Vikerraadio. Tere, hilishommikut on laupäev ja aeg rahvateenrite saateks. Mina olen Huko aaspõllu ja minuga koos on eetris kolleeg Urmet Kook, rahvusringhäälingust tervist. Ja esimest korda meie saates Urmas Jaagant Äripäevast. Tere, tere. Aga alustame siis võib-olla sellega, et et räägime natukene Ameerika teemadel Ameerika valimistest, presidendi ja Kongressi ja alati valimised on vallutanud meie eetrid, ajaleheküljed terve nädala jooksul. Aga selgust ei ole veel olemas või selgust veel meil ei ole. Ja räägime ka natukene pisut. Koroona nakatuvusest Eestis on viimastel päevadel oluliselt tõusnud ja valitsus plaanib teisipäeval ka uusi piiranguid. Siis pisut võib-olla uuest keskkonnaministrist, mille EKRE volikogu tõenäoliselt praegu kohe varsti ära kinnitab. Ja siis saate lõpuks ka nelja aasta möödumisest sellest ajast, kui külvati seemne, et Jüri Ratase peaministriks saamiseks ehk siis, et sellest hetkest, kui ta valiti Keskerakonna esimeheks, aga alustame võib-olla Urmas, jaganud sinust, sina oled meil saates esimest korda äkki seal võib olla tutvustada ennast pisut raadiokuulajatele, kes sa oled, millega tegeleda? Tegelen ajakirjandusega, olen vist nüüd 13 aastat, 12 või 13 aastat, täpselt ei mäletagi. Ajakirjanduses olnud Eesti Päevalehes Peeennessis. Aastakese olen töötanud Postimehes ja nüüd siis äripäevas, nii et väga erinevates toimetustes enamasti ajakirjaniku reporteri positsioonil ja mida sa praegu äripäevast olen samuti poliitikaajakirjanik peamiselt ja tegelen ka toimetamisele, siis ehk siis lugude vormimisega. Ja sinu huvid on peamiselt poliitika või veel midagi. Sisepoliitika peamiselt jah, on, on viimastel aastatel põhiline huvi, aga mingil määral ka majandustegelikult poliitikaga üsna üsna tihedasti seotud, et peamiselt poliitikaajakirjanikud. Okei, aga lähme siis teemade juurde. Ühe väikese täpsustuse saate sissejuhatuse teeks sinna nii et keskkonnaminister on ikka, kelle ta on ikka elusolend, et ma ei tea, kas sul oli see kogemata see vääratus, ütlesite, mille temast rääkides, aga ta on siiski meil jätkuvalt on meil ministrid siiski elusana, aitäh sulle, Urmet. Aga lähme nüüd teemade juurde. USA presidendivalimised. Nädala alguses. See, kes ütles, et ta teab, kuidas need asjad lõpevad pigem valetas või oli rumal. Praegu ei ole päris lõpuni selge, kuidas presidendivalimised lõppevad, kuigi pigem tundub, et Joe Biden demokraatide kandidaat on valimisi võitmas lähtuvalt eelmisest korrast neli aastat tagasi ükski suurem. Me meedo organisatsioon ei julge veel selgelt öelda, kes võidab. Aga hetkel ei tundu trumbi kasuks võiksid asjad minna. Näiteks HP, mida me siin rahvusringhäälingus järgime, ütleb, et Biden il on praeguseks kogutud 264 delegaadi toetus ja Trumpil veel 214 võitmiseks on vaja kahtesada seitse kümmet. Urmet sina ootasid, et trump võidab, oli nii? Ei, ma ei oodanud seda, vaid meil oli siin üks väike toimetuse sisene ennustus poll, nagu me ikka valimiste eel teeme ja tuleb tunnistada, et mina märkisin sinna, et võitjaks tuleb Donald Trump. See ei kõneleja midagi minu nagu isiklikust suhtumisest, vaid ma arvasin. Ma teadsin seda, et need küsitlustulemuste puhul on ju arvestatud ka seda eelmiste presidendivalimiste seda nii-öelda Clintoni kordajat sinna sisse ja nõnda edasi. Aga kui vaadata neid küsitlustulemused, mis nad tegid, siis mida valimistele lähemale siis need hakkasid näitama ikkagi seda, et see nagu Bideni edu, mis suurt edu ennustati, on vähenemas ja ma arvasin, et trump saab kaalukeele osariikides võidu, aga näed, eksisin, aga aga tegelikult, kui me ju räägime sellest, et et kui me vaatame neidsamu osariike sisse, et võtame sellesama ma ei tea, George ja osariigi on ju näiteks, et et kus on praeguseks loetud 99 protsenti häältest ja kokku on antud ligi viis miljonit häält. Kahe kandidaadi vahe on 4000 häält, et noh, see nagu sisuliselt olematu, mis nagu näitab seda, et, et kuivõrd ühelt poolt ju polariseerunud see Ameerika ühiskond on ja teisalt ka seda, et kuivõrd noh, nagu nagu suur on teatud mõttes nagu juhuse tahe, et kummale poole see kaalukauss nagu kaldud See on nagu huvitav, et mina küll nagu minu jaoks on alati üllatus, et nii palju arvatakse, et kuidagi ennustati suurt Bideni võitu, et mina nägin, mina, need, need nii-öelda ennustajaid, keda ma olen vaadanud, on põhimõttelist, ongi andnud ennustusi, et kas Bideni võit saab olema suur või saab see olema väga-väga tasavägine, eksis. Mina vaatasin neid Atregeeritud Ega mul ei ole nagu jäänud nagu muljet, et see Bidenil ennustati nagu kindlate suurt võitu, et et pigem pigem nagu vastupidi. Mul jäi nagu silma, et peamiselt esimesed nii-öelda osariigid peaksid näitama ära selle nii-öelda tasakaal kui balansijaid, mis sealt nagu tulema hakkab ja need näitasid kohe seda, et et see asi kisub väga-väga võrdseks ja täpselt nii on läinudki, et, et see on äärmiselt tasavägine ja ja ma arvan, et õigus on neil, kes kes siin on öelnud, et natukene on 2016. aasta kordus selle erinevusega. Kui need nii-öelda napikad osariigid kukkusid 2016. aastal pigem Trumpi poole, siis seekord kipub olema teistpidi, et nad kukuvad, kukuvad Biden ja pool aga tõepoolest miljonite häälte juures 4000 häälene vahe või mis, need, mis need lõpuks võivad jääda, majoritaarse süsteemi sisse, nagu otsustab kõik. Aga need vahed on tõesti nagu üliväikesed. No need vahed on üliväikesed mõnedes osariikides, eks ole, sellepärast et kui võtta kas või näiteks California, kus on praeguseks loetud kaks kolmandikku häältest on on Bideni edu 65 protsenti, et see sõltub kõik osariigist, et loomulikult iga hääl loeb ja kui sul on 50 erinevat piirkonda, kus neid hääli loetakse, siis mõned kindlasti ongi siuksed, aga aga noh, kriitilised või, või piiripealsed tulemused, aga ma ei tea, üldiselt on ikkagi räägitud sellest, et et need reitingud, mis siin ennem valimisi olid, need ei andnud päris adekvaatset pilti sellest, mis tuleb selle kohta on ju eesti sotsioloogid ise ka öelnud, et noh, näiteks need, mida meedia väljendad, suuremad ise tellisid, et nende puul olid mõningas osariigis, oli, oli ju selle valimi suurus oli seal 400 või 800 või 1000 vastajat, et arvestades nende osariikide suurus on ju et, et, et nad ütlesid, et noh, nagu ma räägin siin tsiteeri nagu Emori sotsioloogi Aivar Voogi, kes ütles, et noh, et see võis olla üheks põhjuseks, miks need kõik need ei olnud nii täpselt ette. No vot, ega loomulikult sul ei ole absoluutselt küsitlust võimalik teha, et Ameerika valijaid ära küsitleda, absoluutne küsitlus praegu käib just see tulemus kõige ja see on tõsine ja seda tulemust võib-olla ei tulegi veel lähiajal aga oluline riski nagu ütelda ka seda, et, et kõik arvamusküsitlused peegeldavad ju valimiste eelset seisu, mitte valimiste päeva seisund muidugi välja, et paljud inimesed võib-olla ei avaldanud oma ausat arvamust või ausalt valimiseelistust nendele küsitlustega läbiviijatele, sellepärast et mõneti on trumpi toetamine võib-olla noh, avalikult mitte nii tore asi, mida inimene tahab endast uskuda või teistele väljendada. Selle peale võib-olla selles mõttes mõtet nii palju rõhutatud, vaevalt et ka need küsitluste korraldajad on nii naiivsed, et nad arvaksid, et kõik neile nagu tõtt räägivad, et küllap seal on ka see koefitsient sisse arvutatud, aga tõesti, et ega laiem küsimus nende küsitlustel on see diaküll valimiste puhul me saame nagu kohe teada, mis mis tõde oli tegelikult võrreldes küsitlustega ka valimistevahelisel ajal, kui küsitlustega otsustatakse ka muid asju, uuritakse näiteks avalikku arvamust mingite poliitikate elluviimise osas siis noh, ütleme, kui küsitlused on ebausaldusväärsed või meil on nagu kuskil kuklas teadmine, et neil väga palju eksivad, siis on tegelikult tekibki see küsimus, et kuidas me neid tegelikult saame usaldada, kui, kui me küsima mingite poliitikate kohta, et inimeste käest, et või poliitikud ise seda teevad ja uurivad, et mida ja kuidas võiks teha, sest neid küsitud tõsi ju parteide alati korraldavad igas riigis, et et see, selles mõttes ei ole see kindlasti hea, kui, kui need küsitlused sellisel määral eksivad. Üks teema on muidugi ka see, mida ka Eesti näiteks valimiste eel on välja toodud, et küsitluste mõju nagu reaalsele valimistulemusele. Et noh, ma mäletan niimoodi, et kui Keskerakonna esimees oli Edgar Savisaar, siis tema oli äärmiselt häiritud sellest, et kui vahetult enne valimisi tuli välja küsitlus, mis näitas Keskerakonnale suurt edu teiste erakondade ees sest ta arvas, et see saadab tema valijatele sõnumi. Valimistulemus on otsustatud ja nad ei peagi välja tulema temale näiteks need küsitlused, tooringudele kestroni esimees, mis vahetult enne tulid tegelikult noh, nagu nad ühtepidi olid nad toredad, et me oleme liidrid, teisipidi ta ütles toona mitmel korral mitmetel valimistel välja, et et need võivad tuua kaasa selle, et nende valijad ei tule välja lihtsalt. No see on mitme otsaga asi, eks ole, sellepärast et see võib ka öelda niimoodi, et näiteks kõhklejad kalduvad teine fenomeni öeldaksegi küsitluse puhul kõhklejad kalduvad olema pigem võitjate leeris. Aga mis on, selge, on see, et jaanuarist peaks välja tulema siis detailne valimisanalüüs Ameerika Ühendriikides, eks tõenäoliselt sotsioloogid siis lähevad ja uurivad selle läbi, miks miks need prognoosid nii palju erinesid sellest oletatavast valimistulemusest. Aga nagu ma siin ka varem ütlesin, et tegelikult ei ole asjad veel päris selged ja kui vaadata, vaadata, mida teeb trump praegu, et siis see on tegelikult üsna põnev, võrdlemisi pretsedenditu vist Ameerika Ühendriikide ajaloos, sellepärast et ta ikkagi võitleb valimistulemuste vastu kogu hingega. Ma ei teagi, te olete teda näiteks näinud Twitteris tõenäoliselt, mis ta on suuremat sõnumeid andnud, et tuleb lugemine peatada, näiteks ta on tema lähedased kaasvõitlejad, tema perekond on rünnanud valimisprotsessi erinevates osariikides. Ta on teinud erinevaid hagisid selleks, et pidurdada siis mingisuguseid lugemisi. See on harukordne. See on harukordne jah, et iseenesest ei saa kellelegi pahaks panna, kui ta võitleb nagu nii-öelda viimase veretilgani, eks ole, et eriti kui see seis on nii napp ja oleks rumal mitte lasta nendes osariikides, kus see võimalus on neid hääli üle lugeda, et. Asi ei ole ka lihtsalt üle lugema selles mõttes, et ta on läinud pennsylvania's vist olid tema advokaadid tegid avalduse, et tuleb lõpetada häälte lugemine sellel põhjusel. Ta justkui ei saaks vabariiklased neid lugemisprotsessi jälgida piisavalt. Ja kohtunik küsis, et kas teie esindajad ei ole praegu luge lugemisprotsessi juures? Jah, olid, mistõttu kohtunik ei ole seda teinud, ehk siis et mida ma tahan öelda, et mulle ei tundu hetkel ainult Ameerika Ühendriikide senine president, tegelikult ma arvaks, et tal kohtu kaudu noh, loomulikult, et kui on mingisugused äärepealsed asjad sisse tõenäoliselt aga et on võimalik kohtu kaudu valimistulemust mõjutada. Et mulle tundub, et ta tegeleb mingisuguse tulevikupinna ettevalmistamisega noh, mingisuguseks asjaks. Tegeleb ühiskonna mõjutamisega, et et külvab põhimõtteliselt ju sellist umbusku sellesse protsessi tervikuna, et ega, ega keegi ju eeldanudki, et ta võiks olla nagu hea kaotaja, et tema nagu selliseid esinemisi ja iseloomu vaadates, aga mis kõige nukram on see, et ta pole esitanud ju suuremat sorti tõendeid sellele, et tema, tema öeldud suur valimispettus toimub aga sellest hoolimata see mõnedele inimestele tundub usutav. Ma ei räägi siin sellest, et on levitatud ka siin neid tõe pähe ju neid naljapilte, kus mingi pakiautos tõstetakse välja pakaste, kuhu. Tema pealegi häda, hääled või mis iganes, mis seal kuskil tõe pähe ei levitatud. See inimene, kes seda levitas, siiski tunnistas, et levitas seda nalja. Ta levitas seda naljana, aga ma arvan, et seal on publikust osa neidki, kelle jaoks langeb viljakale pinnasele, siis kelle jaoks on üks tõend nendest teistest, mis nad on kuskilt justkui kuulnud, et käib suur valimispettus. Ameerika on suur riik ja seal elab väga palju inimesi, tõenäoliselt seal kuskil ka mingisugune valimispettus toimub, sellepärast et ma ei välista seda absoluutselt. Teine muidugi see ka, et tegelikult. Me oleme harjunud sellega, et me mõtlema, et milline on meie, meie valimissüsteem, et seal on väga lihtne, et sa, kas sa hääletad eelhääletusel või e-hääletusel või valimispäeval on ja et, et see, kuidas USA-s hääletamine toimub, et see on ikkagi väga nagu keeruline. Aga kui teile äratada, et noh, niimoodi kasvavad registreeritud, seda hakatakse kontrollima, et kas ei käi nagu hääleta paberi teele ka koha peal, et et see on mastaap ja see valimiste keerukus, seda enam, et küsitakse ka muid asju nende mõningates osariikides. Et see on sedavõrd nagu keerukamad seal nagu noh, meil ongi see nagu natukene hoomamatu. Lõpeta mõte, et kindlasti seal on kuskil kuskil mingisugune valimispettus toimub, aga kas valimispettus on otsustava tähendusega või on üldse mingisuguse skaalast tsentraalselt juhitud midagi oluliselt mõjutab, kas või presidendi valimistulemus? Ei ole kindlasti mitte. Et see ei ole minu jaoks usutav, vähemalt praeguste tõendite olemasolul ma ei pea seda. Ma pean seda nullilähedaseks, seda tõenäoliselt midagi sellist võiks olla ka kui trumpi tegevust vaadata, siis mulle tundub, et ta valmistab ikkagi ette mingisugust tulevikku poliitikas, sellepärast et kas just endale, aga, aga võib-olla mõnele oma lapsele, et, et vähemalt hüpoteetiliselt üldiselt rääkides, et on ja et ma teadsin, kes on olnud siiani kõige vanem USA president ametisse astudes äkki trump ongi olnud Traviga õige jah, trump oli 70 aastat ja 220 päeva aastal järgneb selles loetelus legendaarne Ronald Reagan, kes oli 69 aastat ja 349 päeva. Praegu on trump on ja 74 Biden seal kohe 78. Kõigile Trumpi fännidele võib ju ka öelda, et teoreetiliselt nelja aasta pärast on trump 78 oma nagu Biden praegu, et miks ta ei võiks siis uuesti kandideerida, aga pigem see variant, mis on nagu välja pakkusid et ta mingit pinnast võib-olla ka mõnele endaga seotud inimesed nagu ette valmistab, on võib-olla isegi tõenäoliseks. Ivanka Trump näiteks justkui oleks, võiks olla esimene naispresident. No vaadates seda egoismi taset Trumpi puhul, siis mul on raske ette kujutada, et ta mõtleb kellelegi teisele parasjagu, kui ta oma mingeid samme teeb, aga noh, ei tunne ju tegelikult inimeste ei tea, et võib-olla mingi strateegiline mõtlemine olemas, aga mis ma nagu nende valimiste strateegiline mõtlemine oleme ja mis ma, mis on nende valimiste kohta välja öelda, et mis on, mis on nagu tegelikult halb on see, et need valimised on nii tasavägised, et see see lõhub, see näitab seda, kui, kui, kui jubedast sellised napikad lõhuvad ühiskonda, mis on selline ebakindel või kus valitseb selline ebakindlus või umbusk. Et kui, kui, kui ühiskonda nagu terve ja inimesed on enesekindlad siis selline tulemus näiteks seda, et ütleme, kaotaja pool mõtleks umbes selliselt, et et okei, me jäime seekord hästi natuke alla. Me peame veel natuke pingutama, siis me oleme oma konkurentidest paremad. Sellises ebakindlas, sellises halvas õhustikus tekitab see just vastupidi, sellist pingeid ja vandenõuteooriaid ja kõike muud sellist. Ja noh, kui lihtsalt korraks hüppama Eestis, siis ma kardan, et seesama, meie kuulus abielureferendum hakkab tegema umbes sedasama asja. Aga ärme sinna praegu lähe, aga lihtsalt, et et selles mõttes natuke kurb, et see on nagunii nii napikaks, läheb mitte mitte ühele või teisele poole natuke kindlamalt, et et see annab nagu pinnast vaielda ka siis, kui tegelikult kõik vaidlesid, juriidiliselt on peetud ja ja ei, see ei võta inimestest ära sellist umbusku sellesse, et mis toimus noh, tõepoolest mõne jaoks on justkui mingi pettus või vargus. Sa ütled praegu napikas, tegelikult see ei pruugi üldse napikas pärast olla, sest kui Pennsylvania, Nevada ja Georgia kõik lähevad Bidenile, et siis tal tarand Urmas pidas silmas mitte selle nii-öelda nagu seda võimalikku, et saab, on Joe Biden 300 neid lõpuks, mis on ju väga mäekõrgune ülekaal, oleks vaid see, et kuidas osariikide sees on, tegelikult on need piiripealsed just mõned osariigid piiripealselt, mitte kõik, jällegi nojah, aga ütleme nii, et, Ei, aga tegelikult siin on räägitud sellest, et trampism kestab, et need inimesed, kes sinna trumpi toetasid, nende probleemid jätkuvalt on olemas, selline ütleme, mäss eliidi vastu. Mäss selle vastu, et sulle öeldakse, kuidas sa pead mõtlema või kuidas sa pead oma elu elama või kuidas sa pead käituma, et see on kõik alles. Minu jaoks ei ole üldse nii selge või kindel, minu meelest see sõltub väga praegu juhul kui Biden võidab, et kuidas vabariiklik partei reageerib, et sulane, vabariiklikul parteil tegelikult kaks võimalust. Et nad võivad jääda ju Trumpi taha, nad võivad öelda, et trump on kõige parem ja Trumpi poliitikud on kõige paremad ja, ja niiviisi jätkata vaatega siis tulevikus, noh, ma ei tea, võimaldada Trumpil kuidagi mingisuguseid Kambeki, nagu sa Urmet siin märkisid või siis nad võivad täielikult distantseeruda ennast Trumpist ja, ja liikuda uuel kursil uues suunas. Kas minu jaoks oleks loogiline see, kui nad ütleksid, et need poliitikad on olnud õiged, aga isik isikuga neid enam nagunii väga ei seostatakse, et igas mõttes oleks ju nutikas õppida sellest, mis läks hästi, kui trump oli või on president. Ja õppida ka sellest miseks halvasti, eks siis igaüks näeb, et mis halvasti läks, oli see, et, et nii ebastabiilset kuju võib-olla ei oleks tarvis, et peaks olema keegi, kes on kuidagi tasakaalukam, kes ajab neid samu poliitikaid, aga kuidagi sellises ütleme laiemalt, mitte nii suurt, ärritus baktereid kogu aeg tekitavalt. Vaata, ma ei tea, kas ma nõustun sinuga sellepärast et kui me vaatame Trumpi poliitikaid, siis jah, et üks mõjus asi, mis seal on olnud, on maksulangetuse taga, need maksulangetuse ei ole mingisugune jätkusuutlik asi, sellepärast et ühel hetkel ameerika defitsiidi kasv peab lõppema ehk siis, et eelarvepuudujäägi kasv peab lõppema. Oled kindel, et peab kindlasti peab ühel hetkel, millal on muidugi omaette küsimus, eks ole, aga ma ütlen, et see ei ole kindlasti lõputu lõputu protsess. Ja pigem trump ei ole suurele osale oma toetajatele reaalselt mitte midagi head teinud. Ehk siis, et väljaspool seda mingisugust Maksulangetuse pigem kui sa oled vaene valge, kuskilt lõunaosariigist madalama haridusega, et et noh, reaalsuses su elu ei ole liiga palju paranenud praeguseks. Et noh, ma ei tea, võib-olla protektsionismi hüpoteetiliselt sind kuidagi aitab, aga, aga, aga see koht, et kus sule, kus sul president ütleb, et et see inimene on siin jobu, see inimene on seal jobu. Nüüd hakatakse küsima verbaalset kaussi. Vaata Uko küsimus ei olegi selleta, et ta peaks reaalselt sinu elu nagu parandama, et et seesama Eesti Eesti näite, et siin ERR-is Norstati küsitlus, et kuidas Eesti inimesed suhtuksid USA presidendivalimistesse ja mina arvasin, et seal tuleb nagu sarnaselt Leeduga ja mõnele teisele Euroopa liidus. Sama küsimus tehti, et et suur osa inimesi ei oska oma seisukohta öelda, aga tuli välja, et 50 protsenti tsirka oli Biden 20 protsenti trump ja 30 protsenti ei osanud oma seisukohta öelda ja siis ma mõtlesin, et ja need 20 protsenti, kes on Trumpi poolt, on nad olnud väga nagu, nagu ütleme, niimoodi oma avalikus ruumis ütleme, sotsiaalmetsaga raevukalt nagu Trumpi poolt ainult mõtlen, et kas, kas nendel kuidas mõjutab see, et trump saaks USA presidendiks või saab Biden? Ei mõjuta mitte kuidagi, et seal taga on pigem see, et nad nendele meeldib, see viis, kuidas trump teeb teisiti, kogu aeg tehtud, seda ma räägin, Todon, senise eliidivastane, see, see, see, see näiline, selline teistsugune käitumine lahab nende korda, mitte see, kas mu isiklik elu sellest kuidagi mõjutatud saada. Selle selle elu paranemise koha pealt, see on, see on üks põhiasi selles nii-öelda regionaalsetes nagu erinevustest, mis on tegelikult ka Eestis probleem ja ühel hetkel, kui see naguniisugune eliidivastasus kasvab väga suureks, seal ei pruugigi olla põhjus selles ütleme, eesmärk selles, et ütleme, see trump parandaks Nende tema toetajate elu, kuivõrd just see, et elu ei läheks veel rohkem paremaks nendel, kes on, elavad kuskil suurlinnades ja ja kellel, kel kogu aeg, noh Eestis näeme seda keskmise palganumbrid meil kogu aeg kasvavad, aga kas, kus see nagu põhiline kasv tuleb, eks ta tuleb ikka suurematest linnadest ja seal on umbes sama, et et see nii-öelda protest võib-olla pigem selles, et mitte trumpi pea, minu elu seal kuskil ütleme Kesk-Läänes parandama, vaid, et elu ei läheks veel kiiremini paremaks nendel, kes elavad kuskil suurlinnas. Ma olen ise ka majandusajakirjanik ja mulle ka meeldib tihti asju lihtsustada majandusteemadele, aga ma arvan, et see ei ole ka kunagi terve osa pildist, sellepärast et et ma ei alahinda inimeste frustratsiooni selle peale, kui nendest kultuuriliselt, et erinevad inimesed hakkavad neile õpetama, kuidas nad elama päevad näiteks mingisugused kujundlikult rääkides Tallinnas räägib minister, kes sõidab uhke autoga riigi raha eest sulle sellest, et sa peaksid vähem õlut jooma mis võib kõik õige olla, eks ole, aga, aga see frustra selle pealt, et no kes sa oled mulle öelda, kuidas ma elan, et see, see on võib-olla väga suur osa sellest sellega nõus, ja nii Aga saateaeg armutult liigub, nii et läheme teise teema juurde. Koroonaviirus sellest ei saa ei üle ega ümber. Meil on nüüd, viimastel päevadel on koroonasituatsioon Eestis ainult halvenenud. Näiteks viimasel ööpäeval lisandus 229 koroonaviirusega nakatunut ja meie nakatumise suhtarv 100000 elaniku kohta kahe nädala jooksul on kasvanud siis ka üle 100. Kuidas teile tundub, mina esialgu veel tänavatel mingisugust paanikat ei näe. Hommikul, kui ma tulin siia noh, raadiomajja siis tänavad olid küll üsna tühjad, aga samas ma tulin üsna vara, et, Ei, ei ole näha mingit paanikat ja tegelikult laias laastus ikkagi elu on täpselt samasugune kui siis, kui see nakatumisnäitaja vist oli 10 või kuus. Et tänavapildis kuskil küll ei ole nagu mingit erilist muutust näha, et mis ongi selles mõttes näitab kui kui oluline on see niisugune nagu harjumis faktor või, või selline teadlikkus millestki, et kui kujutame ette, kui meil oleks kevadel olnud sama näitaja juures, mis meil toimimiseks meil oli ammu eriolukord ja ütleme selline väga karmid piirangud, et oleme saanud targemaks ja ja ütleme, eelmisest korrast on ilmselt õpitut päris kõvasti, et, et jõua valitsuse käitumisest on näha, et proovitakse leida siin nädala lõpus ja uue alguses neid piiranguid, mida nagu teha saaks, et, et neid kokkupuuteid vähendada, et seda nakatumist näitajad nagu allapoole tuua, aga keegi vist väga ei taha uuesti korrata seda, mis mis kevadel oli ja ma arvan, et tõenäoliselt on ka õige, teetsehh oli, sihik oli liiga valus, kui neid tagajärgi nüüd vaadata. No mina ütleksin, et tegelikult hirmu on vähem, et kevadel me teadsime sellest viirusest oluliselt vähem, meil olid teatavad hinnangud surmade hulgale ja, ja asi oli uus, praeguseks niimoodi kardaga. Ilmselt on rahulikumad. Nojah, et üks asi on võib-olla mis on ka mõjutanud, erinevalt kevadest on see sügisel nakatusid rohkem kuid hakkasid üles minema nooremad inimesed ja meil surmade arv ei ole praegu ju väga palju kasvanud, et et see on 73 inimest, et kes on Eestis koroonaviiruse tõttu surnud, et pigem on see praeguseks on koroonaviiruse haigestumised ja olnud nagu nooremate inimeste seas, kes põevad seda läbi kergemalt. Eks ole näha, et kuidas sellega edasi läheb, et meil on see jõudnud juba ühte hoolde mitmesse hooldekodusse, hooldushaiglasse noh, et, et kui et kui, kui meil hakkavad tulema ka sellised juba juba sellised surmateated ja nende kasv, et noh, võib-olla siis sisse nii-öelda hirmu hirmufaktor natuke nagu hakkab kasvama. Aga tänavapildis jah, nagu eriti nagu ei ole, et, et kui ma vaatan, kas või ta sellest, noh, siin on räägitud sellest, kas kas valitsus teeb siis maskid mingites ruumides kohustuslikuks poodides ühistranspordis ja mitte, otsustab selle siis praegu, kui vaadata, siis Eestis ikkagi maski kantakse suhteliselt vähe ja pigem kannavad neid maske nooremad või, või keskealised inimesed, vähemalt Tallinna pildi järgi ma olen seda tähendanud, kui näiteks vanad inimesed, kes on justkui nagu kõige rohkem selles riskigrupis, et nagu väga harva, kui ma näen mõnda eakat inimest, kellel on mask ees Tallinnas kuskil poes. Et, et see on jah nagu selline. Aga jah, et eks, eks kindlasti peaks nagu mõtlema sellest, et noh, Eesti on praegu. Piirangutesse kõige liberaalsema suhtumisega riike Euroopas, et et nüüd nüüd ei juhtuks see, et me läheme nüüd kõpsti järsku nagu teise äärmusesse, et teeme väga radikaalsed piirangud, et et pigem tuleks mõelda, mis on see kesktee ja, ja, ja mõelda nagu, et kas, kas mingil piirangule on ka sisuline mõju, et et noh, näiteks, et ei peaks kogu kultuurisektorit kinni panema, noh päevapealt on ja et et ei ole ju tõendatud, et kuskilt näiteks teatrisaalist keegi inimene on saanud või kinosaalist on saanud, kuna viirusest seal kõik enamikel on traumeeritud väga korralik ventilatsioon. Kui inimesed kannavad vabatahtlikult ka mask, siin on kõik need piirangud või sa nüüd ju ettevaatusabinõud ette võetud, et ei peaks kultuurisektorit näiteks kinni panema küll aga võiks nagu mõelda näiteks mingitele kogunemisarvude piirangutele, et noh, näiteks mulle silma Tallinna ülikooli üliõpilaskond korraldada 14. 15. novembril Pärnu spordihallis üritust ülipall ja selle Facebooki lehe järgi, mis ei ole küll ametlik registreerimine minust hotendinud sinna 556 inimest seal toimub päev läbi spordivõistlusel ja öösel stiilipidu. Et praeguste nagu praeguselt piirangute järgi, kus väljas võib koguneda 200 inimest ja see 750 inimest tundub see Eesti ju igati no kui üritus onju, aga reaalselt, kas sellist asja on nagu mõistlik korraldada praeguses olukorras, noh ma väga kahtlen. Noh, sa siin mainisid juba valitsuse arutelu, aga nii palju, kui ma aru saan, on tegelikult valitsuses ka küsimus, kas panna mingisugused piirangud peale sellistele üritustele just inimeste kogunemisele, seal on räägitud mingisugusest kuni 500-st ja seda siis ka maski kandmisnõudega, aga aga kui ma tuleksin korra tagasi selle juurde, et me ei tohiks üle reageerida, siis meie head naabrid Lätis kelle nakatuvus kordaja on tänase seisuga 173 võtta, kui Eesti on 119,4 juba? Jah, et 173 ehk siis et ei ole väga palju kõrgem kui Eestis eile otsustasid kehtestada olemuslikud piirangud. Võrreldavad sellega, mis oli kevadel ehk siis, et umbes restoranid, baarid kinni, seal on restoranid võimalik rentida, too kaasa müüa kõikidele inimestele, kes Lätti sisenejad on vajada eneseisolatsiooni. Sul supermarketites on võimalik käia ainult nädalavahetustes nädalavahetustel ja riigipühadel või mitte supermarketites, vaid kaubanduskeskustes. Toidupoed on küll lahti, eks ole, aga on piiratud eraüritused. Tohutu. Mulle tundub, et ega kogu see asi ju kõige kurvem ongi see, et ega see väga väga nagu ei paista mingisugusele suurele loogikale alluvad, et ainus asi, mida, mida nagu teha justkui saab, on, on taguda maha see nii-öelda nakatumise tippe, et venitada seda nakatumise leviku perioodi nagu ajas laiemaks, et ta ei oleks nii kitsas perioodis nii järsku üles, et kõik muu ju mulle tundub, et läheb lõpuks ikkagi nii, nagu ta läheb, et kui vaadata ka nende riikide kaupa, et need, kes kevadel siin võib-olla pääsesid kergemalt. No seekord ei ole seda juhtunud, mõned riigid, kes, kellel oli kevadel väga raske, on ka nüüd väga rasked. Et noh, ja kõik on katsetanud, eks ole siin ka mingil määral erinevaid erinevaid lähenemisi, aga lõpuks on see tulemus olnud ikka põhimõtteliselt sama, et et põhimõtteliselt ongi ainus, mis teha saad, mulle näib, on, on see, et suruda seda tippu nagu lamedamaks ajas pikema perioodi peale jaotada ära need haigestumised. Et haiglates koormuse üle ei kasvaks ja ega näidetega palju suurt muud teha ei saagi, tegelikult. No meil Eesti Päevalehes ilmus, mis tal nüüd reedel või neljapäevale see Fischeri prognoos, sellest, milline võiks olla nakatuvus. Ja siin prognoositakse, et meil jõuludeks on 500 inimest haiglas. No kas, kas nemad, Nemad ei teinud ka kevadel mingid sellist väga karmi prognoosi, mis tõele ei vastanud? Võttas jah, tegid küll ja jakk ei vastanud tõele, aga samas jälle, eks kõik prognoosid on valed. Küsimusele, kui vanad nad on, eks ole, ja mis su eeldustes muutub kevadel meil eriolukorra ajal järsku ikkagi asjad muutusid, ütleme, inimesed ikkagi ei käinud väljas, tänavad olid tühjad ja nii edasi, mitte et ma ütlen, et, et see on nüüd vajalik ka praegu, aga ma ei tea. Et ma lihtsalt ütlen siia vahele, et me eelmise teemaga seoses vot see on nüüd see koht, kus, mis näitab see, kui oluline on, et prognoose saaks usaldada. Et nagu, nagu sa ka selle USA valimiste puhul, et kuidas teha praegu otseseid, kui, kui me tegelikult ei saa, usaldan neid prognoose, aga tõepoolest, et need on olnud üsna karmid, aga ega eksinud, need arvestavad mingisuguseid, kui tehakse seda või kui ei tehta seda, et mis siis nagu olema saab. Ja noh, lõppjäreldus mulle tundub, ikkagi on see, et, et ega me sellest nagu keegi enne ei pääse, kui mingi kas on ravi või on No tõsi on, eks ole, et meil on vaktsiini tõenäoliselt varris ja kui me täna vaatame, siis lähima poole aasta jooksul mingisuguseid laialt-laialt levinud vaktsiini ei teki, sellepärast et poole aasta jooksul tähendaks seda, et sellest hetkest, kui on tõendatud tõestatult toimiv vaktsiin, siis läheks selle ülemaailmselt levikuks vähemalt pool aastat. Ja sellest lähtuvalt meil tõenäoliselt on vaja selle viirusega koos elada veel pikalt. Siin on erinevad inimesed erinevaid hinnanguid andnud sellele asjale. Tõde ju tegelikult ei ole. Mina ei ole ka viroloog või, või bioloog ja ma ei oska selle viiruse hingeelu väga selgelt enda jaoks lahata, aga mulle tundub, et siin on veel aega senini, kuni me võiksime sellest viirusest vabaks saada, kui üldse. Ja sellest lähtuvalt ma ei ole väga suur, tugevate piirangute sõber. Arvan, et et kõik inimesed kuskile kinni panna, tõenäoliselt ei ole ka hea mõte ja lisaks sellele seal tekibki teatav frustratsioon. Et me juba nägime naisel Foraaž, kes on siis Briti poliitik, kes võitles väga selliselt värvikalt, et Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise poolt on ka alustamas uut poliitilist liikumist, mille sisuks on võidelda koroonapiirangute vastu, ehk siis et tunnetab, et kuskil võib-olla populistlik frustratsioon ühiskonnas kerkimas sihukeste asjade suhtes. Ma olen nagu lõbusad, kui sa loetasid neid Läti piiranguid ette, et et mis Lädi nüüd kehtestama, et seal ainult valiginist Nobeli just, et, et ühtepidi võiks ju küsida, et aga miks Eesti seda ei tee, et aga, aga, aga, aga ma ei ole ju kindlad, et sama asi, et et me peame vähemalt pool aastat selle, selle olukorraga nagu leppima, et me teame, midagi ju tegelikult aastate jooksul olemuslikult paremaks ei saa minna, kuna ei ole vaktsiini. Isegi kui see vaktsiin tuleb, et noh, nagu näiteks saksas juhtiv viroloog Christian Torsten on öelnud, et esialgu seda vaktsiini kõigile ei jagu on ja teiseks me ei tea, kuidas esimesed vaktsiinid üldse nagu mõjutavad, on ju need ei ole ju et gripi aegsed nagu asju, et, et et oli ju ka Eestis kahte vaktsiini, üks oli neist nagu parema, teine mitte mingit mingit Need vaevused mingitele inimestele, et me ju ei tea, kuidas see käima hakkama on ju, aga aga jah, et, et noh ütleme nii, et, et me ei tohiks nagu, mis minule ei meeldi, on see, et me oleme nagu ühtepidi ühel hetkel olema nagu Euroopa kõige liberaalsemad oma piirangutega ja siis, et me ei tohiks nagu liikuda teise äärmusesse keerata nagu ühiskonna kinni ja seda ei tohiks nagu juhtuda, et et selle asemel näiteks ma ei tea, kaks pluss kaks reeglid kehtestada, nagu me siin mõni poliitik on juba spekuleerinud, et võib-olla tuleks uuesti see kehtestada. Tasuks mõelda, et kas, kas. Kas näiteks paarid peavad kella 12-ni lahti olema ja alkoholi nagu võib-olla on see noh, näiteks meie põhjanaabritest, kus on Euroopa kõige madalam näitaja võib-olla paar tundi nagu varasem kellaaeg et et mitte kõiki kohe kinni keerata, vaid teha piiranguid nagu mõistlikus piiris toimivad palju paremini sellisel juhul Toimuvad võib-olla siis paremini ja teine asi on see, et nagu sa ütlesid, et kuna hirmu tase nagu vähenenud, siis kardan, et nendest erinevatest nii-öelda soovituslikest piirangutest kinnihoidmise selline soov on ka vähenenud, et selle võrra, et kuna kuna hirmu ei ole, siis, siis on ka keeruline oodata, et piiranguid nagu väga palju selliseid just sellised nagu inimeste enda käitumist puudutab nagu väga järgitakse, et et jah, mis võib-olla aitab, tõesti on see, kui lihtsalt pannakse mõned kogunemiskohad varem kinni. Noh, seda on tehtud ja küllap tehakse nüüd. Aga, ja kuna kuna sellist üleüldist hirmu on oluliselt vähem, siis, siis noh, tõenäoliselt sellist laialdast sellist soovituste järgimist olema ei saa, lihtsalt igaüks on siis on see, et igaüks ise mõtlekas mis asi on mõistlik teha ja mida ei ole, et see maski kandmine sama moodi, et et siin on täiesti erinevaid, arusaamasid sellest, kas see aitab või ei aita noh, loogika ütleks, et ta justkui võiks ju aidata. Samas on palju riike, kes on, kes on seda kohustuslikus korras rakendanud ja sellest ei ole olnud suuremat suuremat abi. Tõsi, me ei tea, mis oleks olnud siis, kui seda kohustust ei oleks olnud. Aga Ongi igal inimesel endal mõelda, mida ta saab nagu teha selleks, et Ta ise ta ise ei nakatuks. Ma täna hommikul nägin head kolleegi Rain kooli, kes on meie Soome korrespondent aktuaalses kaameras ja tema rääkis, et Soomes inimesed praegu kannavad maski väga ulatuslikult, sellepärast et riik on andnud soovituse sellisem ja inimesed ulatuslikult jälgivad selle soovi seda soovitust, aga jah, Urmas, ma olen sinuga nõus, et kui täna väga lajatada nüüd mingisuguste kohustuste piirangutega, et siis suur osa inimestest tõenäoliselt võib olla ei pea neist kinni ja võib-olla võõrduvad üldse kõigist piirangutest ja usust sellesse, et mingisuguseid piiranguid peaks täitma ja selle olukorra muutmiseks mulle tundub panga siin mõnda aega juba pinnast ette valmistatud, et inimesed oma peas siis harjutasin mõttega, et, et mingisuguseid asju nüüd juhtuma hakkab, ma ei tea, ma toon näitena välja näiteks terviseameti erinevat sõnumit, see, kuidas meil valitsuse liikmed üritavad kaamerasse jääda, maskides Tallinna alustas just kampaaniat. Et kandke bussides maske, panid bussidele nii-öelda maski kujutise maalisid etteotsa ja sinna riputasid lipikuid. Ma saan aru ka, et terviseamet neljapäeval is valitsusele välja oma soovitustepaketi, mida siis valitsus põhimõtteliselt senini arutanud. Seal on sees siis avalikes kohtades siseruumides maski kandmise kohustuslikuks muutmise. Sellega on muidugi omaette huvitav teema, et, et kuidas seda jõustada, sellepärast et meile, õiguskantsler on sellel väga pikalt silma peal hoidnud, kas ja kuidas Eesti seadused võimaldavad üldse kohustada inimesi maski kandma. Aga ma saan aru, et mõtted liiguvad valitsuses ikkagi nagu sinna suunas, et et need maskid oleksid mingisugusel viisil kohustuslikud. Politseil oleks õigus inimestele, kes näiteks siis bussis või kaubanduskeskuses maski ei kanna, teha trahvi mingisuguses koguses, noh kas see on siis sadades ja ulatuses või seal tuhandetes eurodes seal veel arutelu küsimus. Ja aga, aga samas anda ka politseile suunise, et ärge tehke seda, et rääkige inimestega, öelge neile, et nad peavad maski ette panema, aga olukorraks, et et inimesed saaksid aru, et politseid tuleb kuulata, kui politsei sellise jutuga tuleb, et siis ikkagi mingisuguse seadusest tulenev sanktsioon sinna sisse jätta. Ehk siis et inimesed ei saaks politseile kujundlikult rääkides lihtsalt neid pikalt saata, eks. Ja loomulikult on arutluse all, nagu ma ka varem mainisin, mingisugused piirangud kogunemistele. Tegelikult on ka mõtted mõlguvad selles suunas, kas peaks teatrit kinni panema. Aga loomulikult kultuuriminister on märgatavalt selle vastu. Lukas ütleb, et ei ole teatrites nakatumisi, inimesed istuvad seal rahulikult, maskid ees. Kui neil on maskid ees, ventilatsioon on hea, et midagi juhtub. Samas jälle sellele öeldakse vastu, et sama seis oli meil vanglatega kevadel välja, et vanglates on terved inimesed, sinna viirus ei jõua, et miks me peaksime külastatavust piirama, et kas me siis ootame seda, kuniks meil tekib üks teatri kolla, aga selles osas veel mingit selgust ei ole. Aga pigem siis teisipäeval ikkagi mingisugune maski kohustus tekib nii palju, kui ma mõistan. Oluline oleks, et see asi lõpuks ikkagi sellega, et nendel on nagu mingid põhjendused, et nagu sa enne ütlesid selle fraasi käitumise kohta, et meile ei üht ega teistpidi läheks asi poliitiliseks, et keegi hakkab lõikama poliitilist profiiti sellest, et ma ei tea, võitleb piirangute vastu või siis vastupidi proovib kuidagi poliitiliseks pöörata seda, et neid piiranguid nagu rohkem oleks, et et oluline on see, et, et otseselt, mis tehakse, oleks nagu põhjendatud ja hästi ära selgitatud, miks, miks neid tehakse, mis abi nendest peaks olema ja ja kuhu soovitakse jõuda. Just sedasama Lätil, kus, kus kehtestati ju näiteks ühistranspordis maski kandmise kohustus siis nemad kas oli valus, oli 12 või 13, kus nad ütlesid, et maskid peaksid olema ees, et et noh, nagu siin Eestis on ka juba olnud, mõned mõned mõned koolid Tallinnas on, on, on saadud algul sõnumi välja, et koolis on maskid kõigil kohustuslikud ja, ja hiljem on selle tagasi võtnud. Ma ei tea, kas õiguskantsleri sekkumise pärast või, või mitte. Aga on ju selge see, et väiksed lapsed on ju näiteks, et Nende maski kandmise noh, ütleme oskused või kogemused on sedavõrd nagu väikesed, et tihti selle, selle sellise maski kandmisel pole ju tegelikult mingit mõtet, et võtad taskust maski, mida ta on loba tagasi kandnud ja nõnda edasi või laenab sõbrale, kellel ei ole tavaliselt maski, et et siin peaks olema nende selliste maski kohustuse kehtestamisel hästi nagu tervest mõistusest lähtuma, et küsima, et kas, kas selle maski kohustuse kandmine annab ka mingit positiivset efekti mingites kohtades või, või tegelikult hoopis võib juhtuda suurendab riski mingist mingeid teiste haigust. Ja ometi, küsimus on ka, et kas meil tarneahelad töötavad maskide osas ma pigem eeldan, et töötavat. Kui sa vaatad praegult, käin Tallinna suuremates Tallinna suuremas kaupluskettides näiteks mingites poodides ringi, siis seal on ikka väga erinevas hinnaklassis erinevaid maski saada, praegu küll vähemalt ja teine küsimus on, et kes nendest peaks maksma, sellepärast et meil kolmekestasin töö inimestena, võib-olla on võimalik endale maske lubada, et aga see ei pruugi olla tõsi? Meil on külas elav inimene, kasutab seda ühekordset maski korduvalt ja tegelikult see eks seda ju hakka politsei kontrollima, mitmendat korda sul see ühekordne mask ees on ju, et siis ei pruugi mingit efekti, aga loodame valitsuse mõistuspärasele lähenemisele ja eks me neid piiranguid tõenäoliselt näeme, kuniks meil koroona nakatavus kestab. Aga parasjagu, kui me siin räägime, peab EKRE Tartus omavolikogu ja volikogul. Hittteema on loomulikult uue keskkonnaministri, kes on siis kes kinnitamine ametisse. Endine keskkonnaminister Rene Kokk on juba naasnud parlamenti, tema asendusliige Tiit Kala lahkub sealt. Rene Kokk lahkus ministri kohalt tervislikel põhjustel, et natukene nii öelda rahulikumalt, et töötada ja Rain Epler, Martin Helme nõunik ja kunagine ülikooli tuttav, asub tema asemel ametisse keskkonnaministrina suhtelise suhteliselt tundmatu nimi avalikkusele Rain Epler. Ja no tutvuda mitte, aga pigem pigem on üks huvitav tendents nagu EKRE puhul, nagu näha, et kui võtame näiteks mitte ainult Eplerile ja kui me mõtleme ka allerile või seemile et ekre toob ministrikohtadele mitt Riigikogu valimistel parlamendi mandaadi saanud inimesi vaid siis inimesi, kas siis täitsa nagu väljast või siis erakonna nõunike ministrilt nõunike koha pealt, et see on üks huvitav nagu tendents, et, et, et tegelikult pole puu, pole keegi seda Martin Helme käest nagu küsinud või, või miks miks selline miks see nii on, et et vähemasti nende kolme inimese puhul on, on see niimoodi olnud. Et noh, samamoodi oleks võinud ju küsida, et miks näiteks toda näiteks Peeter Ernitsal ei pakuta keskkonnaministri kohta, kes on keskkonnateemadega kui aastaid või aastakümneid tegelenud. Et miks tuuakse tegelikult ju täiesti tundmatu inimene, kes veel viimastel kohalikel valimistel kandideeris küljest erakonda, mitte kuuludes Reformierakonna nimekirjas Võru vallas sai kaks häält kohalikel valimistel. Et 2017 oli et, et miks, miks selliste inimeste rõhutatakse, et kas siin on mingi muster, et mis näitab selle erakonna nagu sellist juhtimissüsteemi või on see puhtalt juust? Seal on, seal on mitu asja, ma olen kuulnud Martin Helmet vastama sellele küsimusele selle kohta umbes selliselt, et ta tahaks nagu inimest, keda ta nagu varasemast tunneb. Et riigikogu fraktsiooni liikmed ei tunne siis. No vaata, mina ei hakka tõlgendama siin midagi. Ma arvan, ta oli ikkagi tuttav ülikooliajast peale. Kui vanalt muidugi see olukord tekitab muidugi väga-väga huvitavat situatsiooni selles mõttes, et varasemalt näiteks teistes erakondades üsna tihti juhtub nii, et et kui riigikogul inimene on saanud riigikokku Donetskis kõvasti vaeva panustanud ilmselt ka isikliku raha sellesse, et saada valituks siis Parlamendis, kes iganes Parlamendis vastab küsimusele, et, et kas te tahate saada ministriks? Ei, ma ei taha, see tekitab minus väga suuri küsimusest, et miks peaks üks poliitik mitte tahtma saada oma poliitikat ellu viima täitevvõim täitevvõimu juures, et et selles mõttes kindlasti tekitab ja ma olen kuulnud ka, et on juba tekitanud Ekrest selliseid virvendusi ja nagu kergelt siuksed kulmu kortsutust avalikult seda muidugi keegi ei ütle, sest kui te mäletate eelmisel EKRE volikogul vist Martin Helme ütles üsna otse oma erakonna liikmetele, et kui teil on mingeid muresid, tulge, rääkige erakonna sees, aga kes läheb avalikult rääkima see on vaenlane ja punkt. Et see seega avalikult seda keegi kindlasti ütlema ei tule. Aga ütleme, teiste erakondade kogemuse pealt jaga olles ekesest, et nende inimestega rääkinud, siis ikkagi noh, on tajuda seda, et et see mõningaid küsimusi võib tekitada, et mis on, mis on ka täiesti arusaadav, et see selliseid küsimusi tekitab nüüd võib-olla nagu, kui leitakse inimene täiesti kõrvalt, siis see oleks isegi mugavam või no ütleme arusaadavam ütleme nagu Aivar Karus joonile näiteks, kes on kas kuidagi spetsialist või kes no mingis valdkonnas on selles valdkonnas hästi hea tuntud aga, aga nagu ütleme niigi kõrvalt võetud nõuniku edutamine ministriks võib-olla tekitab rohkem küsimusi, aga, aga võib-olla on mõnel mõnel määral õigus ka Kaja Kallasel, et ega see EKRE pink, kuigi nad ise väidavad, teistpidi ei ole tegelikult liiga pikk ja muidugi väga oluline. Võib-olla kõige kõvem argument Martin Helme otsese toetuseks on see, et tegelikult on neil ka fraktsioonis vaja selliseid inimesi, kes on tulevad nende linde, kommi, mõnede komisjonide siis juhtimisega või seal osalemisega toimet, et EKRE-l on kindlasti ka hea, kui neil nii-öelda tugevama häältesaagi saanud liikmed on fraktsioonis mitte ainult nende liikmete asendusliikmed, kes siis nende asemel tuleksid, et et kindlasti ei taha. Ma eeldan, Martin Helmega seda fraktsioon nii-öelda nõrgemaks lasta mandaadi mõttes, et et seal oleks vähem hääli saanud inimesed kui need, kes seal praegu on, nii et et selles mõttes ega tal lihtsaid valikuid ei olegi nagu olnud, et noh, iseasi, kas, kas see on olnud tema nagu peamine eelistus või mitte, aga, aga ka fraktsioonist ta mõne saadikuministriks edutamine kindlasti tekitaks seal, riigikogus võib olla teatavaid probleeme talle, nii et see on erinevaid erinevaid nurki ja selles mõttes on huvitav olukord, et kuidas erakonnas ära selgitada, aga ma arvan, et nagunii ülevalt alla juhitud erakonnas võib-olla see selgitamine ei olegi väga keeruline, et nii me otsustasime, nii on ja. Päris mitmetele poliitikutele ka selline juhtimisstiil ka selles erakonnas sobib. No kui tule Peeter Ernitsa juurde, keda sa mainisid, et ta võib olla koalitsioonipartnerile vähem sobivam sellepärast et Ernits kuulus varasemat, Keskerakond on aetud Jüri Ratase esimeses valitsuses. Kui ta lahkus sealt vahetult enne riigikogu valimisi, oli ju, oli ju päris teravad sõnavõtud ju riigikogu saalis jah, et selle tõttu võib-olla 80 Ernitsa selline nii-öelda karjääri tõus on võib-olla natuke piiratud ja ei ole ainult kõrvalt oli ka Gert Kingo, kui te mäletate ja tema, tema oli ju meil ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, mõnda aega oli ka fraktsioonist pärit. Aga noh, mis puudutab kenasti ekret, et Epler Eplariga kindlasti Martin Helmel koostöö sujub, seda teab uusi nimesid tuua kohalike omavalitsuste valimiseks ja parlamendivalimisteks, kellega koostöö sujub, kellega seda hästi läbi, keda saad usaldada, on partei mõttes alati mõistlik. Et ma seda iseenesest noh, kuidagi maha väga palju ka ei laidaks, et võib-olla on EKRE pink natukene lühike, aga siis saabki seda täita uute ja huvitavate inimestega. Inimesi on kindlasti vaja ja teised erakonnad ju ka praegu tegelikult on alustanud sellega tegelemist, et selliseid kõigepealt leida uusi inimesi, siis neid ka nagu avalikkusele tutvustada, avalikkusest tuntumaks teha, et et sellega on tegelikult ikkagi üsna viimane aeg alustada kohalike valimiste mõttes just. Jah, aga poliitilistel teemadel edasi liikudes, meil on mõned minutid jäänud saate lõpuni siis markeeriks võib-olla ära, et täna või sel nädalal möödub neli aastat sellest ajast, kui. Külvati seemned Jüri Ratase peaministriks saamiseks nimelt sel nädalal, siis Isamaa ja sotsiaaldemokraadid neli aastat tagasi kutsusid peale kutsusid tagasi riigifirmadest reformierakondlastest nõukogu liikmed peale seda, kui Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar teatas, et Jüri Ratase vastu enam ei kandideeri, millega vormistas sisuliselt ära Jüri ratta Keskerakonna esimeheks saamise ja sellega läks käiku ka varasemalt, tõenäoliselt kokku lepitud sotsiaaldemokraatide Isamaa plaan 30-st ja uus valitsus moodustada, mille peaministriks sai Jüri Ratas. Ratas on nüüd neli aastat olnud. Kuidas teile tundub, on hästi või halvasti läinud Keskerakonnal? Ma arvan, et Jüri Ratas on neli aastat küll olnud, aga Keskerakonna esimees, aga ilmselt tuleks nagu lahutada Jüri ratas peaministriks oleku kaks kaks valitsust, et need on ainult natukene nagu erinevad, et kui Jüri Ratas sai esimest korda peaministriks, siis selles sinu viidatud siis kombinatsioonis siis kindlasti ta alustas. See positsioon oli selline, kus ta pidi mingeid samme astuma, mingit ministreid tagasi kutsuma, Repinski Korb pikali, lühike mida ta, aga ma arvan seal pinglikkuses küsimus. Küsimus on see, mida ta praeguses olukorras ilmselt ei teeks. Et tol hetkel ta pidi näitama seda, et tema olemuslikult erineb Edgar Savisaare juhitud Keskerakonnast. Ta teeb asju teisiti ja kindlasti oli oma osa ka seal see Toomas Sildamile oli väga huvitav intervjuu Margus Tsahkna ja Jevgeni Ossinovskiga, sel nädalal tasuks seda lugeda, kes sellele lugenud, et, et, et ka koalitsioonipartnerid ütlesid ära, esitasid tingimused, et me oleme nõus teatud tingimustel tegema Keskerakonnaga koalitsiooni, mis puududesse ennekõike välis ja julgeolekupoliitikat. Et seal oli ka siis, et võib-olla see korbi väljaütlemine näiteks tänasel päeval siukseid asja ütleks võiksid olla ministri koha kaotusega, siis see oli nagu nii-öelda Maspiini. Korb ütles siis, et Eesti võiks olla selline riik, kes ei peaks NATOsse kuuluma nagu Soome. Jah, et peaks oma sellise riigikaitse üles ehitama Soome mudelile. Ratase, ja kõige suurem eesmärk oligi see, et erakond nagu teha teistsuguseks vaiete erakonnast, mida te lubasite, erakond palju muutunud, et kui me mõtleme selle peale, mis muutunud on, siis tegelikult omajagu on, aga, aga selle töö nagu noh, kui palju seal nagu teha on, seda me veel endiselt ja näeme, et mis asju istub seal piirkondades ja kuidas kuidas need asjad käivad, eelkõige kõige suurem mure või tahaks sellest vanast ajast Ratasel kanda, on ikkagi see, mis rahalises seisus erakond on ja mis, mis mured nende nende rahaküsimustega üleval on ja võib-olla kui selliselt nagu hüpoteetiliselt mõelda, võib-olla me näeme selles ka väikest põhjust, miks miks Ratasel on äärmiselt oluline Keskerakonna püsimine selles, et kui me vaatame, millises, millises positsioonis on rahaliselt Keskerakond, et kui me näeme ju ka, et kui Reformierakond on valitsusest kadunud, et millisel määral nagu annetajaid liikunud sinna, kelle, kelle käes on võim, et et kindlasti võib mõelda selle peale, et kas siin on ka põhjuseid, miks Jüri Ratas talub ära kõik selle, mis ta on talunud, eks, et see võitlus on tal veel pooleli, et erakonna rahaasjad saada sinnamaale, et et lõpuks oleks nii-öelda ära klaaritud kõik need vanad võlad või asjad, et et ja kõikide, nende nagu nende tulemusi me veel ei teagi, aga aga üht-teist on erakonnas muutunud, aga nii-öelda seda vana keskerakonda aeg-ajalt ikka tuleb siit-sealt välja, sest et et inimeste mälu on pikk ja ja ega ei ole ju ka erakonna juhtimise juurest taandunud veel kõik need inimesed, kes olid, kes mäletavad seda vana aega nii-öelda, mis kestis päris pikalt. Ja loomulikult on mõelnud 104 aastat ka Reformierakonnale, kes on pidanud selle aja opositsioonis veetma ja ei ole saanud oma võimu teostada või oma oma poliitilist mandaati teostada. Aga siinkohal saatele joone alla tõmbama ja aitäh. Urmet Kook. Urmas jauranud järgmisel nädalal. Laupäeval on eetris Huko aaspõllu, Heidit Kaio. Krister Paris. Kuulmiseni.