmoodi. Et sinna oleks sattunud hea meelega, aga väikses filmis peaosas siis sa võid nagu end proovile panna, et see on nagu väga suur vastutus, lootus, et sa oled nagu ja roolis rollis, kumma sa valiksid? A, see on küsimus. Ma arvan, et vastavalt filmile kindlasti et vaata, kui, kui see nagu väike silmaga, aga need tegijad on nõrgad kes seda teevad, siis ma arvan, ei oleks mõtet üldse sinna sattuda. No ütleme siis suure filmi taustanäitleja sisalduvast, kindel mõte, olemuselt näed vaevu provokatsiooni. Aga noh, samas on ju väga-väga head sellised Independent väiksed filmid, mingi tart, Arthouci filmid, vaata mis on nagu väga-väga hästi tehtud. Ja seal pearollis oleks hea meelega väikese filmi kohta ütleks, et 56 protsenti tahaks olla just väikeses filmistaja rollis. Ma ei tea, kas sa oled mõnes filmis näidelnud naeratused, teatrietendus ja sa oled küll filmis ei ole. No küllap me jõuame sellest teatrietendusest. Okei, meil olid Korlanega oli, oli lühifilm räpimuusikal. Vot seal võib, võib öelda seda, et ma olin väikses filmis pearollis lasi ikkagi roll alale sellega. Nii, aga vot jällegi, kas sa pigem oleksid tegelane märulis sellises action-filmis või siis romantilises komöödias? Ma arvan, pigem romantilises komöödias. Valik, et, et mul on nagu eriti action filmid, ei, ei meeldi imelikum imelikul kombel kombel Jan. Vaata, ma mitu korda kinos olen action-filmis magama jäänud ja, ja siis, kui on mingi maru aeglane, Silvi selline nagu veenib, vaata mul silmad punnis. Juhtub võib-olla said Lasnamäel seda actionit, ei, ära nali, aga romantilisust võrreldes näiteks 47 protsenti, nii et napilt vähemuses. Nii, aga kas sa pigem oleksid kinni katkises liftis või siis selles suusaliftis, mis viib mäkke ülesse? Okei, jõkke jõgi, aga kas see aja ajaperioodi ei ole maininud ajaperiood ei ole, jah? No ütleme näiteks. Paneme 12 tundi, siis on ikka korralik 12 tundi siis ikka ikka väikses linn väikses liftis nagu tavalistes liftis, sest hakkabki külm seal mägedes. Tõsi, seal ma saan aru, et vaade on väga ilus, aga seal hakkabki lihtsalt külm. Selline põhjendus väga hea siin kusjuures, et inimesed paneksid täpselt pooleks 50 50 ilmselt siis olid ka erinevad ajalimiidid. Aga kas sa pigem saaksid rahas spordi tegemise eest või videomängude mängimise eest? Mina pigem saaks, kui oleks selline karjäärimuutus, oioi mul on nagu mõlemale mõlemale valdkonnale, nii võõras inimene. No ütleme, sporti siis sporti niimoodi ütleks 42 protsenti inimestest ja võtame viimase, mille vastust ma juba tean, aga siiski kas oleksid läbi aegade parim muusik või sportlane, muusik? 39 protsenti ütleks nii. Aga nüüd lähenesid sellisest väikeses piinapingis siis mängu näol edasi ühe toreda lookesega, mis võib-olla sinule nii tore ei ole, sest et tegu on sellise looga, mis sinule pigem ei meeldi ja mida sa pigem ei kuulaks. Ja see on teema, bilanni lugu, Jaanilinoi huligaan ja see on kohutav lugu. Ütleb kõik, aga kas sa tahad seda ka põhjendada? Ei no see on lihtsalt nii, minu arust tema esimene laul ka ja mulle tundub lihtsalt, et tema produktsioon, tiim, kes valis talle selle laulu, Nad ei panustanud üldse nii suureks, läheb ja pandi lihtsalt suvaliselt jama laulu järel sisuliselt see ikkagi kannatada edasi. Raadiosaade röster jätkab, kuulasime siin vahelduseks tiiva bilanni, sest et miks mitte külaskeimboid eetris ja tema valis selle loo siia sellepärast et olgem ausad, talle lihtsalt väga istuse ja lausa ta ütles selle kohta, et seal kohutav sellised lood siis. Pavel, ma pean sulle ütlema ühe komplimendi kohe kindlasti su eesti keel on suurepärane, suur aitäh sulle, millal sa selle ära siis lõpuks õppisid? Ai luu, ma arvan, 10 aastat tagasi hekki. Mul on eesti naine ja nagu 10 aastat tagasi kolisime kokku. Et ma nagu tahad või taha pidin kuidagi suhe suhtlema. Aga olgem ausad, sa vist siis ei osanud üldse eesti keelt. Ja alguses alguses ei osanud üldse kuidagimoodi nagu suhtlesime kätega, seal on ikka väga huvitav kuidasmoodi leiad naise endale ja siis ei saa temaga rääkida. Ja ma ei tea, kuidas, aga ilmselt tahe oli nii suur ja. Aga siis oligi nii, et näitasite viipekeeles kuidagi, et mida teha ja nii edasi. Nojah, et ei olnud isegi inglise keeles või midagi, ma ja inglise keel inglise keelt natuke räägin praegu paremini, aga tol ajal ei rääkinud üldse. Reaalne põhimõtteliselt siis näitab seda, et ikka kõik kar võimalik absoluutselt, ja aga kui veel eesti keelest rääkida, siis ma sain aru, et näiteks viie miinuse bändikaaslased sul on selles mõttes suhteliselt halastamatud, et nemad su eesti keelt ei, parandajad ei paranda ja mul tegelikult nii vähe on, sõpru ei andnud, kes, kes viitsivad nagu parandada. Tunned sa sellest puudust ka? Ikka õppida, õppida peab alati? Jah, et jää või võiksid ikka nagu parandada, parandage, palun. No ütleme üleskutse, palun, parandame. Aga kui viie viide miinusesse jõudsid, siis, siis sa juba ilmselt suhteliselt väga kenasti eesti keelega hakkama saada. No ja siis? Vaata siis, ma kirjutasin juba nagu esimese. Siis, kui ma sattusin sinna punti, kuidas sul see selles mõttes protsess oli, et kui sul seal palun, et mis sa selle peale ja siis ütles, et kõigepealt tegelikult see oli nii, et isegi palun mitte keegid, lihtsalt oli niisugune hommikune hommikune pidu. Mull ja minu sõbrad, poisid olid juba stuudios ja ma mõtlesin, Lähme, segame neid ja läksime sinna stuudiosse, nad lindistasid laulu ja mina magamata, mõtlesin ma ju oskan. Tegin äralid puusalt. Olgu, lase juba näitab nii mõndagi aku liibusalt, vede Refäärid tulevad siis, ma ei imesta, et, Sul on nüüd Eesti pass ka jaam kuidas sa selleni jõudsid või miks see sulle oluline on, et seal oleks? Noh, sellest ma olen ka päris palju rääkinud, et väga hea tunne on, kui sa kuhugi kuuluda. See on niisugune teistmoodi. Aga see ei tulnud ka niisama kergelt või? Lihtsalt üks hetk otsustasid, et nii-ütelda passi ära. Ja ükskord lihtsalt otsustasin, kõige raskem oli see, et ma pidin nii palju nagu käima. Kiti, erinevad kohad, kokkusaamised, eksamit lihtsalt, no oleks see kõik ühel päeval siis oleks palju lihtsam. Aga, ja ma mäletan, ma jõudsin eesti keele eksamile siis, kui. Meil oli kuskil kuskil kontserd teise teise Eesti otsas ja ma jõudsin nagu peale peale kontserdit. Ma jõudsin otse sinna, et ma ei maganud üldse otse eksamile ja tuli välja, tuli välja, aga sellises kirjalik või suuline või kuidas sellega oli, see oli kirjalik ja suuline kahes osas ja tuleb välja, et igat igas asendis võib kõike teha, ma saan organe, fännid tulevad, eksamid tulevad juba kergem elu ikka niimoodi. Aga aga üks asi võib-olla, mida on siiski raske natuke magamata peaga teha, olla isa, eks? Või see on ja nii Monsensen päris raske ikkagi. Sest lapsed on nii aktiivsed, nad kogu aeg taovad, tahab midagi, ta tahab mängida, vaata ja siis, kus magamata oled, see on, sa mõtled ainult sellest padjast, vaata aga noh, nemad ju haaravad sind autodega mängida. Kuidas sul on siis, kas see ongi kõige tähtsam ülesanne praegu elus, et olla isa? Kindlasti kindlasti on muidugi kuidas seda protsessi kirjeldad, ootasid seda kuidagi juba ammu. Kuid ei, meil lihtsalt juhtus. Ja, ja ma võin isegi rohkem öelda, et juhtus isegi kaks korda. Ei olnud plaanitud. Aga vist oli hea juhus, juhus ja ja, ja, ja absoluutselt natuke muidugi raske, et, et see, see juhtus just nagu sellel hetkel, millal, millal karjäär läks. Läks üles, läks mäkke ja noh, ja kõik, kõik nagu tuleb, ühel hetkel ei ole niimoodi, on isegi isegi kui mitte midagi ei juhtu, siis mitte midagi ei juhtu ka ühel hetkel siis istubki nagu niimoodi, et ei ole tööd, ei ole midagi, ei ole nagu võtta, aga siis kui juhtub, juhtub ka nagu kõik kõik kõik kokku. Ma ei tea, kas nemad ka kuidagi saavad sind motiveerida mingeid lugusid kirjutama või kuidas sellega on? No annab kindlasti mul iga iga kord, kui ma tulen stuudiosse, küsib noomida, sa lindistasid ja siis ma lasen talle mõni tema ja kuidas talle meeldib, talle meeldib, kusjuures talle meeldib mu muusika. Ma lugesin selle kohta vist, et nüüd sa neid koostööprojekte või neid nii-öelda siis kellelegi refräänide tegemist või noh, mis iganes, et nendega seal pigem tahavad mingit väikest pausi hoidnud ja need oli nii palju nii palju tehtud, ma arvan, aeg on näidata, mis ma päriselt ise tahan. Aga mis asi seal. See on kindlasti meloodiline muusika, see on kindlasti kindlasti popmuusika. Võib olla väikse väikse hõnguga. Et ta seal ma võin öelda ükskõik mida. Ja ma loodan, et Niinu kuulaja tuleb minuga kaasa ja kavatsete seda teha eesti keeles eesti keeles, eesti keeles ka ja see kõlab juba mullu kevadel. Juba tahaks kaasa tulla selle vooluga. Suhteliselt kriitiline ka vist oma lugudega, et ma olen õudsalt ja, ja, ja ma nagu Manne perfektsianist, aga see perfektsionism tegelikult ei olegi iga kord väga hea asi, et nad, sa hakkad nagu enda enda kallal nokkida. Et vaest ma teen mingi kuus, seitse korda ümber refrääni lihtsalt, et mul on jube üks versioon, tähendab siis ma mõtlen, ei ole ikka päris see ten täiesti uut, täiesti uut, täiesti uudi, siis valin. Siis valimiste ma eeldan siis, et koostööprojektid on selles mõttes kergemad, et keegi kõrvalt ütleb, et no see on juba väga hea, et aitab küll koostööd, projektid on igatpidi lihtsamat, sellepärast et mitu mitu pead ja sa ei pea nagunii palju ise otsustama, et sul on nagu seltskond, mitu inimest. Soolosoololugude puhul see on, no ikka kujutad ette, et sa ise valid kõik, millest sa räägid, mis, mis, mis kujul see, see lugu on, mis sound sellel laulul on, see kõik valiti ja otseste pisar. Ja kui sa ise teed, siis on sul plaan teha täitsa ise kõik algusest lõpuni? Ei no mul ikka produtsendid ja mul on väga, väga tore sõber, kes vaatab minu sõnu üle näiteks noh, et kui, kui midagi oleks parandada. Aga niimoodi otseselt nagu bändi või midagi endale taha ajaveid, pigem hoiad üksi? No mul on, mul on meeskond, kes, kes tegelevad pigem nagu Manageerimisega. Aga, ja mujalt üritan niimoodi, et, et see oleks nagu väga maksimaalselt, mina oleks selle taga, see kõlab juba väga põnevat juba tahaks kuulata. Kui sa need lood välja annad, siis üks asi, mis on veel sinu puhul selline päris huvitav, et sa vist et neid peale seda enam väga kuulata ei soovi, kui need väljasid on? Ei mina ja ma, ma ei ole nagu üldse enda muusika kuulaja nii-öelda ja mul on nagu suht suht raske sest ma hakkan nagu üle mõtlema, et miks ma nii jääd sina siin peaks olema teistmoodi siin ja siin siin, aga no tegelikult see ongi see perfektsionismi joon tegelikult on palju parem, kui sa kiiresti teed ära ja laseb lendu ja kõik unustad ära kõik seen väljas, see on tehtud. Aga kuidas koosseisudes on, sest et ma tean, et sa suurem asi vaidleja ei ole. Et kui sul on see suur perfektsionism ja samal ajal sa tead, et seda asja saaks veel paremini teha ja inimene ütleb sulle, et nii lähme edasi. No vot tihtipeale on jah, selle sellepärast tillid ka meil bändidest, et ma tahan nagu kogu aeg muuta midagi, et ma tihtipeale pole rahul, aga siis juba Tedlainid siis juba on. Lugu on vaja üle anda, et tegeleks, et teised inimesed videoproduktsiooni ja mis iganes, aga ma ikka nagu seal. Ei, ei, ei, ma lähen, okei, ma täna öösel olen terve öö, siis parandan kõik ära. Ikka tõsine töörügaja. Aga tegelikult tahaks sellest natuke lahti saada, et väga ja väga tähtis on see esimene emotsioon vaatajal esimene impulss, kuidas, kuidas nagu seda, seda nägidki just esimene kord, see on väga tähtis, see on tegelikult kõige kõige õigem. Millal sul see enda täiesti eraldi muusika võib avalikkust näha. Märtsikuus märtsikuus juba ja no siis ei ole enam midagi hullu oodata, et siin läheb rohkem aega, aga no siis on väga hästi. Kui me mõtleme veel korraks sellele koroonaajale tagasi, sa võid ka kindlasti märksa rohkem puhata kui muidu, eks. No niivõrd-kuivõrd, et ikkagi lapsed ka nagu teevad oma tööd. Ja ka selle pärast tuli ka mõte. Nüüd võiks maakoduga alla, see on jah, see on mu unistus just selle koroona ajal, see on, see oleks imeline lihtsalt puhtalt sellepärast, et ei peaks korteris passima või, ja, ja noh, seda ka seda ka. Oled sa juba mõeldud ka, et kus see olla võiks või mingisugune vaimusilm on juba ette tulnud või on seal veel aastate taga? Mul mul autolube ei ole ja üldse ma ei ole nagu väga suur autode sõber. Et seega seega see maja võiks olla nagu linna piires. Palju sa praegu puhata jõuad või nüüd stuudiosessioonid on nii pidevad ja suured noh, põhimõtteliselt igapäevaselt ma üritan käia nii et suurt puhkamist ei ole, ei ole, ei. No minul on selle üle hea meel, sest et me kõik saame kuulda uut loomingut, ma ei tea, kuidas On, aga veel on siia saate lõppu veel üks mäng, ka mittemäng laul ka mängida ja selleks on sinu selline kilti Pleservi salajane pahe. Ja sa ütlesid selle kohta, et kunagisi oligiltiblaser enam päris kiltiblaser ei ole, aga see lugu on stroomai Alondaans. Miks lugu siis selline salajane pahe on? Kunagi kunagi, kui see välja tuli, siis me oma arust no praegu praegu me oleme ka väga suured muusikasõbrad ja ja me kuulame väga, oleme väga suured melomaanid ja kuulame nagu väga erinevaid asju ja siis lihtsalt kui see välja tuli, tundus nii nagu selline ilmselge, loogiline ja lihtne, et kuidagi nagu noh, seltskonnas ei paneks. Ja, aga nüüd kuidagi nagu ma ei tea, ajad, ajad muutusid, ma arvan, ma arvan, et see on, sellega, on nii, et kui sa oled kui sa oled Tarkovski ära näinud, siis sa võid need Hollywoodi suva komöödiat kavadeta. Suurepärane võrdlus, ei ole. Selline sai saade rester, meil oli siin külas Keymboid eetris ja suur aitäh sulle, Paavel, aitäh sullegi, aitäh kutsumast. Mina olin Brent pere ja siia saate lõppu jääbki siis mängima, see on tants ja siis edukad, et uue muusika väljalaskmist sulle juba õige peateemani teemeni salud.