Hendrik Krumm, kas te oskaksite ütelda ligikaudselt Ki mitmes soolokavas tänanegi lon? Seda on kaunis raske ütelda, sellepärast et ma siin kuulenice mõningad solistid pakuvad välja, kui palju soolokavasid nad teinud on. Aja jooksul ma olen soolokontserte andnud juba nüüd 20 vist 20, kolmas aasta midagi ja selle aja jooksul on ikkagi niisugusi puhtaid kavas. Üks kava oleks ainult, mis eelmises ei ole olnud üldse seda ikka juhtub, et mõnesse kavasse läheb mõne eelmise kava number ja ja niiviisi, aga kui nii üldiselt siiski mõelda, siis ma usun kuskil nii 20 soolokontserdikava endal või üle selle tuleks niiviisi, et ühtegi lugu ei kordaks. Kus oli teie esimene soolokontserti? Minu esimesed esinemised on kõik millegipärast seotud Leningradiga. Ja esimene soolokontsert oli mul samuti. See oli vist 63. või 64. 64. Est. Lenin, kratskidancer, nii, saal on nendel olemas, üks niiviisi neid ma ei ole ammugi seal enam laulnud üldse ma pean ütlema, et mullu Moskvas ja Leningradis ma olen rohkem soolokontserdid andnud. Näiteks Tšaikovski saalis ja jää konservatooriumi suures saalis ja niiviisi seal ma olen rohkem laulnud kui Tallinna kontsertsaalis, nii et siin on niisugune. Ma ei tea, kas seda nimetaks sedamoodi, et ükski prohvet ei ole kuulus omal maal või või, või lihtsalt ma olen ise hooleta, et ma olen, ei ole synni püüdnud laulda. Ja eks meie vabariigis ei ole see asi ka publikud. Kui nüüd nii väga hakkab iga aastal tegema ja mitu korda aastas tegema soolokontserte, ma kardan, et meie publik ei peagi seda välja iga iga laulja juures. Uskusele inglisteab Moskvas, Leningradis peab kindlasti sellepärast, et seal on nii palju kunstihuvilisi ja ja kui sa ikka suudad pakkuda seal enam-vähem huvitava kavamis, mis inimesi huvitab ja ilusas soliidses kohas teed, siis on garanteeritud, et on elus kontsert. Publiku poolt kava kollete, meie maa pealinnas esinenud senini. No ma olen nii arvanud, et see on nüüd, mul tuleb tänavu aasta 23. soolokontsert Moskvas ja ja see on ikka, ma olen iga aasta püüdnud ikka ikka anda ühe soolokontserdi, nüüd üks aasta mul jäi vahele. Selle aja sees oli nii, et, et ma ei andnud üks aastaid Moskvas soolokontserte muidu iga aasta me oleme ikka püüdnud anda. Ja ja see, ma leian, et see on niisugune, nagu öeldakse, aruandlus igal juhtival solistil peaks olema see unistus, et ta siiski kuskil niisuguses suurema koha peal ikka saab ikka laulda. Soolokontsert on ikka soolokontsert üksikesinemine või kahe numbriga esinemine. See annab ikka solistist niisugust täieliku ülevaate, teiseks ta solist soolokavade järele võib kohe ütelda ja missugune on selle laulja iseloom ja ja jää, mida ta armastab, kui nii vähegi lasta silm üle soolokavade. Ja isegi võib ütelda, kas ta maitsekas inimene või, või on ta natuke labane või või tehnist asja soolokontserdikava pealt oskab kõik need asjad välja lugeda. Ta oli, osad ei saa ooperiosa, see on juba niisugune sundkäik ja kuigi palju siiski saab, aga siin on, ega solist ei vali endale osi teatris. Me peame laulma seda, mis tarvis on, aga soolokontserdikava paneb inimene ise kokku ja siin juba avaldab tema tema jooned. Mis põhimõttel teie koostate mugavasti algul mul oli lihtsalt üldse niisugune esimeste soolokontserte juurde lihtsalt üldse laulda ja, ja, ja pakkuda ennast välja tõestada, et sa oled võimeline laulma hiljem nüüd on muidugi ma olen püüdnud põhimõtteliselt laiendada seda repertuaari, laulda erinevate heliloojate teoseid ja niisugust teosed, mis mulle sobivad ja mis, mis mulle, mille kaudu ma leian, et ma võiksin publikule midagi ütelda. Ja kasvõi see soolokontserdikava, mis meil siin ees on, praegu siin on ka, ma olen püüdnud laulda. Tagasi hakkasime õppima nagu prantsuse ooperimuusikat ja prantsuse kava. Kuigi mulle heidetakse ette, et ma laulan ainult Itaaliat, aga aga ma just olen püüdnud laulda ka teisi. Näiteks siin on prantsuse ooperimuusika meie publikule küllaltki vähetuntud, sellepärast et meil ooperis läheb väga vähe prantsuse muusika tõi praktiliselt meil üldse ei lähe prantsuse ooperit ja seal kahju. See on nüüd nagu püütud tasa teha, ma vaatan ka, Anu Kaal laulab prantsuse muusikat ja see nähtavasti tulebki sellest, et meie ooperis ei saa seda lauldasime, püüame niiviisi seda tasa teha. Teiseks, teine pool Sviridovi. Ma leian, et Syriido on üldse meie ajastul üks paremaid heliloojaid ja eriti just vokalistile. Ja mina võin veel selle asja juures ütelda seda, et et üks väheseid heliloojaid, kes on kirjutanud tenorina sellepärast meie vabariigi eriloojad ei, ei, ei armasta kirjutanud tenorina. Ja, ja ka Venemaal on väheliidus, on vahe heliloojad, kes kirjutavad stsenaariumi. Riido on üks tema kirjutatud põhimõtteliselt passile tenori viimasel ajal ta seoses abrassovoga ta on hakanud kirjutav metsosopran, leiutasin niisugune asi ja kuna minul Sviridovi kava on koostatud kõik Jessenini tekstidele siis mul on see kuidagimoodi. Kõigepealt Sviridovi helikeel on, on selles mõttes huvitav, et ta on ühtepidi ta on nagu niisugune kammerlikega, teisel pidi tal kõigis numbrites ja, ja on nisust ta nisust, dramaatilist joon tugevat dramaatilist, kallakud ja, ja arenguga romantilise näiteks selles paigas tongra ju see on terve romanss, mis läheb neli ja pool minutit, on ainult üks suur tõus, see ei ole mitte lauluke, kus on mingisugused meeleolu peale, aga terve see teks sõna kõik muusika ja kõik läheb ühe ühe suure eesmärgi nimel ja vot niisugused asjad mulle alati väga meeldinud. Ja ma leian, et ooperilauljale on niisugused asjad nagu rohkem omased. Siis peale selle Sviridovi juures ja Jessenini juures mulle meeldib see, et nad on, on mõlemad väga maalähedased, öeldakse niiviisi Essenile oli maapoiss ja mina olen ka maapoiss ja ja näiteks kas või see sügiski või mingisugune niisugune seal kui sa seda muusikat kuulad, ma ei suuda muidugi võib-olla kõiki neid asju väljendada, fantaasia on alati artistil võib-olla rikkalikum kui, kui see, mis ta suudab teha. Aga siiski. Nõrk tuulevilin, mis tekib siis, kui sa oled näiteks kuskil mererannas kerkijate või pilliroo või, või, või, või kasteheina vahel ja see väike tuulevilin, mis tekib, seda peab kuskil lapsepõlves ära kuulama, siis kuuledki seda asja kontsertsaalis muusikas. Ja ma vaatan just oma õpilaste juures, et need linnapoisid ja niiviisi, kes ei ole seda kuulnud, nendel on kaunis raske niisugust looduspilti TV niisugust tunnetusliku asja selgeks teha, sellest nad ei ole seda tunda. Sellepärast mul. Mulle tundub see niisugune väga, aga ma tahaks seda laulda, ma tegin, ma juba varem laulsin, aga nüüd ma siis püüdsin teha terve terve soolokontserdipoolel kava niiviisi, kuigi mul, see on raske ja ma pean selle kavaga minema Moskvasse laulma vene publiku ette oma vene keelega ja kõik selle asjaga. Aga. Koos tegutsed meister Fliga tekstiilikandil üsna pikaajaline olnud. Ja see on, see on natukene pikem see koostöö meil kui minu soolokontsertide andmise aeg, sellepärast et me hakkasime juba muusikakoolis praktiliselt siis, kui ma arteri juurde läksin, Kümmalis maakesin töötanud Rile Verstappeniga, nii et üks, kaks veerand sajandit on käest täis juba. Tähendab klapikambri nii kaua kestnud. See ei loe, sugugi, klapib, see on just vastupidi, kui algul on, siis on inimesed vähemalt viisakad üksteise vastu olla. Aga kui nad juba niiviisi kauem koos on, siis läheb see asi, öeldakse kõik välja, mis mis mõeldakse ja, ja eks see muidugi niisugune loominguline vaidlus peab olema, sest ega mehel on, on oma oma lähenemine, oma arusaamine, oma muusikaline maitse ja kõik need asjad tuleb kokku Ui. Ja siin ongi vahet vahel tarvis selgeks teha, kes kellele peab järgi andma ja ja kelle plaan on parem ja ja, ja kõiki neid asju palju, palju vaidlemist, see käib iga loomingusse tööjuus. Muidu ei olegi loomingut. Mõned lauljad arvavad, et kontsertmeister nagu Eedeedeekkisile, lauljaks päriselt nool? Eks kontsertmeistrist muidugi ei ole väga palju kasu ja hea kontsertmeister on ikka tõesti, ma ütlen Poolas selles mõttes, et see on ikka teine kontserdipool ja, ja kogu see töö tegemine ja ja, ja maitse ja, ja kõik need asjad, need tulevad kontsertmeestest, kontsertmeistrid on, on tegelikult ühendatud nii nii dirigent kui kui interpreet. Kui kõik need asjad, nii et tema on see näiteks ooperimuusika puhul kontsertsaalis on, on tema dirigendi eest ja nagu me teame, dirigendist oleneb palju. Võib-olla siis lõpetuseks veel sellest, mis polevat ees oodata, kas siis laval või soolokontsertide ajal. Noh, ees on alati, kas nii läheb, kõige Balton tahaks ikka käia veel mujal laulmas, mul on niisugune tahtmine, tahan vangist maskiballi laulda, ma juba käisin seda laulmas. Praegu Ashabadi seal oli esietenduse olles. No ma tahaks kangesti Riiga minna seda laulma ja, ja väike unistus on seal suures teadis laulda maskiballipealse, selle aprillikuust tuleb Verdi reekviemi etendus Riias. Praegu loodan, et ma sellest osa võtan. Maikuus on meil niisugune omamoodi esimene niisugune üritus Nõukogude Liidus. Me vahetame. Vahetame Attila solisti Burjat, Mongoolia. Interpreetide ka nemad tulevad meile, meie läheme sinna. Ta on kolmest solistist nende poolt ja kolmest solistist meie poolt. Ja siin teatri ühinud aitab meid selles osas piletite rahadega, nii et see on niisugune esmane üritus. Nemad tulevad meile 23. 25. mail, meie lähme sinna varem. Mai lõpus, praeguste andmete järele peaks tulema üks Soome Rootsi sõit mingisuguse Üleliidulise Brigaadi, kus tuleb ka esineda. Seda ei kujuta veel praegu hästi ette, mis see endast kujutab. Ja siis hakkab ka see hooaeg nagu ümber saama. Soolokontsert Moskvas viimaseks soolokontserdiks sel moel jah, paistab küll, paistab küll. Ega neid soolokontserte ei jõuagi nii palju teha. Ma juba praegu neid just tulin Kasahstanist, mul oli seal terve kari, soolokontsert on ikkagi niisugune, ta võtab ikkagi küllaltki vähemale täissoolokontsert teha ja ette valmistada ja ja, ja see kõik on kõige hullem on see, et see tuleb teha ju, nagu öeldakse omast vabast ajast ja ja tihtipeale osa meie organisatsioone ja, ja teatrid ja kultuuriasutusi ei saa ka aru, et see on, see on kõik meie üks suur kultuuritöö, seda leitakse, et kuna sa teed seda üksinda ja teed omaette ja siis leitakse, et see on nagu, nagu natuke sinu isiklik asi, kuidas sa seda teed ja kuidas organiseerida, sellest ostes ma teeksin vähe kriitikat? Kui palju umbes võtab niisuguse soolaga või ette valmistada soolokontserdikava ette valmistada, kui valmistada uut soolokontserdikava, siis mina olen tähele pandud, et see on täpselt sama töö, mis uue ooperi ettevalmistamine. Praktiliselt et ikka korralikult seda teha, ta tahaks ikka üks, üks, kaks, kolm kuud kevadtööd. Tähendab ja kuna seda järjest ei saa teha, siis tihtipeale venib veel pikemale. Ja, ja kui arvestada, et sinna tuleb näpistada need vabad tunnid, mis seal teise töö juurest üle jääb, siis pead mütsi maha võtma siiski meie vabariigis, nende lauljate eest, kes meil neid soolokontserdi teevad ja annavad ja ma olen väga, leian, et see on väga tänuväärne tööpealsele filharmoonia. Meie vabariigis ei ole nii vägev filharmoonia, et tal oleks omad solistid. Siin me teeme ka filharmoonia tööd ja täidame tema plaani plaanilisi üritusi väljaspool vabariiki. Nii et see kõik on, on meie üks Eesti vabariigi kultuuritöö. Kristiinaga jätku edaspidiseks jõudu veel aitäh.