Mikrofoni sest ma ei näinud nagu mingisugust mõtet enam bänditegemisel, sest ma sain aru, et ma töötan palju kiiremini ja paremini, kui ma teen kõike üksi. Ja nüüd ma olen siiamaani teinud peaaegu üheksa aastat ja noh, kohati tundub, et nüüd hakkab see nagu ära tüütama, aga samas päris ära tüüdanud veel ei ole ka. Et see meetod praegu veel mulle tundub, et annab nagu häid tulemusi ja noh, see on lõppude lõpuks oluline. Aga jah, see oli vist 2005, kui ma hakkasin üksinda kodus lindistama ja nüüd on varsti saab 10 aastat täis, siis ma tahaksingi, et mul oleks selle 10 aasta peale 10 plaati. Et ei ole niisama passitud, et iga aasta peale läks nagu vähemalt midagi nagu ette, sellepärast mul ka sel aastal ilmus kaks plaati, sest et natuke nagu tähtaeg läheneb. Närna pean täitma, pean natukene tempot teha, sest vahepeal on siin mõned aastad on vahele jäänud ja nii kellegi teisega mingeid plaate asju tehtud. Nüüd tuleb see kümnendi plaan tuleb ära täita. No vot sa oledki olnud doonoriks näiteks linnale ja. Mulle tundubki, et näiteks Lenna kaudu kuidagi sinu esteetika jõudis peavoolule kuidagi lähemale, inimesed hakkasid rohkem aru saama, mida sa teed? No võib-olla, sest et Lenna plaati mängisid raadiod sest et minu plaati, noh, minu minu laule sa tegelikult kuuled paarist raadiojaamast, see on naljakas, et ma olen nagu alternatiivi mõttes, ma olen mainstream'i meistri mõttes, ma olen alternatiiv, ma ei kuulu nagu mitte kusagile ja ma sellega üsna harjunud ka, ega ma ei olegi kunagi kusagil eriti nagu kuulunud selles mõttes. Ja ma ka väga ei tunne selle vastu huvi. Kellega kuulutasime presidendi õukonda? Ei mitte mingil juhul Uganda vaigu, see meie presidendil on hea muusikaline maitse, ei ole minu süü. Ma ei saa sinna mitte midagi parata. Sa ütlesid, et see on sinu kaubanduslikult tiks ongi kõige edukam album, aga kuidas ta sisuliselt sulle tundub, et kas ta on sulle südamelähedane? Ja ta on üks mu lemmikuid. Ma arvan, et minu kui ma peaksin praegu mulle tundub, et mul on umbes pooled plaadid on nagu sellised, millega ma rahul. Et mulle meeldib esimene plaat, mulle meeldib kolmas plaat, mulle meeldib see kuues ja ma arvan, et mulle meeldib see kaheksas, mis nüüd just välja tuli. Ülejäänud mulle meeldivad ka, aga, aga noh, nad ei ole minu arust. Neis on kõigis midagi sellist, mis mind häirib. Aga siis ma ühel hetkel sain aru, et selleks hetkeks, kui sellest täiuslikkuse nagu sellest otsingust nagu loobud, saavutad palju rohkem. Sest et kui sa tahad, et kõik oleks täiuslik ja kui sa sellega saavutad, siis tulemus on see, et kõik on täpselt nii palju, kui sa suutsid ette kujutada, nagu oleks tahtnud, et see oleks. Aga sealt edasi seal midagi ei saa. Aga mulle tundub, et noh, et tase algab sellest, kui sa saavutada rohkem, kui sa ise oskad nagu ette kujutada, et see plaat on selles mõttes õnnestunud, see oli üks keerulisemaid plaate ka, sest et mul tegelikult esialgne plaan oli sellega hoopis midagi muud. Ma tahtsin teha jälle nagu popplaati. Ma tahtsin teha nagu sellist rokkmuusikat popplaati. Sest ma polnud tükk aega teinud siukest tõesti popmuusikat. Ja mul oli täitsa kena komplekt laulusid koos. Kui ühel hetkel saabus uudis, et Andres Ehini enam ei ole. Ja sellest siis, kui teda enam ei olnud ja ma kuulasin neid lugusid mis mainima Lextrile teendiumis ma temaga koos teinud. Siis ma sain aru, et noh, sihukene eklektiline Pillerigaaritav popalbum ei, ei ole enam nagu võimalik. Me kontserditel muidugi mängima kõige rohkem varielu homset päeva soorebaseid selle plaadi pealt. Aga minule näiteks ma mäletan, kui ma seda plaati lõpetasin, siis mu enda lemmiklugu oli lõpulaul virvatuled. Muidugi mõtlesin, mida sellega teha ja lõpuks jäigi instrumentaaliks. Selle tegi mul alati kuidagi tuju heaks ja siin oli see oma toredaid mälestusi mõnede lugude salvestamisega, näiteks tavaline päev oli ka üks, mul oli üks elektrooniline algeline põhi, mida ma olen ka teinud tegelikult viienda plaadi ajal, mis oli kõige esimene asi, mis ma üldse. Ma vahepeal proovisin teha muusikat siukses keskkonnas nagu siukest programmis nagu viis on teha nagu täiesti arvutimuusikat. Aga see katse nagu läks nagu luhta kuidagi ja siis ma hiljem leidsin selle põhja üles, siis õnnestus sellest teha see tavaline päev, aga naljakas oli see, et ainuke viis, kuidas selle loo sai linti laulda, oli niimoodi, et ma pidin laulma läbi kitarri võimuja, Tyley bloki mingisuguse juustuse, 80.-te Carookean mikrofoniga ja ma pidin seda tegema selili. Ja ma pidin endale ette kujutama, et ma üritasin laulda nagu Marju Kuut. Ja siis nagu see tulemus on enam-vähem õige loo põhja konnaga oli palju tegemist, sest et sellel lool oli väga raske leida õiget tempot sest mul oli olemas ja see mulle väga meeldis. Aga ma mängisin seda liiga kiiresti, sest ta kõlas nägudes müts natuke. Ja see mulle ei meeldinud, ma ei tahtnud, et see lugu anna, kuidas mets ja siis mängisin liiga aeglaselt, sest mulle tundus, et ta oli natuke nagu Ultima Thule. Ja siis oligi väga raske leida seda tasakaaludest spetsi ja Ultima Thule vahel. No selle konkreetse kitarripartii võtmes. Ja see ja see tekst ka on, on natukene tõugatud Andrus Kivirähki raamatust mees, kes teadis ussisõnu, kus on põhja konnast juttu. Ja seal minupoolne selline fantaasia siis sellest, kuidas emane põhja konn ärkab oma unest, jätkab. Ma arvan, et see homne päev on võib-olla noh, minu minu jaoks nagu nagu mingis mõttes märgiline lugu selle plaadi peal või ta mingis mõttes nagu minu jaoks mingi mingisugune nagu muud murdepunkt või. Sest et see kukkus jah, kuidagi hästi välja ja seda on väga mõnusa kontserdil mängid, inimesed ootavad seda lugu ja tihti kaasage. Ja see on väga tore, sellel lool on tagantjärele veel alles sel aastal sain teada, mis helistikus see lugu on. Kui me Kristjan Randaluga mingi projekti raames lugu mängisime, siis mina arvasin, hääletasin keest. Kui nad algabki eest. Aga tegelikult tan p-st, siis ta lõpeb sinna ja tegelikult ma alles nüüd saan aru, mis on selle loo nagu harmooniline saladus, paljuski on see, et ta terve praktiliselt terve lugu väldib toonikat. Tänu sellele on ta eriti nagu õhus või eriti nagu selline rahutu või otsiv. Kui ta lõpuks siis nagu maandub sinna p-s ja siis on see nagu siis ta lõpuks jõuab siis koju. Aga seda ma tegin kogemata, et ma noh, minu õnn ongi see, et mul on natukene muusikalist ettevalmistust ja natukene mingisugust aru saama muusikateooriast ja harmoonias ja nii edasi. Aga seda on täpselt parasjagu, et juhtuks selliseid õnnetusi ja need mulle väga meeldivad. Sest et ma nagu teadlikult midagi sellist ei oskaks teha. Ja siis muidugi selle plaadi puhul, mis oli väga tähtis, minu jaoks oli see Korraliku klaveri selle plaadi ajal. Nimelt see plaat on salvestatud Telliskivi loomelinnaku kolmandal korrusel ühes 34 ruuduses sellises ruumis, mida ma siis rentisin oma salvestamist jaoks neil päevil ja ja seal on ka mitmed asjad on salvestanud näiteks varielu. On lauldud siis selle kolmanda korruse Telliskivi koridoris öisel ajal, seal oli hästi suur kaja ja maaga viienda plaadi peale mõned väiksed partiid, salvestasin seal koridoris kasutades naturaalset suurt tohutut kajaruumid. Virvatuled samamoodi on mingid osad koridoris salvestatud. Ja, ja sealsamas alumisel korrusel, täpselt samas majatiivas asus kasutatud mööblipood repeldaja. Ja ühel päeval ma astusin sinna sisse ja ma nägin sind saabunud, mingisugune must pianiino mainima lammu korralikku klaverit otsinud. Juhuslikult märkasin selle, mõtlesin, et päris hea klaver, mõnus oli mängida, vaatasin mis ta nimi, nimi oli Krootilinshedainrek, aga groterendustandjaga on väga hinnatud, eriti see mudel T 120 esimene 120 sentimeetri kõrgune pianiino väga huvitava tagus raamikristikuga, mis on nii-öelda siis nagu lumehelbe kujulise läbilõikega väga pika tooniga pianiino ja siis muidugi see oli juba broneeritud, Macis, toppisin seal. Ühesõnaga pakkusin kõik üle ja läksin lolliks peast ja juba tassisin selle tund aega hiljem koos õemehega ja kahe disaineriga, kes mõlemad on siiamaani selja kahjustusega vesinikuga tassisime, kolmandal korrusel on stuudiosse ja esimene lugu, mis ma kohe välja mõtlesin, siis mängisin ajakaja. Et ilma selle klaverit ja seda lugu ei oleks olnud ja seal on veel mitmeid lugusid, kus see klaver on. Klaveril on väga tähtis roll, oli ikka sellised instrumentaal-sed asjad, mis nagu innustasid see inspiratsiooni, küsimus ongi nagu niisugune noh kuna päris täpselt nagu ei ole võimalik, nagu aru saada või ette kujutada, puudub nagu arusaam sellest, kuidas see võiks nagu olla siis arvatakse, et see on midagi väga erilist ja seal on alati mingisugune noh tohutu lugu ja mõnikord ongi ja, ja isegi võib-olla päris tihti on ja võib-olla ongi mingid konkreetsed asjad, mis nagu inspireerivad, aga sellel hetkel, kui sa nagu millegi kallal töötad, sa ju ei tea. Noh, sa tead tegelikult tagantjärgi enamasti, mis, kus tuli seal võib-olla see ei ole nagu sihukene. Muideks, see nagu ettekavatsetud mõrv. Et see on ikkagi nagu kiremõrv on lugude kirjutamine, seda ei saa naguniimoodi otseselt planeerida. Kiita heaks TTT-le edu puhkusel. Mul ongi plaan, ma tahan saada Detrises 400 punkti täis ja ma tahan Aivar domingele selles viies miinuses pähe teha nii-öelda minu selles sihid. Ma loodan, et saavutada Number kolm. Ja number kolm. Kõigi aegade parim eestit plaat? On Vaiko Epliku kuues ehk varielu aitäh Maarja Merivoo, see oli eksklusiivintervjuu autori endaga mis tehtud ainult spetsiaalselt tänaõhtuseks, saateks ainult sellele kellaajale, sest Vaiko Eplik, kes ka varem on TOP 20. enda plaadiga figureerinud jutt on siis tema kuulsast albumist nõgesed ehk viimaste aastate viimase jooksva aasta suurimast saavutusest oli intervjuus õnnelik. Ta oli vahetu ja, ja Maarjaga rääkides saime, kui panite tähele ka teada selliseid momente ja selliseid asju, mida Vaiko enda kuulsaste plaadiste varielu, mis on ju tegelikult saanud ka aasta albumi tiitli, kui ta ilmus 2012. aastal ja aasta ilmuva albumi tiitli lausa universaal sel moel. Ehk nii kahe suurima ajalehe aasta küsitluses kriitikute poolt. Jutt on siis postimehest Eesti Ekspressis kui ka muidu avaldas selliseid fragmente ja fakte, mida igatahes vareme küll ei olnud kuulduda. Te kuulate Raadio kahte ja stuudios on Erice ja Eeriku siine TC puldis välja vahetanud siinkõneleja Koit Raudsepp, Erik, mis tunne on? Aina paremaks läheb, aina paremaks läheb, põnevaks küll mitte, sest ma tean, mis meid ees ootab, aga ma loodan, et põnevus on teie pool. Head kuulajad. See on raadio kaks. Rahvahääletus on lõppenud, muusika fännid on oma sõna öelnud. Raadio kahe Eesti kõigi aegade parim album selgub täna õhtul. Enne kui me jõuame esimese ja enne esimeste teise koha plaari juurde, meil on teile vega mõnusaid üllatusi varuks ja, ja, ja võimalik, et ka sensatsioon on täna õhtul veel sündimas. Kui juba umbes 40 minuti pärast me kuulutame välja kõigi aegade parima eesti plaadi hääletuse võitja, kõigi aegade parima Eesti heliplaadi. Ja parima eesti plaadi tegi ja loomulikult kui te enne, kui me jätkame teise kohaga, Vaiko Epliku kolmanda koha plaadi varielu järel on kohe tulemas koht number kaks, Erik vaataksime veel korda. Top viite ehk, millised on viis enam hääli saanud eesti plaadid. Selles kõnealuses küsitluses? On üks kassett, mis kandis nime ainult rottidele ja tema nii-öelda noorem õde või vend ehk CD, mis kannab nime ainult ja kolm punkti, aga mõlemad on enam-vähem sama sisuga. Metro luminali tehtud ja kohal number viis. CLB ilmus täpselt 20 aastat tagasi 1000 994 ja nüüd täna tollele aastale tagasi vaadates võib küll öelda, et Metro lumi oli plaate, oli tegelikult kas alguses tuli yldse kasseti nad ju välja üks toonase aasta tähtsamaid albumeid ja võib-olla isegi et aasta Album. Kui ta aasta varem 1993 tegi ilma vaid üks bänd, kui Metro Luminal iga neil 94. aastal võib veel nii ja naa öelda, et, et kas ta oli siis aasta albumi tegija või aasta bände siis varem aasta varem 1993 oli kindlalt aasta bändiks vennaskonda, nii nagu päris surmkindlalt oli nende usk, lootus, armastus, üks enim müüdoimaide heliplaate Eestis ja kindlasti ka aasta albumi staatuses number kolme number neli, usk, lootus, armastuse ja vennaskond. Ja number kolm. Plaat, mida äsja kuulsite Vaiko Epliku kuues soolokas ehk varielu. Kuulate Raadio kahte number kaks. Number kaks album rahvahääletuse küsitluse tulemusena valitud peaaegu et võitjaks Eesti kõigi aegade parimaks albumiks aga mitte esimeseks, vaid peaaegu võitjaks ehk teiseks on head kuulajade külmale maale autoriks, esitajaks JMKE. Valge liblika suvi ja JMKE avapala nende kuulsalt täna 25 aastat tagasi ilmunud LP-lt külmale maale mis on rahva poolt hääletatud kõigi aegade parimaks Eesti plaadiks number kaks Eskursiive usutlusega. Plaadi põhiautori JMKE ninamehe Villu Tammega jätkab Kristo Rajasaare number kaks. Mul on hea meel tervitada raadio kahes stuudios täpsemalt raadio kahe punases stuudios punase lakaga meeste Villu Tammet, tere tulemast. Väga meeldiv oli tulla ja alustuseks õnnitlen siin muidugi mõned päevad tagasi selgunud muusikakriitikute valikus esikoha eest siis Eesti kõigi aegade tabelis ja ja mul on sulle üllatus, võib olla näiteks üllatus, aga väga kõrgele kohale oled sa tõusnud ka siis selle põhihääletuse tabelis raadio kahe kuulajate küsitluse tabelis täpselt sama albumiga külmale maale, mis ilmus aastal 1989 25 aastat tagasi, nii et mõtle, inimesed, kes on natukene nooremad, polnud siis veel sündinudki. Et alustuseks ma tahakski su käest küsida, et mis seisus oli Eesti, mis seisus olid sina ja mis seisuses oli sinu bändi JMKE aastal? 1989? Tavaline panud oli, tegi mingeid asju ja midagi erilist nagu ei toimunud enda arust? Ei noh muidugi jõust äge, et sai sai salvestatud terve albumi ära. No tegelikult olid, eks ole, puhas andekam bänd teil varem ühegi kandja peal midagi ilmunud ei olnud. Nojah, ega ei olnud muidugi välja arvatud esimene singel Aga kas salvestanud iseenesest olite rohkem kui selle singli jagu asju. Salvestab põhiliselt selliseid keldrisalvestused, tähtsukest Molod ja siis osad ka siuksed paremad mingites stuudiost, et neid oli tegelikult päris üksjagu. Isegi mõne plaadi oleks võinud enne juba välja anda, eks ole, kui oleks Eestis selline võimalus olnud, aga nagu väga ei olnud meloodia ukse taha ei hakanud minema sellega. No siis oli ikka paras Nõukogude Eesti aeg veel suhteliselt. Okei, perestroika juba täie hooga käis, aga kas see avan avaska, siis JMKE-le mingeid stuudio uksed vä? No loomulikult jah, sellepärast, et ütleme niimoodi, et stuudio, see tegelikult ei ole nii, perestroika, seda viska sügaval nõukogude ajal või stuudios käia, kui olid mingid tutvused seal niimoodi. Et noh, pooleks stuudio treid poolest saadik põranda all ja seal võiks teha ikka onju, aga siis avanes võimalus minna välismaale stuudiosse või sellepärast et tekkisid kultuurikontaktid ja asjad. No kuidas need kultuurikontaktid tekkisid, et kuidas üldse on võimalik, et üks Nõukogude Eesti punkbänd järsku avaldab oma debüütalbumi üldsegi välismaal ja mitte kuskil tšehhis, vaid ka kapitalistlikus Soomes. Nojah, ei mingit mehedaksid huvi tundma, lihtsalt olid kuskil 87 või niimoodi, eks ole, käisid igasugu Soome ajakirjanikud siin vot siis juba last, eks ole, niimoodi, kajastama neid Nõukogude Eesti elu ja, ja siis ühel kontserdil siis meie bänd hakkas huvi pakkuma. Ja siis nad otsustasid teha ka plaadifirma ja mitte kohe võttis natuke aega. Aga lõpuks noh, seal pikalt, kuidas lõpuks välja tuli see firma ja niimoodi. No ühesõnaga, tegemist oli siis Soome plaadifirma sünniga idiooti kapased oli plaat, firma hilisem Stubbi tootrins koksused, mitu Tokused, ahah, 200 200 ja, ja kas mitte imke singel oligi vist nende esimene reliis. Jah, number null null üks tähendab nad tegelikult tulid tehasest sisuliselt samal ajal ühel ajal anti töösse gospabahhi seitsme tollisega, mille nimi oli Ruskaia vodka. Aga meil vedas, et meie meie kataloogi numbriks paindlikke nunnu lõkse, nemad said nurgaks. Number kaks. Elu läheb välja ja saab oma. Et haige saade ja ta ei taha. Ma ka teha ei saa. Surma nimetab ja. Laamelveere ja Loe edasi kaevata ei. Pälveeria verre. Ja seal on ka suurema armeega palga. Aga? Ega? Ega? Ela. Vaeva. La ääre ja verre dünastia. Mis moodi see välja nägi, siis plaadifirma andis Tallinnas teile mingi hunniku markasid. Pidite ostma plaadi laevapiletid ja sõitma Helsingisse stuudiosse. Vot seda, selliseid üksikasju ma küll ei mäleta, aga noh, ma arvan, et mis seal laeva peal ikka maksis sellele noh, pidi piisav rabas pidi seisma muidugi pool aastat teada umbes, aga mitte nii kaua. Kas sa viisaosakond oli ikka seal kuskil mustamäel taga otseselt? Ja eks ta kolis ühest kohast teise, vaevles Sütiste kandis. Ja mingi umbes mingi mustamäe tavalise kortermaja akna santi viisasid. No umbes niimoodi ja me saime, jah. Me saime kuidagi lihtsamini. Õnnestus saada kuidagi need sinised passid, ma ei mäleta, mis vahe, neil olid nad mingit teenistust passinud vistes Ruseemneipsistolisin peale kirjutatud. Et nendega kuidagi žessim, et sai kõige lihtsamini. No sel ajal teie kohalik siin Eesti pilli, kuidas seda öelda, siis pillipark ja võimendi park ja, ja milline see välja nägi, et suhteliselt tagasihoidlik võib arvata. No vennal olid trummid olemas, mingid need Riia omad, eks ole. Minul oli isetehtud, kitarr on ja ja kuskilt tuli mingi bass ka ja ma ei tea, mul pole elu sees ühtki päris võimunud vist. Aga selle albumi salvestas hitte siis ka nende pillidega või andsid plaadifirma mehed teile mingeid nii-öelda päris pillid. Albumi jaoks vähemalt ma ei mäleta, mis bass oli, aga siis. Kidra andis helimees, andis oma paganama telekasteri mulle selle sisse mängideks, armsatele parem sound. Tuligi Maran. Kas te salvestasid täpselt nii palju lugusid, kui sinna albumile läks, või jäi midagi üle ka? Ei, need me tegime jah, täpselt niimoodi, et otsustasin ära, mis lood lähevad peale ja siis võtsimegi ainult jah. Kuidas valik sündis üldse, et teil oli ilmselt ju selleks ajaks olite päris vana bänd, et lugusid oli omajagu. Lugusid on väga palju, aga, aga samas Lemps, eks ole, meil oli Lembit Krull on ju, oli suhteliselt uus bassimees ja ega me ei olnud kogu seda materjali talle selgeks viitsinud lõpetada, et tegime uusi lugusid ja siis vanematest teatud osa paremiku, ütleme huvitavamad lood, mida me mängisime kontsertidele. Niimoodi nagu valikel tohutu suur, aga midagi pidi ikka välja jätma. Mis oleks võib-olla orgaaniliselt sinna otsa klappinud, aga noh, plaati, sealt Plathangi 40 minti pikk-pikk umbes täpselt, et sellest pikemalt ei tasu vinüüli teha, siis on, juba muutub muutvad vao teega liiga kitsaks, saund võib-olla kannatab täitsa. Nagu ma praegu kuulan seda plaati või noh, mitte ainult praegu, vaid läbi aegade, olen seda kuulanud, niimoodi jääb mulle mulje et olete mänginud selle lausa nagu filigraanselt sisse, et sa oled küll hiljem rääkinud, et oli ka seal kalasid ilmem, need kalad said nende lugude nii-öelda pärisosaks, et aga noh, ma kujutan ette, imke tegevus mingis üsna olulises osas koosnes Eestis ka õllejoomisest, et kas see kandus ka sinna lindistussessioonile Soomes või või see pilt ongi täiesti reaalne nagu purukained, profid, mängiks pildisel. Vaevalt sa nii profilt kõlab, võib-olla helimees on tõesti nii head tööd teinud, et tundub, et nagu mingid proffid mängiksid, aga noh, tegelikult Sonikeks ligadi-logadi värk seal noh, alati on see vabandus õnneks, et punk ja tead niimoodi, et et ei pea olema kõik, nii et õlut, ega ma siis noh, selle, et niimoodi kujuta ette, et nüüd me hakkame plaatilinismes siis nagu ütleme, õlle lei, et see on nagu. Võimude asemel tahtsid, ei olnud õllekastid stuudiosse. Võimud on kohapeal olemas. Aga kui sa nüüd vaatad sellele lugude listile, siis kas mõned lood tõstatuvad sinu jaoks kuidagi eriliselt seal esile või on ta selline ühtlane plaat või mis loosa jutu vahele mängimiseks ise valiks? Ahaa poppar, räppar. Tead, jah, noh, kuidas nüüd oskad valida nende imekaunite osakeste hulgast seda kõige kaunimat ja kõige sobivamad. No sellega, nii et vaata, osasid lugusid, sealt mängime peaaegu igal kontserdil valge liblika suvi ja külmale maale ja ja Velwardik, eks ole, aga asemel harvemad, minge näiteks. Tsensor, mida me vahepeal üldse mängida, need viimasel paari aastal mängime ja siis veel. Tegelikult vot ma ei tea, mu nime on selline lugu, mida on õudselt mõnus mängida ja ja võib-olla kuulata ka vanust on niisugune kuidagi kuidagi nagu sihuke pehme või tädi siuke pehme nüüd selles mõttes, aga, aga ta on kuidagi natuke teistmoodi, et ta on sihuke lõdvema minekuga veits vä? Siit ta tuleb, igal juhul nad ei tea mu nime aastast 89 JMKE album külmale maale. Villu räägi, kui see album siis tupidualt aastal 89 ilmus, kas tõstis teid siis kohalikus eesti pungi bändide pungi bändide hierarhias selliseks absoluutseks kuningaks, kuhu te, noh, minu meelest siiamaani olete ka jäänud. Ei tõstetud midagi, me olime enne juba et ta vähemalt ei lükanud metroonilt alla, ega seal, kes sellel kuningas oli, meie. Väga hea, aga kas see kuningas hakkas siis ka peale plaadi ilmumist tegema suuri riiklikke visiite Soomemaale ka, et hakkasite palju Soomes mänginud, mängimas käima? Ei, ma ikka jah, seal tuuritasime päris palju 80 990, aga pooled kontserdid, et ega siis ei teatud ju veel niimoodi, et noh, praegu lähme siis ikka, teinekord on saalid täis ja vahepeal olid ka. Aga siis oli, mõnikord mängisime mõni inimene, ainult, et seal mingid paar kohalikku punkarid ja, või siis olid hoopis mingites veidrasse kohtadesse, pandi mehed mängima, kus üldse nagu mingid tavalised inimesed kuskil restoranis istusid ja ja siis. Ja siis on seal üks mingisugune rokimees oli kaelsed, hüüdis vahepeal soita iisi Liivil. Sellist lappeldan sellises kohas, et, et nad ei olnud need kontserdid sellised, et näidata, et tohutu menu oli mingit vestoritele muidugi leid tegelikult aga jah, ikka ikka oli näha, et inimesed ikka teadsid. Aga sa umbes omad ka aimu, mis külmale maale müügieduga seal Soomes siis oli? Palju, palju neid pressiti, palju neid müüdi? Neid kokkamist 4000 pressitud, nagu noh, see on siin hiljem on välja uuritud, eks ole. No see rikkaks neid ilmselt ei teinud, et põhimõtteliselt läks elu elukene veeres sama soodu ikka edasi. Johi muidugi. Plaadi jah, et bändile jäiselt põhimõtteliselt iga bändi liige sai ühe protsendi nagu hulgi ennast seal soomes mingi niimoodi, et vist oli et kuus protsenti kindlasti aps plaadifirmale pool on plaadifirmale, palun bändi oma kolm protsentist bändi oma, kolmekesi jagasime laiali. Ja siis noh, põhimõtteliselt siuksed sendid tulevad sealt, et noh, kui 10000 plaati läbi müütajad seal aastas, siis on juba nagu siuke hakkab aga mingi kerge teine palka jooksma, aga ei noh, sellega rikkaks. Aga millegipärast evolutseedee eestlaslik kassetid, et tegelikult on päris suure tiraažiga plaat kokkuvõttes, kui mõelda eri variante. Stubbi jäite kokku aastateks või olete mõnes mõttes ju siiamaani, eks ole? Mõnes mõttes me oleme niimoodi, tead. Ei ole nagu lepinguliste kohustuste nagu seotud, et rohkem sihuke sõbramehe värk, tead, et noh, et anname selle nüüd välja niimoodi, et vanasti olid lepingud ja niimoodi asjad. Number kaks aga räägi ka, kindlasti pakub paljudele see huvi, et mis põhjustel lagunes siis legendaarne ja legendaarse plaadi loonud koosseis Venno, Vanamölder, Lembit Krull ja sina, kuidas need teed lahku läksid? Owen oleks mingil hetkel, siis läksin 80, lõpus juba läks ära, et tal, aga tal oli üks põhiargumente, noh, ta on niisugune väga niisugune üritab väga tõeline punkar siiamaani. Et noh, peab olema kuidagi poolpõrandaalune ja niimoodi on selline isetegevus. Et te olete liiga popiks, et liiga liiga jah, et nagu, et, et see on kurat, kommertskõnnibänd nii lihtsalt enam ei suutnud, seal väga mängijatele meeldib, meeldib niisugune kohalikel, mulle meeldib ka ausalt öelda. Kuskil küünis mängida, kas venna praegusel ajal ka kuskil küünis mängib, sa tead? Tal on üks trummikomplekt seal küüni all ongi täpselt ja aga tal ei ole ühtki kollektiivi küll, kus ta nüüd mängiks. Seevastu Lembit Krullil on kollektiiv olemas. Tema ikka jaksab, üritab, aga mis ta, ega ta ka nii ei ole sellel nii pühendunud, et ta sellega tegeleks, ta juba hot kommunist on see, eks ole, jätasele? Albumit annab välja juba väga kaua, mingi 15 aastat, sest esimene kord sa järel salvestatud mingi arvutirikke tõttu läks kogu see kogu see materjal sisuliselt kaduma, seal on sellest nüüd tal uuesti salvestanud enam-vähem materjali valmis. Äkki varsti siis tuleb, aga, aga noh, Angela kujutajat umbes nagu mina teda, venitab igasugu asjadega ikka midagi ikka viga ja teada siis. No kui sa veel ei tea, siis 2014 miinus 1989 on täpselt 25 aastat, olen kuulnud jah, et kas meil on oodata ka mingeid, et selle albumi ilmumise külmale maale albumi ilmumise tähistamist siin sügisel mõnes klubis, kus albumi ette kantakse, näiteks täies pikkuses ohvris? Ah nii, väga uhke, täpsemalt ütled küll, näete, kas läheb meelest ära, kuhu on oodata ka tõelisi punkareid lavale? Tead, mis, et ei ole selle peale nagu tegelikult päris mõtelnudki. No saame näha ja kuulda, igal juhul aitäh, Villu, sulle raadio kahe stuudiosse tulemast. Loogame siis paslik oleks lõpetada seda Indrekut. Ahah mina võtaks lõputa laupäeva. Huvitav, millegipärast ma mõtlesin ka, sa ütlesid, et lõpetada, siis mul tuli kohe ka sedasama pähe, et see ongi nagu ja siis plaadi viimane lugu vähemalt delta versiooni oma, nii et las ta olla muidugi. Rahvahääletus on lõppenud, muusika fännid on oma sõna öelnud. Raadio kahe Eesti kõigi aegade parim album selgub täna õhtul. Ja selgub kohe, hea kuulaja, sa kuuled, raadio kahte stuudios on Erik Morna ja Koit Raudsepp. Aga me ei ole mitte üksi. Äsja kuulsite intervjuude Villu Tammega aitäh usutluse eest, Kristo Rajasaare, Villu Tamme, JMKE ja plaat külmale maale. Hääletati number kaheksa, jäänud on veel see viimane, see ainuke, see kõige olulisem, kõige tähtsam, kõige väärtuslikum album ehk kõigi aegade kõige parem eesti heliplaate. Kuid hoidkem veel eerika, natukene pinget. Süvendagem, veel ärevust. Olgu hetkel veel vara teada anda, kes võitis, kes pani kinni, kes saab endale ka raadio kahe poolt selle ruutmeetri suuruse autahvli, mille peale on kirjutatud Eesti kõigi aegade parim album, mis on kena disainiga raamitud ja ootab meie toimetuse ruumides omaniku, kes varsti ka siia jõuab eksklusiivselt R2 otsestuudiosse, oodates võitjat ja lootes, et nad on nagu alati, õigel ajal õiges kohas, nii nagu nad seda olid selle plaadiga, mille rahvas on hääletanud number üheksa, Eerik vaataksime veel natukene, aga hääletustabeli statistikat mujalt. Ja Koit, palun räägi, millised 10 plaati olid. Rahvahääletuse tulemusena. Kõige paremad rublaaja albumid. Eestis tagantpoolt hinnaga üks rubla 20 kopikat hingus, autor Sven Grünberg. 10. koht, üheksandal kohal hinnaga üks rubla 40 kopikat. Rock-Hoteli rock hotell. Kaheksandalt kohalt leiame hinnaga üks rubla 45 kopikat. Mäe kaks nõlva Tõnis Mägi ja Muusik Seif. Ja seitsmendal kohal on mahavoki Mahavok samas hinnaklassis ehk ümmarguselt poolteist rubla. Kui panete tähele, siis kõik need heliplaadid on loomulikult vinüülplaadid ja kõige need vinüülplaadid on tuhandete inimeste kodudes sest kõiki neid plaate, mida mina praegu nimetasin ja mille loetelu ka Eerik