Rapuntsel lugu Eesti laulu konkursilt ja lugu Lenna debüütplaadilt. Maikuus lõpus aastal 2010, siis, kui see plaat ilmus käis Lenna mälestusväärsel. Reisil kontsertreisil esinemas EXPO Eesti paviljonis Hiinas Shanghais andes igal võimalusel kontsert, üks kõikus erinevates rokiklubides lavadel, puhub neid aga peale, lubati. Ja sisuliselt otse lennukilt naasta. Kodumaale. Tuli lennata külla Koit Raudsepale, et rääkida pleieris oma uuest plaadist. Millal sündis idee luua laulud laulda laulud oma sooloplaadi jaoks? Näed, see idee on keerelnud juba väga pikalt, aga et ta jõuaks selle punktini, et ma hakkasin seda tegema, siis rohkem kui pool aastat tagasi hakkasime vaikuga koos tegema, mis sel ajal toimus ansamblis Vanilla Ninja. Sama nagu praegu. Midagi erilist ei pulbitsenud kusagil, nii et vaikelu. Kuna sina oled ainukesena tornis, ütleme siis selline kõige tigedam muusik meensadest siis loomulikult oli sul vaja seda potentsiaali realiseerida. Millal astus mängu Vaiko Eplik? Vaiko Eplik astus niimoodi mängu, et ma võtsin temaga ühendust siis, kui ma hakkasin vaikselt oma mõtteid mõlgutama, et plaati teha ja, ja kirjutasin talle meili, küsisin, kas tal oleks mõnda lugu mulle anda ja, ja kuna sel hetkel mul oli niuke suunitlused natukene teine niisugune elektropop, mis ei olnud päris tegelikult minu enda saund ja ma ei olnud sellega väga rahul veel, et et ma oleks hakanud kohe tegema, siis ma siis ma saatsin Vaikole meili ja ta vastas mulle, et tal selliseid lugusid ei ole. Kontakt jäi katki, mõtlesin, okei, noh, siis teen edasi kuidagi muud moodi ja, ja läks kolm päeva mööda ja Vaiko helistas mulle, ütles, et kuule, mul on sulle üks pakilly otsima kokku ja teeme koos Ellaadis. Kuni kolm päeva mõtlus. Mõtlesin, mõtlesin välja alguses tantsida, ta kirjutab sulle mingeid üks kaks? Jah, et või, või et kui tal on endal mingid lood, mis annaks plaadi peale panna. Ja nii tuli siis kõigepealt rapuntsel, rapuntsel ei olnud esimene kusjuures, et et me hakkasime vaikselt tegema ja, ja siis oligi, kui see Eesti laulu tähtaeg kukkus, siis meil oli juba oma oma neli-viis lugu ja sealt hulgast siis otsustasime rapuntslisatut. Peaaegu pool plaati oli siis ju tegelikult sul sisuliselt juba vaikselt seal, mis on all maa peal, on 10 laul just. Ja me rääkisime siin Vaiko Epliku mööda suht pikalt, sellepärast kuulajad Vaiko Eplik on umbes poolte laulude autor, kaasa arvatud Aino autor ja jaga plaadid, produtsent, just. Kas sa vajasid tingimata produtsent, oli sul tarvis mehe kätt või? Jaa, mina ei oska midagi produtseerida. Et kindlasti oli vaja inimest, kes tabaks selle õige saundi ja, ja lahenduse no ega ega igat laulu ja, ja ja arranžeeringutes ka laulma ei hakka sellega nõus, ja ei, ei sa, sa ikkagi mõtlesite, et selle Vaiko käekirja peale, et tema rida nagu sinule siis sobib või? Ei, tegelikult ma ei mõelnudki nagu Vaiko käekirja peale, pigem võib-olla just selle produktsiooni peale eelkõige et lugusid on tal ju tegelikult erinevaid ja, ja naisvokaaliga kõlavad need juba täiesti teistmoodi, kui, kui tema enda lood, ma arvan. Aga noh, tema käekiri on mulle sobiv tõepoolest ja, ja ja see saund, mille me saavutasime minu plaadi puhul, et ma olen väga rahul ja, ja ma mõtlesingi, et kui kellelegi ka Eestis kõige paremini minul koostöö sujuks, siis tulemus oleks parimaikova. Sel pühapäeval kell kaks selgub saates hallo Kosmos. Nissan mäng, kellega, kuidas ja misjaoks me mängime. Kuidas mängib meiega trikster, kes valib mängijad ja kehtestab mängureeglid, mil moel toimib mäng kui sotsiaalne ja kultuuriline fenomen? Kõlab Viljandi folgisündmusel välk salvestatud vestlusring, kus mõtte mängivad folklorist Anzori Barkalajal elu uurija Erki kaikkonen ja antropoloog Marje Ermel. Pühapäeval kell kaks. Hallo kosmos. Kogu tõde Jüri jõest, Lenna debüütalbumit kõlas rahadega, kuidas me kuulame Eesti kõigi aegade parimaid albumeid, nii nagu nad järjestusid pärast seda kui viimane lubatud hääl sai teie poolt antud? Ja see oli pühapäeva öösel Kui klapitasime numbreid kokku, siis selgus, et saatuse tahtel jätkab praegu sama mees nagu orkester, ainult laulja vahetub ehk Lenna, astute mikrofoni eest kõrvale? Jaa, Vaiko Eplik haarab selle ise. Album, mis ilmus tänavu aastal 2014, üks kahest albumist, mille Vaiko Eplik nagu meile kinkis ja nimel nimeks on tal nõgesed. Kui see plaat välja tuli, siis käis Vaiko Eplik Koit Raudsepal külas sellest pikemalt rääkimas. Kraadi vahe Eesti kõigi aegade parim album number 12. Ega siin stuudios jutlustama, nõgestas kõrvetada või mitte, selle juurde jõuame, äkki homme mängime nimi laulu. Liiatigi on olemas ka selline sort nagu piimanõgesed mis ei kõrvetanud teps mitte, vaid pigem paitab nagu soulmuusika, mis võiks samuti jaga hinge vägagi tuliselt kõrvetada. Aga võib-olla on inimesi ja nõgeseid nagu kaht sorti võib-olla ongi, et noh, et võib-olla siis isased kõrvetavad, emased annavad piima või, või noh, see muidugi kõlas nii lollisti praegu, aga noh, tühjaga. Võib-olla see õun on asja nimi, sa oled ise plaadi tagaküljele kirjutanud, lahterdada suu žanrisse või micro stiili nimega rapla soul. Kas nüüd vana, veendunud ja kogenud rock n roll'i sõdure? Vaiko Eplik, kes on teinud mitu rock n roll'i bände ja lugematu arvu rock n rolli. Drake on loobunud rokkmuusikast. No ei ole, seal on ju ka väga palju rokkmuusikat selle plaadi peal, aga see see souli ihalus tegelikult? Ma just üks päev mõtlesin selle peale, et miks see sul, noh, ma ühel hetkel tundsin, et ma tahaks nagu soulmuusikat teha ja ma ei teagi tegelikult ju miks, sest ma ei ole ju mingisugune souli mees või see ei ole kunagi minu jaoks olnud mingisugune ainuõige asi, aga aga ma vist olen enam-vähem näpu peale saanud, miks. Miks ma püüdlen nagu selle nii-öelda hingemuusika poole, see on sellepärast, et soulmuusika on tegelikult gospel, kus ei laulda jumalast. Sest et noh, mul on isegi mingi sarikogumikke, mis kaardistavad seda hetke, kus gospelist kasvas välja soul. Kõikide mustade muusikute noh, elulood algavad alati sellega, et nad laulsid kirikus ja seal selle gospeli peal. Neid kõiki kasvatatakse ja sellel nende muusika nagu paljuski nagu vähemalt üks pool sellest, nagu tuleb sealt. Aga ühel hetkel nagu need gospeli lauljad hakkasid sedasama asja tegema, aga laulma armastusest selle asemel. Ja mulle tundub, et see on nagu mõnes mõttes siukene ideaalilähedane muusika, sest et seal on, ta on nagu põhimõtteliselt siis nagu nagu religioosne muusika, aga lauldakse nagu armastusest, et mis oleks nagu veel ägedam olla, ta on nagu, mõnes mõttes on nagu nagu püüdleb nagu kusagile kõrgele, aga teisest küljest jällegi tema eesmärk on ikkagi ka see, et oleks noh, nii-öelda, kellega kurameerida või nii. Kõik need momendid nüüd lähiminevikus. Pluss sinu hiigelpikk pagas, alustasid sa ju teismelisena. Ma olin teismeline, libaindia. Ja see tohutu projektiivsuse sunnib mind nüüd ikkagi küsima, et, et oled sa mõelnud memuaaride peale. Nad natukene, kui ikkagi vara veel. Et. Natukene nagu imelik on jah ikka veel. Et kuigi Mul on, ma olen lugenud päris palju viimasel ajal kõikvõimalikke muusikute ja kirjutajate memuaare ja mul on alati natukene kahju sellest, et neid kirjeldusi liiga hilja kirjutatakse sellises eas, kus enam muusika ei ole sulle nagu kõige tähtsam asi. Aga samas nagu armas ja see on nagu ka nagu tore, eks ma lugesin Kustas kikerpuuelule raamatuga hingasin sisse mingi pooleteise ööpäevaga siin aastavahetuse paiku ja mulle nii tohutult meeldis, et umbes 60 protsenti tema raamatust tema reisid. Et kuhu, kus, kus ta käis, et kuidas seal hinnad olid ja ja noh, mis, mis nagu tagantjärgi siis sulle nagu oluline tundub alati muidugi on seal raamatus ka paar lehekülge kogu raamatu peale kokku kraabid ka laulu kirjutamisest. Aga mina eelistaks, kui noh, see vahekord oleks vastupidi. Aga noh, selleks, et eluraamatut üldse hakata kirjutama kõigepealt elama nagu sellise elu, millest keegi tahaks lugeda. Nii et sinna läheb natukene aega. Sa ei ole veel 40, isegi 35 mitte noh, jõuab, jõuab noor inimene, huvi, on, tuleb see 35. Aitäh haiga stuudios oli Vaiko Eplik. Kosmiline armastus on laul, mida täna kuulame ning siin on lausa nõiduslikud Reade paljude arvates ehke geniaalne värss õlu ei mõju. Läheb riimi ja tekitab ja tekitab huvi. Väga hea, et sa küsid selle kohta, sest et mul oli ka geniaalne nii-öelda nagu mõjutaja selles suhtes. Manimat lugesin kevadel Jürgen Rooste luulekogu ja, ja ma lugesin seda ja ma mõtlesin, et täitsa lõpp kui on kaks asja, mida ma nagu luules ei salli sisened, õlu ja poliitika aga rooste suudab naguniimoodi, kirjutas et kirjutab nii poliitikast kui õllest ja veel armastusest ja igasugustest asjadest niimoodi, et see nagu toimib ja siis ma mõtlesin, et ma tahaks ka proovida. Siis ma proovisin ja nüüd tulemus on selline. Muidugi huvitav fakt, on see. Sel suvel esimest korda ise õlut ja see kukkus nii hea välja, ma tegin lausa kahte sorti, ma tegin oma oma isa suguvõsa retsepti järgi, tegin siis nii-öelda kirevase nimelist siukest kõrvema tumedat laukavett, et ja siis oma emapoolse suguvõsa retsepti järgi tegin sihukest sulaste ja naiste õlut siukest lahjat tahenberi. Kumma külas niisugune vana traditsioon nii-öelda loputusveeõlu. Ja need mõlemad tulid nii head välja, et pärast seda ma polegi eriti õlut joonud ja ma ootan seda hetke, mil ma ise järgmine kord nii-öelda õlleteo ette võtan, et siis saab nagu mõnuga juua, sest ausalt öeldes õlleisu on nagu läinud pärast seda, kui see lugu sai kirjutatud ja ma ise õlut. Ma olen kuidagi nagu joon hoopis veini mida ma varem ei sallinud, silmad. Kosmiline armastus Vaiko Epliku on ilmunud albumilt nõgesed. Nii küsib muusikafanaatik ja raadiokuulaja, kas järgmiseks jälle Eplik? Ei aastab rahustavalt saatejuht vahelduseks mitte. Raadio kahe Eesti kõigi aegade parim album number 11. Oma raamatus 101 Eesti muusikaalbumit kirjutab Mart Juur selle teose kohta nõnda. Poola on müstiline album, fantastiliste kidrakäikude pulbitsev rütmi ja lennukate refräänidega. Iga lugu siin on potentsiaalne hitt ja mis kõige pöörasem. Need popaarded sündisid tolmusest Tallinnas, ülemine Läku-aegses Eestis, kus ilma tegid poliitika ja vaesust. Ent luminali fantaasiates polnud ajastumärkidele kohta. Laupäeva öö Metro luminali albumilt Coca-Cola ühelt oluliselt plaadilt meie muusikaajaloos. Plaadilt, millel mängisid Metro Luminal koosseisus trummidel Kristo Rajasaare Maskid, Darryl kallan, Ethan. Laulis Allan Vainola. Iseenesest ka väga hea kitarrist, ainult et selle projekti raames paluti tal pill koju jätta, sest Metro Luminal juhtis. Võiks juba tagantjärgi öelda, et Metro Luminal on kitarrist Rainer. Eelmisel aastal siis kui Coca-Cola ilmumisest või vähemalt lindistamisest täpsem on nii-öelda tõesti möödus. 13 aastat käis Rainer külast raadio kahes kuulda raadiomehel Sten Teppanil. Sellest sündis suurepärane kahetunnine muusikaga vürtsitatud intervjuu. Loodan, et see on ERR-i arhiivis ka vabalt saadaval, aga kuulame, mida rääkis Rainer Jantsis Sten Teppanile. Tollest aastast 1990. Metro Luminal läks lindistama Coca-Colat ja mis edasi sai? Rainer, kas sa mäletad, missugune oli suvi 1990 ja küsin seda pärast, et siia plaadi tagakaanel on kirjas tatud, et Coca-Cola, lindistatud Linnahalli stuudios 1990. aasta suvel ma ise ei ole kunagi Linnahalli stuudios käinud. Aga võttes arvesse, missugune see kompleks väljastpoolt väljastpoolt paistab? Ma kujutan ette, et ruum, isegi suvel võis kaunis jahe olla ja hämaria täna ilma akendeta keldristuudios suhteliselt suured ruumid linnahalli lava taga, mis Meil on poolkaare kujuline. Mis aeg see sinu elus oli, mäletad sa, Ghanas valitses arutama välja 90, ma olin 21 ja mis tavaliselt 21 aastased kutid teevad, kas nad sõjaväes on? Lähevad ülikooli vist küll, aga joovad. Ja see on see aeg, kus on värskelt avastatud, et niisugused asjad on võimalikud ja probleeme pole veel tekkinud ja kõigest on suhteliselt ja suhteliselt savi ja sa räägid praegu endast kui 21 aastasel jaan täiesti jaoks oli see aeg niisugune, see oli väga selline keeruline, aeg-ajalt oli ju tegemist tegelikult vene ajaga. Et me olime veel Eesti, oli ju Nõukogude Liidu koosseisus tollel ajal see maailmapilt ja perspektiivid elus olid hoopis teistsugused, kui need on praegu. Et ja mis joomisse puutub, või alkoholi, siis need standardid olid ka hoopis teistsugused kui, kui, kui praegu, et et julgeks öelda, et vene ajal nagu see joomine iseenesest oli normaalne tegevus, et kõik niikuinii jäid ja inimesed olid töö ajal purjus tööl ja see oli täiesti nagu normaalne siis ja see oli mitte mitte liiga purjus tööle tulla, et et umbes et sellele ei vaadanud keegi nagu vilt või see isegi ei mõelnud, et sellega nagu midagi valesti või et, et see oligi nagu teistsugune aeg ka selle koha pealt kirjeldama klassikalist taeva kui niisugune oli olemas, noh missugune ta umbes võis olla, hommikul ärkasid üles, ei ärka hommikul üles, kuidas sa käisid selle klassikalise päeva kirjeldamisega üheksakümnendatel on suht keeruline, aga hommikul ma kindlasti üles ei ärganud, tööl ma ei käinud selles mõttes, et stabiilselt niimoodi regulaarsel tööl ma ei käinud siis. Ja öösiti sai kogu aeg üleval passitud, sõpradega jauratud, joodud, muid asju joodud kui kui juhtudes ja see ärkamine, aga minek oli, olid ikka väga suvalistel aegadel, millest sa elasid, millest, noh, ma mõtlen, isegi joogi jaoks on raha vaja. Okei, tollal ei maksnud, asjad võib olla väga palju, aga no ikkagi see oli aeg, kus kontsertide andmine nagu hoidis asja üleval küll piisavalt, et sai rahulikult muretult mitte tööl käia, näiteks. No vot, see on selline jällegi väga tänapäevane küsimus, et sest et tegemist oli ju vene ajaga, kus raha tuli ju kõik riigid. Esiteks me olime piisavalt noored, et meil kõigil on mingil määral vanemad. Kõik asjad olid meeletult odavad. Taksoga sai sõita mingite kopikate eest, ma mäletan, mingi istusid taksosse sisse, ma ei mäleta, aga seal oli kaks kopikat või 20 kopikat, mingi hetk oli vist 20 kopikat kilomeeter, oli kaks kopikat. Kõik oli nagu superodav. Vene ajal oli ju see ka. Korteri üürid olid ka meeletult odavad, üli üliväike raha oli see, mis seal tuli korteri eest maksta. Ei mäleta, et oleks, seal on mingid hiigelsuuri majanduslikke probleeme, et küll oli jah, et probleeme, et leida raha, et muusikainstrumente osta, sest need olid suht kallid ka tolle aja vääringus, et need korralike pill, aastat ma mäletan, et ma käisin isegi sellel nimel tööl, et endale kitarri osta. Mingi hetk oli esimese kitarri, mille ma ise oma raha eest ostsin selle. Ma teenisin välja ERKIs modellina töötades, kus ka töötas peale minu veel Tarvo Hanno Varres ehk näpits, kes MB bassimees ja Imre Oro ehk Chimmerov. Nii et tänu tänu Tarmo olema sinna üldse Läksingi, tema rääkis, et tule sinna. Kuid meil on seal mõnus kamp, mida ta kahtlemata oli. Ja kui oluline kokkuvõtmine oli Metro Luminal jaoks stuudiosse minek, oli see teile suur saavutus või tuli see, tuli see kergelt-raskelt kätte, see stuudiosse minema, kui oli meile pakkumine, tegelikult meil oli see nii-öelda need lood, nagu ma juba rääkisin, olid mitme erineva koosseisuga mängitud juba mitu aastat oli neid lugusid kammitud ja plaadimaterjal oli juba ammu valmis pikka aega ja see pakkumine tuli meile tegelikult Urmas kadakult, kes tollel ajal mingi kooperatiiv kuldnokk kes andis välja Eesti muusikat. Minu meelest on teinud Zimmeromendajanak Louisi plaadi ja ka selle Mihkel Raua bändi meilgi Merry Christmas, mister Lorenz. Metro Luminal tegid nad pakkumise, et stuudios salvestada ära see meie materjal ja röövel ööbiku nad andsid välja ja et meie tulime tegelikult neile Pähe kuskil üsna viimases järjekorras, kas nad olid nagu palju asju juba ära teinud ja ja nii me sinna stuudiosse jõudsime, mitte mitte omal initsiatiivil. Ja siis, kui meil see materjal valmis oli, siis see mees, kes meil siin stuudios sai, suri ära ja see jäi seisma. Ja Lewis põrandaaluste lindistus täna aastaid ja siis me andsime selle 95. aastal välja, alles esmakordselt kassetile varem salvestama, seal käinud midagi olime ikka meil oli, ma ei mäleta, kas ei Lominaliga ka olime Tartus oli mingi stuudio, kus me olime paar lugu salvestanud ja üks kõigega olime seal, salvestan. Ja siis me olime käinud heliloojate majas, oli stuudio, kus me olime ka mingid paar lugu, kaks lugu teinud linti. Aga ma ei tea, mis nendest salvestustest on saanud, et neid vist ei ole kuskilt enam välja kookina ja prooviruumis olime salvestanud mitmeid kordi kassettidega. Mis staatuses Metro Luminal selleks ajaks oli, kui sa suudad ise vähegi hinnangut anda, noh, subjektiivne on see niikuinii sinu silmade läbi ja nägemuse läbi, aga kuidas seal kontserdid läksid? Mis seisus bänd sel ajal oli, kui, kui tuntud, kellele ta korda läks ja kuidas ta toimis, pigem mul tuleb meelde see, et ma elasin kaks aastat Rootsis vist oli 90 kevad-list kuni 93 kevad. Aga ennem kui ma Rootsi läksin, ma ei tea, kui kuulsad me siis olime, aga kui ma Rootsis tagasi tulin, ma ei teadnud midagi, mis vahepeal Eestis toimunud oli, mis, mis meil siin toimub, avastasin korraga. Me oleme kuulsad, et kõik teavad seda plaat, meie kõik diakõik teavad meie avaldamata plaati. Et see on levinud kuskil põranda all mingite lingi lindistustega nagu lindistust enam mingi väga laialt. See oli selline kummaline tunne, et me olime nagu selja taga kuulsaks saanud. Coca-Cola oli Metro luminali esimese albumi selline rahvasuus käibel olev nimi, mis jõudis lõpuks ka CD-väljaande kaanele, aga algselt ilmus materjal omanimelise kasseti-na anonüümse unikaalse ümbrisega, millel polnud muud peale laikude ja triipude. Kuna sain arukujundajatele ja trükikojale raha maksta ei kavatsetud, siis võeti lihtsalt mitusada kassetikarpi. Laotati need ühel ööl kunstiinstituudi koridori ja värviti siis kambakesi erinevate spreidega kirjuks, nii et iga Coca-Cola kasseti ümbris on hoopis teistsugune. Unikaalne. Coca-Cola peal on sellised lood nagu ja päike tõuseb ja sulla ja valgekaardina valgus ja lõppesid joogi teada pilgus ja idiootide trump liin toppis kastanialleed, heida õnnelikult magama. Päev-päevalt ja paljud teised Tekstide autorite seas Mait Vaik ja Andres Rodionova näiteks nagu hiljuti kuuldud loo hingel hakkab hea puhul. Aga paljud lood ja vast need kuulsamad lood on kirjutanud Rainer Jantsis üksi. Nii sõna kui muusika. Kuulama rääkis oma suhtest sõnadesse Rainer Jantsis eelmisel aastal raadio kahe Sten Teppanile. Ütlen, et et nende sõnade puhul sai kirjutatud kõigepealt refrään ja siis kõik ülejäänud Saimid ja Ma tavaliselt mulle iseenda kirjutatud sõnad väga ei meeldi. Mikspärast mulle ka meeldib kasutada, kui vähegi võimalik, on teiste autorite tekste. Kui ma leian sobivad oma pooleliolevatele lugudele, kuna kuna jah, mul mul tekib selline tunne, et mind on kuidagi nagu liiga palju selle loo jaoks, et sellest muusikast nagu võib-olla oleks juba küll olnud, et see kellegi teise tekst annab nagu mingi uue värvingu või mingi uue dimensiooni, mis nagu avardab seda lugu rohkem. Ma ise pean ennast rohkem nagu muusika autoriks ja, ja, ja sõnad on nagu veidike selles rollis, et ma kirjutan neid, kui midagi muud üle ei jää või tõesti mingi selline mõte tuleb, et see lihtsalt pressib minust välja ja seda ei saa takistada. Ma ei oska nende sõnade kaitseks midagi öelda ja muusikaga kaitseks ka mitte, et tundub küll, et on õnnestunud lennuk tantsulise looga tegemist, mis inimestel on läbi aegade meeldinud ja hinge läinud. Ja mida endale on natuke piinlik kuulata. Ta õrnas käes metro nominaali oma nimeliselt kassetilt ja CD-lt Coca-Cola mis Eesti kõigi aegade parima albumi valimistel sai 11. koha. Head kuulajad on boonust. Jajah, boonus Trakkide aeg. Sest head kuulajad, me oleme Eesti kõigi aegade parima albumi tabeliga poole peal. 11. oli Metro Luminal ja nende Coca-Cola number 12 Vaiko Epliku nõgesed ja number 13 Lenna omanimeline debüüt. 14 A-Rühma laulmata ainult laulud number 15 Vaiko Eplik ja Eliit ning kolmas plaat Kosmose odüsseia Chalisi süsteem süsteem olid 16. kohal ja kohta allpool 17. Vennaskonna vaenlane ei maga. 18 Curly Stringsi üle ilma. 19 mister Lorenz Sundja saadeta alustas 20.-lt kohalt, Ultima Thule, aga kui ma vaatan allapoole allapoole ja sinnakanti, mida me ametlikult ei avalda, siis on mitteametlikult, võin öelda siiski. Need ongi need boonusplaadid, mis jagavad 20 esimest kohta. Gunnar Grapsi Grupp ja põlemine, mille pealt kõlas, kaob kõik just hetk tagasi ning Singer Vingeri jää jumalaga puberteet. Kohe kuulame seda plaati ka kasevete aeg tuleb ja pärast uudiseid hakkame kohalt number 10.