Vikerraadio. Tere laupäeva hilishommikut väljas on sombune sügisilm ja ongi just mõnus raadiot kuulata. Mina olen Huko aaspõllu, minuga koos on Heidit Kaio eesti naisest. Tere. Tere. Tere. Ja Krister Paris Eesti Päevalehes. Ja millest meil täna rääkida on plaanis? Alustame koroona teemast on taas olnud rekordiline koroonanädala Eestis. Siis räägime ka natukene Mart Helme lahkumisest siseministri kohalt ja ka uuest siseministrist ala Lanemanist seejärel pisut ka rahvahääletusest abieluteemalisest nimelt, mis on kevadeks plaanitud ja vaatame, kui saate lõpus veel ka aega üle jääb, siis äkki hoiu-laenuühistust erialal ja, ja võib-olla hoiu-laenuühistutest tervikuna natuke täpsemalt, aga alustame siis võib-olla algusest. Sel nädalal nägime uut koroonarekordit, tuli üle 300 ka täna on üle 250 uue nakatunu, meie koroonalevikule ei ole suudetud piiri peale saada. Et kas, kas tunnete, et väga õudne on see seis? Tegelikult õnneks ei tunneta, sest et tasub vaadata ka teisi numbreid, et juhitaval hingamisel on seitse inimest ja haiglas 70, et see, see tundub olevat Meie meditsiini meditsiinisüsteemi võimekuse piires või isegi veel alla seda, et, et selles mõttes ma eelistaksin seda olukorda, kus me siiski ühiskonda ei sulge sellisel moel nagu nagu kevadel ja mulle näib ka, et, et ka meie riigijuhid on ka samasuguse suuna vähemalt esialgu võtnud. Nojah rekordilise 360 millegagi, et tegelikult ei olnud ühe päeva rekord. Aga tõsi on muidugi see, et kui vaadata siis nakatumisnäitaja 100000 elaniku kohta, siis see läheb ülesmäge, tänaseks on ta siis umbes 190 100000 kohta, mis, kui vaadata Euroopa, siis jah, tõepoolest, me oleme hetkel veel täiesti nii-öelda sellisesse kenasti helekollases tsoonis, et just nagu mitte midagi hullu, aga teisest küljest, kui endiselt kehtib see arv, mille näiteks välisminister Urmas Reinsalu välja käis, et nakatumus teine nakatumiskordaja on 1,4, ehk siis üks nakatunu nakatab rohkem, kui ühe inimese võib umbes pool invest juurde veel siis on selge, et see levik on eksponentsiaalne. Edukale iseenesest see potentsiaal, et kuhu me võime langeda, selle kohta on väga tõsiseid näiteid, et kui me näiteks mõtlen kas või tsehhi peale, kus oli meil nagu sarnaselt Eestiga oli null umbes suvalise nakatumine ta siis praegu on seal suremus suremust näit on 22 inimest 100000 kohta. Ehk siis, kui me mõtleme, et neil oli veel hetk tagasi üldine nakatumismäär, niipalju siis võib minna üsna kiiresti üsna kaugele ja kui me mõtleme Tšehhimaa peale, siis ta on pigem no vähemalt sama hea tervishoiusüsteem kui Eestis, kui mitte parem, ehk tegemist on kõrgelt arenenud riigiga ja sellele vaatamata Ta võib minna aside juures seal väga halvaks. Aga jah, praegusele hetkel. Ma tahaks öelda, et mulle meeldib mulle väga, imponeerib mulle väga imponeerib C klipp, mille eile tegid siis riigikogu esimees Henn Põlluaas, peaminister Jüri Ratas ja president Kersti Kaljulaid, kus siis kolme võtral siis poliitilise suuna esindajad, kuigi president on ametlikult. Ta oli poliitiline, ütlesid inimestele, kuulge, aga võtame ennast kokku ja, ja kanname maski. Ma usun, et kui, kui seda nagu rohkem tõesti igasuguse poliitikaüleselt inimestele korrutada, siis see on üks viis, kuidas ta jaksab anda oma väikese panuse, et äkki õnnestub kuidagi selle viirusega tantsida, mitte pita. Millal temaga laupkokkupõrkesse? Ma lisaksin siin sellise praktilise tähelepaneku, et et minu hinnangul selle nädala jooksul toimus mingisugune otsustav murrang. Ma vaatan meil firmas, et ka veel esmaspäeval olid koosolekud ilma maskideta, siis nädala teises pooles olid need rangelt kõik helistasid maskidega. Ma käisin kahel päeval sellel nädalal nädalal teatrisse, neljapäeval VAT teatris ja eile Rakvere teatris ja, ja ütleme, et ma julgeks väita, et 90 protsenti inimesi olite maskidega, et nagu mingisugune väga otsustav murrang on ka inimeste teadvuses ja ka valmisolekus toimunud ühe nädala jooksul. No mulle jällegi, kui me räägime, mis sümpatiseerib, sümboliseeris valitsuse otsus mitte muuta maski kandmist ja üldse kohustuslikuks ja neid kaks pluss kahtesid tegelikult kohustuslikuks ja nii edasi, kus valitsus andis sel nädalal soovituse sügava soovituse, aga ei öelnud, et kui sa ei pane maski ette, et siis me hakkame siin seadusjõuga karistama, et mulle on sümpaatne see, kui valitsus ei ütle justkui vägivalla ähvardusel mulle, kuidas ma, kuidas ma elama pean, vaid ütleb, et olukord on selline ja meie soovitame nii käituda, eks ole. Aga teie olete siiski ise vabad oma valikuid tegema. Siin tasub vaadata ka kevadise eriolukorda, kus tegelikult ei olnud ju ka ülemäära palju käske ja keelde, et kui me tegelikult mõtleme, siis siis mida valitsus nõudis ja nõudis ja keeles ja, ja väitis, et me peame tegema, siis seda oli kordades vähem kui see, mida inimesed ise tegid. Et inimesed ise käitusid nagu oluliselt vastutustundlikumalt, kui seda, seda eeldati võib-olla isegi nagu rohkem, kui, kui oleks vaja olnud, et see võis tagantjärele ütleme ma julgeks väita, et inimeste endi vaimsele tervisele natukene laastavat mõjud, aga, aga samas oli ka teadmatus selle koroonahaiguse ja selle leviku suhtes ka väga suur. No kähku ja meenutada, näiteks kevadel öeldi, et näete kõikamas restoranid kinni, sellepärast et inimesi ei ole, aga inimesi ei ole mitte sellepärast, et oleks keelatud minna olnud vaid sellepärast, et nad ise lihtsalt ei läinud, kuna, kuna hirm ja teadmatus oli päris suur leib, eks me teame sellest viirusest ju nii palju-palju rohkem, et mulle ka väga vedanud tegelikult imponeeris sõnum, mida ka näiteks sama eilne pöördumine kandis, sest et teeme niimoodi, siis me hakkame käske ja keelde kehtestama. Üks asi on muidugi puhtalt juriidiline, nii palju, kui ma olen aru saanud, näiteks endine õiguskantsler Allar Jõks ütleb, et noh, et ei ole võimalik praeguste seadusnormide raames mingisuguseid karistusi näiteks maskide kandmata jätmise eest rakendada tagagi. Olgu, las juristid vaidlevad, teine asi muidugi on see, et mida üldse peaks selliste karmide piirangutega saavutama. Lugesin huviga. Te olete neid debatte näiteks Suurbritannias enne seda viimast lockdowni, kus minu meelest oli väga tervemõistuslik, oli seemnetega, aga mida me tahame, kui me tahame nii-öelda seda nakkust tsüklik korraks murda, siis mis eesmärgil, kas selleks, et võit aega, oletame, et tõesti meie suhtlus suvel teha piisavalt ettevalmistusi uueks laineks ja veel aega vaja, no siis võib-olla küll. Aga kui me teeme lihtsalt niisama selleks, et tõmbama nakkuskordaja korraks alla nakkusele alla sisse sõu kolmas laine tuleb täpselt sama vääramatu jõuga nagu teinegi EKRE peab olema mingisugune selge eesmärke Eesti praegu hetkel nagu nentisime, et hetkel peab meditsiinisüsteem vastu. Kui me suudame seda levikut hoida, ohjes Bernardi tappa kõiki kõiki vahendeid kasutades, siis hakkama. Kusjuures tõepoolest Suurbritannia läks, nüüd sulges ennast nii-öelda siis ka siseriiklikult erinevaid piirko erinevates piirkondades on erinevate erinevate reeglid erinevad piirangud, sõltuvalt siis nagu selle nakkuse leviku leviku hoole, aga, aga põhimõtteliselt läks Inglismaa kinni ja igapäevase tantsulugejana on minu jaoks huvitav nagu lugeda, kuidas ma tunnetan läbi ajalehe paanikat, et tegelikult see noh, nagu see hirm ikkagi selle suletuse ees on, on väga suur ja samas ka nagu arusaamine, et, et me ei saa kuidagi nagu selle selle viirusega hakkama, nii et selles mõttes on see Eesti olukord väga okei. Ja teistpidi ma ei tunneta läbi ajalehe Eestis paanikat, aga ma tunnetan tegelikult väga reaalselt paanikat endavanuste inimeste puhul, 40 50 aastaste inimeste puhul, kellel, kellel ma näen varasema, ütleme, vaimse terviseprobleemideta ajaloo puhul, et et on, on, on juba tekkinud vaimse tervise probleeme, kas siis depressiooni või ärevuse näol ja need ei ole nagu mängu, vaid need on päris päris asjad, kus on olnud ikkagi vajadust medikamentidest sekkuda ja seal on siis nagu kahtest kahte tüüpi nagu nähtusi, mida, mida ma märkan, on, on siis üks variant, kus on lastega pered, kellel on hirme toimetuleku ees nagu majandusliku toimetuleku ees, kellel on, kes on siis seal vahepeal töö kaotanud ja paanika siis nagu kiiresti tööd saada ja ega siis ka arusaamine, et ma pean sellest tööst nagu Ma ei tea, kõigi küüntega 10 küünega kinni hoidma ja, ja see omakorda tekitab stressi kuni kuni nagu äärmuslikkuseni ja siis teiselt poolt üksikud inimesed, nii 40 viiekümnesed, kelle see siis kevadine kevadine suletus võimendas, seda üksindust tunned ja praegu ainuüksi hirm sellest, et see kõik uuesti, see üksindus võib tagasi tulla, tekitab neis nagu selliste noh, ma ei tea elektrišokiootuste, selliste Niukest õuduse õudusootust, mis, mis ei tee olukorda mitte kuidagi nagu paremaks. Vaata Kristen, kui sa ütlesid, et milleks me siin asju kinni panema või milleks võiks piirata, et asju noh, meil on üsna paljulubavad vaktsiini katsetused praegu käimas, millest võiks justkui eeldada, et kuskil järgmise aasta teises pooles võiks olla vaktsineeritus ühiskonnas nii kõrgel juba piisavalt, et ei peaks enam enam kartma. Ma nakatuvus, et see võiks olla üks põhjustest. Aga kui, kui vaadata seda asja tervikuna, mis meil siin hetkel toimub. Maskide kandmine on kõik tore, ma saan aru, et on teaduslikud artiklid, mis ütlevad, etta, nakata, tõus võiks pisut langeda sellest, et kui maski kantakse, aga tegelikult no mina vaatan teda niiviisi, et kui sul on rasestumisvastane vahend, mis töötab või tähendab rasestumistõenäosust viie protsendi võrra, siis ei ole väga hea rasestumisvastane vahend. Ehk siis tegelikult kui me räägime asjadest, mis nakatuvus päriselt vähendavad, need on inimkontaktide vahendamine. Need on olukorrad, kus inimesed võib-olla ei. D kõiki neid asju, mida nad päris viirusevabas keskkonnas tahaksid teha. Siinkohal mõtlen ka loomulikult kaks korda nädalas teatris käimist, aga kuigi teatri kohta meil ei ole väga häid näiteid, et seal oleks tohutuid koldeid olnud, aga mille kohta on häid näiteid, on laulukoort näiteks meil oli siin sel nädalal toodi välja üks noorte laulukoor, millest viirus levis edasi 10-sse kooli. Mingisugused sellised huvitegevused, kus inimesed käivad õhtuti suurel hulgal istumas ja alkoholi tarbimise, eks ole kus tahes-tahtmata hääled tõusevad, kus pritsmed lendavad igale poole, kus aerosool on üleval. Sellega me oleme muidugi tegelenud nüüd uuest nädalast kui öölokaali, mis ei ole parasjagu teatrid ja kontserdisaalid peavad 12-st oma uksed sulgema. Ja seda ligi 10000 eurose trahvi ähvardusel. Et tegelikult võiksin lisaks maskidele ka iga inimene ju mõelda, et vastavalt sellele, kui koroonakartlik ta on, et, et kas kõigi nende asjadega, millega talle meeldib tegeleda, on hetkel vaja tegeleda. Sellepärast, et noh, niiviisi viirus levib ja loomulikult meil on ka probleemid kohtades, kus koroona nakatad Su nakatunutega, lähikontaktsed inimesed ei jää eneseisolatsiooni ja tihti muidugi sunnitult, sellepärast et kui sa ikkagi kui iga euro Narvele, et siis sa mõtled, et aga äkki ikkagi mul ei ole, ma tunnen ennast täiesti hästi. Ma lähen ikka tööle, lähen ikka mai tea, poodi lähen ikka igale poole, et et see on see teine probleem, eks ole, et ainuüksi maskidega sellest asjast üle ei saa. Jaa jaa, noh jah, et tõenäoliselt nad mingil määral ikkagi aitavad, aga see ei ole nüüd see imerohi, et me nüüd paneme maskid ette ja teeme, elame oma elu samamoodi, nagu me tahame seda elada ja siis nakatuvus kaob ära, et, et see ei ole see, kuidas see asi toimub. Christian juhtis enne saadet ka tähelepanu sellele, et, et Euroopas on palju riike, kus maskid on kohustuslikud olnud ja tegelikult ei ole need andnud statistikas mitte mingisugust mõju. Võimalik, et, et, et oleks veel hullem olu olukord olnud, aga, aga, aga tegelikult need riigid ei ole, ei ole, kuigi eeskujulikud nakatumise piiramisel. Võimalik jah, et see mõju oleks, mõju ikkagi on, aga lihtsalt tuleb, see nakatumine läheb ikkagi üles, et üks komponent ongi, et te ei tohi inimestes tekitada võlts turvalisust, parem maski pähe ja kõik on korras. Kõik, aga teadlased rõhutavad, et kõik asjad töötavad koosmõjus ja aitavad vähendada riske, mitte midagi vältida, mis nüüd lõpuks hakkab eravähem vältima riske, on täpselt need 100 vaktsiini, mida sa tulid ja me peame aru saama, et kõige, kõige pimeda võib-olla ongi nüüd enne koitu see viimane vastik talv, kus tulevad suured piirangud, aga tegelikult on väga korralik selge lootuskiir üleval see need teadaanded, mis tulite siis Faizer ja peant ehkki kohta, kus nad ütlevad, et 90 protsendilise tõhususega vaktsiin panid juba ostma Euroopa Liidu sadu miljoneid doose ennetavalt, teises riigis, samuti, et eluga meil siin praeguses maailmajaos, kus male märjaga rikaste riikide klubiks, kus meie ees ka ütleme, Euroopa Liit seisab, meil läheb päris hästi, et me saame need doosid ilmselt kätte, et noh, praegu ma vaatan, mis on nagu selline võimekus vaimas toota, öeldakse, et sel aastal juba mingi 50 miljonit, mis on väike, arvestades ärritas see vaktsiin vajab vähemalt ka kahte doosi. Aga järgmisel aastal räägitakse ühest koma kolmest miljardist, aga nüüd on küsimus vormingute logistikas, kuidas Kreeka laiali jaotatakse, see vajab see konkreetne vaktsiin on vaja ülikülmikut, ratuur umbes 70 ja tõepoolest midagi sellist ja nii edasi, aga põhimõtteliselt on inimkond suutnud viiruse juba teoreetiliselt seletada, nüüd tuleb siis see asi ka praktilist ellu viia. Ja siis Faissar juba on, ainult ainult üks nendest olid üsna kavala, tuli välja võib-olla esimesena ma teatega, et tegelikult on neid teisigi AstraZeneca ja Oxfordi jama ja puha, et kui see üks võib-olla kõiki teenustele tööta teise rikkamas töötavad, ehk siis kui me siiamaani elasime, teatud ebakindluses töötatakse, välja vaktsiin rääkinud, ei tööta siis tegelikult ehk kes on ametlikult esialgsed tulemused veel siis juba niipalju kui paneb vaadanud hinnanguid, et küllap on vaktsiin olemas, me oleme selle viirused tegelikult võitu, tüüp peab vaatama, et meri, Asextaal sellel talvel veel liiga palju laamendada. Kusjuures ma ütleksin selle vahel, et me, ma ei tahaks, et meie jutust jääks kõlama, olete just nagu veni üsna maskidel ei oleks mõtet, et ma isiklikult arvan, et, et kui on mingigi nagu tõenäosus, et need aitavad viiruse levikut tõkestada, siis, siis jumala eest mul ei võta tükki küljest ära, et maski kanda ja ma teen seda hea meelega, aga, aga sa just juhtisid tähelepanu sellele, et et meil on viimane talv, mida, mida, mida nagu üle elada ja leppida selle siis viiruse olemasoluga, siis, siis ma tunnistan, nooremate inimeste puhul märkan just nooremate siis nagu 30 ja 50 vahel nooremate, selles mõttes nooremat, et et ma näen, et näiteks ütleme alla kahekümnesed ja alla 20 viiesed, nagu on, väga hirmunud selle viiruse suhtes, ilmselt on see nende elu nagu üks suuremaid suuremaid selliseid kriise, mida nad üldse kõrvalt näevad ja, ja nad nagu suhtuvad sellesse võib-olla hirmunumalt, kui, kui need, kes on näinud ka näiteks nõude liidu kokkuvarisemist või noh, nagu kes on näinud oma elus teistsuguseidki, kas see on ainult üheksakümnendaid. Lähedal see põlvkond, kes ütlevad, et võtke hanerasv viina, minge sauna ja traktoriga. Jah, täpselt, et, et, et tõesti, et jah, see nende vanem põlvkond, keda ma nimetasin siin praegu nooremaks 30 50 vahel, et, et nad käituvad selles mõttes nagu üllatavalt, et ma kohtan ka sellist suhtumist, et mida hekki põen siis läbi, et et, et pigem on olulisem nagu inimeste jaoks säilitada see normaalsus, et säiliks normaalne elu või tavaline elu ja mitte elada nagu siis selle viirusega viirusega koos ja, ja kuni siis selleni, et aga mis seal siis ikka põen läbi, mis tähendab seda, et tegelikkuses see võiks tähendada statistiliste haigusjuhtumit suurenemist, tõsi ka tulevikus siis ka võimalike antikehade olemasolu suuremas suuremas populatsiooni osas, aga, aga noh, see seda nagu see ei ole mõõdetav või see ei ole nagu paberile pandav sellisel moel. Üks näide muidugi, kus võime ka igasuguse riikliku meditsiinilise sekkumiseta näha, et et elu nii nagu tavapäraselt ei lähe edasi, on seotud sellega, et inimesed jäävad haigeks, teda lähikontaktsed pannakse isolatsiooni ja lõpuks pole enam töötajaid võtta, et sel nädalal ju päris paljud avaldasid pahameelt Omniva üle, kes kes vähendas siis oma lahtioleku aegasid, kuna neil lihtsalt on inimesed koroonas või siis koroona kahtlusega sunnitud koju minema ja see hakkab juhtuma väga paljudes ka teistes sektorites. Ütleme, et üks kõige rohkem ohustatud sektor selles valdkonnas on politsei, kui politseinikud peavad nagu massiliselt, kas või ainult sellepärast, et, et lähikontakte on haige olnud, peavad isolatsiooni jääma, mis tähendab seda, et, et tegevpolitseinike hulk, kes, kes saavad olla teenistuses, väheneb, et, et see tegelikult on juba täitsa selline siseturvalisuse risk, et mida, mida peaks silmas? Just või on nad arreteerinud Korona haige parasjagu. Ma nii palju neid sellepärast veel ei muretseks, aga jah, mul on head kolleegid, kaks tükki, kes põdesid koroona läbi said selle välisreisil, et ja praeguseks nad on mõlemad terved ja saavad täitsa vabalt Euroopas ja üle terve maailma ringi liikuda, nii et nad ei pea midagi kartma. Äss käes, neil on, neil on see läbipõdemise dokument ja sellega nad ei pea jääma kuskile ja eneseisolatsiooni neid lastakse igalt poolt üle piiri, et kohati teeb tegelikult kadedaks. Aga see esimene lööb ikka valu sellele näiteks ma just eile rääkisin belgia presidendiga, kes ütles, et nendel on tõsine probleem näiteks haiglates, et arstid on tihti koroonapositiivset ja, ja nüüd on nad leidnud seal mõnedes haiglates kokkulepe, et ennast tervena tundvad kaaseptomaatiliselt arstid, kes on koroona positiivsed, võivad ravida koroona positiivseks, vastasel korral oleksitel tõsine puudus lihtsalt arstidest. Aga loodame, et meil ikkagi koroonalevik. Et see ei jätka suurenemist. Ilja ütleksin siia vahele, et öeldi, et on juttu sellest, et on asümptomaatilised positiivsed ja siis see nali on selles, et vanasti öeldi nende kohta terved. Ja loodame, et saame sellele koroonalevikule ikka kuidagi piiri ja me ei pea siin laiemaid piiravaid meetmeid hakkama. Mida me peaksime aru saama, et levik praegu laieneb ja see on, see on paratamatu. Küsimus ongi selles, et kas me suudame seda nii-öelda tõusulainet hoida enesele ohjeldatava sviidis, et me ei tohiks ta mitte mingeid illusioone. Järgnevate nädalate jooksul tuleb veel väga palju nakatunuid juurde, et selle peal, aga mitte paanikasse siis minna. Võtkem rahulikult. Pisut vähem kui nädal tagasi oli Tris selline saade, nagu räägime asjast Tre raadios, kus EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme ning Europarlamendi saadik Jaak Madison vestlesid omavahel, rääkisid muuhulgas ka Ameerika Ühendriikide presidendivalimistest. Ja selle käigus asusid nad positsioonile, et nende presidendivalimiste puhul oleks pidanud võitma Ma praegu istuv president Donald Trump või mitte, siis Joe Biden, kes kõigi andmete kohaselt siiski võitis ilma igasuguste probleemideta ja seadsid kahtluse alla ka Mercy valimiste toimumise aususe. Sellele järgnes selline teatav skandaal, nagu ikka juhtub järgnema sellele saatele räägiti. Ja näiteks Läti püha ja see tipnes siis sellega, et siseminister ja endine erakonna esimees Mart Helme teatas, et astub tagasi siseministri kohalt. Mis on märgiline, et see on nagu esimene kord, kus ekre teeb nagu nähtava sammu tagasi. Ei ole vist esimene kord tegelikult ega seal sellises mõõdus. Mõtlesin sellega on see lugu, et seda, et Mart Helme tahab siseministri koha pealt lahkuda, on sosistatud juba mõnda aega, eks ole saatja kindel, et on räägitud, et ta tegelikult sooviks muud moodi oma energiat rakendada ja see siseministri koht ei ole talle enam mokkamööda, et ja siis on räägitud ka sellest, et kuidas ta ei saa seda teha, sellepärast et see justkui näiks välja nõrkuse märgina erinevate muude kriiside ajal, sellepärast et EKREga on kogu aeg üks kriis teist taga ajamas. Ja hüpoteetiliselt oli jutt, on juttu olnud ka sellest, et just suvel oli tal soov tagasi astuda, teda ka ministeeriumis väga palju näha ei olnud, aga siis tuli Indrek Tarand välja siis välisministeeriumi majandusskandaaliga, kus siis väidetavalt oli Helme kantinud ühelt ehitusobjektilt raha enda enda mõisa remondiks, et mis, mis siis jäigi nagu õhku, et kas see oli nii või mitte mingisuguseid, ütleme, sisemisi sosistamist on ühte ja teistpidi olnud. Igal juhul seadis olukorda, kus Helme ei saanud tagasi astuda, sest oleks näinud selles valgud oleks näinud selles valguses, kui oleks süüdi. Puht taktikaliselt see võis olla ta suhteliselt hea kriisilahendusviis, et minna ära suure skandaaliga endale kindlaks jäädes öelda, et mind ei saa suukorvistada kõik need väljendid, et nii-öelda omaenda elektoraadi silmis ikkagi õigeks meheks jääda, aga kohtlevad tegelikult nagu lõpuni aru ei saa, et miks valida endale sellist vastastikku, sa oled erakond, kes kes sa seisad ikkagi väga selgelt Eesti riigi turvalisuse ees ja ma ei usu mitte elu sees, et Mart Helme ei saaks arugi, kust tuleb ikkagi suurim julgeoleku garantii eestrile. See on NATO ja selle suurim riik, USA, ükskõik mida me räägime selle enda kaitsevõimekuse tõstmisest, need ei ole 11 välistavad Ameerika Ühendriikide garantii on meile praegu üks kindlamaid asju ja siis sa lähed nokkima juba noh, tegelikult valitud tulevase presidendi kallal, kes teab väga istesse lähedal saatkonnas kuskile mujale, kindlasti saatkonna oskab anda ka hinnanguid, et anda, annab teada, et mis, missugune päriselt teada Eesti positsioone praegu nagu. See oli nüüd hoopis teise tasemega vastane kui siis, kui ta mööda minnes võttis ette soomlased hakkakase nende peaministri kallal. Samad Rootsi ja et see on ikka praegu täiesti või oli täiesti teise kaalukategooria sõim. Ma kujutasin ette, et ma ei tea täpselt, kuidas diplomaatiline suhtlus käib, aga ma, kui ma oleksin olnud peaminister ja saaksin kõne Kentmanni tänavalt, et me paluksime selgitusi, et kujundada oma suhtumist teisse, siis ollakse üsna istage, võib-olla loogiline, ehk siis selles valguses vähemalt Eesti kui riik päästis seekord oma näo sellega, et ta vähemalt formaalselt Päevase palli Mart Helme taganema ehkina. Minu enda hinnangul oli see praegune olukorra jätkumine lihtsalt halvim variant peale selle, mis oleks võinud, seal on siis, kui Mart teivast tagasi astunud, ehk tegelikult niisama väärtusi kandev erakond ei valitsus alles ja jätame teine saates osaleja ju pole ühtegi sõna tagasi võtnud ega vabandanud. Kusjuures ma ka püüdsin siin taustal uurida seda, et, et kas see, et miks siis nüüd tagasiastumine, mis siis, mis siis nagu, mis siis nüüd siis teistmoodi oli, okei, tõesti, see kaalukauss oli seekord oluliselt ütleme, see sõimukaalukauss oli oluliselt raskem seekord, kui, kui ta varasematel kordadel on olnud, aga ikkagi, et, et kas siis helme nagu provotseerisid saaks tagasi astuda, seda nagu tundub, et ja, ja hetkel spekulatsioonid on sellised, et nüüd olekski võinud valitsus katki minna, et, et väidet vähemalt ma ei nüüd testis on spekulatiivne, et isamaaliitlased olid nüüd olid nagu väga mussi läinud. Ja Eesti Ekspress kirjutas ka enda allikatele tuginedes oma kolleegide tööd. Ma hindan, et näiteks Martin Helme olevat olnud mingi hetke juba murdumispunkti ääres, ütled, hea küll, lähme opositsiooni ja Sadalasega valitsuse laskma. Ei, no mis siin veel samal ajal juhtus, oli ju see, et opositsioonile algatanud umbusaldusavalduse Mart Helme suhtes, mis, mis puhul selle skandaali valguses oli kahtlus, et äkki umbusaldus läheb läbi, eks ole. Eriti olukorras, kus isamaaliitlased eriti olid kriitilised, ütlesid, et see ei lähe üldse mitte, mida siin Mart ja Martin Helme rääkisid oma raadiosaates. Ja lõpuks umbusaldus muidugi suunat Reformierakonna poolt Martin Helme vastu ja koalitsioonisaadikud ei osalenud selles hääletuses, mis oli ka natuke indikatiivne, et oli võib-olla natuke niisugune hirm või oht. Et kui palju võiks mingisuguseid hääli minna, siis seda umbusaldust. Välja arvatud kaks koalitsioonisaadikut osalesid, kes andsid oma hääle umbusalduse poolt. Aga ülejäänud oli ikkagi saalist väljas, et aga ma olen enda jaoks ka kuidagi üritanud mõtestada või küsida, et miks või mis oli see eesmärk või põhjus, mille pärast Mart ja Martin Madisson selles raadiosaates selliseid teemasid lahkasid ja niiviisi ennast väljendasid, sellepärast seadsid ka kahtluse alla mitte ainult Ameerika Ühendriikide valimisõiguse, vaid ka eesti omad. Ja mul on mingisuguste väga ühest või selget vastust sellele ei ole, et ma arvan, et see ei ole mingisugune pikem, selgem plaan või kava vaid vaid kuidagi lihtsalt juhtus nii, ja kui ma nüüd üritan mõtestada endaks, miks nii juhtus, et siis mulle tundub kõige usutavam see teooria, et tegelikult EKRE juhtkond jälgib väga tugevalt Ameerika ka sellist parempopulistliku meediat ja, ja mitte ainult meediat, vaid ka igasuguseid Youtube'i kanaleid, igasuguseid sotsiaalmeedialahendusi ja vaatab kasvõi juba selle varastada, et kui vaadata, kuidas seda tehakse, et näha, kuidas mis on seal välja mõeldud, kui efektiivne see on, mis asju annab üle tuua, mis asju ei anna üle tuua. Kuidas nii-öelda oma valijad, et välja tuua, kuidas teda motiveerida? Aga nad võtsid märkamatult trumpi. Aga ma tahan öelda seda, et kui sa istud kogu aeg sellises meediavoos, et tahes-tahtmata jääb seal midagi külge ja trump on nende valimiste järgselt ikkagi väga selgelt hakanud lükkama positsiooni valimistega, oli midagi halvasti, valimistega süstemaatiliselt midagi halvasti, see on trumpi enda sisepoliitiline tegevus, mille eesmärk veel päris lõpuni selge ei ole. Võib-olla ta soovib saada ise tagasi valitud nelja aasta pärast, võib-olla ta teeb endale mingisugust rolli poliitilises süsteemis võib-olla oma mingisugustele lastele, et ma, ma ei oska seda kommenteerida, aga ma kahtlustan jah, et kui sa vaatad pidevalt ja pikalt sellist propaganda meenutad, siis tahes-tahtmata saad sellega pihta, jääd mingi mingil tasemel sellesse uskuma. Mäe ise jälgisin ilusasti palju teavet, no nii-öelda otse allikast ma jälgin huviga Jaak Madisoni postitusi, mida ta tegi ka Ameerikas olles, kus ta võltsingu süüdistused hakkasid tulema, eriti maanteed kodutee reisi peale ja, ja jah, tõesti ta kajas selgelt vastu umbes samasuguseid, mida tegelikult väljendavad praeguse hetke, kui vaadata küsitlusi umbes vaatabki sõltuv küsitluses 60 kuni 80 protsenti Ameerika vabariiklastest, et need valimised kuidagi võltsingutega varastati, see on terves reas suures hulgas Ameerikas valdavalt Trumpi pooldajate hulgas, mitte kõikide Trumpi pooldajate hulgas, aga paljude seas jätkuvalt ka paljude senaatorite kongresmenid ja seal on ikkagi see seisukoht, et kes usub siiralt, kes võtab seda poliittehnoloogiliselt. Et need valimised oleks pidanud minema teistpidi, kui ei oleks olnud mingisugust softi sellele vaatamata tõesti kõik agentuurid, kes jälgivad, ütlevad, et mitte midagi taolist öelnud moodustada teda natuke nagu laiendada seda pilti, ma just vaatasin Portaali naga rahvuslane on toonud ära siis üleskirjutuse endise eurosaadiku Tunne Kelami intervjuust raadio seitsmele, mis on antud vist vist eile või üleeile. Kus, kus ta ta ka, et ikkagi läheb valimisikkagi, võltsiti, ehk siis see mingisugune parempoolne narratiiv on täitsa nii-öelda kehtil ja mingisuguseidki faktikusse. Pole leitud ühtegi reaalset, tõelist kohtud, millesse usud, tegelikult ka trump. Trump pole kunagi saadud Ameerika kohtuvõimu minu meelest kahtluse alla teinud, seda peaaegu igal institutsiooni korral ütlevad, et noh, ei ole mitte midagi sellist. Jaa, jaa, ikkagi see meedia loodud kuvand on olulisem faktidest maa peal, see on tänapäevane Trumpist, son, kommunikatiivne poliitika, tõde on vale ja valesõda orjuse, vabaduse, rahu ja enam, nii et kõik see nii-öelda klassikaline ütleks siis Orwelli poliitika. Aga nüüd rääkides meediasse, on väga huvitav, mis agroameerika suhtuvuse natukene kõrvalteemaga Fox News olenud Donald Trumpiga tõsiselt tülli. Fox News Donald Trumpi. Eks bastioneid, kõik vabariiklased 80 protsendi vabariiklastest jälgiv Fox Newsi peamiste uudiste allikana ja nad hakkasid juba kohe, kui ta hakkas tulema hääled, kus oli näha, et trump mõnedes osariikides kaotanud hakkasid Tapa välja need õiged teateid, et noh, ikkagi tõstist pigem kaotame. Ja see tüli läks lõpuks nii suureks, et kui oli Trumpi pressiesindaja, kes ka rääkis ETV otse-eetris pressikonverentsile, kuidas valimisi võltsitakse Fox News, tõmbas ta lihtsalt eetrist maha ja nüüd pälvinud trumpi, ma ei tea vista kümneid viite, kus ta väljendab oma sügavat pahameelt. Robert mördokija tema impeeriumi suhtes ja näidissaapaga hakkab edasi saama, aga aga seal rindel on mingi huvitavaid selliseid lõhestumise tulnud. Ja ma tuleksin Eestisse tagasi ja selles mõttes on huvitav, et siin selgelt on mingid teie jutust aru, et mingisugune rollisegadus toimunud ja samas ma saan aru isamaalastest välisminister Urmas Reinsalu seda kaitsta ja kaitseme seda Jüri Jüri Luige, kes peavad nagu ilma rolli segadused täiesti selgelt silma vaadates USA diplomaatiat ajama, kätt suruma ja vaatama ja ka tõsist juttu rääkima kogu selle mõistmise juures, mida sa, Krister ütlesid, et, et NATO on meie suurim julgeoleku garantii. Paraku USA on NATO suurim rahastaja, et me oleme. Pea ja jalgadega sees selles, et USA heatahtlikkus on meile tähtsam kui, kui, kui nad ise võib-olla seda tahaksime tunnistada. Jah, aga et rääkides siis Eestist, et tõsi, et võib-olla EKRE ja helmed tunnetavad trumbi langus, võiks justkui tõmmata tuult välja nende purjedest ja see on võib-olla ka see põhjus, mille pärast nad olid nii häiritud eelmisel pühapäeval kogu sellest temaatikast. Aga pikas perspektiivis loomulikult niiviisi edasi minna ei saa, et pigem on Biden. Ei ole tõenäosust, et Biden ei oleks Ameerika Ühendriikide järgmine president ja ma arvan, et kõik siin Eestis saavad siiski aru, et asja eest teist taga tüli norida ei ole vahet. Aga kui nädala jooksul siis on palju räägitud erinevatest inimestest, kes võiks saada uueks siseministriks, siis nüüd reedel teatas partei, et selleks saab Alar Laneman endine sõjaväelane, praegune EKRE fraktsiooni liige, EKRE liige, parlamendist kes siis on senini jätnud mulle vähemalt üsna sümpaatse mulje. Selge silmavaatega ei ole, kuidagi, ei tundu ebaintelligentse no tal on, näib ka oma mingisuguse mõtted, oma loogika. Ma ei tea EKRE kohta suhteliselt hea valik, ütleks selle kohta. Ta ongi ütleks suhteliselt või väga hea. Ja, ja kui on räägitud palju sellest EKRE le EKRE ei leia enda fraktsiooni sees ehk siis riigikogust, ministri ministriks sobivaid inimesi, siis tundub, et Laneman täitsa täitsa nagu sobib. Ja samas ka varem välja käidi, Veides oli Leo Kunnase nimi, et noh, ka temal on ikkagi selgelt tugev loogiline mõistus võib-olla noh selgelt vähem selliste suure organisatsiooni juhtimiskogemust kui Lanemanil. Aga ega ma muud ei oskagi öelda, kui, et kõik see, mida sa kirjeldasid, on olnud senise praktika puhul üks kindlamaid pileteid, et ministrikohta võib jääda üsna üürikeseks, kui seal ikkagi selge, tugev ja kes ei allu tingimata siis isa ja poja suunistele. Ma ei tea, kuivõrd see nüüd paremini paika ka ilmselt selliseni sellist karjääri teinud inimene omab ikkagi väga selgelt iseseisvat mõtlemist, siis ei pruugi seda väga kauaks jätkuda. Vaatame, kui me, kui palju kiitvaid sõnu sai siis väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu omal ajal ja tema tähelend Eesti otsas jäi väga lühikeseks. Kaimar Karu kindlasti ja oli väga tugev spetsialist ja oma sektoris ka hinnatud, aga, aga no Laanem mani puhul ma ikkagi noh, ütleme, et tal annab väga palju krediiti ikkagi suure organisatsiooni juhtimiskogemus, kus, kus tuleb koostööd teha erinevate isiksustena ja, ja ka ütleme tangot tantsida, et kord sammu tagasi võtta ja siis teise sammu edasi minna. Et see võib-olla võib-olla on, on kasuks, aga tõsi on ka see, et et Martin ja Mart Helme juhtimisel on EKRE on väga nagu üheplaaniline, et, et seal võib selline tango tantsimine mitte sobilik olla, tulebki ainult lineaar liikuda. Eks vaatame sel juhul võimalik, et ka ka see partei on arenemisjärgus, seesama Eesti Ekspressi artikkel, millele ma viitasin, seal öeldi ka, et kui siiamaani, et tema oli need partei kas või fraktsiooni koosolekut sellised nii-öelda pigem käte harjutused lasutamises juhtidele, siis nüüd oli juba päris palju teravaid ütlusi ka ka viimase kriisi ajal tulnud seal. Mõtlesin, et on tõsi, et võib-olla Leo Kunman oleks olnud selle, ütleme selle eelmise Kunnas Kunnast, vabandust, Leo Kunnas oleks olnud, oleks olnud sellise eelmise joone võib-olla selgem esindaja, et ta on olnud väga sirgjooneline, väga enda põhimõtetes kindel, aga ka noh, ütleme. Niisuguse vastuolulise kuvandiga, et seal oleks ka kindlasti olnud silmapaistev hulk neid, kellele tema isik on vastuvõetamatu ja siis siis laanemann, ses mõttes ütleme, demokraatlikum valik või noh, nagu laiemale ringkonnale vastuvõetavam Ja kui sa tõid siia mängusele karu võrdluse, siis Laneman tuleb partei seest siiski, et talle on parteises sidemed. Tal on seal sõbrad, nagu ta on ise öelnud, ehk siis, et tal on kontaktparteiga oluliselt parem kui Kaimar Karu seda kunagi sai olla, eriti veel arstidelt, Kaimar Karu isegi liitunud parteiga kordagi. Ja kusjuures ka laanemann on seotud ju ka Eesti reservohvitseride koguga ja tegelikult reservohvitseride kogus on on väga suur hulk EKRE toetajaid, nii et tegelikult mingisuguse hulga EKRE toetajaskonna aga on tal väga suur. Ja tal on ka rahva mandaat olemas Riigikokku ja kusjuures sellega on üks niisugune huvitav vangerdus veel, et Mart Helme otsusega lahkuda ministri kohalt ja Ta parlamentipidiselt lahkuma Mart Helme, asendusliige Urmas Espenberg. Ja nüüd kui Laneman saab siseministriks, siis Urmas Espenberg saab oma koha tagasi. Aga selle eest, et ta lahkuma pidi, ta sai hüvitist 26000 eurot. Mis jääb talle sellepärast, et seadus niiviisi ette näeb ja ei noh, ta küll tehakse talle ettepanek tagasi maksta, aga Espenberg ei ole veel öelnud, et kas ta tahab sellest loobuda või mitte. Võiks ka mõelda, kuidas näiteks Keskerakond võiks oma võlgadest lahti saada, et kui nad ühekaupa oma fraktsiooni liikmed kõik sisse-välja liigutaksid parlamendist, et siis saaks ju selle raha kokku. No meil oli üks, üks minister, kes oli ametis ühe päeva ja pärast eeldas ka selle eest mingist kolmekümned, tuhanded. No eks see süsteem on meil naljakas, võib-olla jah. Nii, aga siis jätkame rahvahääletuse teemadel, nimelt sel nädalal on siis enam-vähem selgunud rahvahääletuse abieluteemalise rahvahääletuse küsimus, see siis võiks olla. Kas abielu peab jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks, kuigi see ei ole veel lõpuni kindel, sest koalitsioonierakondade riigikogu fraktsioonid arutavad, milline see küsimus peaks tulema, aga, aga suure tõenäosusega ta sellisena ka sinna eelnõusse jõuab. No ma isiklikult muidugi arvan, et et see rahvaküsitlus on natukene asjatu või, või tobe isegi sellepärast, et kõik Eestis kehtivad seadused ühekaupa rahva rahvahääletuselt läbi lasta, noh ma ei näe selleks ilmselgelt selgelt vajadust, aga noh, loomulikult me saame aru, et siin on see poliitiline punktide otsimise küsimus, mida EKRE soovib selle pärast EKRE toetajate hulgas on suur osa inimesi või selge selgelt kõik enam-vähem toetamas mõtet, et abielu peaks olema ainult mehe ja naise vahel niiviisi igavesest igavesti teiste parteide toetajate hulgas on see no võib-olla mitte nii ühtne. Aga kuidas teile tundub, et kuidas see küsimus on, on selge ja üheselt arusaadav? Ma tooksin siin välja, et Varro Vooglaiu tugeva juurataustaga inimesed, kes ütles, et tema meelest ei ole et tema ütles, et seal on puudu sõna üksnes või ta peaks kuidagi olema niimoodi, et praegune sõnastus jätab, tema meelest on võimalused hea küll, mees, Laina küll, aga võimalik, et ka tegelikult teised variandid ehk siis ka ütleme selle poole esindajate meelest see küsimus ei ole väga selge ja. Noh, jätkuvalt, kuna on raske aru saada, millist probleemi see lahendab, kui ta lihtsalt põlistada praegust olukorda, siis on väga raske üldse mingit seisukohta võtta, kas küsimus, kui selline, et kas see, et meil on praegu olukord selline? On on hea? Selle, sellele küsimusele saab vastata, et jah, on hea või ei, ei ole hea, mida teha teadmisega, kui tuleks näiteks enamus, et ei, ei ole ja sellele see referendum küsimus kuidagi vastust ei anna? Et selles mõttes ma olen suga nõus jah, et kui tahaks sisukat küsimust küsida, siis tuleks küsida, kas Eestis võivad abielluda ka mees ja mees või naine naine ja siis saada sellele küsimusele vastuse, on see justkui sisukas ja informatiivne, ehk siis inimeste käest on küsitud, kas kehtivat korda muuta saades vastuseid kehtivat korda ei tasu muuta, siis seda ka ei muudeta ja nii on, eks ole. Et sellisel kujul, et kui me küsime inimeste käest, kas kehtiv kord peaks edasi kehtima ja mis on see lahendus, mida saama, aga no loomulikult, eks ole, meie saame tegelikult kõik aru, et tegemist on puhtalt poliitilise üritusega, kus EKRE üritab oma valijaskonda laiali. Isegi sedavõrd, et ma saan aru, et selle selle nädala alguses esmaspäevase skandaali Martin Mart Helme tagasiastumise, noh, nagu üks argumente oli ka see, et astuks tagasi selleks, et päästa referendum, et nagu sa isegi mainisid, et Eesti Ekspress mainis end allikale allikatele tuginedes, et Martin Helme oli valmis juba, et ah Lähme siis opositsioonil taandume valitsusest ja, ja partei tahtis päästa püha üritust ehk referendumit ja, ja ohverdas osalt siis ka selle selle nimel. Mart Helme kirjutas siis sellel nädalal Eesti Eesti Ekspress, mis aga mulle nagu huvi pakub, on see, et et kuidas see referendum peaks toimuma näiteks koroonakriisi valguses, et, et see on praegu ette nähtud toimuma aprillis, me mäletame eelmise aasta aprillis me, meil ei pruugi olla selleks ajaks tegelikult koroona täies mahus kontrolli all see tähendab seda, et võib-olla vägagi soovituslik see, et see toimuks toimuks elektroonselt, et inimesed eelistaksid elektroonset valimist, selmet minna isiklikult kohale valimisjaoskondades ja ma näen siin juba nagu ette mingeid sõlme selles ekre ekre peas, et et kes, kes seal noh, EKRE on kogu aeg olnud elektroonsete valimiste vastu võtnud üle siis nagu Keskerakonna iidse positsiooni, et et erakorralised valimised on saatanast ja mul on muud ratsionaalset põhjendust, seal ju ei ole. Või et noh, need pole turvalised, aga jah, tõesti, et kuidas siis kuidas nad siis nagu seal aprillis tegelikkuses toimima hakkaksid ja kuidas see asjaolu, et, et et juhul, kui on soovituslik, mitte minna valimisjaoskondades, kuidas see võiks valimistulemust mõjutada? Ei, no ega seal on väga selge põhjendus, mille pärast EKRE on elektrooniliste valimiste vastu ja see on see, et EKRE fraktsioon elektroonilisest häältest on madalam kui mõnel teisel parteil. Kui elektroonilised valimised ära kaotada, siis hüpoteetiliselt jääks osa nendest häältest, mis elektrooniliselt antakse, andmata ja, ja proportsioonis võidaks sellest kõige rohkem EKRE. Et see, see on täiesti arusaadav positsioon. Kuid noh, eks ma arvan, et need valimised on kuidagi organiseeritavad, kanname maski, oleme kuskil väljas, telkides ma ei tea. No see tehnika küsimus, et. See on huvitav vaadata, kuidas, kuidas Iisrael viis läbi valimisi tõstetakse tahtedigibist meenutab meieni koroona tilt, jah. Aga mis puudutab nüüd seda läbiviimisest, päris huvitav, tundub sel nädalal mitmeid arenguid, kõigepealt aktiliseerus ka ka ei Ta layer, mida pole veel tegelikult väga olemaski. Aga siis Tarmo Jüristo astus tagasi Praxise mõttekoja Praxis juhatuse juhataja kohalt ja hakkab seda kampaaniat vaikselt oled ette valmistama ja organiseerima, et tal oleks piisavalt aega, kuid ütleme jaanuaris kuskile parlamenti debattides juba siis oleks see nii-öelda, aga ei, pool tugevam ja siis tema nagu enda jaks selle dilemma lahendanud, et jah, tuleb igatepidi takistada seda see rahvaküsitlus või hääletus üldse toimuks, aga kui tuleb, siis me vähemalt saame teha sellise suure võimsai ei kampaania. Aga teine asi, mis tuli siis välja, et kamavalimiskomisjon ütles, et aga meie ei ole ju valmis, me ei ole valmis neid e-valimisi korraldama, selleks ajaks Belavne arendused, mis on planeeritud oktoobrikuusse, meil on omad plaanid ja, ja me ei saa sellega valmis, nii et nii-öelda kui tahta väga konservatiivselt väljendada, siis süvariik lõi tagasi praegusele hetkele. No ei ole süvariikley tagasi siin lihtsalt tegelikult valimiskomisjon põhimõtteliselt ütles, et neil on raha juurde vaja selleks, et asjad õigeks ajaks valmis saada või siis tuleb seadust muuta, et võib ka nii-öelda vana süsteemi alusel hääletada, aga tegelikult oli raha küsimus siin ja ma arvan, et eks see raha leitakse, et raha taha see asi ei jää või arenduste puudulikkuse taha. Aga mis puudutab Jüristajate, seda ei-kampaaniat, siis tegelikult ei ole, tegemist ainult ei kampaaniaga tegemist on olukorraga, kus luuakse kodanikuühendust, mis siis hakkaks ühiskonnas liberaalsema poole teemasid esindama ja ma ütlen, et see on tegelikult väga sümpaatne, et ma olen aastaid, et väga hinnanud sihtasutus perekonna ja traditsiooni kaitseks, minu meelest on see üks väga ilus näide kodanikuühiskonnast, kus sul on inimesed, kes oma maailmavaadet erarahastuse toel annetusi kogudes ühiskonnas noh avavad ja ka seda edendavad võrdlemisi selliselt, läbipaistvalt, eks ole, ja, ja ma väga austan seda asja, ma arvan, et, et see on see, kuidas ühiskond käima, et meil ei ole niiviisi. Et meil kõik asjad peavad tulema kuskilt riigi tasandilt vaid vastupidi, et kui kodanikud näevad, et mingi asi võiks olla teisiti, et siis nad argumenteeritult mõtestatult tegelevad selle asjaga ja ja näiteks sellelt samalt sihtasutuse, perekonna ja traditsiooni kaitseks on ka oma välja anna objektiiv, eks ole, nad suhtlevad sarnase maailmavaatega inimestega ja ja edendavad seda. Suudavad anda sõnumit edasi arusaadaval moel. Ja absoluutselt ei, ma ütlen, et, et ja tegelikult, et sinna kõrvale luua ka liberaalne sarnane organisatsioon, et see on kõik väga tore. Täidaks korraldama küsitlusi, et kuna siiani tuleb päris palju selleks, et nii-öelda ühiskonna võib-olla natuke kujundavad või suunavaid küsitlustulemusi tuleb siis läbi ühiskonnauuringute instituudi, kus küsimused ei ole võib-olla sotsioloogiliselt kõige korrektsemalt esitatud, siis noh, näiteks on üks variant hakata kõrvale pakkuma alternatiivselt pilt Eesti suundumustest on näiteks, aga me oleme vaadata kas või neid eurobaromeetri uuringu, mis näitavad, et tegelikult on Eesti ühiskonda üsna kiiresti muutma Tomas hoopiski salliva maksja liberaalsemaks hoopis rohkem kui see võib-olla meediapildist välja paistab. Aga tulles tagasi selle rahvaküsitluse juurde, et saab olema päris huvitav, kuidas parlamendist läbi läheb, et ta näitaks sõbra, sotsid on lubanud põhimõtteliselt rakendada täis obstruktsiooni. Lugesin veel enne siia tulekut Toomas Jürgenstein endise religiooniõpetaja kommentaar, et nad saavad aru, et see paljudele nende valijatest ei meedia, sellepärast et noh, selline olemuslikult demokraatia takistamine kaetada võtnud endale seisukohaks, sest seal on niivõrd põhimõtteline, nii et nad teevad seda ja kui ka teiste eelnõude puhul, mis on aeg-ajalt olnud, kus esitatud võib-olla tuhandeid ettepanekuid, et takistada vastuvõtmist, saab siduda selle usaldusküsimusega ja arutelu kõrvale jätta, siis need küsimused saavad tulla ainult tähendab rahvahääletusele küsimuse panek, muu teemana saab tulla ainult riigikogust, mitte valitsuselt, tähendab seda, et valitsuse usaldusküsimusega seda siduda ei saa, parlamendiarutelu vältida ei saa. Põhimõtteliselt on võimalik seda väga pikaks ajaks halvata kogu selle asja arutelu, nii et näib, et kuidas siis sealt edasi läheb. Kusjuures tuleks hüppaksin, kuidas liberaalse maailmapilt propageeriva organismi ütleme liikumise siis tekitamise suhtes, siis siis ma olen pannud tähele, et viimaste viimase paari aasta kahe aasta jooksul on tekkinud üks uus sõimusõna ja see on liberaal, selle sisu nagu täpselt ei tea, mis, mis nagu tähendab, aga igal juhul on see nagu väga midagi väga õudsat, et keegi on liberaal, siis see nagu on, põhimõtteliselt on, see on ikkagi väga-väga vänge kraadiga sõimusõnad. Venemaa rahandus liberast. Nii et noh, ma ei taha, et kindlasti konservatiiv muutuks sõimusõnaks, vaid pigem, et et see maailmapilt oleks lihtsalt kuidagi nagu pehmem, et, et meil on võimalus ikkagi mahutades ja Eesti katuse alla erinevaid erinevaid inimesi erinevate maailmapiltidega No kui nüüd, et Trumpi valimiskaotuse lähenes, siis tuli päris palju analüüse maailmas ka sellest, et kuidas, mis on juhtunud üldse maailmas konservatiivsuse ka see, mida esindab trump ja tema järgijad ei ole mitte mingil viisil leheda klassikaline konservatiivsus, lesta, äärmuslik reaktsioonile, et pigem oleks kogu maailmale hea kuseda. Klassikaline konservatiivne mõtteviis, mis on tegelikult maailma edasi kandnud, saaks uue, uue sisu ja uue, uue hingamise, aga ma tõin veel takso veel tuua veel korraks nendest e-valimistest, et kui oleme rääkisime EKRE kahtlustest, siis tuleb praegu selles samas skandaalsest saates tegelikult peale selle, et me norisenama suurima liitlase kallal seati jällegi üsna tugevalt rünnaku alla Eesti üks edu aluseid, ehk siis e-valimised, kus kus Mart Helme toona veel siseministri rollis ütles, et on väga suur tõenäosus et et mitte tõelise, vaid otsetan. Mõtlesite, tsiteerin, et kümned tuhanded inimesed, kes ei ole mitte kunagi valimas käinud ja kelle hääleta vabade, kelle häälega võimalik kantida e-valimistel ei hääldaks ja kallitaksegi ja tulevadki ja siis kui tulevad, siis Reformierakond võitis valimised ülekaalukalt, ehk andis mõista, et ka Eestis võistlete valimistulemusi, noh, see on jällegi asi, mis, mis oleks pidanud igas normaalses olukorras ühe ministri juba iseenesest. See ei ole muidugi tõene väide, tuleb siinkohal on valimiskomisjon on ka seda kinnitanud, et selline asi ei ole võimalikki. Aga kui sa nüüd tõid välja selle, et sotsidel on võimalik seda rahvaküsitlust lõputult edasi lükata, obstruktsiooniga tegeleda? Jah, vist hetkel tundub tõepoolest nii, et tundub, et tegelikult, kui sotsid lähevad ja esitavad selle eelnõu rahvaküsitluse ellu ja rahvahääletuse eelnõule miljon muudatusettepanekud, mis on kõik seotud mingisuguse, ütleme triviaalselt asjaga, näiteks selle toimumise tähtaeg, mis siis on seetõttu ka 11 välistavad oma olemuselt, et siis ei ole võimalik sealt justkui nagu üle sõita vähemalt praegu kehtivate riigikogu kodukorra töö ja kodukorra seaduse alusel. Jah, võib-olla hüpoteetiliselt. Ta võib ette näha, et keegi võiks seda seadust kuidagi muuta. Kuid jällegi, et kui seda seadust hakkaks muutma, valitsus näeks küll, ütleme väga kahtlane välja. Et pigem peaks seda tegema ikkagi riigikogu, aga siis on jälle seesama probleem, et riigikogu enda algatatud seadus ei saa siduda usaldusküsimusega. On ka hüpoteetiliselt räägitud mingisugusest asjast, kuidas riigikogu vanematekogu võiks justkui noh, sellest obstruktsioonist üle sõita moel, et et öelda, kas või noh, esitada küsimus, eks ole, riigikogu ette, et, et kas me kas me hääletame, kõik need muudatusettepanekud läbi võime, lükkame need kõik korraga tagasi, aga see on selle seaduslikkus on pigem sihukese kaheldava väärtusega, kas see on niiviisi sellisel kujul tehtav ja kaks, et et ei ole ka päris lõpuni kindel, kas koalitsioonipartnerid sellisele sellise asjaga kaasa tulevad, aga no ma kujutan ette, et praegu meil päris mitu inimest ikkagi reaalselt, et arutab ja mõtleb, kuidas kuidas sotside plaan võib-olla ära hoida või kuidas on võimalik ära hoida. Koalitsioonipartneritest siis noh, näiteks Isamaailmselgelt ei ole enam ühtlane, seal on Siim Kiisler deklareerivad täiesti avalikult oma vastuseisu selle küsitluse läbiviimisele tulema, ütleme, koalitsioonileppele muide seda nad niikuinii enam täita ei kavatse. Sellepärast et koalitsioonileppes on konkreetselt ikkagi mõeldud põhiseaduse muutmise referendumit, mida praegu ilmselgelt tulemas ei ole, mitte mingi valemi. Aga loodame, et mingisugune lahendus ikkagi asjadele leitakse, seepärast, et osa minust arvab ka, et võib-olla oleks sümpaatne, kui see asi laualt maha saaks. Aga siinkohal on vist aeg saatele joone alla tõmmata. Ei jõudnud rääkida eriealist ja hoiu-laenuühistutest, aga küll nendest, et teemadest on veel põhjust rääkida, sellepärast et ega see teema kuidagi läbi ei ole. Kriminaalmenetlus on käimas. Mina olin Huko aaspõllu, minuga koos oli Heidit Kaio. Krister Paris. Järgmisel nädalal on saates Mirko ojakivi Evelyn Kaldoja ja Aivar Hundimägi. Aitäh kõigile kuulamast.