Te kuulate raadio kahte märki ja vaba. Rahvahääletus on lõppenud, muusika fännid on oma sõna öelnud. Raadio kahe Eesti kõigi aegade parim album selgub täna õhtul. Pean alustama õnnesooviga. Täna esimesel augustil on Vaiko Epliku sünnipäev. Jõudu muusikalistest tegemistes. Soovin maja, soovite teie ka, ma loodan. Tundub nii, et aasta lõpuks saab Vaiko Eplik täpselt 33 ja ühe kolmandiku vanuseks 33 ja üks kolmandik on üks korraliku albumi pöörlemiskiirus. Ja head kuulajad. Raadio kahe Eesti kõigi aegade albumite valimisel sai Vaiko Epliku ja eliidi kolmas album kosmoseodüsseia piisavalt palju hääli, et jõuda 15.-le kohale. Me kuuleme seda plaati nüüd. Raadio kahe Eesti kõigi aegade parim album number. Ma olin teismeline libahunt Vaiko Eplik ja Eliit kolmandalt plaadilt kosmoseodüsseia number 15, plaat on see meie küsitluse järjekorras, lisaks sellele palale ja nimiloole. Kosmoseodüsseia on siin ketta peal instee. Meie linn on linnulaat, micro Megas, robotite rünnak, lilled Algernonile mustuks, põgene, Ragnar samuti, Hei, Sebastian. Hüvasti, maa-i liita ja kodude. See oli kolmas plaat, mille Vaiko lindistas mitte mõnes tuntud stuudios vaid oma vanemate kodu elutuppa sisse seatud puhas, millele ta pani nimeks ateljee Jonark. Ja helistasin eile ka ateljee bossile Vaiko emale. Ja sain teada, et stuudio toimib endiselt sealsamas elutoas väga hästi. Ning Vaiko teeb seal hetkel muusika asemel vahelduseks remonti. Vaiko Epliku muusikat kuulan täna keset päeva ja õhtupoole veel, sest produktiivne mees ja head albumid tähendavad seda, et te olete neile andnud piisavalt palju hääli, et nad tõuseksid Eesti kõigi aegade parima albumi olimisel päris kõrgetele kohtadele. Kui kõrgetele, eks see selgub õhtupoole. Siis ta ka veel üks pala kosmoseodüsseia pealt, see on kodutee. Kodutee Vaiko Eplik Witcher Ring suupillil, Madis Aesma Eik albumilt number kolm kosmoseodüsseia. Meid ootab number 14. Ja meenutamaks seda plaati, mis ilmus aastal 99 võtsin ma ühendust ühe selle plaadi loojaga, ka nimi on Kaarel Kose. Ja ei, me ei räägi mustast kuust vaid millestki muust. Erandkorras pidin ma kohe kõlava loo asendama ühe teise looga. Albumi varianti ei luba minu enesetsensuur teil ette mängida, aga kui teil on olemas A-Rühma esimene plaat, laulmata jäänud laulud, siis saate kõik õiged sõnad üle kuulata enda kodus. Aga siit tuleb A-Rühm ja laulmata jäänud laulud. Raadio kahe Eesti kõigi aegade parim album number neli. Täna. Räägivad natuke emale. Pole probleem, on mulle tuttav, olen? Ka mina, olen täitsa tavaline mees. Ei, sa ei mäleta, ei vaja, kui täis peaga ei külasta, praegu vaja ei ole halb, ütles veel. Et räägitakse nii. Mõni teeb nii. Oleks igalühel oodata ja mida tegema Ta peab su peas on juba häda. Piker näitabki Et ma pole mingi maailmaparandaja kuidagi käivet, neidki vaja. Ärasee. Pole politsei ei poltergeist. Joon, mis mõnel mehel lõpu toona kui mõni meeter. Sina kui giid? Pida. Teavet. Ime taigas paremini, veenimi on ikka mõistust olema, ei saatnud sõna ära Endale näkku. Oli. Ma ei tee. Boydia vana keele Toompealegi versus aja, noor ja loll kelder. Moment paneb juba põrmu. Tarvu lage, hajulist välimust, nägu hammastega noor, kus meil on ainult konkunutati solki, nuusutab, juba joob, kuigi pole saanud pikemaks kui. Ta kui ta noori lauku omadega kooli silmaauku eriti ilma minul vaatama vaata meelde, et torti sinuta, et elu. Sinu tegemised. Nagu broiler kordidelt kodust Ma pole minu pärast kurb. Lumi. Ma räägin sellest jamast, arvavad, et pole saanud emad või tõmbad tööd, on linna võideldud, laagerdama vill vill et ringi hängida, pilves peaga ajada ja asi lõppes oma siineri fantaasiaga, käin tootlike uhkaadriga ära tormama, sõrmen, Hartuaarida. Paljapaar, see. Oli. Point. Aga? Ma ei tee. Kaarel viimane lumi, teie esimene A-Rühma hitt, ma mõtlen selle peale ja ja küsin endalt, küsin tegelikult nüüd sinult, et kas A-Rühma kutsus kokku punane rist? Kaudselt võib niimoodi öelda, sellepärast et punase ristiga oli see asi natukene tõesti seotud. Mul oli sõber ja ma ise ka Punase Risti liikmena toone, siis oli vaja midagi välja mõelda, selleks, et noortemessil olla. Kui mu mälu ei peta, siis A-rühma esimene esinemine, avalik esinemine oligi teeviida mess, äkki oli see toona aastal 1990 ja nüüd ma jään natukene vastuse võlgu, minu arust oli 98. Ja jäi väike jutt, et võiks midagi teha, ilmselt oli alguses jutu mustast kuust must kuu oli selleks ajaks laiali läinud, mõtlesin et see asi vist väga hästi läbi ei lähe, aga et ma mõtlen midagi muud välja. Ja siis saigi helistatud kuuldile heale sõbrale kuulataks mingi vahva räpiloo, et ma tahan ka nüüd räppima hakata ja ja põhimõtteliselt. Genka ja Revo olid mõlemad minuga ühes koolis, olid samal kursusel ja seal ja siis tegid juba tõutagi siis veel inglisekeelsena, nii et see oli Kenkale ja Rävala mõlemale esimene eestikeelne räppimine ajaloos. Ja põhimõtteliselt oli niimoodi, et stuudios oli veel sõber nimega Paul Lilje, kes siis aitas seda muusikat vaikselt teha ja nii me tegime, tegelikult on selles mõttes viimane lumi üks natukene haruldane A-Rühma lugu, et seal on kuuldi tehtud Scratšid, et hiljem hakkas kratsima kriitikal. Kriitikal tuli siis, kui tuli välja tegelikult päris lahe, et võiks seda bändi moodi asja teha ja meil oli vaja teadjaid, kes hakkaks kratsima, siis alguses ta tuli nagu tiitšeiks ja siis juba põhimõtteliseks produtsendiks. Kui suur tol ajal, kui oli selge, et viimasest lumest sai suur hitt teade? Tahaksite edasi teha, kui suur oli see edasiviimise mõttes teie? Kas teil oli üldse ühine tunne, et tuleks moodustada nüüd üks tugev üksus, mis, mis saksa näidata kõigile popmuusikutele, et eesti hiphop-jale nali. Ei, sellist otsest mõtet vist ei olnud või lihtsalt tundus, et nagu lahe oh niimoodi äge teha ja ja põhimõtteliselt. Ega no vaata, ta oli nagu kuidagi selline, et me saime stuudios kõik alles kokku niimoodi, et mina tundsin küll ja aga sedasi, et päris nii-öelda kohe toaga bändi tegema. See värk tekkis jah, pigem peale seda, kui lugu oli tehtud, et kuule, et võiks midagi nagu veel teha ja siis, kui juba esinemisi ka hakkas nagu vaikselt tulema, siis nagu läks asi selgelt bändiks, et siis oli juba väga äge, et seda nagu otseselt ei olnud, et tahaks popmuusikutele kohta, et näidata või midagi. Kuigi see teine lugu ehk siis popmuusik. Suuremal vähemal määral see oli nagu minu isiklik, nagu juba olid põhimõtteliselt sõnad olid olemas, mul oli idee, et ma tahan seda m popmuusikud Pop Music nimelist palasest Champrida ja teha midagi sellega, et et tegelikult selles mõttes jah, et mul oli see, see mõte juba, varemetekstid olid juba varem olemas ja ja siis sai nagu teistele ka ette antud ja siis läks tegemiseks. Et noh, selles mõttes võib öelda küll, et oli koha kättenäitamise kohta, et ta oli natukene kõrini sellest, kuidas toonane muusikaäri nii-öelda toimimise ja, ja noh, võib-olla tänasel päeval ta toimub, toimib veidi teistmoodi, aga aga põhimõtted nagu miks see, kuidas muusikat tihti tehakse, seda seda ühe päeva muusikat, siis need väga ei ole tihti muutunud. Sina ja kuuldee olid sina rohkem tema, võib-olla natukene vähem, aga siiski idee kõvasti rohkem kui kriitikal või tooge tõutäägitüübiti, olite ju kõvad popstaarid ja kõvasti selles popi asjas sees juba selleks ajaks sina või noh, kuul näiteks, kirjutas lugusid duubel plussile, sina kirjutasid Mart Mardisalule. Praegu tänapäeval räppivad kõik, eks ole, kõik noored, aga, aga tol ajal proovisid räppida kõik vanad mehed ka, et kuidas neil välja tuli. Ma ütleks, et Mart Mardisalu oli üks võib-olla neist kõige lähemal nagu reaalsele asjale mehi, et et ega neil teistel väga hästi välja ei tulnud. Ärgem unustagem minu kõige hirmsam, võib-olla ülestunnistus tuleb nüüd, et ma olen ka kalle kukele. Et, et tegelikult oli nagu niimoodi, et eks see, eks see nagu naljakas oli ja ta päris õige ei olnud, aga no siis oli ju see nii-öelda euro siis popp oli kõik selline, et pidi vahepeal räpi kohta olema ja ega ma käisin ka. Me käisime mõlemad kuuliga tegemas, diskosid ja oli täiesti kuidagi. Noh, see oli nagu loomulik, et varem või hiljem selles mõttes meieni jõuti ja ja ausalt öeldes mõnes mõttes oli see väike lisateenistuse võimalus ja, ja sai stuudioeluna lähemalt näha, et toona ikkagi olid need asjad hoopis teistsugused ja, ja mõnes mõttes oli väga äge, kui sa said üldse kuidagipidi stuudiosse. Kas sa mäletad, vaata mustale, kuule, tegid sina ise muusikat, aga A rühmale juba kriitikal, et milliste aparaatidega te opereerisite muusika tegemisel, kui arhailised nad võisid olla. Kirjelda palun neid asju. Tegelikult oli niimoodi ta rühmale tuli ka muusika, kui sa vaatad seda esimest plaati, siis seal on sugugi mitte ainult tiitši kriitikali taustad, vaid me oleme seal ühiselt teinud ja mina olen alati teinud mitte päris üksi seda muusikat, vaid alati kellegagi koos, kes päriselt neist aparaatidest jagab. Aga nende esimesed lood, mis meil olid, oli võib-olla see viimane lumi ja need olid tehtud põhimõtteliselt samas stuudios sama tehnikaga, millega me tegime Musta Kuud ja seal oli üks sämpler, mis suutis, sest ma ei mäletagi, kui pikkasid Champlinguid ta üldse suutis võtta. Mäletan, mingi 90 sekundit oli, oli see maksimum aeg, mis tal kõik sämplingut seal kokku võisid olla. Ja siis me trampisime igasuguseid juukse ja kõiki võimalikke asju ja sellest jäi niisugune mulje, nagu mängisime sünti, sest tegelikult nii must kuu kui ka seal Aarjuma asjad, need olid põhimõtteliselt tehtud selliselt, et nad olid väga-väga sämplingupõhised, et kõik need saundid olid sisse, tähendab praegu tänapäeval rohkem šamplitakse ikkagi mingeid ikka muusikast, aga meil olid isegi igasugused kõige väiksemad helid ja need, mis võiksid nagu idee poolest olla sündi, saundid, siis olid, mängiti Champleri peal ja seal on vahest kuulda ka, kuidas need helikõrgused sellele vastavalt siis ütleme niimoodi, et heli läheb kiiremaks ja nii edasi. Aga seal oli veel vaja neid ridu kokku mängida pidevalt, mis tähendas seda, et kui sa tegid mingisuguse väikese osa ära, see oli alles poolik, siis tuli read omavahel kokku mängida, siis enam nende omavahelist balanssi muuta. Ta ei saanud seal väga ja ja kõik sellised asjad ja ütleme niimoodi, et see salvestamise protsess ja see Puttimine ja kõik see mis nagunii-öelda kõvakettateemat puudutas, see võttis ikka kaugelt kauem aega, palju arhailise maid, jutte võib rääkida, kuuldi, kes oma esimese asja tegi üldse lintmaki ja siis kunagi raadios, ma usun, et sina, Eerik võib-olla mäletad, olid vanad vinüülimängijad, mis mitte kuidagi ei meenutanud pehmixi mängijaid ja nende pealskratsides ja siis kuidas lindi peale tuli kokku salvestada see see lõik, mida ta siis sämplis. Ja, ja siis salvestas seda järjest mitu korda, kuni sai oma loo tausta kokku ja siis veel räppis sinna peale, nii et temal oli veel lahedam kogu see tegevus. Et mina ikkagi juba tegin põhimõtteliselt tänapäevaselt võtsime arvuti ja oli isegi kui ma õigesti mäletan, siis muusikategemise programm juba oli esimene kiubess, millega mina tegin. Aga mis puutub nüüd kriitikalid autodesse ja see, mis jõudis A-rühma albumile siis tegelikult kasutas tema? Oh Ma ei mäleta enam, see, see programm on siiamaani vist olemas, aga äkki oli mingisugune pruuti, luupsi, mingisuguseid esimesi? Seal oli küll selline programm. Ja, ja see oli selline kaheksabitine saun, niinimetatud millega siis tegelikult neid asju tehti, et et me küll tegime stuudios seal mingeid asju natukene ümber ja mingeid Sämbringuid mängisime nagu juba moodsama tehnika kokku, siis oli Pauli Lee oli see mees, kes oli siis hea sõber. Noh, tema oli Godvanni teinud kunagi ja selle Godwani kõige esimest plaati, nii et sel ajal oli veel Godonis kolm liiget. Kui keegi mäletab ja temal oli juurdepääs, siis Mikk Targo stuudiosse ja ja siis lisaks tegelikult. Me tegime A-Rühma teise loo ehk siis popmuusiku. Me tegime ansambel džämmi stuudios nii-öelda või Aarne Valmis stuudios. Ja hiljem kolisime siis sinna stuudiosse, kus tehti Maarja-Liisi esimene plaat, ehk siis Raul Rink olid juba toona selle stuudio omanik, et siis me seal ikkagi tegelikult nendes stuudiotes mängisime, Champinguid veidikene teistmoodi sisse ja, ja tegime natukene paremaks, aga põhimõtteliselt on selle pruuti lupsiga ja, ja selle üsnagi noh, ütleme, et tänapäeva mõistes väga algelise sonkariga soundi kaardiga nagu ja üsna nõrga kvaliteediga asjadest on üritatud võtta parimat. See on minu avakõne, Eesti popmuusika lemmikroog ammu surnud küündinud, elavad Salva tabelite leelis popmuusik Türgil, Jaapani jeeni. Fakt on ikka täiesti helilooja laulu asemel rahvale näkku rooja. Ikka hea tugev põhi all väli isiklikku mõtet, mõttetegevuse vormid junni pealt junni koba. Produtsendimaalased suudab ridade Dolpa teed pole heliteos vaip, viineri söövad teibitud kraakide mäluda, joote toona ilma piraat, keda palvetab? Ajudeta, nende kuplegeenilinegothitavad päid velo. Kurb, aga tõsi, tõsi, aga kurb uudis minu nimi pääl iva nõrk kodutu elab koreograaf, peategi surid mäega loomatu kõrvaldada. Hülged on mõte ja olematu loop ainult vajaminev kaup. Välja paisata pole midagi, peaa meesooled, ära karju mulle kõrva. Omalt poolt aidata oma noodipuldi peale, laseb kõik kuus pakki lõpetada selle. Omaenda saatusesse, muidu topin sind põlvede lipaatlite Pirita jõe põhjas, laulad tuukriga. Uurid vesirotti, vaatab, kuidas ahvenad bensiin ja tikud. Verbaalsed. Iga teleka abil kuulata, siin vaadata, kui ta poodi läheb. Doosi nõrkade uttu, tõmbab lamba- juudi looma pruudi kallale. Marju kuudi kudusid, annan sulle patuse. Kiituse 30 või 40 päevakava puhul. Kui oled kolm korda päevas Meil on päris vaadata, kui avad raadio kuulatada, kuid nagu ikka, tuleb paik. Ja mõtlen ikka raske leida, võtad raadiot ja vihkad vastu seina. Raadiot oli veidi ka ju nii et parema meelega hoopis leinad. Null niimoodi liigitada. Kas sul hakkab. Igav ehk varem vaadanud. Ja ta muudab. Teema on ju nii lühike, see on kogu aeg üks ja mõttelühike popmuusika staar teada, tõde. Tuisata oma õde polnud küll plaanis, kuid tänu sinule nilbe mentaliteet. Nüüd on suures plaanis sumenoraaliani tüüdanud. Karistuseks ära lõigatakse parem ära. No ei mäleta keegi, ainult raha pärast teda teeti, mõtlenditegoormad pole kandnud, laulad laide, keda tuleb emale tülli puhul küll ei olnud, aga nüüd on lihtne Pole vaja mingeid torkeid olla. Liigub ja paljud on parti ta grammeedina tuletorud. Koon hukati mu laulujoru muusikakoolid küll lennata, erudeerikuid laual, rahvale. Äriline. Celia produdeni ori on täkk, voodis jääb sul surma enne kui on hilja lõpetaja debadodeeria ole tulla ja mina ära karju mulle kõrva. Laulmata jäänud laulud peale kutsusite ka venekotid räppima ja see on, oli küll tol ajal minu meelest ennekuulmatu asi, et kuidas, kuidas te selle peale tulite, oli see loomulik teie jaoks? See oli absoluutselt loomulik, sellepärast et kui mujal võib-olla see eestlased, venelased ei ole nagu väga võib-olla kokku puutunud, siis mis hiphopi siis kommuun oli? Ikkagi päris pisike kõikidel pidudel toona käisid ikkagi nii eestlased kui venelased ja tegelikult me tundsime 11 ja nii palju, kui neid hipobände oli, siis ikkagi kõikidelt pidudelt käisin läbi ja selles mõttes oli see nagu absoluutselt loomulik, et et seal pidigi olema vene tüüp, ütleme, et seal oli, minu arvates on neid erinevaid vene vändaga, sest kolm tükki peaks olema, sest minu arust oli meil seal Haifa. Siis esimese plaadi peal oli walczernik, tegi ühes loos kaasa ja üks bänd oli veel Turnoev Jeanie oli veel veel ka, et kui ma nüüd õigesti mäletan, siis peaks neid artiste olema kolm, kes seal kaasa tegid. Paraku ükski neist artistidest selle nime all enam asju neid asju ei tee, aga, aga kõikide nende asjad on sellised peaks välja otsima. Ma tean, et raadio kahe fonoteegis võib-olla peaks isegi minu mahitusel olema paar paar salvestist näiteks High Fly Planet pilt, aga ma tean ise, et ma ei leidnud neid, et üles kuskil miniriskide peal kunagi olid. Et sina, kui meie arhiivides tuhnima ja Erik, et äkki sa suudad kuskilt tuvastada Tuvastame natukene hiljem, sest praegu on meil käimas Eesti kõigi aegade parimate albumite rahvahääletuse top 20 countoun ja A-Rühma. Laulmata jäänud laulud on seal sees, me peame jõudma esikohani ja te olete siin vahepeal. Kas Kaarel, kas sa kunagi üldse tundsid või millal, et, et see plaat on midagi muutnud? Välja arvatud siis teie isiklikus ja materiaalses elus? Ei tea, kas ma seda selliselt olen tundma? Arvan, et siis kui me valmis saime, siis tänu sellele, et me olime raadios ja nii edasi, selles mõttes võiks küll öelda, et A-rühm oli see, kes tõi eesti hiphopi üldse nagu pinnale, olgugi et kuuldi, oli juba varem oma asjad põhimõtteliselt teinud ja, ja ta oli ikkagi juba selleks ajaks üsna tuntud artist, aga A-Rühm nagu oli kuidagi kuidas ma ütlen, tõi nagu lavadele rohkem ja Me muutusime nagu selliseks bändiks, keda kutsuti suvetuuridele ja ja nii edasi. See oli muidugi juba selle, kuidas ma ütlen suvetuuride surmaaeg, et nii palju neid, et neid siin vahepeal ei tehtud kui, kui, siis vahetult enne seda. Aga võib-olla see äratundmine, et see plaat on olnud nagu oluline on, on pigem nüüd sellepärast, et tsiteeringuid A-rühma kohta ja nii edasi leiab, leiab juba teiste järgmise generatsiooni nii-öelda artistide pealt ja ja päris paljud inimesed on võib-olla tulnud ja nüüd oh, see oli mul esimene plaate, kus me seda ja kuidas me seda kuulasime ja nii edasi, aga ma ei tea, et kas, kas me ilmingud mõtlesime, suure asja tegime, sest tegelikult noh, lootsime ikka, et tuleb neid veel suuremaid ja veel ägedamaid asju, siiamaani loodan. Ma just mõtlen, käib legend ringi mööda linna ja mööda Eestit, et teil on ka olemas need tõelised laulmata jäänud laulud, õigemini neid ei ole enam olemas, et kuhu kadus A-Rühma album number kaks. Sellest Aarjuma albumist number kaks on, midagi on siiski jõudnud sellele number kaks album peale, aga tõepoolest seal on lugusid, mida, mida ei olnud võimalik enam taastada. Ja midagi siis, kas ei, ei tahtnud, ei teinud ütleme niimoodi, et see kaduski sellesse stuudiotöö ja süsteemide muutumise ja, ja võib-olla sellesse, et meil üks põhiprodutsent ja siis enam ei produtseerinud meie asju, et et esiteks läks osa stuudioid jäi kuidagi niimoodi, et jäisina stuudio arhiividesse mingeid järele, mida me siis vahepeal ei aretanud ja siis ei saanud seda enam kätte ja lõpuks ei mäletanud enam keegi, et missugune see võis olla ja kas üldse kuskil kõvaketta peal alles võib-olla et me tegime näiteks sealsamas Mikk Targo stuudios mingeid asju, millest ei jäänud midagi alles ja me tegime veel veel paari stuudios, mis tegelikult, et mida tegelikult tänaseks päevaks ei eksisteeri ja, ja paar lugu olid sellised, kus näiteks oli sisuliselt kõik Eesti hipo Oppordiderit kaasa tegelenud, kaasa arvatud Chaliis ja nii edasi, et A-rühma ja Chalice'i tuua. Minu arvates meil vist ei olegi, sihukest on, on teinud nii-öelda kõik eraldi Chalissiga mingisuguseid lugusid küll on Genka olnud koos seal issiga kellan kuuldi ja ja küll olen ka mina, aga Aarjuma Chalisi ühist asja nagu näiteks ei ole kunagi olnud. Aga see muuseas sinna kadunud asjade hulka ka. Et jah, tõepoolest pidi ilmuma album, leegion, mis lõpuks ka ilmuse pidi ilmuma, umbes täpselt kuus aastat varem. Aga kuidagi asjad soiku, sillad seal oli nii omavahelisi, kuidas öelda möödarääkimisi ja, ja, ja tegelikult põhijärk oli see, et et meil see süsteem, kuidas me asja tegime, läks teistsuguseks ja, ja põhimõtteliselt nendest paljudest erinevatest kohtadest, kus me mõtlesime oma asja teha, läksid failid kuidagi niimoodi, et ei teadnud, kus, mis on. Kaarel tänapäeval kui kuskil avalikus kohas tuleb lugu palmisaar A-Rühma lugu ja ja kõik ümberringi karjuvad, oo kas sa oled pahane ka? Tegelikult mitte jaa, kõige veidram omad asjad on need, kuidas on võimalik segi ajada Kenkad, kuul, Tiidja Gosid omavahel, et et meile kõigile eranditult on, siis on mehi küll kätt pihku pistma, noh, see tavaline värk on see, et oh, suhteliselt tõud täägist, see on lahe, vändad, kuradi hästi paned või siis out, džaugenko on suhteliselt tavaline. Rohkem või vähem aetakse mind kuuldiga seegi ja täpselt samad asjad on kõikidel teistel, et et me oleme nagu väga õnnestunult, nagu selles mõttes läinud üksteise nägu. Aitäh Kaarel, et meenutasid A-Rühma plaati laulmata ainult laulud. Ütle kas lisaks sellele paarile hitile, minu lemmikud on kolm hitti, loomulikult viimane lumi. Siis popmuusik ja räpis saks. Milline on sinu lemmik? Selle plaadi pealt ups mul nagu tegelikult seal sihuke klassikaline vastus on, et mingit kindlat lemmikut ei ole. Aga ma arvan, et kuna selle noh, eks seal on veel neid taustumile juures rohkemal-vähemal määral, minu käsi on mängus, aga mulle kindlasti natukene on see, et meeldib, MC, seal oli, seal kuuldi tausta peale, aga see nagu kuidagi mõnusa esitada, ta on sihuke vanakooli lööva piidiga ja siuke, kuidas öelda. Esimesi pärl räpikatseid siis võib-olla. Ja siis mul nüüd ma mõtlen tegelikult, ega seal on kõik need paar Balti jaamas on ka väga lahe lugu, suvine chill on kindlasti niisugune, mida mul on selline tunne, tahaks nagu tihti isegi rohkem esitada. Ja ma usun, et seal on mingi paar lugu, mida me pole teinud näiteks kõige ajuvabam ja toredam lugu. Ma tegelikult ütlengi, et, et võib-olla kõige lemmiku on hoopis p pole v mis pole kuidagi noh, seda on väga mõnus teha, kui me praegu vahetevahel võtame pillid kätte ja teeme seda nii-öelda pysti pois stiilis live, siis see on üks kõige mõnusamaid lugusid, mida pillidega teha. Hästi lihtne, sisuliselt kaks nooti. Aga selline vägevalt segane ja ajuvaba. Kuule äges anne plaadi viimane lugu ka, eks ole? Kuulamas. Karate Riia looma Jabidele tõuseb võrgul kuuletik. Kui laiemalt? Pooled meelespeade. Ja 4000 pika varrega läheb üle tee. Oled udune restoran Taba Maarjat. Pole mingit kisa. Kuule, litereerinud oma isa. Et vaata kui hommikuti tunned nagu 4000-ni Silmusid haarab saabuja kauge aadress. Vedaja. Vedaja. Vedaja kaob. Ära mölise Ugala. Ja need ninade tooja Merkuur Oma koordinaadid muidu. Pedaja. Pedaja. B polebee A-Rühma albumilt laulmata jäänud laulud. Raadio kahe kuulajate poolt valitud Eesti kõigi aegade parimate albumite järjekorras oli ta number 14. Metsaparkide ja järvede pealinn Elva kutsu kolmas pargikontsert. Päikeseloojangu kontsert Tartumaa Tervisespordikeskuse metsatoas esimesel augustil kell 22. Muusika teeb siivsem piletid Elva matkakeskuses. On aasta 1920 ja inglise krahvi perekond püüab üha kiiremini muutuva maailmaga sammu pidada. Milline saatus ootab uhket maamõisa ja selle elanik? Käe näeb suurejoonelisest ning maailmaaias populaarsemas teleseriaalis Downton häbi. Laupäeviti kell 21 35 Eesti televisioonis. Maagiliselt kaunis Intsikurmu metsapark ootab muusikasõpru esimesel ja teisel augustil põlisse. Lavale astuvad Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu, instrumenti Marten kuningas, saluut Aivar eksperiment ja paljud teised. Piletid müügil piletilevis. Ronald harvudi komöödiakvartett Endla teatris. Lavastaja Enn keelt, kunstnik Ingrid Proos. Osades Helene Vannari, Ly Tedre, Feliks Kark, Raivo Rüütel. Esietendus esimesel augustil. Meeste ja naiste vahelised võimumängud psühholoogilise thrilleri meistrilt Roman Polanski veenus karusnahas peaosas võrratu Emmanuel Senier. Ainult 10 seanssi 24.-st juulist teise augustini kinos Sõprus päris filmid päris kinos Kinos Sõprus. Kaks. Kolleeg Maarja Merivoo-Parro käis just siin, sest ma tähelepanu sellele, et et üleeilses Eesti Ekspressi kultuurilisa areen avaldatud kriitikute muusikategelaste koostatud Eesti kõigi aegade parimate albumite TOP 100 sees ei ole mitte ühtegi naist. Tähendab, naise on, aga nad on bändide liikmed. Parima naissooloartistina Maria Minerva on alles 107.. Võin kudagi rõõmuga pooleks või täie rõõmuga öelda, et raadiokuulajate. Muusikafanaatikute hääletatud tabelis on no vähemalt üks naine täitsa olemas. Ja ta hakkab kohe laulma. Raadio kahe Eesti kõigi aegade parim album number 13.