Vikerraadio. Jaa, tere. Ilmataat on asjad korraldanud nii, et mitmed paigad Eestimaal on näinud lõppeval nädalal lund ja lörtsi. Seega viimane hoiatus suverehvidega sõitjatele on looduse poolt antud. Looduses võiks ju arvata, et on algamas aasta kõige melanhoolsema aegagi näpust looduskalender e annab teada, et alanud on jää Kosklate sügisränne aga alanud on ka talilinnuloenduse hooaeg veel neli nädalat ja taas päev kukesammu võrra pikemaks muutuma. Seniks aga nautige kaamost, võtke tass kakaod ja kuulake saadet, sest rahva teenrid alustavad ja täna oleme koosseisus Martins Muutav õhtulehest Evelyn Kaldoja, Postimehest ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost dremartini jaa, tere Evelin. Jõudu. Tere. No eile õhtu oli väga sündmusterohke, et põhimõtteliselt võiks saadeta alustada mõlemal teemal, sest kõigepealt tuli teade, et haridus ja teadusminister Mailis Reps astub tagasi ja võtab poliitilise vastutuse, aga siis hakkasid tulema ka uudised sellest, et järgmisest nädalast paljude meie elu taas muutub, aga kõigest järgemööda alustaks nädalas skandaalist ja see on seotud siis haridus ja teadusminister Mailis Repsiga, see päädis siis eile õhtul ministri avaldusega. Koop õhtuleht on siis sellel nädalal avaldanud mitu artiklit, mille keskmes on siis Mailis Repsi järjekindel tegevus oma pereelu korraldamisel ministeeriumi palgal olevate inimeste abil ja õhtuleht on siis välja toonud nii autojuhi tegevuse pereliikmetele transporditeenuse osutamisel. Seda siis ajal, mil minister ise on korraldanud riigi ja poliitika asju, aga siis veel ka kahtlused ministri abid või, või nõunikud aitavad panustada ministri pereelu korraldamisse. Ja, ja enne kui üldse sellel teemal rääkima hakata, ta siis me peaksime kõigepealt kokku leppima, et millest me alustame, sest siin teemal on nii palju kihte, et see on nagu üks korralik sibul, et see tuleks lahti koorida, et Martin Õhtulehe peatoimetajana, mis on peamine probleem, millest alustada? Peamine probleem on ikkagi see, et minister Vassis ja valetas ja noh, kuidas keegi tahab, kasutas maksumaksja raha tõenäoliselt ebamõistlikult ebaotstarbekalt, noh ei taha, asutatakse sõna varastada põhimõtteliselt eksju sinna sinna suunduma tüüri. Et aga tegemist on, eksju valetamisjuhtumiga ja sellele ma arvan, tulebki keskenduda. Milles seisneb mailis repsi, vale vale on, algas esimesest vestlusest peale, kui me temaga rääkisime. Kui me küsisime, kuidas ta oma nii-öelda pere logistikat korraldab, siis ta esimese valena kohe väitis, et tema lapsed sõidavad rongiga. Siis me näitasime talle videot, kus oli näha, et tema lapsed sõidavad autoga, mille peale ta ütles, et Nathan toast selline üksikjuhtum. Siis noh, meil oli räägitud ekse tema eelmise autojuhiga, kes ütles, et seal igapäevane tegu, küsisime Horvaatia reisi kohta, ütles, et see oli tema enda autoga hiljem seisus, et see oli nii-öelda siis ametiautoga ja nii edasi ja nii edasi, et neid valesid on järjest juurde juurde tulnud. Ja minu kõige suurem üllatus ongi nagu tegelikult, et noh, mis ma, mis ma sind alati muidugi üllatav, sest see on ainult Mailis Repsi puhul, aga kõikide poliitikute puhul, et kuidas ei suudeta õppida nagu eelnevatest vigadest, et kui Mailis Reps oleks meile öelnud et tõepoolest minu autojuht veab minu lapsi, seda teavad kõik haridusministeeriumis, selle teab peaminister, meil on selline kokkulepe, sest minu töökoormus on väga suur. Covid kriis on siin ja kõik muud põhjused, et jah, et me oleme kokku leppinud, et mind aidatakse. Siis ma arvan, mitte keegi ei oleks pahandanud. Mitte keegi poleks öelnud, midagi halvasti oleks mõistetud, aga minister valetas, valetavat ministrit ei saa Eesti vabariigi valitsuses olla nii lihtsa, nii lihtne see minu jaoks ongi. Nojah, see poliitilise vastutuse pool sai võetud, minister taandub, kas tegemist on taktikalise taandumisega, mis tulevikus poliitilise plusspunkte võib tuua. Seda näitab aeg, aga nagu selles teleturus armastatakse ikka öelda, et see pole kõik, et see teema on niivõrd kihiline, et võtame siis järgmise kihi, et kui siin vaadata seda debatiga ja siis räägitakse veel ju pereeluteemast tehakse naistest ja poliitikast räägitakse siis ajakirjanduseetikast räägitakse koguni kriminaalõiguslikes terminites, räägitakse siin justiitsministri tasemel suisa ütleme siin ebaseaduslikust jälitustegevusest, et ma saan aru, et need ei ole selle loo puhul teemad, et ajakirjandus eetiliselt, et kui on probleeme, siis tuleb seda pressinõukogul hakata arutama, aga, aga praegu vaadates kas siis Tarmu Tammerki, Ragne Kõuts-Klemmi halliki Harro selliseid ajakirjandus, eetilisi hinnanguid siis pigem öeldakse, noh midagi saanuks teha teistmoodi. Aga sellist noh, ütleme meeletut õiguste riivet pole toimunud. Et ma lasen kohe tõmbamas, ma lasen kohe Evelinil vastata. Me oleme erinevates stuudiotes, sellepärast võib-olla täna vabandan kohe juba raadiokuulajatega räägime tennisest natukene üle, aga need kõik, kõik need kõrvalteemad on tegelikult noh, nagu eks kasutatakse terminit spinn, et viia tähelepanu põhiteemalt eemale ka eile, näiteks Tanel Kiik kasutas sellist imelikku sõnastust minu jaoks, et Mailis Reps osast tagasi surve tõttu, mille alla ta oli sattunud seoses töö ja pereelu ühitamisega, et nad aeg oli hiline, et võib-olla Tanelil läksid sõnad sassi õhtule, et noh, tegelikult oleks õige öelda, ta astus tagasi surve tõttu, mille alla haridusminister oli sattunud seoses passimise valetamise ja maksumaksjate raha väärkasutamisega. Eks ju, et see on tegelik teema, et kõik, mis ma kõik need kõige kõrvalteemad eetika, muu hea meelegaeetikut ajakirjanike suvepäevadel võimelised arutada, kõikuvad oma plaaniletti lüüa, kuidas nemad oleks seda lahendanud ja jõuaksime mingisuguse konsensuseni. Aga tähtis on see, et valitsuses oli minister, kes avalikult valetas Vassis ja astus tagasi eile, kui meie reporterid olid teda üritanud tabada, et esitada järgmisi küsimusi. Siit võib-olla sekundeeriks Martinile selles mõttes, et õhtulehel ka juriidilises mõttes, et võib ju seda asja uurida, et ei tundu, et neil on midagi midagi varjata või midagi karta, et olgu peale uurita kui võib-olla justiitsminister võiks, enne, kui ta hakkab selliseid julgeid väiteid esitama, ta võiks võib-olla oma ametkonnast kelleltki kontrollida, et kas selleks on alustati, ei määritaks ka ajakirjandusväljaande mainet asjatult. Teine asi on muidugi see, et kuidas tagasiastumine toimus, et Lätis oli vaid nädal varem veidikene sarnane skandaal sellega, kui üks ministritest kasutas Riia linnavolikogu liikme parkimiskohta, ilma et tal oleks selleks õigus olnud ka tema kas kohe siis tagasi ajama ja ütlema, et see ei ole midagi. Aga seal oli, tagasiastumine toimus teisiti, seal võttis peaminister ohjad, ei lasknud lihtsalt kriisil rullida ja rullida ja rullida ja vaadata, kelle närvid paremini vastu peavad. Ja seal tuli ka see ajakirjanduse vahendusel välja. Vaid peaminister ütles, et olgu peale, aga siis korruptsioonitõrje büroo uurib asja, mis peale minister astus ise tagasi, et et selles mõttes meie skandaal oli, nagu ta kuidagi nagu voolas, voolas umbes nii, et kas kas õnnestub jääda või õnnestu. Teine asi muidugi, millega ma Mart tehnika vaidleks siin on see, et ma arvan, see töö ja pereelu ühitamise teema ei ole ainult spinn, vaid paljudel inimestel see ikkagi lõingi selle närvi pihta, et kui ma vaatan ise, mida mu enda sõbrad ja tuttavad, et sotsiaalmeedias kirjutavad, et see tegelikult on probleem, et kui me vaatame kas või naisministrite arvu praeguses valitsuses leedus tuleb nüüd 50 50 valitsus, vist nii, ma sain aru naispeaministriga, meil ei ole kunagi ühtegi naispeaministrit olnud. Meil on alati väga vähe naisministreid olnud. See ei tähenda, et me peaksime tolereerima naisministritelt tont teab mida ja korruptsiooni. Ka kardata Riina Solman jääb ainsaks naisministri. Täiesti, ja see ei ole loomulik, see ei ole normaalne, et see näitab, et tegelikult need jutud klaaslaest, et seal on probleem, et meie ühiskonnas on probleem naistevõimalustega ja see osaliselt on ka seotud tõesti töö ja pereelu ühildamiseks, see ei tähenda muidugi, et minister võib muuta ministeeriumi ametnike teenijatüdrukutest lapse hoidetakse sulastaks. Selline asi tuleb välistada, aga samal ajal me peaksime ühiskonnas noh, laiemalt tõesti rääkima sellest, kuidas naiste võimalusi tagada. Kusjuures ma vaatasin Keskerakonna programmis on viimastest riigikogu valimistest on lahendus olemas, et loome paljulapselistele peredele pereauto soetamise toetusmeetmed võib-olla siis tuleks meede ellu viia. Ei no absoluutselt, see on üks asjadest kindlasti, mida võiks teha, teine asi on see, et mõnes riigis ma saan aru, et ka näiteks Tartus rahvusvahelises koolis on kasutusel süsteem, kus vanemad ei vii lapsi, koolivaid lapsed, nii lasteaia kui koolilapsed pakitakse maja ees kokku ja siis tuleb koolist või lasteaiast buss, kus on siis lasteaiatädi või vastav pedagoog peal, kes võtab need lihtsalt kodu eest kaasa ja viivad tagasi, mis vähendaks ilmselt ka näiteks Tallinnas ummikute probleemi, kui selline asi oleks ka see selleks, teine asi, mis ilmselt riivas paljude inimeste sellist õigluse tunnet, oli see, et nädal varem või kaks nädalat varem meil isa ja poeg Helmed ütlesid asju, mille peale ma arvan, et meie välispoliitikas meie riik kannatab sellepärast veel omajagu mõnda aega ja meie maine kannatab ja nendest ainult üks astus tagasi ja ma arvan, et paljudele inimestele see, et Mailis Repsiga juhtumi puhul jah, selle saab ilmselt edasiseks õppetunnina, et ma loodan, et ükski minister rohkem niimoodi ei tee ja seal võib-olla on ka vaja mingisuguseid seaduse täiendusi, et selline asi ära välistada. Kuigi praegu tundub, et ega ka praeguste seaduste järgi seda ei oleks võinud teha, aga, aga seal ei toimunud sellist täielik, kui selle mõju on pikk, aga ei toimunud täielikku meeleparandust või kahetsust. Ma olen sinuga nagu mõnes asjas nõus, aga mõnes mitte, et ma arvan, et kui Mailis Reps oleks kõike seda teinud avalikult siis jällegi seda probleemi sisuliselt poleks, probleem on see, et kõik see toimus varjatult ja kui poliitikud teevad midagi varjatult, siis ma arvan, et see on väga loogiline, et ajakirjandus küsib selle kohta küsimusi, et miks seda tehakse varjatult. Miks üks nõunik on selline, keda isegi kantsler ei tunne, miks neid nõunikke ei ole haridusministeeriumi koduleheküljel väljas, kui kõigil teistel on ja sealt tulevadki need küsimused, eks ju. Et kui need, kui see teema oleks saanud selles mõttes nagu oleks ju avalikult, et jah, haridusministeerium aitab mul teha seda ministritööd noh, võttes mingil, eks ju ülesanded endale siis debatt oleks toimunud avalikult, oleks toimunud palju varem ja me ei oleks täna sellises olukorras, kus me oleme praegu, et noh, Mailis Reps tunnust võib-olla riigikogus võiks seda teemat tõstatada, see debatt võiks toimuda, aga jällegi see saab toimuda avalikult, niipea kui poliitikud hakkavad varjama, hakkavad vassima ja lõpuks hakkavad valetama, noh siis on nende jaoks lihtsalt halvad tagajärjed. Aga üks repliik veel, et siin on väga palju räägitud praegu Mailis Repsi ja siis nagu haridusministeeriumi rollist, et kas haridusministeerium peaks palkama lapsehoidja ja nii edasi, et mina küsiks Mailis Repsi mõnes mõttes sihuksed teise tööandja kohta ehk siis Keskerakonna kohta, mis on Keskerakonna roll, et nende minister saaks teha tööd. Et kas seda kulu seda nii-öelda taustsüsteemi ei peaks mitte pakkuma erakond, kus on tuhandeid liikmeid, kes maksavad liikmemaksu toetavad ja nii edasi, et miks Keskerakond ei toetanud enda naisministrit oma raskete ülesannetes seda debatti veel ei ole avatud, aga me kindlasti kavatseme seda teha. Nii kas see teema on nüüd sellega joone alla saanud või sellel lool võib-olla veel mingisuguseid järelmeid? Mina väga loodaks, et see töö ja pereelu debatt sellest ikkagi lükkub käima, et mulle tundub, et see inimeste inimeste mingit närvi lõi ja ma loodan, et see läheb edasi selles vallas. Aga õhtuleht, ma rõhutan, minu meelest tegi õiget tööd ja sellise asja paljastamine on õige asi. Nii, aga läheme teemadega edasi, nagu ma saate sissejuhatuseks, ütlesin siis eile õhtul valitsusest tuli veel teisigi uudiseid ja uus nädal Eestimaal on juba natukene teistmoodi. Sest noh, nagu ütles juba Nostradamus, siis häda tuleb või vähemasti on teadlased arvutanud modelleerinud jõudnud tõdemusele, et aastavahetuseks on Eestis koroonaviirusega haiglas 700 kuni 2300 inimest väga suur vahemik, aga mis on oluline lihtsalt meditsiinisüsteem sellisteks numbriteks ei ole loodud ja ei tule toime. Ja nii siis on valitsus mures, et seda koormust võiks kuidagi ütleme siis kontrolli all hoida ja tarvis oleks karmistada piiranguid. No ma ei tea, raske valik, et kas riskida ja loota, et meditsiinisüsteem tuleb toime või teine valik siis ongi see, et karmistada piiranguid, et mis siis teha, kas valitsus on õigel teel. Et näiteks järgmisest nädalast saadetakse kuni 10. jaanuarini distants peale Harjumaa, Ida-Virumaa, Tallinna siis gümnaasiumide õpilased 10. 11. klass üle kuu aja, siis põhimõtteliselt tuleb olla distants veel lisaks siis Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal saab huvitegevust siseruumides olema lubatud kuni kümnestes gruppides, üle-eestiliselt lubatakse kinno ja teatrisse kuni 400 inimest Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal on lubatud siis nendes saalides kuni 50 protsendiline täita lõbus ja tekib siis järgmisest nädalast ka maski kandmise kohustus, et see ei ole enam vabatahtlik norm, vaid terviseamet hakkab kontrollima, et kas ollakse õigel teel. Ma haaran siis esimesena endale õeldud erinevad stuudiod, vabandust, et ma arvan, et seni mina olen, kes ma ei teagi, kas see nüüd konservatiivne lähenemine või liberaalne lähenemine, konservatiivne sihukene inimese vabaduste seisukohalt liberaalne ka natukene mulle nagu meeldib lähenemine, et proovime ära kõik muud asjad enne kam inimeste liikumist või midagi muud taolist piirama. Et ma sellel nädalal käisin meediast rääkimas ühes koolis, seal klassis, õpetajal oli ees nii-öelda sisse visiir, õpilastel, maskid ka minul oli mask ees, panin eks õues selle endale, et eile õhtul käisin KUMUs kuulamas Puuluubi kontserdit, ütleks, et seal publikust vähemalt pooltel olid maskid ees, kaasa arvatud mina, kaasa arvatud minu abikaasa. Et et pigem pigem mask kui see, et ma ei või käia kontserdil, et ma ei või käia koolis, et ma ei või käia kinos, et ma ei või käia kuskil mujal, kus ma nagu tahan käia, et ma arvan, et see liikumise vabadus on selline asi, mida tuleks nagu viimasena vaadata ja noh, seetõttu sellega seetõttu ma võin nagu valitsust peaks Nende sammudest tunnustama, kus nad lõpuks haavad pähe ja õudselt sõimata, kui midagi tervisekriisi lähedal nii-öelda läheb, läheb isegi hullemaks. Haiglate olukord läheb hullemaks, et eks seda näitab aeg, aga, aga noh, pigem ikkagi ratsionaalne lähenemine. Kui praegu eile tuli just välja Europarlamendiküsitlus, siis selgub, et eestlased on Euroopa keskmisest paremini rahul sellega, kuidas valitsus on koroonakriisi ohjeldanud. Võib-olla see on seotud ka sellega, et meil ei ole tegelikult need numbrid kunagi läinud nii tõsiseks kui väga paljudes Euroopa riikides ja kuna inimesed ei ole näinud aga tõsiseid numbreid ja kandnud isiklikult väga suuri kaotusi, siis võib-olla sellest ka see rahulolu, et Eestis 63 protsenti inimestest arvab, et valitsus on hästi hakkama saanud Euroopa keskmine on 49, aga selle alla, nagu ma ütlesin, lähevad väga paljud riigid, kus on ikkagi katastroofilised numbrid surmade hulgas, sealhulgas mis võib olla minus küsimusi tekitab, et ma eile tutvusin ülemkogu materjalidega, mis toimus siis video videosilla vahendusel neljapäeva õhtul. Ja mitmed riigid juba ütlevad, et neil on vaktsiiniplaanid kas paika saamas või juba peaaegu paigas, et Saksamaal on paigas. Hispaania hakkab teisipäeval juba valitsuses arutama vaatama, et kus, kus on vaktsiinipunktid, kuidas toimub logistika? Meil on tegelikult mingit pidi, nüüd võiks pingutada, et nagu tundub, et tunneli lõpust paistab valgust, et need vaktsiinid hakkavad tulema alguses küll väiksemates kogustes, aga siis ilmselt suuremates kogustes. See tähendab, et noh kevadel ja võib-olla ka nagu nüüd sügise alguses, see seis oli mingitki lootusetu ja ma saan aru, miks inimestel ka nagu see tekkis, väsimus, et sa pead hoidma ja sa ei tea, kui kaua sul see ükskõik maskid või see, et sa ei või teha asju nii vabalt, kui sa muidu võid teha või sa ei saa reisida ja nii edasi, et nüüd on, hakkab tunneli lõpust paistma valgus, mis tähendab, et oleks väga totter jääda koroonaviirusesse selle tulemusel saada kas raske tervisekahjustus, ma isiklikult tunnen inimesi, kes on saanud raskeid tervisekahjustusi või ära surra paar nädalat enne seda, kui kõiki hakatakse vaktsineerima, selles mõttes ma kutsuks inimesi vastu vastu pidama ja pingutama viimasel ribal, aga teine asi on, ütles, et päriselt ei ole nagu selge, et kui, kui konkreed, kas meie valitsus on jõudnud ka tegeleda nende plaanidega, et kuidas vaktsineerima asutakse või on siin ainult nagu ministri vahetuses käinud? Tõenäoliselt ikka suurte massideni enne soojasid kevadilmasid ei jõuta, et võib-olla seal riski hakkab ju kõik sellest pihta, et, et mis on see esimeses otsas saadav vaktsiin, et kas sellest piisab tervishoiutöötajate ja veel noh, see palju kasutatud eesliini töötajate termin nende vaktsineerimiseks ja, ja võib-olla siis ka jõutakse veel riskirühmadeni, aga, aga kui vaadata seda, kui aeglaselt see vaktsiinid Tootmine protsessi mõttes käib või siis milline nõudlus, siis noh, see kõik võtab ikka aega. Mis on aga mis on positiivne, et tegelikult ikkagi neid vaktsiine väga kontrollitakse, neid kontrollitakse Ameerika toidu- ja ravimiamet ühelt poolt ja Euroopa ravimiamet teiselt poolt ja lisaks veel riigid nagu Jaapan või Kanada, et nad kõik kontrollivad neid hästi põhjalikult, tegelikult suhtlevad omavahel tihedalt, et see on ka positiivne, mingit pidi ikkagi vaktsiinid, nad peaks, nad peaks meil olema ka ohutud, et võib-olla mingit pidi ongi sellel tavakodanik, kuule, et ühtpidi sa pead vastu pidama ka teisipidi, sa ei saa ka seda esimese ringiga, vaktsiinid. Üks kauaoodatud otsus sai ka valitsuses sellel nädalal tehtud. Ta kiitis, noh, see nüüd on jällegi teel muidugi Riigikokku, sest see vajab riigikogu heakskiitu, aga põhimõtteliselt jõuti siis lõpuks suure kakluse peale. Kokkuleppele, et haigushüvitiste regulatsiooni laiendatakse alast alates teisest haiguspäevast ning kui riigikogu siis seaduse muudatused heaks kiidab, kehtib regulatsioon tuleva aasta esimesest jaanuarist 30. aprillini ja ja see tähendab siis seda, et töötajate omavastutus haiguspäevade hüvitamisel väheneb senise kolme päeva asemel ühele päevale. Lisaks muutub tööandjate vastutus haigushüvitise tasumisel ning edaspidi on tööandjate vastutus hüvitada töötajatele siis 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust teisest kuni viienda päevani. Aga miks see oluline on just see, et paljud inimesed tõenäoliselt iga nohu ja köha peale lihtsalt ei saa rahaliselt lubada endale koju jäämist ja siis me näeme seda, kuidas tööliskollektiivides see nakkus levib. See on inimlik, mingit pidi, kahjuks on nii inimlik, et inimesel ei, esiteks enamasti inimesed on ilmselt optimistid ja arvavad, et minul ei ole, et mul on lihtsalt kerge nohu ja kerge kurgukraapimine, mitte kohe, me oleme ju harjunud aastast aastasse meie kliimas inimesed käivadki tatiselt kergelt kehaselt tööl ja kuni selle aastani ei võtnud keegi seda väga tõsiselt, kolleegrügiseb kui põrguline kõrval, et olen ise niimoodi rügisades käinud, enam ilmselt kunagi ei julgeks, mis on, mis on väga hea. Et see, see, see harjumus ilmselt on, ei ole, pidi ole harjumus nii kergesti kaduma ja teine asi on see, et ikkagi kui inimesel ongi tema sissetulek, paljud on ka näiteks, sul on tulemustasu, niipalju kui sa teed nii palju, sa saad raha sellel inimesel lihtsalt. On arusaadav, miks tal see kiusatus tekib? Kahju muidugi, aga noh, ideaalses maailmas inimene muidugi jääks koju ja mõtleks, et ma nüüd olen vee ja leiva peal, aga et, sest äkki on risk, aga ta ikkagi praktikas on see, et nagu meil ministril, tekkis kiusatus toppida asi vaiba alla. Kui teil lapsi, visministeeriumi ametnik tööle, et samamoodi ka tavalisel inimesel, tekib kiusatus mõelda, et minu kurguvalu tõenäoliselt pole midagi ja mul on ma ikkagi seda tööd vaja teha ja palka teenida. Aga mis on veel muidugi oluline on see, et mille Martin esile tõstis, see liikumispiirangute teema ja riiklik sund, et sundida inimesed nüüd näiteks mingisuguseks ajaks koju, sest midagi teha pole ka täna teadusuudistes kuulsin, kuidas kolleeg Priit Ennet rääkis, et epidemioloogid on siin siis teadlastega koostöös uurinud seda ja jõudnud järeldusele, et inimeste liikumisvabaduse piiramine, see on kõige nii-öelda siis tõhusam meede. Tõenäoliselt see oleks ka ilma uuringute olnud teada, et kui inimene teistega kokku ei puutu, siis võimalused ta nakkust levitab ja nakkus saab, on väiksem või suisa olematu. Aga siis, aga häda on ju, või mis häda, see on elu paratamatu poole, et inimesed ei talu neid piiranguid palju ja kui vaadata ka seda, kuidas Lääne-Euroo pas protestitakse väga tõsiselt, et selle toimuva osas siis ka Saksamaal ju lõppeval nädalal Berliini politsei pidas kolmapäeval kinni tuhandeid protestijaid ja saatis neid laiali, kes avaldasid tänavatel pahameelt siis uute, karmimate piiranguteni viiva seadusemuudatuse vastu ja seal tänavatel ikkagi kõlasid, et Saksamaa kontekstis väga võimsad võrdlused, võrreldi seda ikkagi Hitlerit tuuriga, mis Saksamaal tõenäoliselt ikkagi on juba ikkagi päris karm krõbe kõne, vihakõne. Vihased meeleavaldajad tihtipeale nad natuke peksavad asju segi, mis ei ole ka päriselt normaalne. Selliseid meeleavaldusi on olnud ka näiteks Itaalias ja Hispaanias, kes on riigid, kes on väga palju reaalselt nende jaoks ei tohiks olla see mingisugune abstraktne võimalus, et inimesed jäävad koroonaviirusesse ja ka surevad sellesse. Aga ometi on olnud neid meeleavaldusi ja samas on ikkagi neid kinnipanemisi ka. Ma lugesin just, et Elbaiisist, et Hispaanias on tulemas mingid pühad järjest, mis tähendab, et Madridis kehtestatakse liikumispiirang, et inimesed ei sõidaks oma teise maakodusse pikkadeks pühadeks ja ei viiks sinna koroonaviirust kaasa, et seda on Eesti puhul natukene, no me kevadel nägime, Saaremaa pandi kinni, et me oleme seda liikumispiirangut näinud ja seal tekkisid kohe mingisugused probleemid, võib-olla teisipidi me näeme ka nagu lõunapiiril seda, et Eesti ja Läti vaheline liikumispiirang tekitas inimestele tõsiseid probleeme, et aga ka teisipidi Eesti on nii väike, nii hõredalt asustatud, et seal ilmselt see joonte tõmbamine on natukene keerulisem, et me oleme omavahel väga tihedalt seotud ja meie ühiskond on väga väike. No siin on selline laiem tegelikult ju vabaduse tunne, et kõik inimesed tahavad, et nad oleksid vabad nagu eks meedia tahaks, et meedia saaks vabalt tegutseda ja ei peaks kartma Isamaaliitu kuuluva Raivo aeg, eks ähvardusi, et hakkame suugordis korvistama, et vabaduse tunne on tegelikult aegse selles mõttes väga-väga-väga oluline tunne. Ja kui sulle öeldakse, et sa nii-öelda pead olema mingis mõttes koduvangistuses absoluutselt ekse tõstab ette selliseid reaktsioone, et Eestis küll veel vähe, sest nad ei hakka, eks oletame, miks Eestis vähe, aga, aga isegi Saaremaa inimesed lõpuks ikkagi tulid välja, öeldi, et kuulge, et nagu aitab. Et, et eks see selline väga keeruline koht on, sest no seda võib vaadata ka, kui me räägime meditsiinisüsteemist on nagu laiemalt veel võib-olla väikese mitme nagu pilguga, et seesama, eks ju, isolatsiooni panemine tähendab väga palju muud ka sellest tegelikult selles süsteemis näeb küll vähem haigestunuid, aga see tähendab plaanilise ravi inimesed, kes ootavad plaanilist ravi, kes on võib-olla pool aastat ootanud, kuid ootanud mingitel juhtudel võib-olla aastaid ootanud veelgi kauemaks, jälle ootama. Aga naise teistpidi öeldes, et kui haigestunute arv kasvab, eksju, haiglad teevad oma osakondi ümber ja sinu ravi lükkub nagunii edasi, et see on selline väga halbade valikute seast. Noh, nii-öelda sellise kõige parema otsimine, mis jah, väga-väga keeruline asi. No praegu ei tohi ka ära unustada ühte väga olulist tervise valdkonda, et meil on november, mis on vaimse tervise kohal väga problemaatiline kuu, et seda näitavad ilmselt ka teatud statistikat selle valdkonna spetsialistide seas, et see november kõik läheb järjest pimedamaks, inimestel kaob teatud lootus. Et see kõik ka peab ja kindlasti ma isegi tean, et see mõjutab ka seda, et kui palju meil asju kinni pannakse. Jah, see on ka kuivatada Ta praegu kõiki neid debatte, diskussioone, mis toimuvad ka taevakanalites siis see vaimse tervise teema on ikka väga tõsine, sest meil meie kogemus, kokk kodus istumisega ikkagi jääb juba üle poole aasta tagusesse aega, aga, aga seal on juba inimesed ju nädalate viisi pidanud taas istuma kodus. Raha on otsas. Tööl käia ei saa. Ja, ja kõik need piirangud põhimõtteliselt ega sotsiaalsed sotsiaalsed probleemid hakkavad ikkagi nüüd lähikuudel Euroopasse. Peatest. Isegi ma ütleks, et me ei saanud ka kevadel nii hullu kodus istumist kui mõnes teises riigis, et meid vähemalt Me võisime toast välja minna ja loodusesse minna, kuigi inimesed mõnikord keerasid vindi üle sellega, et nad kõik läksid täpselt ühte sama loodus kaunet objekti vaatama ja siis tekkis omamoodi nagu sihuke teistmoodi risk, et kõik seal tunglevad ümber looduskaid, looduskauni objekti, et me ikkagi võime väljas käia, et aga aga ikkagi piiratus ja võib-olla üks asi üks huvitav või noh, arusaadav fenomen, et me kõik oleme valmis panema kinni neid asju, mis meid ennast ei puudust puuduta. Aga enesekohaselt siiski tahaksime, et need asjad, mis meile tähtsad on, oleksid avatud ja lahti, et ütleme, kui diskoteegist ei käi, siis ütled, et paneks kinni kõik. Jah. Aga, aga kui sa, kui sa võib-olla mingi teine asi, näiteks, ma ei oska öelda, mina proovisin reisimist suvel on ju, et et seda sa ei taha kinni panna, mis sulle endale on oluline ja inimesed ikkagi hakkavad lõikama ja viilima ja meil politseid, et kõiki kõikvõimalikke piiranguid siis valvata, et ma ei kujuta ette, kuidas maskid kohustuslik, eks, et kuidas see nüüd rakenduma hakkab. Tartus paistis pilk veidi parem kui nädala alguses Tallinnas aga ikkagi päris palju inimesi jalutab kaubanduskeskuses maskita, aga noh, kes seda siis peaks hakkama kontrollima, kas see peab olema turvamees, mõnel turvamehel on endalgi ninakene väljas on nii, et et ma arvan, et sealt hakkab veel konflikte ühiskonnas tulema, et kui keegi palub kellelgil maski ette panna või distantsi hoida ja nii edasi. Tahtsin selleni jõudnud meeste ääremaastumist, räägime ka, et ega see kontroll kuidagi teisiti ei saa toimuda kui meie kõigi abiga, eks ju, et kui sa näed kedagi, kes teeb midagi rumalat, et sinu arvates mingi sellel ajahetkel sa võiksid seda niikuinii-öelda noh alati võiks ju valesti parkimisest kiiruseületamist ütleme liikluses, aga noh, nüüd ka sellest, et kui sa köhid ilma maskita, kui sa ei ma tea, pese käsi, kui sa võiksid neid pestakse seda tullaksegi inimestele öelda. Nüüd kus see solvumus lävi on, mis viib vägivalla, nii, noh, eks me mingeid selliseid juhtumeid tõenäoliselt näeme, aga, aga noh, ma arvan, et ei peaks ja kui sa näed midagi, mis sa arvad, et on valesti, et siis sellele ka enda häält ja et see kodanikujulgus tegelikult Ta on oluline ja noh, olgem julged. Mina natukene kardan, sest mul juba suvel oli intsident, kus proua, kellel ma palusin endast poest distantsi hoida, tuligi mulle füüsiliselt lõpuks kallale, nii et nad pärast seda Minovega valin. Kui ma ütlen, tavaliselt ma püüan lihtsalt nagu elu eest eemale saada ja mul on ka mitmed kolleegid näiteks Saksamaalt ja mujalt rääkinud, kuidas nendel on olnud intsidente, kui nendel rongides juba ammu olnud mass kohustuslik. Nad ütlevad inimesele, kellel maski ees ei ole, palun pane ette ja siis selle peale. Parimal juhul järgneb ainult sõin, aga, aga üldiselt inimesed ei hinda seda, kui nad teavad suurepäraselt, nad rikuvad reegleid ja nad, nad on üsna sõjakad, vaat selle juures tihti. Et sa võid saada neid tatipritsmeid näkku veel rohkem, kui sul vaja on. Kui sa lähed sellele inimesele ütlema, et kuule, pane mask ette. Nojah põhimõtteliselt järgmised paar nädalat selles osas on väga kriitilised, et kui me ikkagi näeme neid numbreid seal, mis algavad sadades tänahommikune number, siis eelmise ööpäeva Positiivsete testide osas oli siis 305, aga sellesse nädalasse jääb ju ka see rekord, mis oli üle 400 ja loetakse siis haiglakohti. Esimese hooga on võimalik siin niisugune siis niisiis hingamisaparaate kui ka palatitesse siis voodikohti juurde tekitada, aga, aga mingil hetkel ka seal tuleb piir ja kõik see toimub siis muu plaanilise tegevuse arvel. Meil pole ka lõpmatuseni arste ja õdesid ja meedikuid, et nende puhul tuleb ka piir ette ja vastava valdkonna arste ja õdesid, et võib-olla nagu psühhiaater või günekoloog esimesena su kopse ravima ei peaks, et neil on ikkagi oma valdkondade spetsialiseerumisega. Ja nagu mõtleme selle ääre maastamiseni veel jõuame, aga tegelikult mis on veel väga oluline, mis ma olen kuulnud, eks ju, et on see, et haiglad nii-öelda Covid osakondadesse või Covid patsientidega tegelema üritavad suunata noori arste. Et siin on väga oluline selline vanuseline pool, kahed nii-öelda riskirühmas olevaid arste, keda Eestis on väga palju ka perearstidel neid üritatakse, eks ju, säästa et need suunata teistsugusele tööle või mitte, vähemalt eksi, Covid osakondadesse, et Covidisse suunata, sest neil on niivõrd palju noori ja noh, mulle on öeldud ka, et võimalusel mehi Tuleme poliitika juurde korraks tagasi, selles saates pole ammu räägitud erakondade reitingutest põhjus siis ennekõike selles, et valimistevahelisel ajal ka nende reitingute analüüsimine sellist sisulist tulemust ei anna, et see nendega tööriistaks erakond erakondadele endile, et nad saaks aimu, et kas mingi poliitika kas seda ajades on võimalik valijaid kõnetada või mitte, aga aga olümpiamedaleid siis jah, nende alusel ei jagata riigikogu koht ja ammugi mitte aga kolme regulaarselt erakondade toetust mõõtva uuringufirma küsitluste koondkeskmisena on novembris Eesti kõige populaarsem erakond endiselt Reformierakond, kuid suurim toetuse kasvatanud Ta on parlamendiväline Eesti 200 ja võib-olla selle Eesti 200 püsiva kasvu pealt ongi põhjust nendele reitingutele korraks otsa vaadata, et mis see siis näitab, kas see näitab seda, et rahvas tahab midagi uut, on tüdinud sellest vanast noh, mõned ütlevad kinni jooksnud poliitikast või, või mis on Eesti 200 fenomen? Ilmselgelt rahvas tahab midagi muud, sellepärast et see on Eesti 200, nii palju, kui mina aru saan, see sümboliseerib seda, et see pole see, mis sul siiamaani on olnud, et sul on olnud, et Keskerakonna valitsus enne seda oli sul Reformierakonna valitsus, me oleme seda näinud, Nad on kõik juba nagu enam-vähem omavahel ära harjunud ja sisseõlitatud ja sealt ei tule võib-olla enam uusi impulsse ja nagu see, mis me praegu valitsusega oleme näinud, mis toimub järjest sellest on inimesed väsinud. Teine asi on muidugi see, et jälle see küsimus, et kui inimene läheb valimiskasti juurde, milleni on veel tükk aega aega, kui ta näeb nimesid, kas Eesti 200 suudab talle pakkuda ka piisavalt nimesid, kes motiveerivad teda hääletama selle nimekirja poolt või see on lihtsalt nagu noh, praegu on ikkagi nagu teoreetiline erakonna nimi ainult seal. Ja mina olen alati üritanud nagu nuputada, et miks Eesti 200 nii populaarne on, sellepärast et nad väga-väga pikalt olid nagu selles mõttes nagu täiesti ka väited nagu iseenda peas jõudsin isegi selliste jaburate teooriate, nii et noh, kui keegi helistatakse, sulle, loeb seal need erakonnad läheb ette ja viimasena näiteks ütleb Eesti 200. Mis see viimane oli, et Eesti Me anname Eesti 200, siis tuleb niisugune 10 prossa, aga no et 14, et noh, sa ei saa olla mingi statistiline eksimus, statistiline viga või mingi jaburus, et see, see on nagu tõsine number ja noh, viimasel ajal on Eestiga seal on tegelikult ikkagi võtnud väga selgeid positsioone ka küsimustes, mis ühiskonnas on üles tõusnud. On ta siis abielu referendumi küsimus või nüüd viimati kasvõi näiteks siin Lauri Hussari arvamusartikkel samamoodi Raivo Aegi meedia rünnakute kohta, et kus nad ennast väga selgelt positsioneerivad ütlevad välja, mis nad arvavad ja noh, selles mõttes, et ei pabista nende enda enda valijaskonna nagu kadumise pärast vaid seisavad nagu seisavad nagu selles mõttes nagu sirge seljaga ja tõenäoliselt see on meeldiv Vaata just seda novembrikuud siis see märgiline tõusma, kui mõelda, et kogu see abielu võrdsuse teema mille siis esimese hooga sotsiaaldemokraadid maha magasid ja kus ka Reformierakond natukene jänni jäi, et seal tõesti eristuti praegustest parlamendiparteidest ja, ja tõenäoliselt just see, et, et kui veel mõni aeg tagasi peamiselt kritiseeriti valitsust, siis jäädi võib-olla sellesse samasse auku kui või kasti, kus istuvad juba vanad erakonnad, sotsiaaldemokraadid ja reformierakond ees. Aga nüüd ma ei tea, kas Eesti 200 teadlikult või, või, või kuidagi siis noh, elu pakub seda, et nad eristuvad ka opositsioonist ja, ja sealt on nagu näha, et ka siin üks uuringu ütles, et, et see vist oli seesama Kantar Emori uuring, kus see tõus oli kõige suurem Eesti 200-l, et see tõus on toimunud Reformierakonna valijate arvelt. Aga see on, ta on minu jaoks natuke müstiline, et miks sotsid ja reformierakond ei ole ennast nii selgelt teatud asjades positsioneerinud, nad ei pakku alternatiivset visiooni, mis tähendab, et kui Eesti 200 natukenegi ennast kokku võtab ja ütleb, et see ei ole okei ja meie arvates on niisiis ikkagi inimene näeb konkreetset vastu visiooni, et, et mulle tundub, et see näitab ikkagi opositsiooni jätkuvalt sellist nõrgestatud olek või selle nii-öelda parlamendi opositsiooni nõrgestatud. Aga see, see, see on tormihoiatus ja see sunnib ikkagi neid tegutsema. Ma arvan, et me näeme veelgi jõulisemaks muutuvat opositsiooni ja, ja noh, ega neid teemasid mitmest asjast või ühest asjast saame kohe ka rääkida, aga, aga et lõppkokkuvõttes, kui ikkagi keegi tuleb vana erakonna valijaid ära võtma, siis, Nii lihtsalt ei kingitud, nojaa, aga, aga mis on ka loogiline, et võtku jalad kõhu alt välja, et ega see ega nad ei peagi neid saama, automaat. Aga aga mis on muidugi veel oluline, et sellist pikaajalist kindlust ega Eesti 200-le see reiting ei anna, sest kindlasti valimissituatsioonis on jällegi ühel hetkel tuleb, saab määravaks raha ja oskuslik reklaamikampaania, aga siis teine mure on ju selles, et me oleme näinud ka vist kas eelmises parlamendi koosseisus vabaerakond kusagil valimistevahelisel ajal käis ka seal ligi 20 protsendi peal ära, mis neist lõpuks sai väga midagi, aga, aga noh, siin ongi nüüd küsimus selles, et kui Eesti 200 koondab andekaid uusi tegijaid, leiab uusi teemasid ja suudab olla pildis, siis see kõik sillutab seda teed, mis neid ka järgmine kord parlamenti viib. Nimesid on vaja, kindlasti, nimesid on vaja ja, ja et selles selles samas, mis ma ennegi ütlesin, et kui sa oled valimiskasti juures ja sa näed võib-olla siis nii-öelda vana opositsionääri, keda sa tunned, kes on sulle usaldusväärne poliitik siis ja sa näed hunnikut nimesid, kes võib-olla on okei, võib-olla mitte siis ikkagi valija võib kalduda ära sinna vana opositsionääri poole, isegi kui ta enne sinna valimiskasti juurde tulekut mõtles, et ta valinud midagi täiesti uut. Nii aga räägime siis veel ühel teemal, see on otseselt siin juba me abieluvõrdsusest korra rääkisime, aga ega see teema on taas kord kihiline, et lõppeval nädalal jõudis siis riigikogu kokku kolme riigikogu fraktsiooni algatatud otsuse eelnõu, see põhimõtteliselt koosneb ainult kahest punktist, panna siis järgmise aasta 18. aprillil korraldatavale rahvahääletusele järgmine muu riigielu küsimus, kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks ja siis Kanda hääletamissedelile siis ka lahtrid vastusevariantidega? Jah, ja ei, et kaua räägiti. Nüüd jõuti kõigepealt küsimus ära otsustada ja siis ka see otsuse eelnõu esitada. Aga kas põhimõtteliselt, et siia see otsuse eelnõuga sureb ehk siis ta jõuab Parlamendis läbida heal juhul esimese lugemise, siis tuleb hunnik pahandust, ettepanekuid ja siis hakatakse seda kõike kas hääletama või ühel hetkel tõstetakse käed ja öeldakse, et tahtsime küll teada saada, et mis see õige vastus on, aga aga midagi teha pole, tuleb eluga edasi minna. Ja see ei muuda elus mitte midagi, kui seda ei juhtu. Abstruktsionism on täiesti normaalne osa poliitika tegemisest, tegelikult see tundub selline noh, mingitpidi ja see ongi trollimine, aga abstruktsionism täiesti normaalne osa poliitika tegemisest. See on selline huvitav olukord, et noh, kõigepealt sihukese isiklikust vaatest, ma nagu ei tea, kumb mulle nagu rohkem meeldib, et kas et see eelnõu ei jõua kuhugi või see, et seda eelnõud nagu reaalselt, eks ju, inimesed saaksid hääletada. Et aga no see selleks, et see, see on niisugune maitse küsimus, rohkem, et mis on, aga minu arust huvitav on see, et kuli selge, sotsid hakkavad noh, ütleme siis protsessi torpedeerima niimoodi, et mitte kuhugi ei jõua. Siis peaminister Jüri Ratas võib-olla panite tähele, käis välja mõtte. Teate, need kooseluseadusse see värk, mis meil siin on, seisnud aastaid ataki nagu teeks sellega midagi selles koosseisus või selles valitsuses, ütles ta. Noh, praegu ütles seda, aga miks ta seda üldse tõstatab, et ma arvan, et siin võib-olla nagu selline vihje võib-olla sotsidele. Ehkki tasuks tulla, võib olla läbirääkimiste laua taha, äkki võtame need kooseluseaduse rakendusaktid vastu ja siis hääletame ka meie toredat küsimust, ma tahan siis pakkumine, ütleme sotsidele Jüri Ratase poolt praegu kõik ülejäänud, eks ju. Niimoodi pahandavad, et ei, seda ei tohi teha, aga kui on vaja kompromissi leida, noh siis Jüri Ratas, keda on Martin Mart Helme nimetanud üheks võimsamaks läbirääkijaks, on suurepäraseks juhiks, et võib-olla nüüd on see aeg ja koht näidata, kuidas olukorda ja nii-öelda juga juhtida. Jah, et no igal nagu ekre armastab öelda, et igale sammule on olemas vastusamm, et nüüd on ka küsimus selles, et riigikogus, kui siis minnakse venitamistaktika peale ehk siis noh, see skeem on ju lihtne, et tehakse väga palju muudatusettepanekuid, mida sisuliselt riigikogus läbi hääletada ei jõua, sest kui kutsu sotsid, on nüüd ka ju inimesi appi kutsunud neid muudatusettepanekuid tegema ja tõenäoliselt seal mingisuguseid ettepanekuid suudab ka arvutipõhimõttelt tavaliselt ju ise koostada, aga nüüd küsimus on selles, et kui neid hakata läbi hääletama ja iga muudatusettepaneku eel saaks võtta 10 minutit vaheaega, siis võiks Ta kuid kui isegi mitte aastaid ja kas seda parlamendis soovitakse korraldada üks pool on see aga teine on siis see, et siin kolleeg Madis Hindre ka lõppeval nädalal uuris ja kirjutas ka portaalis, et põhimõtteliselt sellised halvad lahendused koalitsiooni jaoks on siiski olemas. Et omaette küsimus on see, kas neid koalitsioon ka tegelikult soovib kasutada, et kas seal on näiteks võimalik Ta kodu- ja töökorra seadus, et panna siis piirarv nendele muudatusettepanekutele, mida saab ühe eelnõu menetlemisel teha noh, on see 500 või 1000 noh, mis on võimalik ka siis tõenäoliselt saalis läbi hääletada, siis teiseks anda siis võimalus algatada valitsusel muu riigielu küsimuse rahvahääletus või anda juhtivkomisjonile võimalus seal peerida senisest vabamalt neid muudatusettepanekuid. Aga see keskne mure on ju selles, et iga poliitik, kes on täna koalitsioonis, saab aru, et arvestada tuleb ka sellega, et ühel hetkel oled sa opositsioonis. Mis sa siis teed ja tegelikult see on ikkagi kena, ma ei väsi õhu võngutamine täiesti täiesti mõttetu asja peale, et mina olen täiesti kindlalt sellel sellel poolel, et seda referendumit ei peaks kuidagi olema ega tulema ja kui ta ära sumbub, seda parem on, sest mina sinna küll valima ei lähe, et et see, see on ju lihtsalt täiesti mõttetu riigi ressursside, meie tähelepanu, poliitikute aja raiskamine, et et aga noh, jah, kui seda hakata ka selle mahavõtmiseks, läheb kindlasti energiat. Aga üks detail on muuseas veel vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks leiab, et kõigepealt tuleks ikkagi veel läbi vaielda, see, et kas nii üldse saab küsida, sest põhiseaduspärane peab olema selle küsitluse ükskõik kumb tulemus. Ja kui jah puhul tõenäoliselt noh, kuna ju ei muutu mitte midagi, siis sellest põhimõtteliselt see on põhiseaduspärane, aga mis see vastus ei tähendab. Jõks ütleb, et see ei pruugi olla põhiseaduspärane. Meil on koroonakriis, meil on inimesed, inimeste tervis on tõsises ohus, meil on väga paljud inimesed juba töökohti kaotanud. Ilmselgelt majandus saab sellest paugu ja me arutame sellise asja üle, et see tundub kõik nii sürreaalne lihtsalt. Aga siiski üks detail veel, et kuna valimisteenistus on ikkagi asunud seda küsitlust ette valmistama siis on tekkinud üks harukordne debatt, et kas tulevikus e-hääletamine peaks käima koos näotuvastusega või saaks käia ka endisel viisil ilma. Martin tead sa õiget vastust, mina ei näe, nagu väga palju, eile lugesin sihukest irooniat selle idee kohta ütled, et lisaks sellele sa paned ennast ID-kaardi kuhugi sisse või mobiiliidee või millegi muu, eksju ma tea ennast identifitseerida, siis kontrollitakse ka nägu, et mina üldiselt nagu ei näe põhjust selle üle nagu väga naerda või teda narrida, et seda ideed trust täpsemalt uurida. Aga ma arvan, et, et turvalisus on tähtis ja kui see tagab mingisuguseks turvalisuse kihi mida on vaja inimeste veenmiseks, et Eestis ei peteta valimistel, et Jüri Ratas Ta ei ole võltsitud valimiste tulemusel, eks ju, peaminister, mis tegelikult praegu tema enda kabineti ministrid on sisuliselt väitnud, et see saab ainult olla tegelikult hea. Et oluline on, et see ei läheks kuhugi. Noh, ebanormaalsus, et seda suudavad täita seda kohustust sedaviisi, kuidas seda teha, ainult need, kes on kuskil iduettevõttes, eks ju, töötanud. Ma kardan muidugi, et see neid väikeväiteid kritiseerijaid tegelikult ei pidurda, et nad ikkagi nad ilmselt ei usu ka praegu seda juttu, mida nad ajavad, et see e-valimised pole usaldusväärset, hullutavad küll teatud hulga inimesi ära, aga siis kui isegi kui see, kui see videotuvastus tuleb, et ma arvan, et leitakse uus argument, et see on mingit pidi, jah, valimised peavad olema nii turvalik turvaliselt kui võimalik, kui tehakse, see näotuvastus juurde. Vastu ei ole, aga samal ajal ma arvan, et see ei pidurda ikkagi neid, kellele, kellel meeldib mõelda, et kõik on võltsitud nagu Ameerikas valimiste puhul. Mingi mingi osa inimesi lihtsalt tahabki elada mingisuguses maailmas, kus tundub, et kõik on kallutatud ja nende vastu pööratud ja sellepärast meil ei ole õigus. Noh, nagu sa ajakirjaniku teadet, meedia uurib ju alati valesid teemasid, et kõiki ei saa mitte kunagi mitte üheski olukorras täielikult rahul. Nii tuleme nüüd, Martin on juba paar korda vihjanud, et räägime ka siis Eesti arengust elu võimalikkusest maapiirkondades. Riigikontroll eelmisel nädalal avalikustas auditi, sest on lõppeval nädalal erakordselt palju räägitud ka täna Postimehes üle mitme külje. Riigikontrolör Janar Holm kirjutab sellest vikerraadios oli neljapäeval sellel teemal report terri tund. Sellel teemal on väga palju juttu olnud ja tuleb veel saateid. Aga nimelt siis analüüsis riigikontroll perearsti üldhariduskooli, politsei ja päästeteenuse tulevikku Eestis. Sedapidi vaadati, kui eakad on need inimesed, kes selle teenuse osutamisse praegu panustavad täna ja kui võtta arvesse näiteks perearsti koolitamine, võtab aega kaheksa kuni 10 aastat, õpetajate puhul on samuti ikkagi mitmeid aastaid tarvis, enne kui ta klassi, et saab saata. Ta ühesõnaga vaadati järelekasvule otsa ja selgus, et valikud on selles mõttes halvad. Vaid Tallinnas ja Harjumaal ja Tartus osaliselt Tartumaal on lootust, et see teenuste kvaliteet sellisel kujul saab jätkuda, et mujal tuleb siis hakata leppima sellega, et noh, näiteks kool läheb kaugemale, üks variant on näiteks kolmas kooliaste sen, siis seitsmes kuni üheksas klass liigub praegusest kodukohast kaugemale. Politsei päästeteenistus kaugenevad, aga kõige suurem mure on perearstiteenusega, sest vaadates otsa nendele numbritele, siis Hiiumaal kõik perearstid on pensioniaas Kagu-Eestis Võrumaal 68 protsenti, pensionil, Põlvamaal 60 protsenti, pensionil Lääne-Virumaal 68 protsenti ja arvestades seda, et praegu meil on tervisekriis nende inimeste, nende perearstide koormused, on oluliselt tõusnud risk samamoodi. Ühel hetkel, kui üks eakas perearst lõpetab, siis kui seda nimistut hakatakse teiste ka jagama, siis koormused suurenevad veelgi. Ehk tekib selline ahelreaktsioon ja tekib küsimus, et miks mina just peaks jätkama ja, ja lõppkokkuvõttes ühel hetkel võib juhtuda nii, et perearstisüsteem kukub kokku. Ma ei kadesta poliitikuid, kes peavad seda sõnumit kuidagi rahvale viima, aga vaadates meie rahvaarvu ja meie riigi territooriumi, jah, sa võid igale poole kolida, kuhu sa tahad, aga see lihtsalt ei ole võimalik, see lihtsalt ei ole võimalik, et tagada neid arvuliselt, et tagada riigi ülevalpidamine igal pool piirkondades, aga ma ei kadesta poliitikuid selle poolest, et noh, võib-olla mingi telemeditsiin ja natukene sellised asjad võiksid ju aidata, kuigi ma ei tea, kas kaugõpe koolides, et inimesed on seda nüüd koroonaga saanud, et võib-olla sealt mingisugused sellised kauglahendus ei sobi kõigile? Jah, jah, aga siis ongi, et ma kardan, et need, kui ta ongi päris koledad selles mõttes, et sa kas elad kuskil, kus on tihedam rahvastiku asustus ja rohkem teenuseid või siis sa elad kusagil kaugel ja sa lepid sellega, et sul ei ole teenuseid. See on lihtsalt hea näide sellest, ma arvan, et ma olen seda siin ka toonud. Jaapani mudel ehk Jaapan on riik, kes ei ole kunagi sallinud välismaalasi ega immigratsiooni. Ja nad lihtsalt ongi osariigist on selles mõttes kinni, et sa ise tead, kui sa seal elad, aga sa ei saa teatud, et teatud asju, seda rahvastikuteadlast, Euroopa rahvastikuteadlased räägivad seda, et on riigid, kes võtavad immigrante sisse, et tagada kõikjal kõike. Ja on riigid, kes siis valivad selle, et nad lihtsalt ei taga kõikjal kõike, aga tagavad nii-öelda siis selle tõupuhtuse. Et see on ebameeldivat valikut, mõlemat pidi mõlemal. Et pidi on problemaatiline kindlasti, et, aga noh, ma kujutan ette, et digitaliseerimine on praktiliselt ainukene lahendus, mis aitab seda natukene leevendada. Meditsiini poole pealt saab digitaliseerimine olla, aga kõikides muudes valdkonnas on ta siis korrakaitse päästa? Üks eks ju, lahendusse on tugev kogukond, kogukonna liikmed, kes hoolivad teistest kogukonna liikmetest, tegutsevad vabatahtlikuna. Et noh, seesama komme rääki mingil hetkel, Mart Helme, mis on siis sellest eraldi struktuurist, eks ju, et noh, see raha samamoodi, eks ju, pigem abipolitseinike koolitamise pigem vabatahtlike päästjate koolitusse ja need inimesed, kes seal oma kogukonnaga, eks ju, läbi selliste vabatahtlike tegevuste seotud nad võib-olla ei taha ka nii lihtsalt sealt ära minna, et sinnapoole tuleks seda rahasid panna katuserahasid panna. Tasuks pigem niimoodi mõelda, mitte et kaks miljonit mingiks üleriigiliseks küsitluseks tõesti. Eino E, päästetöötajaid tõesti ei saa ette kujutada, et sa hakkad uppuma, mõisamaja põleb ja siis digitaalselt lahendamise küsimus, et see on jah, seal füüsilist lahendust vaja, ilmselt vabatahtlikud on head. Teisipidi on ka praegu minu meelest nii kaitsejõududes kui meditsiinis, kus iganes, küsimus on selles, et lihtsalt, et ka Eesti näiteks riigikaitsesse küsimus on see, et inimesi ei ole nii palju kui vaja, et sa võid osta küll super igasuguseid tehnoloogiate relvi, aga samal ajal kui sul ei ole inimesi nendega nende kasutamiseks, siis see lööb lihtsalt piiri ette. See ääre, maastuse mise probleem, see toidab ju iseennast, sest ühel hetkel, kui sul kool liigub natukene kaugemale ja küll plusspool on see, et võib-olla saab kvaliteetsemat haridust, aga ka kui mõelda Seitsmenda klassi laps noh, paljud ei soovi ikkagi ja ei suuda vanematest siis eemal elada, et tuleks siis panna juba seitsmendas klassis laps linna ühiselamusse. Kas meil üldse on sellised asjad, kas tulevikus ka need riigikoolid siis on võimelised, soovivad selliseid asju luua, kas me sinna panustama raha? Ja, ja lõppkokkuvõttes. Aga mis siis teha nende lastega, kellele see ei sobi? Ma saan aru, et keskkooli osas need koolid, kellel on siis internaat olemas, et nende, et nendel on päris juba ka praegu on nendesse tummkohtadest, kus siis ei ole keskkooli läheduses ja on vaja elada kusagil mujal ja tavalist internaadis elamine on odavam kui elada kusagil eraldi üritud. Teine lahendus on ka kogu perekond, siis ikkagi kolib sinna keskusesse ja võib-olla siis ka Tallinnasse Tartusse, et noh, nagu ta on toimunud meil siin midagi teha ei ole, lõpuks ega siis maale tagasi. Vähesed noh, on tehnoloogilised lahendused, kus kogukonnas võetakse lapsed kokku, nad istuvad mingisse, eks ju ruumis, kus Eesti parimad õpetajad digitaalsete vahenditega peavad neile neid klassitunde, eks ju, et noh, eks need on siis järgmise haridusministeeriumi ministrile küsimus, et kas nende asjadega on tegeletud, kas neil on mõeldud ka selles koroonakriisis, kus on kaugõpe, eksju, kus me õpetajad on üha vähem ja kõike muud taolist, et kuidas see nii-öelda eliitõppe tuua siis ka maapiirkonda, et tehnoloogia on selleks ju väga hea võimalus. Nii nädala. Kõige olulisem eelnõu, mis riigikogus läbis ühe vaheetapi, on riigikogus või riigieelarve järgmise aasta riigieelarve opositsiooni ettepanekuid seekord taas ei arvestatud. Ja nüüd, kolmanda lugemise eel me hakkame nägema siis katuserahade diskussiooni. Aga nädala kõige keerulisem küsimus on Evelyn kaldojale. Kuidas murda Ungari ja Poola vastuseis koroona rahastu ja Euroopa Maaliidu järgmise pika eelarveplaani heaks? Ma saan aru, et seda on nimetatud ka poliitiliseks kirik, sest ma väga loodan saksa sakslaste eesistumise väga heale läbirääkimisoskustele, et Angela Merkel on olnud kogu aeg signaale, et me lihtsalt me püüame läbi rääkida. Ehk siis talle Rauskamisega kaasa läinud, ma väga loodan, nendele, teine variant on seal vist, ma saan aru olemas ka juriidiliselt, et teha riikidevaheline minna nagu Euroopa Liidu raamist välja ja tehaserahastu riikidevaheline siis saab jätta need nagu protestijad kõrvale, aga kindlasti parem on see, kui ikkagi leitakse ka Poola, Ungari ja Sloveeniaga mingisugune kompromiss. Head kuulajad, selline sai tänane rahvateenrite saade. Täna olid saates Martins Muutav WWW Evelyn Kaldoja ja Mirko ojakivi nädala pärast. Lisaks mulle Sulev Vedler, Aivar Hundimägi kuulmiseni.