Te kuulete raadio kahte märki ja vabam. Rahvahääletus on lõppenud, muusika fännid on oma sõna öelnud. Raadio kahe Eesti kõigi aegade parim album selgub täna õhtul. Ma olen Erik Morna, tere jälle. Me kuulame täiesti Eesti kõigi aegade parimaid albumeid ja see pingerivi valmis tänu teile, head kuulajad. 1000 ja 79. Teie seast kuulis seda üleskutset. Raadio kaks, nelja suve hakul. Te võtsite aja maha, te korrastasid tema mõtteid, sõbrasid arhiivides, olgu nad siis riiulil või teie peas ja andsite oma hääled, kes hääletas ainult ühe albumi poolt, kes pani ritta tervelt 10. Kokku sai muljetavaldavat 1200 erinevat Eesti albumit ja osad plaadid said rohkem hääli kui teised ja neid me täna kuulemegi. 20.-st kuni 11. kohani on plaadid juba kõlanud. Raadio kahe Facebook'i lehel käib jooksev tabeli uuendamine, saate vaadata, millest ilma aitäh või noh, mis ta ikka jäid. Need plaadid on teil kindlasti kodus olemas, saate üle kuulata, kui ammu pole seda teinud. Neile pooleli Metro luminali Coca-Cola plaadi peal. Ja ütleks nii, et trummar jääb samaks. Ka Metro Luminal kontsert, kitarrist Andres, vana muutub Aleksandriga, küll aga on samuti platsis lisaks Kristo Rajasaarele. Ja lisame siia Kõmmari ja halsi ja saame kokku kosmikud. Nende pulmad ja matused on teie meelest esikümneplaat. Raadio kahe Eesti kõigi aegade parim album. Lavaline. Olek? Vale. Haarava. Laevaga jaamatavuse. Vanamäel katta ainult kolmveerand kaela. Karda. Avad tõuseb ja tõuseb maad. Maad. Pulmad ja matused samanimelise plaadi pealt, mille tegid kosmikud aastal 2006 ja samal aastal ja samal hetkel, kui see plaat ilmus, käisid nad külas raadio kahes andmas väikest stuudiokontserti R2 LIVE raames ja rääkisid Sten leppaniga natukene juttu. Kõmmari tere tulemast, tervist, tervist, ja meil on Hains siin. Tere. Tere. Ehk siis Kozekute basskitarrist ja kosmikute laulja esimeses jutuvoorus, et anda aru selle kohta, millega võta hakkama on saanud. Aga enne, kui me päris tänases päevas tuhnima hakkame, siis vähemalt Kõmmari, sina peaks olema küll õige mees, kellega alustada sealt kusagilt aegade algusest, siis kui siis kui oli see koht Järvakandi ja kus võib-olla mõned valitud persoonid mäletavad niisugust nime nagu velled. Võtad, omaks võtan. Miks, miks Vellesid muide ei ole praegune mõlemas on küll, on, või muidugi? See velled on olnud juba vist vist on 40 üle neljakümneaastane. Et see on niisugune traditsioon, et Järvakandi keskkoolis on tavaliselt alati koolibändide nimed ja see on alati olnud sama selle nimel nimi on lavastaja velled. Ja kuidagi peaks kohe nagu maitseaineid tooma juurde, et seal on mänginud sellised persoonid nagu Riho Sibul ja Ardo Juhkov, laulnud seal näiteks ja vägev värk ja nii edasi. Nii et ta lihtsalt ühel hetkel kasvasite sellest ansamblist välja, see jäi teie selja taha. No ütleme niimoodi, kooliaegse oli velled ja tegelikult kui aegade alguses lähme siis nagu kuradima kosmikutes, siis kosmikud on põhimõtteliselt sõna otseses mõttes nagu ühelt nii-öelda Vellede juubelikontserdipeost välja läinud, arenema. Ja see juubelipidu on iga viie aasta tagant nii-öelda nagu juubel ikka. See juubelipidu võis olla umbes selline, et noored mehed kuritarvitasid õpetajate selja taga alkoholi. Kunagi kaheksakümnendatel olid, et jah, umbes niimoodi meie puhul, aga siis juba hiljem olime juba ise täis täiskasvanud siis nagu ei olnud selja taga enam midagi. Lava peale sattusid need kõige edevamad see seltskond, kes panid kosmikatel aluse või, või kes see kamp oli. Põhimõtteliselt. Et see seltskond oli mina, Kristo ja meie toimikut endine laulja Taavi Pedriks olime nagu ja olime siis nagu üks koosseis mingi aeg aastatel 80, kolm-neli kuus-seitse võib-olla noh, oli, minul oli, mina olin suur mees ja nemad olid niuksed, poisikesed nagu ütleme, oleme noored on ja siis kolmeaastane vanuse kahe kolme aastane vanusevahe on päris suur, et siis ma nagu tegi selliste poisikeste oma silmis nagu bändi, et Kristo Rajasaare. Ja siis see oli üks koosseis ja me astusime seal nii-öelda juubelikontserdil üles, siis aastal 99 suvel. Ja siis sealt siis nagu idee uuesti valguseta bändidega. Mõne sõnaga sellest kontseptsioonist, mis kohvikute puhul on on selgelt äratuntav, ta on väga teistsugune, kui sa arvesse kõike seda, mis ümberringi siin toimub, eks piirdume Eestiga ainult, isegi selles mõttes on kosmikut väga-väga teistsugune äratuntav. Kas, kas see liin, mida pidi teid praegu teatakse, sai alguses kohe kokkulepitud või hakkas töö käigus kuidagi sündima, et teeme nüüd nii ja see ei ole ikka päris see, et teeme rohkem seda stiili. Ma isiklikult nagu arvan ja tunnetan selle asja niimoodi, et see stiil kui selline meie saun ja stiilse arenes ikkagi nii-öelda nelja inimese nelja persooni nagu koostöös, et see, see ei olnud nagu enne valmis mõeldud, et hakkame nüüd nii tegema, et see ikkagi bändi tegemist, kui sa helistad vaatama ikkagi tervikuna, et see on. Kosnikud on selles suhtes küll omapärane bänd, et meil on nagu üsna ühtne tervik, et meil ei ole nagu nii-öelda nii-öelda front männel siukseid, suur, et me oleme üsna tasandil nelik ja selles võib-olla see stiil on ka siis mingil määral ka selles seotud ja tuleneb, et iga iga persoon saab selle oma oma nagu mõte siia bändi tuua, sisse panna ja sellest tuleb, sellest tulenes. Kui kaugele te jõudsite seda kosmikute rida ajades? Selleks hetkeks, kui, kui teie esimene solist Taavi siit siit elust lahkus. Mis moment kosmikutel selleks hetkeks käes oli? Kosmikud, võib-olla ei ole ise kõige adekvaatsemat inimesed sellele vastama, sest seda nagu kus sa teed muusikat, bänni, siis sa nagu ise reaalselt võib-olla sa ei taju seda oma nagu positsiooni või olukorda ja minu arust ma olen öelnud seda varemgi, et bänd oli ikkagi selleks hetkeks nagu õiges mõttes käima läinud ja uusi lugusid tuli ja sellist nagu saund oli juba välja välja mingil määral juba arenenud ja selles suhtes nagu jäi see väga pooleli jäi väga niukses kriitilises olukorras, nagu end oli nagu ütleme, Eesti mõistes heas tõstes. Aga samas ega sellest pole mõtet nagu kibestada, see oli see hetk ja selle sellega pidi harjuma elama. Kui lootusetu see see moment ühele bändile on, sest laulja on ikkagi paljuski ansambli visiitkaart, üldjuhul, eks oled sa minuga nõus, jah, kindlasti. Kui visiitkaart ühelt ansamblilt ära võetakse, siis, siis kuhu edasi või? Või teie jaoks ei olnud väga palju küsimusi. Te saite endale mehe asemele, kui lihtsalt või keeruliselt häda. Väga keeruliselt, sest siis me olime nagu vastakuti sellise probleemiga, et Eestis tegelikult ei ole meeslauljaid. Et tegelikult võib-olla me otsisin valest kohast õigesse kohta ka ei ole selliseid ütleme, rokk, bändifront, Manni tõelist nagu visiitkaardi, lihtsalt nii lihtsalt ei ole, seda võtan. Aga ja see on nagu varem nagu Taavi aastal 2000 suri siis põhimõtteliselt aastal 2003, alles me saime bändi uuesti käimalt, sellest ikkagi on kolm aastat läks peaaegu et aega, et me leidsime nii-öelda hantsi ja tegime selle pimeduse plaadija. Mitu-mitu kandidaati teil reaalselt proovist läbi käis sel hetkel? Reaalselt käis meil peale Antsi, oli veel kolm, et Jaan Pehk oli näiteks meil isegi andsime Jaan Pehkud pehuga Pehkiga paar kontserdit ja, ja väga tore inimene ja meil oli väga mõnus koos ja kõik, aga siis nagu nagu nüüd õnneks vist ma arvan, jaanisuhtes käis ka niimoodi, et tema bändi jäänud, sest tema oma köögiga sai hoopis vinge tema jaoks võib-olla hoopis teistsuguse maja põlema ja vingema asjaga hakkama. Et see ongi nii, et ja siis oli paar seltsimeest veel, kellega me siis proovisime. Ja siis tuli Hains kes oli kelle idee. Kents haids oli Kristo Kristo ideed. Sa käisid Eesti rahvusmeeskoori kontserdil esinemisel. Tegelikult ma tundsin hantsi juba aegadest ammustest, kui ma ükskord olin oma õe voodist välja visanud. Väga hea pikantne detail vürtsitab ainult meie saadet Hains informatsioonis oli tõtt mitu protsenti. Nii nägu räägib ise enda eest. Šokiteraapia. Te ei tõsisemaks minna, siis ainsa oli meie esimese laulja Taavi väga hea sõber, et siis ta ainsale meie kõrval kogu aeg olemas olnud, aga kunagi ei tulnud selle peale, tantsi üldse. Proovide laul ja mina mäletan seda hetke, kui Kristo ütles, et ühte meest ma teaks, aga ma ei usu, et ta tuleb, sest ta on niikuinii nii palju tööd, et ta on meeskoorist elamu, kurva muusika, mitte elava muusika, kurva muusika ansambel ja nii edasi ja nii edasi, et tal ei ole aega. Sa oled teinud ka eriti kurva muusika ansamblit ja siiamaani mängin seal aeg-ajalt selgem, aga kui tuli lauale pakkumine kosmikutega liituda, siis, siis seda ma sain enne teada, et mõtlemisaega seal tarvis oli, milleks mõtlemisaega tarvis oli, kas selleks, et vaadata üle oma kalender, kas mõned õhtused keikad mahuvad sinu programmi või selleks, et jõuda arusaamisele, kas, kas see musa on see, mida sa tahad teha? Muusikat ma teadsin? Küsimust stanud oli, oli hea, käisin nende esimese plaadi presentatsioonil publiku seas kaasa hüppamas ja, ja lihtsalt võib-olla selline psühholoogiline moment oli natuke vaja veel läbi mõelda peale hea sõbra surma siis noh natuke on enda jaoks kõik selgeks mõelda, ajale siis otsused teha. Natuke läks aega. Aga sai, sai nagu praegu meenuta neid esimesi proove, mis kosmikutega koos tegite? Ma pakun need, need ei saa kunagi väga lihtsad olla, eks. Ei ole jah, ikka siukene ebalev vä, sest keegi on ees teinud midagi mida vist on väga raske ära unustada ja teistmoodi olla. Ja, ja mul oli õnneks oli saadaval ka Pehkiga tehtud paar kontserdi salvestuslaulu, sealt ma sain. Sain infot ja, ja teadmisi ja, aga noh algul on jah, ikkagi paratamatult ahvid kedagi järgi. Kuidas kosmiku public lojaalsed fännid, kes ma arvan nende aastatega ikkagi ära ei kadunud või selle perioodiga, kui ansambel vaikelu elas, sind vastu võtsid? No seda ma ei tea, nende käest rohkem küsima, mina ei ole küll aru saanud, midagi halvasti oleks. Sellepärast sai muretsenud, sind ei vaevanud. Natuke ikka kripeldab, siis on ju loomulik, et hakatakse võrdlema ja, aga, aga noh, mulle pole keegi niimoodi halvasti öelnud. On hea juhis, kas ei juleta või ei või siis ei olegi midagi halvasti. Alati ma võin lisada siia iga kord käib selline spekulatsioon bändiga kaasas, sellised momendid on, need kuuled ikka, see esimene plaat oli ikka see õige ja, ja teine ütleb ei ikka see teine ja nüüd, kui on juba kolmas plaat, onju, et ikka see on see hea, et see on alati see asi ringleb, aga ma ei usu, et nagu see läheb nagu persooni küsimustel nagu meie puhul. Ma arvan, et publik ja fänn, kes on kontserdil käinud ja näinud, mis seal juhtub, et siis siis need pretensioone nagu rasked neid tuleb sellisest mehest. Mais sünnib. Ma olen enam-vähem jõudnud selle plaadi pulmad ja matused nii-öelda läbi töötada paar sellist märksõna, mis mulle neid lugusid kuulates pähe on tulnud, on ega seda tänase kontserdi algust, siin on sellised kaasahaaravad rifid oodatust selgelt helgem olek ja meeleolu, mis tuli mulle kõige suurema üllatusena, sest inimestel on päris palju eelarvamusi ja küllap on vanad mälestused ja vanad asjad nende aluseks, eks inimesed, et inimestel on kindel visioon ja mudel enda jaoks kosmikute kohta olemas. Kas te teete teadlikult ka selle muutmiseks midagi või? No te olete ise ka ju öelnud vähemalt Kristo mulle eravestluses, et teie meelest on see plaat suisa noh, ma ei tea, kus see sõna oli õige, lõbusa või vähemalt varasematega võrreldes. Kas te tegite seda sihilikult? Ma ei usu seda, võid pärast küsida veel kitarristi käest ka üle, aga küsin, aga minu arust on see loomulik areng siin, noh, niimoodi see ei ole. See ansambel ei ole mingi produkt, noh, selles halvas mõttes nagu muusikatööstuse mõttes on lihtsalt selline organism mis areneb, saab vanemaks, midagi murdub, ära, midagi kasvab juurde. Healoomuline kasvaja. Et noh, see on areng ja see ilmselt siis läheb ka sinna muusikasse sisse ja, ja noh niimoodi ma mõtlemise Siis samasse viimane plaat on, plaat on nagu väga elulähedane, et nagu siin ongi, et teadlikult ütleme ei ole sellist suunda võetud, aga pigem on see ikkagi. Proovime nii-öelda emotsioone inimestele nagu jagada samas selle muusika kaudu, et ju siis meie emotsioonid on natukene rõõmsameelsemaks lõbusamaks muutunud. Iga reklaamitahvli taga koosnikud koos oma iidoli ja selle laulu autori kaugo röökaga. Lisaks kaugele ja Hansile laulavad sellel plaadil raadio kahe Eesti kõigi aegade parima albumise albumi valimisel 10. koha saanud pulmades ja matustel. Kristo Kotkas Kõmmari Aleksander, vana Olga rätte. Ja kõlavad palad nagu elu mõte ja sünnipäev, Me haiglatuppa tuli üliintelligentne viimane etapp maha lilled ja oksad alla ning see pala jeerum. Tooli paistab vaid üksainus poistest ema õeldud laused, kõhklus, kao ja silmapilk kooripoiste ridadest valida palju neil, keda etatena. Ridadest valida? Keda ta täna Sõjast armees tagu teisest reast kohmetud vees punast käimised, kääritud leiva või määritu. Läbi pihitooli võre paistab vaid üksainus sil. Mõistest Õe turlauseid. Klus kaob ja kooripoiste ridadest valida. Keda võtta täna meeninud? Jeerum kosmikud plaadilt pulmad ja matused. Saatus tahtis nii, et seitse aastat pärast selle plaadi ilmumist Nende trummar Kristo Rajasaare tööle raadio kahte, kus ta töötab siiamaani. Ülemusena ja paneb praegu ka jooksvalt Facebooki üles neid parimate albumite kaanepilte ja numbreid. Ja omaenda bändi kosmikud, plaadi pulmad ja matused, kaane on ta. Kui vaatate osavalt ära tsenseerinud legoklotside abil. Ette, oleks paljast ihu liiga palju, et meie Facebooki lehte sel tähtsal päeval kinni ei pandaks. Taas aga juhtus mõni päev tagasi seoses vennaskonnaga. Kassetiga usk, lootus ja armastus. Aga lähme edasi. Raadio kahe Eesti kõigi aegade parim album. P9 rulle. Peol või koon aspekti all. Ja heategija sellepärast kohe tõstategi, käesolev esineja olen täht organismi lihas tegelikult mina olen võimsana. Tuleme selle roboti kuupuhastus näiteks kaks, neli, seitse mõõdetada lubati, tulistan kõigile pidudele, kus tuleb räppmuusikat. Ei tunnistanud aga porgandipõllul hästi läbi tulevikust hoida lusikas möllab ainult kuule, minust originaal saad kohe, kütab midagi ärevat, ma ei püüa jäljendada rühma lihtsalt sülle reegleid nagu segi peaga autoraaline. Nüüd on kõik, et päike paistaks taevas, vastasine koomiline iija laisakas aeglast, hoopis kiiret aega ei loobi kive. Jänesekapsaaeda olen igat moodi, stiile on vaja, armastatu tarvis olla väga julm. Kimbutama unistus jõuaks olema Äramont. Ja on hea, mõni läbimees, kirjutab liiva, läheb autogrammi, isegi plaadilepingu allkirjastamiseks. Kiida tarbekaupu vahelisest seosest pole rahva sõber Vaitseksiida, siis kuulaks presidendiaastasele. Välja enne kui läheb läbi või siis kui mikrofoni sa väsib, uus. Nagu käsipidur, siis on päris pidu, mitte nagu see esimene klassi osu räägime, siis olid mingi naabriga lahtisi toodud, kuidas klassijuhataja pärast viktoriin Õhu palja laskis õhku nagu tulid vanema klassi naised ja võtsid kaasa kasti õlut, mis ta kipub, tegid ülejäänutega gruppi, sündis poeg. Kirjutama tungib mingi vana mööblipoes ikka vanemate rõõmuks akrobaat. Lömastan, võiksime siit nagu karu on, nii laia kaliibriga kahurit, maakera ongi mu padrun. Ja. Niisama rada piisavalt läbi kisavad, nüüd valis oma rimi kasti, pobiseb nagu ta väike suure riistaga tüüp olla mängufilmis. Trooja hobune, maine õudusunemägi neist peale ja me kohtume. Mäletad seda lõputut kukkumist? Unustasid viimane õhtujatele tukub pöörise kõhutada puhkumistavalgorenteri liiga paks nagu naine, kes siia toidupakid, palju kaloreid muusikas on värskendava külma dušilaulmine mulle kaasa elada. Oled nii hajevil, et sa seal peseb end kasvõi korra, kuulsid, oleks siis saaks pugeda päike, kiidusõnad välja, raske tulema nagu kostuks punnitluste tualetist. Riho Sibula elaks plekiga duetti. Karedus paistab läbi mikri paketist nagu eurosaunauksed filosoofe, egotrippi, mis Toompeal olema endast heal arvamusel, muidu teeksime sotsialistid. Mul poleks mingeid oskusi, varastatud auhind taskus, lahkuda räppi kogusest, kolmgi paska mul pohhui, mitte et me erinevus oleksid. Tõstke pead, kui vaja, karjub, plaksub lubaka, võtke heaks hobuse puhul teile pakkuda piitse, kajab. Lasime, hüppa grammofonid aega, siis täna õhtul Salistamine vittu, kui on Alex Lepajõe. Ja. Või naisega? Ja on tuju hea või? Väga hea. Kui keegi ütleb, et ma ei oska laulda või keegi teine seda, et mingi kolmas mees ütleb, et instrumentaal ei ole head ei meeldi mulle ka ülejäänud suur musi. Mina tegin seal olles, Seal ees seal ees, kuidas soovite, mulle meeldib see esikalbumilt ühendatud inimesed, mis ilmus aastal 2003. Nüüd, 11 aastat hiljem, paar päeva tagasi külastas Jarek Kasar raadio kahte ja Piret Järvis küsis temalt selle vanaaja kohta paar küsimust ja tulidki vastused. Võrdle palun alustuseks seda loomeprotsessi ja ka ütleme ka salvestusprotsessi. See, kuidas on see muutunud? Salvestamisprotsessi ei ole üldse muutunud, sest ma teen ikka muusikat sama helikaardiga, mis mul oli aastal 2003. Ja, ja ikka veel TTV sama muusikaprogrammiga ka. Ainuke asi on see, et mul on hästi palju pille juurde tekkinud, et tol ajal mul oli vist ainult üks süntesaator, nüüd on mul neid vist 60 ja, ja siis. Tollal ma sämpeldasin palju, nüüd ma ei saanud ta enam midagi, et kui, siis ainult trumme. Ja, ja, ja, ja kui sa kuulad, esimene seda ühendada inimeste plaatidest liiga palju viiuleid plaati, siis, et et need on ikkagi nagu, nagu kaks erinevat artistialaks lausena. Et mul on selle üle tegelikult hea meel, et ma ei ole seisma jäänud, aga ma tean, et publikul võib-olla ei ole selle üle hea meel, aga ei viitsiks küll teha ühte albumit kaks korda, et et kui ma kuulan kõiki neljanda albumeid siis, siis nad on ikkagi kõik on hästi erinevad ja peegelduvad lihtsalt seda seda perioodi, mis siis ühest alumist teise teise albumi oli. Ütleme siis järgmise albumini oli, et, et ma saan. Ma mul tuleb palju asju meelde, mis mul juba meelest ära läinud, kui ma kuulan neid albumeid, mis muidugi ei tähenda, et ma neid kuulan, sest nii palju muud head muusikat pole vanemat muusikat kui minust muusikat, mida kuulata, et aga kui ma kuulaks, siis oleks see jah, selline väikene tagasiminek ja artist on ikka väga palju muutunud. Aga sinu küsimusele ka lõpuks. Aga aga kui sa kuulad neid lugusid selle esimese albumi pealt, mis, mis sind siis uhkeks teeb või mis piinlikkust valmistab? Puhtaks ei tee midagi kus on nõme nõmedus? Jaa, jaa, piinlikkust ei valmista ka otseselt midagi, selline ma olin siis ja ja ma ju ei, ei valetanud selles mõttes selline, ma olin. Nii nagu see muusika kõlas, siis. Sellised mõtted mul peas olid ja mis seal ikka, kuidas saan? Esimese plaadi väljatulek sinu elu muutis milline saalid enne ühendatud inimesi, mis sa isenesest pärast. Sain tuttavaks paljude tähtsate eesti ägedate muusikute muusikafännidega aja ja, ja peale esimest plaati hakkasid mul olema sellised asjad nagu esinemised mis oli, aga ennem oli neid suhteliselt vähe, ainult eks ole, teatud räpiüritustel. Aga ei noh, kõik muutus Need tulid nii-öelda tulid pildile, kuigi ma olin enne seda teinud muusikat päris pikalt. Esimese laulu lindistasin kolmeteistaastasena isegi veel varem. Et jah, aga noh, see pildile tulek nii-öelda, et, et noh Inimesena kaasa kõik ikka muutis sind, mäletad sa neid esimesi joovastavaid momente, kui tundus, et jah, et see plaat läheb inimestele korda? Mina ei uskunud seda, aga mulle öeldi ja siis ma hakkasin isegi uskuma, et võib-olla tõesti lähebki ja läkski korda inimestele, et see oligi nagu väga ootamatu, see oli nii ootamatu ja nii äge. Et, et praegu on hea meenutada. Aga meenutaks siis ka natuke konkreetseid helisid sellelt albumilt, ma valisin välja pala nimega, laula, vanaema, laula. Ja ma vaatan, et sul on siin arvutisse kirjutatud või tähendab keegi on kirjutanud kategoorial Eesti kullafond. Kaks no näed, sa oskavad. Ma ei tea, mis kakskeelsel, kuidas on Eesti kullafond tiins? Nooremad ei jää, küll sa ise olid sa siis, mina olin teismeline? Juba üle jah, natukene, aga mõttemaailmalt muidugi olen siiamaani täis ja need kõik on väga hästi. Kuulame teismelist Chealissi ja albumilt meenutuste albumilt ühendatud inimesed, siin siis lugu pealkirjaga laula, vanaema, laula. Ja läks mikrofoni kontrollimas, kas rahva suitsu sotsiaalministeeriumi jaoks ka valmis on olnud ja mis te arvate, et ma usun seda? Sellepärast väiksele valgusele kutsume passivadki loodu mehed, hakkasid hooldus, mõtet jätku. Ega me anname tagasi vaprusele, küll aga võtame tulevikku. Häbeneb, nooruses tehtud. Vanakool on muidugi muidugi kadedus, avaldub arvamused pidevalt. Teiste vigadest, vabadust, palve, vabadus, õige haru, mees näiteks mina, malevlaste pelgaks leidub teisigi, kes vahest rõivad seljas. Tähendab, millega sa kunagi purustatud mõtetega kasvat kõige suuremast välja, mis siis edasi? Tahaks näha seda tarka lolli, kes ütleb, et see oli loll, küsib Tarrastel revolutsioon pole naine, kes rääkis, et armastab mind niivõrd palju minut ära, järgmine tahab, et kiskuma siis lõiverääkile käega või siis teine käis minu pool muusikat kuulamas. Burgle ennast paigast järgmise mehe järgi. Huvitav samuti noored, kes kunagi raadi. Kurat, ma olen imestavad, et miks need kõrvalised pole, okei, need võib-olla kolm hingega sees läbi. Üks vanakooli, kuid meelde, mis räpis laadal. Läheb sinna, kus läheb ja siis ütles, et see, mis oli võib-olla küll määrdunud, kuid jätkub kähkuka kuhja kõige muu. Kõik hea ju, jääb ju. Tahan, et jääks ka alles see, mille ma p ska tähtsus, seda ju pole veel nähtud. Toi kraaperitutsu. Eks. Vahest meist ei tahaks mõnd lemmik lugugi kellele kurvaks, mõni vanem naabermuusika liiga kõva pinguslikule telelaamendas, meie mees küpsiseid, panusel ja verd tuli ka isegi aru sellest, et erinevad generatsioonid, erinevad maitsed, erinevad inimesed ja kõik nii edasi, selle üle me ei vaidle. Aga see meid ei huvita. Ja siis üks härra muretses juures, mõni teeb, kui ta laseks oma meelismuusikat ning keegi ei võtaks enam teda tõsiselt. Siiski minu silmis paistab nimetus kuulama süda, miks peaks siis kuulama muud? Kõigil on midagi vaja triinustuseksataks, sealhulgas ka loomulikult vajadust millegist puhastada, aga nende reomajas Subaru on tegelikult niimoodi? Ei saa mitte mingisuguse rõõmu osaliseks. Olgu teil. Vabandused ei taha kuulata, sest nüüd räägime kõigest. Räägime eluteatrist tsirkusest, räägime Jess jääst. See oli Chaliis aastal 2003. Võib-olla isegi 2002. Pigem 2002 2002 sai, siis annan teile 2002, ikka said need enamus laulud tehtud 2003 ma tegin juba 2005. ilmuma ilmunud aasta ilmunud albumi laule. No sa ju ikkagi tulid siia Eesti muusikamaastikule kui räppar räpparina ka siin loos seadsid, riime. Võib-olla avalikkuse ette küll, aga tegelikult esimesed asjad, mis ma tegin, olid ikkagi ilusad ballaadid, ballaadid ja kas need on ka kuhugi talletatud? Ei ole. Peas on mõned, mõned mõned asjad, aga, aga kuhugi linti ma neid ei ole teinud. Sellest no ma ei tea, kas seda saab enam räpiks nimetada, mis, mis sa oma uuel albumil liiga palju viiuleid teed, seal sa lihtsalt kõnelejad, võib-olla pigem. Seal on üks, üks poogen, word lugu ja ülejäänud on laulul laulmine. Mida selle rapini selja taha oled otsustanud jätta. Ma ei ole jätnud räppi selja taha, et vaheliselt tegime halvemini, kus ei ole seda. Kuidas niimoodi nüüd nende aastatega juba vist üle 10 aasta, eks ju. Mille vältel sa neid albumeid lülitanud oled, et. Kuidas sulle tundub, kuidas sinu muusika arenenud on? Kuidas ta muutunud on? Järjest järjest allapoole, et et esimene plaat meeldis väga rahvale, siis teine plaat meil natuke vähem, kolmas plaat meeldis tsipa veel vähem, siis. Neljas plaat ei meeldinud üldse. Viiendat plaati, kõik vihkasid nüüd kuuendast passida enam keegi midagi? Ma arvan. Läinud minu karjäär. Poisike tähistavad ikka, vahest vajab lauale minemata, eelis seisneb selles, et seda kõikjal. Salaja vaheliselt vaatan minagi pisut teistmoodi vanema, istu kordumatut, hindamatut, kunstiteost, keda tuleb austada. Aekama tüdruk. Võid olla mister eripakkumine Aphrodite enda loodud mees üle kõigi teiste naistehooldust akna allveerenni üle Skandinaavia nood huule. Kõik, mis avaneb loomuses, võid olla valgel hobusel pole prits siiski hoolikas, suured mured pükstes tihti koos väljas käituda täpselt nagu oleks suve korpiledas suudeta ei vasta sulle, et kuule, kuidas seletab, et tema niimoodi vaevata lähevad alla, sa loodad mõtted olukorda paremaks, armukadedad, jäädakse seltsiks, kõike. Valetad, oled ise oled keegi teine, oled korraga mitu, tahan teda nii, et ei märkagi, kuidas teie sõprusliku kõige imelikum halba kinki sina temast küll ta ei vaata. Tagasi eraldi keelatud vili on sulle nii magusad. Hormoonid seal tõesti ei tohiks nagu sõbrad. Asjandused, määr, mis on tema pea, oskad haavata südamega koos kanga pean, ma küll ei taha teda kaotada. Kõik oleks nagu selgega ühte saiti aprillis. Niisama ka vaadata. Asjanduses määr, mis on tema pea, oskab teda haavata, oled südamega koos. Sa küll ei taha teda kaotada ka peal, kõik oleks nagu selgega ühte saiti aprillis. Vastusteta SMS-i telefonikõne teevad sind õnnetuks, nukrus üks kord lõpeks, kuidas sellega siis ta ütleb, et oleks kõige õigem. Tahes-tahtmata mõtled, et miks kurat teil siis ei õnnestu, ükskõik kui suur sõber poolsetusime mõttetu, pisut kõnelejana kõnelduks. Lootuse tuli põletusse, väitis, et Öövel temast sümpaatia täitsa sadamas põnevust, põne nagu pitsa kõrval hobuserauad maised hullud kuttide järgi, kes leidis tausta või teavad nad, mis asi. Truudus ja armastus ei ka kaaskurbus kui süda trummi, mis ta, mis sellest saab ainult segavat käitlemist, suhtled tegelikult sõbrannast, räägibki sulle nagu täiuslik suhe. Igatahes pole sellega oma sees kui südamel sedasi olla. Kuule sõber, tale Novialigaliski omandas oma asjatuurset määr, mis on tema pea oskab haavata südamega koos ka ta peab, ta küll ei taha teda kaotada ka peab kõik oleks nagu selge, ka ühte sai tegelikult sedasama. Asjamäär, mis on tema, pean oskagantena haavata, oled südamega koos ka, ta küll ei taha teda kaotada ka peal, kõik oleks nagu selge, ka ühte sai lihtsalt vahtivad, mehed ei saa olla. See on mõeldud teele. Ta oli silmarõõme klounid, preili, sest meil siin Eestis laulis meili kuskil mujal pole liigklounid. Väravad. Käed on preili kodus teki all. Loba oli preili uinada rabanud apole Laurilt meile eksivaatlust. Põeli oomen, armastame neid laule, preili ei saa lauljat. Nüüd me meede, aga olid siis me lihtsalt Vahemeremeestena ka oli põeli siis me lihtsalt vaime, reklaamimeeter. Siis minu meelest ei olnud siis me lihtsalt klounid. Reilisid on tegelikult ka niisama vaadata, hea. Martin kirjutab Raadio kahe Facebook'i Shealisi pildi alla, vot see tõstis nüüd küll tuju, kui asi mängima hakkas. Esimene CD-ever emps kinkis jõuludeks, lisab Martin. Nüüd ta võiks aga viiulite plaadi mulle tagastada. Lisaks eelpool kuuldud lugudele on sellel suurepärasel debüüdil ühendatud inimesed ka sellised imelised palad nagu tere hommikust ja mikrofoni püharetk ja ühendatud inimesed, suhtekorraldaja, kuulsuse narr generatsioon, On, eks XXL. Ja me ei saanud ja ma olen teel ja head ööd. Kell saab varsti kolm, kuulame rahvusringhäälingu pikemaid uudiseid ja pärast leid muusika jätkub, jätkub Eesti kõigi aegade parima albumi valimise kokkuvõte. Ja teate mõne sõnaga juba ette, mis meid ees ootab. Teedest laadi, tudeerinud mitut joogipaati. Rumal vana, palun oma kleidikaardi puidutunni, ma pean oma atentaat loba maha tuumapohmell ja ka ei ole, et lõpptuule käest annab. Hinga sendi. Tengelpung jälle, nendib matka kusagil piisavalt oma äridega suurem jagu alati laenud laenutavad pidevalt pole. Opeli pooled. Saagid. Tema abikaasa aga. Ei saagi. Siit. Abi saada. Palgapäeval jälle kuhugi rull läheb jälle, ehmatas, autot ei räägi, saaks vähemalt jalgratta moodi heaolu, nii raske kui tarvitatakse, näeb välja suure saagi. Tasime maha Laari asustust imbunud Aero, tõmbasime kraavid nagu tuulehaug, kuivatatud Quijote. Nõudluse kiuline kellaadi, küll hakatakse ära võtma fotoaparaadi vastu lõugu kaks korda ka siin saalis. Sa ei saa. Tema abikaasa Ja? Abi ei. Lähe. Pappi ei ta. Kõik raadisonoristused appi. Kõik tseremoonia meetrites etappi. Täherulli sageli sümboolselt nad uuendard kuludega nulli. Tahame, et meil oleks paar, siis pangakaartrikast aastat, kas teeme seda kõike protele tasuta või on korraldajasiga jätab esinemist tasuta joomegi ka selle jälle. Tavaelus tahaks ka iseloomuga kalli kasuka. Pappi saab ka. Tema abikaasa