Te kuulate Raadio kahte märke ja vaba. Rahvahääletus on lõppenud, muusika fännid on oma sõna öelnud. Raadio kahe Eesti kõigi aegade parim album selgub täna õhtul. 1079 inimest koolis üleskutsed võttis aja maha, korrastas mõtteid ning hääletas. Ja igaühe neist. Aga ma kujutan ette, oli 10 inimest, kes kuulis üleskutset ja mõtles hääletada, aga ei viitsinud. Ja omakorda neist igaühe selja taga oli 10 inimest, kes oleks viitsinud hääletada, kuid ei kuulnud üleskutset kokku, saame terve Eesti rahva. 1079 on vägev number. Raadio kahe mitte hääletamise parematel päevadel oli osalisi 10000 ringis, kuid ühe hiti läbikuulamiseks kulub kolm kuni viis minutit. Album seevastu nõuab 10 korda rohkem tähelepanu allapoole tunniga ühest heast plaadist jagu ei saa. Veel vägevam number on aga see ligi 1200. Just nii palju erinevaid eesti albumeid. Head kuulajad kõigi aegade parimaks koos pakkusite Laur Täärist, Tarapitani onu Vellast, Sven Grünbergi nii, kogu skaala on kaetud ja täna raadio kahest kuni kella kaheksani õhtul kuuleme kahtekümmet kõige populaarsemat valikut. Tere ka ma olen Erik Morna. Te kuulate Raadio kahe Eesti kõigi aegade parima albumi valimise kokkuvõtvat saadet. Ja me alustame 20.-st kohast. See plaat ilmus aastal 1988. Selle peal on lood laulev jõgi, tuulemeelne hallaöö, muuseas samuti aed, hingan vägev vähk on siin peal ja ka see turvatuli. Raadio kahe Eesti kõigi aegade parim album number 20. See on Ultima Thule omanimeline vinüülalbum. Tõnis Mägi praegu kell näitab üheksa läbi 13 minutit. Lavalt tulite ära seitse läbi 11 minutit ja kogu vahepealne aeg kulus teekava arutamisele, kunstinõukogus oli pikk ja tõsine arutelu. Pole küll, jah. Sest et iga uue asjaga on niimoodi, et et on nii pooldajaid, kui on, on ka siis inimesed, kes on opositsioonis nagu selle uue asjaga, et omal ajal, kui kui tekkis ansambel Muusik, Seif oli samuti oli mitu-mitu-mitu kuud käis käis võitlus selle üle, kas ikka on vaja sellist ansamblit või ei ole sellist ansamblit ja miks on ikka vaja uut ansamblit, kui võiks ju väga hästi ka teha vana ansambliga edasi ja sest kõik teavad, milline ma olen milli, millist nüüd veel, aga kahjuks inimesed muutuvad ajapikku ja ainult välimuselt, vaid ka loominguliselt muutuvad ja tekivad mingid uued kriteeriumide, uued uued mõtted ja uued ideed, mida tahaks realiseerida. Nüüd praegust on tekkinud selline asi, et tahaks nagu tahaks nagu muuta, ennast kaitsta on olnud vaja panna ilma selleta. Küsimus oli sul selline, et kas oli ilma selleta nagu ei saa, sest et nende enda eest peavad veel, eks ole siis kontserti või ikkagi toimub jaa, seda küll toimub ikka esimeses pooles mängib mahavokile mängib siis Ultima Thule, sinu uue ansambli nimi on siis Ultima Thule oled selles eas juba, et oleks võinud panna ka näiteks nimeks Tõnis rokkbänd või, või noh, midagi niisugust? Nojah, tähendab mulle, see on üldse väga huvitav, huvitav oli see Lennart Mere selline hüpotees Ultima Thule kohta Kaali meteoriidi kohta ja samuti noh, kõik seal taga veel see, et kreeklaste jaoks oli see nagu mingis mõttes maailma lõpp. Eks seal hakkavad mängima mitmed asjad, mis just nimelt Ultima Thule ja teiseks, seal ma olen, igal pool on pidevalt olnud Tõnis Mägi saateansambel muusik Tõnis Mägi enemiseks. Noh, nagu minu nimi, kogu aeg, võib-olla liiga palju lause, et lihtsalt olla nagu pillimees ja lavadel mängida klaverit ja suupilli ja võib-olla Liia tamburiiniga näiteks, laulab Riho Sibul. Vot selline selline, tahaks praegust olla küll, võib-olla natuke tagasihoidlik. Seda näha jah, sest Riho Sibul laulab kavas ju ka õige mitu lugu ja isegi koos laulate bluusi, kuidas passib, vot ei tea, ei ole kõrvalt kuulnud, aga ei ole kahjuks seda pluusi lindistanud, muidu oleks võinud öelda, kas ta, kas ta on või ole, tekkis seal ütelus, et noh, et ei pidanud, te olete tõesti niimoodi kokku minema ja sobima ja ja üldse sibul nagu ei ole mingi laulja. Minule sibul väga meeldib, sellepärast et ta on omamoodi, ta on omamoodi emme mõtlemisviisiga ja moodi laul, laulmisstiiliga, pillimees, seal, nii palju laule kujust, pillimees ja ja sellised lauljad mulle meeldivad, meeldivad väga armas kui maailmas näiteks ütleme kasvõi Eerik Racton vä? PNG teisigi pillimehi, kes laulavad väga hästi, minule mulle just meeldib, et ta niimoodi laulab, et ta ei ole, ütleme traditsiooniliselt sellise puhta häälega ta tore eesti mees on natuke niisugune kähedamise ja natukene natuke põhjamaisem, natuke maailma lõpulikuline, Ultima Thule'l ekslikud. Koosseisus on kolm kõva kitarristi kuidas nad laua peal ära mahuvad ja no vot nüüd ongi, et praegust oli just juttu, et miks need kolm olema, kas nad ei võiks olla üks nektaris pianist on huvitav see, et neil kõikidel meestel end erinevatel meestel, niisiis Riho Sibulal, Vjatšeslav koobrianal kui Elmo värgil on kõikidel oma kindel käekiri. Ja noh, minule selline asi väga meeldib, sest et seal on kohan kuulda, kus hakkab mängima koobringus hakkab mängima sibul, kus hakkab mängima käre Elmu värk ja seal annab väga palju bändile juurde ja muidugi inimene, kes on harjunud, ütleme, mingeid kõlavärvi rohkem kuulama, tema jaoks võiks jääda monotoonseks. Me kitarr, üks fassaaz järgneb teisele, et ei ole, võib-olla vahepeal võiks olla, lööd fagot, võiks mängida midagi Dreangel jalgsi, aga, aga see on kolm sellist, noh, see on, minu arust näeb selle stiiliga kokku, mis ma teen. Ja sellist asja pole palju tehtud, ka kobrin, sibul värk said nimetatud. No Tõnis Mägi loomulikult ise ka, kes veel, ansambel? Aare Põder mängib klahvpille. Ahelik, Jaak mängib trumme ja Raul Vaigla bass. Ja helipuldis Joosep Klemets, Heino Seif seisis koos üsna kaua. Kaua arvad nii raske koosseisuga suhteliselt koos mängivat tatisel austus teineteise vastu või kui selline asi on olemas, siis ma usun, et peaks, seal on põhimõtteliselt kõik korras, sest on ikkagi noh, kasvõi see on kuus aastat koos elada toodud lausa. Ja, ja noh, kui austus teineteise vastu pole, siis ei oleks seda, seda sellist ütleme meeskonda olnud helist värki ja nüüd on, nüüd on nii, et kui praegu tundub, et on väga-väga põnev seltskond, on erinevad mehed ja, ja kui see omavaheline selleni ja nii edasi siis on, peaks bänd olema, tähendab, sisekliima peaks olema normaalne, väga suurt osa mängib praegust, see asi, kas kas väliskliima on, on soodus. Ma mõtlen siin palju seda, mis, mida endast kujutab praegus, noh, meie siis kas kultuuriministeerium filharmoonia ja nende siis kas nad panevad käe all või nii-öelda või ei pane. Sest noh, muidugi on, ta on küll ääretult värske, on praegust, ei ole veel. Ei saa öelda mingisugusest küpsusest siin lihtsalt on tekkinud, äkki on jälle uus ansambel ja selleks läheb arvata võib, et ikka oleks pool aastat või niimoodi läheb aega, et enne kui ta hakkab sulle andis hingama ka täitsa nii ühtemoodi kõik, eks. Et taga on paigas, praegust võib tekkida nagu mulje, et nad on natuke seif, natuke kobri pluusi. Ja noh, esialgu on endiselt nii halvel. Tartus aastal 87 rääkisid Tõnis Mägi ja Ain Saarna. Kõlab Ultima Thule debüütplaat, seal aed. Päik. Toolil hall ja need on murtud kõiki metsik ja muus. Nüüd on kõle kõik juurde, nii palju. Paljas valuvai ja eestuumas olid korra kõik siis tulin maru, murdis taimed ja jaoks ja, ja kallis naine, saage must aru ei ole käes ja rõõmude. Aga veini roovituse pealt? Rossi ja keeldub. Naine oodake. Ja elu. Lill. Talla ja aa ja by lood seal siis teeme nii. Peo. Ta käib seal oodata ei ole tõesti. Päike soojendas ka emailile. Mul sõda ja rahuarmastav usk mul. Naine olen minu lõppeda. See paistis ja nii ilus tulvil. Aed Ultima Thule plaadilt, mis kannab nime Ultima Thule aianis, ilmus veel vene ajal plaadifirma meloodia välja laskena aastal 88. Kui Ultima Thule jõudis nii kaugele, et välja anda Eesti pinnal järgmine album oli aasta juba 2005. Uuenenud bänd käis sel puhul ka raadio kahes live andmas ja Sten Teppan vestles Riho Sibulaga ammustest aegadest. On teil, Riho, tänasel päeval ka põhjuste aega ja tahtmist nendele 80.-te teise poole aegadele veel mõelda, et ajad on üpris teistsugused. Igal asjal oma head ja vead, plussid ja miinused, et on aega ja tahtmist meenutada. Minevikus surkida väga ei ole, aga. Paar nädalat tagasi vaatasin televiisorist sellist programmi nagu nostalgia selline kanal, osa nostalgia. Ja seal olid mingisugused saated just sellest samast, 87.-st või 86.-st aastast kus olid bändid, keda ma üldse ei mäleta nagu fantastiliselt head mäletamaks stroni, iigri soki, muu ja kuidagi tahtmatult meenutasin meie reisimise aegumist Venemaad ka seda selle tuuletegemise algust teha. Ma arvan, et need olid väga ilusad asjad. Noh, võib-olla ei ole, aga õiglane võrreldakse iga asi on oma kontekstist teada ka aga kas või nendesamade kunstiliste nõukogude pärast või kas need ajad olid nagu sellistele noortele pillimeestele huvitavamaks, intrigeeriv, omade põnevamad ja sest tuli ju otsida võimalusi, kuidas olla ja hakkama saada ja et ikka oli huvitav teada, kas seda kontserti keegi tuleb õiendama, mägisema või ei tule, et praegusel ajal sellist hirmu isegi ei ole mitte. Nojah, ma ei tea, nagu öeldakse, et ei ole väga tervislik elada huvitavatel aegadel, aga aga me mäletame ju ikka head tavaliselt. Noh, inimene on juba kord selline ja seal oli väga palju ilusat. Noh, inimesed olid siis ka õnnelikud, armastasid 11. Kes? Tahab lainelisena? Alammäär. Nivoole. Vägev vähk Ultima Thule oma nimeliselt debüütplaadilt, mille teie, head kuulajad, hääletasite Eesti kõigi aegade parimate albumite nimistus 20.-ks selle plaadi, mille peal musitseerisid põhikoosseisus Ultima tuulena, siis Tõnis Mägi ja Riho Sibul, Aare Põder, Slowcacobrin Jaak Ahelik ning ansambli kunstiline juht nagu märgitud, kaanele Raul Vaigla. Läheme edasi 19. kohal asub plaat, mis ilmus 95. aastal. Ja nelja peale. Palad Shaina on ja vaja touchdowni ja truup, sous, muundschaeldja, kuuenda Väyuskam ämbritäis laeks andeid võiks ka ei stiilawaydenaid Tony Ground, Desperaado, Annabel ja lav viis anud Lakseri. Selle plaadi andis välja Mihkel Raua loomingusõprade klubi nimeline firma. Ja see on Lister Lorenzi album, sunn. Mihkel rauaga tegi uue intervjuu Maarja Merivoo-Parro. Raadio kahe Eesti kõigi aegade parim album number 19. Aitäh, Mihkel raud, kes sa oled öelnud, õilistama räägida. Tervist, tervist. Räägime täna, mister Lorenz. Ühte albumist nimega ning ilmselgelt on maarjamaa melomaanidel endiselt armas. Aga võib-olla nende jaoks, kes alles avastavad taasiseseisvunud Eesti muusikamaastikul, siis võib-olla alustaks sellest, et räägiks, kes ja kus ja millal ja miks see, kuidas seda mister Lorentsilt yldse. Oh jumal, see on nii pikk jutt, et ma ei tea, kas ma nüüd seda niimoodi paari sõnaga isegi suudame ära rääkida, aga aga see juhtus lühidalt kuidagi niimoodi, et see võis olla mingi 89., pigem vist 90 90. aasta ja ma mängisin ansambel Gulo mingisugusel salvestusel stuudiomuusikuna mingeid lugusid sisse, seal tekkis mingisugune mingisugune hetk mingisugune vaba aeg stuudios, kus ma ei mäleta, keegi ei saanud tulla või mingi probleem seal olime, pidime Guloga salvestama ka, aga, aga ei tuldud ja ei saa salvestada, aga stuudioaega ja seda mitte raisku lasta. Ma salvestasin ühe oma sõbraga, Raimond Vahter. Artistinimega müü Stroomi mees kahekesi, paar lugu. Ja, ja siis kuidagi nagu tundus, et tuli päris hästi välja. Pärast hiljem mõned lood veel ja siis rei ansambli nimega Meryl vestlusmeister Roland šashima nimelise mehe filmi järgi. Ja salvestasime terve terve kassetitäie, selle nimi oli grafiidi revolution, see ilmus 1909 kümmend, kui ma õigesti mäletan, 90. aasta jõuludeks vist. Ja siis. Päris kahekesi kontsert anda saame, ühesõnaga mingisugusel hetkel formeerus bänd raevunud lahterdaks küll läheks küll oma teed ja mul olid seal bändis juba juba uued liikmed, uued sõbrad. Siis me andsime välja oma esimese heliplaadi, mis ilmus väga erinevates niisugustes koalitsioonides erinevatel erinevates erinevatel kujudel päris mitu korda. Esimene meister 92. aastasisesel plaanime Street Vooginga ja siis päris debüütalbum, tehingute maht on sama materjaliga, oleks kolmandal aastasele mehele lihtsalt minister, pooled seal. Ja siis nagu ikka, tegime uusi lugusid ja, ja siis oli järgmine plaat salvestada ja siis ilmuski too 95. aasta võitja selle peale juba väga ammu vaadanud väga Morase, vaadanud 95. aastal jah, ilmus siis ilmus sisse Sung ja sellest on meil 20 aastat möödas, praktiliselt peaaegu. Ja selle ma vaatan, praegu rullin lahti seda metsikut voldikud, selle kujundasid tee stuudio mehed, Herkki Merila retro Laurits ja see oli omal ajal, vaatan praegugi täitsa täitsa niisugune koba. Aga räägime nendest lugudest, millel selle plaadi esimesed lood vormuma Ja esimesed selle plaadi esimesed lood, mis me salvestasime ja minu meelest ka kirjutasin, olid olid Annabeli muundžaed 102 lugu, mida me käisime bändiga salvestamas Rootsis, meil oli selleks ajaks juba, kui seda svingi tegema hakkasime, väga-väga usin ja väga hea mänedžer nimega naabraldajal. Rootsipärasele nimele vaatamata täiesti pesuehtne eesti mees on rahade Kahaski aastaid töötanud ja temale selle ansambli mänedžer ja tema kuidagi korraldas, me teadsime, et Rootsis on üks eesti eesti verd ja eesti eesti soost mees kelle nimi on Alar Suurna. Kes seal on, oli, siis, on siiamaani väga lugupeetud heliinsener ja miksija ja, ja siis me mõtlesime, et me need raketi klassikalised miksinud meile kuidagi meeldis, selline priske ja tüse, niisugune võimas sound. Ja siis me sellesse naabradale abiga siis saime ühendust ala surmaga ja, ja, ja käisime salvestasime kaks lugu Rootsis. Ja see võis olla 94-l aastal. Ma arvan, et oligi ja need olid Annabel Lemmuunsanud. Ja siis need kuidagi pist läksid omamoodi nagu mingi mingi nagu raadiosse juba ringlusesse või raadiosse juba käima, siis me salvestasime ülejäänud lood sinna veel ümber juurde. Ja siis saigi kogu plaat. Ja see ilmus minu mäletamist mööda 95. aasta kevadel Merle, kõik suur, mingi presentatsioone, metsik pressikonverents, naljakas aeg, 190.-te aastate esimene pool, kus iga heliplaadi ilmumine oli natuke nagu sündmus vini ja vaatamiseks naljakas ööklubis Bonnie ja Clyde siis sellel päeval meeletu pressikonverentsile kutsutud rahvast. Ja kui ma seda plaati siin niimoodi vaatan, siis on siin tegelikult täitsa niisugusi, kepsakad, lugusid, bardakk ja ja üks lugu kummalisel kombel tegelikult, mis mulle endale võib nendest lugudest juba juba siis tegelikult kõige rohkem meeles jäi absoluutselt tähelepanuta ja, ja keegi, keegi pööranud suurt tähelepanu põhiliselt selle põhjusele. Ta oli puhtalt akustiline üheks sel põhjusel, et kuna ta oli niisugune akustiline ja väga alasti lugusid. Me panime ta plaadi viimaseks 12-ks looks. Šaen on aga, aga kummalisel kombel tegelikult on sellest laulust nüüd saanud selle albumi võib-olla kõige kuulsam lugu, sellepärast et Ines mõned aastad tagasi salvestas selle eesti keel ja, ja ma tegin talle selleks ka eestikeelse eestikeelse teksti elane. Selle laulu nimi siis eesti keeles on, kus kulgeb kuunijad kummase kombel, üks lugu ootas oma nii-öelda õiget, õiget elu ja õiget aega peaaegu. Nojah, peaaegu mingi 15 16 aastat ja siin on muidugi üsna niimoodi stilistiliselt kaunis nagu kaunis, nagu kuidas öelda, eklektiline kogu see värk, et seal on niisugust tavalist niuksed, rahade pappi, ma vaatan Big Sky, ma mäletan, üks niuke lugu ja mingid niuksed vahetavad ballaadid nagu Stowni ground ja ja muundscha tegelikult muunsion, mulle endale väga meeldib talle pikk raadius mängimiseks, seetõttu ta kuidagi raadiosinglina ebaõnnestus või teda väga palju mängitud, ta kestab kuus minutit. Aga mulle iseenesest meeldib see laul. Ja Tallinnas selles käsitleda. Laias laastus rega ja siin ongi niimoodi, et need kaks Rootsis salvestatud, mis ma ütlesin Annabel ja ülejäänud on ikkagi, on salvestatud Tallinnas Tallinna linnahallis ja aitas meil tähendab pata, kui ma nüüd õigesti mäletan kes siis veel helihelirežissöörina ja eks me ise kuidagi siis nagu produtseeris kummaline aja üheksakümnendad olid üldse, oli üldse üks niisugune üsna segane, sassis Aect, katsetati igasugused Mõtruse ja proovisime siin mingisuguseid programmeeritavaid trumme ja seetõttu see kõlab võib-olla noh, natukene muidu omas ajas kinni, oleks aeg teine olnud, siis oleks, teil on salvestanud need veidi kuidagi ausamalt või puhtamalt sellel ajal olid moes igasugused naljakad asjad, arvutit tekkisid inimestele koju ja mingid esimesed valged programmile, siis oli ju tingimata oluline trumme mitte mängida nagu nagu päris trummidega, vaid oli vaja kuidagi siin programmeele ja mulle tundub, et vist ja enamik, enamik svingilugusid, kui ma nüüd õigesti mäletan, on tegelikult programmeeritud trummidega, et siin väga palju kätega mängitud ei ole. Ja aga, aga see on, kuhu ta kui seda plaati plaati praegu kuulata, et ta kõlab ikkagi ikkagi väga, aga omas ajas mulle tundub ja kuigi need lood võib-olla on, on läbi aastate Ta võib-olla noh, ühel või teisel kujul kuidagi ikkagi nagu banaalselt kõlava ajahambale võib-olla mõni neist isegi nagu vastu pidanud WWW noh, ei ole väga piinlikke tänaval kuulata, siis kuidas nad kõlavad, on muidugi tänapäeval salvestatakse kindlasti hoopis teistmoodi. Sina ütled, et album kõlab oma aja moega või aga mõni ütleb, et on oma ajast ees. Noh, jah, ei oska öelda, vot selleks peab ilmselt nagu natuke võrdlema võrdlema seda muusikat, mida meie tol ajal tegime selle muusikaga, mida võib-olla üldiselt tehti ja 90.-te keskpaik oli ju, oli ju Eestis selline. Noh, ma tahan nagu inetust pahasti kõlada, aga ütleme slaavi slaavi mõju oli kaunis suur ja, ja maas oli selline. Kuidas öelda vene tantsumuusika, seda nimetati päkapikudisko, mäletan tollel ajal ja noh, meie kuidagi jah. Siis ma ei tea mitte ainsa muidugi bänd oli veel väga palju, kes, kes, kes üritasid kuidagi sellest sellest peavoolust siis jälle mingi mingi omamises alternatiivse peavooluga kuidagi erineda. Ja noh, ma ei tea, kui palju me siis omast ajast ikka nii väga eesnimedeks ahvisime, vaatasime seda, mida Läänes tehakse. No Eesti muusikamaastikul teel väga-väga omalaadsed. Mulle tundub, et teil oli rohkem energiat, rohkem kuraasi kui väga paljudel. Et lihtsalt, et suhestu tegi selle lääne muusikaga ja et anda sellele oma panus. Ja kuidagi vist üsna nagu ka võib-olla teadlikult olime kuidagi kuidas öelda, väga ambitsioonikad ja väga ei häbenenud noh seda need klišeed, mida meie muusika tegelikult paksult täis oli. Meil seda niisugust, kuidas öelda valehäbi ei olnud ja ma ei tea, kas on hea või halb, aga meil ei olnud seda. Ja, ja võib-olla see jah, natukene natukene helistasime mõnest teisest Sa räägid meie-vormis, aga peamine loominguline jõud olid ikkagi sina. Vanad meloodiad. Primitiivsete grammatikavigadest kubisevad tekstid on tõesti kuskilt nii minu mingisugustest mentaalsetest väga hämarates Kadagoomidest pärit, aga, aga tegelikult seal ikkagi ta jõuab oma mingisuguse täiuse või vähemalt täiuse lähedus on ikkagi sihukses kollektiivses töös ja bänd on, on kahtlemata kollektiivne kollektiivne asi, see trummar mängib holo arvutega. Aga, aga noh, üldse niimoodi laiemalt räägime. Rumal mängib ikka väga oluliselt mõjutab seda, mismoodi lugu kõlab ja ja mulle tundub, et et juba paarkümmend aastat tegelikult ju ei, ei ei looda uusi lugusid, vaid luuakse uusi kõlasid. See on oluline. Ja üks inimene, isegi kui ta arvab, et on selle loo kirjutanud, ei saa vastutada ainu ainuisikuliselt selle loo kõlast. Noh, kui just ei ole tegemist mingisuguse ühe mehe bändi projektiga, mini. Aga räägime publik ka, kuidas seevastu võeti. See plaat võeti väga hästi vastu, seda valusam oli siis meie kolmanda viimaseks jäänud plaadi läbikukkumine, et sõngali oli, oli väga eluke hallum ja siis me midagi selle sellel ajal elasime ise aru saamata, et see on meie viimane nii-öelda õnnestunud plats. Ja võib-olla ka esimene õnnestunud plats, sellepärast et järgmine oli, oli ikkagi suur flop ja, ja väga suur pettumus nii nii kuulajatele kui tagant triivi meelendale. Aga need kontserdid, kas õliga mõni tuur, sealhulgas? Et meister loores oleks tähendanud suvetuuridele vägevad suured tuurid ikkagi olid, olid natuke teistsugused asjad, seal käisid ikka needsamad tantsuansambleid ja Me mängisime festivalidel, mängisime üksikutel niisugustel suurtel üritustel ka koos nendesamade tantsuansamblitega aga niukseid tuure jah, meie Vanlaski kunagi ei teinud. Ei teagi, miks ilmselt keegi pakkunud teha. Muidu muidu võib-olla oleks teinud ka. Oja aja õnneks õnneks ikka jõudis sinna ka mõni ja ja niimoodi jõudsid need lood ka võib-olla mõne teise kuulajani, kes muidu võib-olla ei oleks, oleks meie muusikani jõudnud. Tore, aga välismaast võiks ka rääkida, kas te selle materjaliga kuskil välismaal käisin? Ega me ei esinenud üldse väga palju ei ole jumalat küll muidugi väga lootsime, tegime suuri plaane ja selle, kolmanda heliplaadi, millest ma põgusalt võib-olla ka varem rääkisin, me koos alustasime Ameerikas otsast lõpuni ja ja meil oli ikka kohutav plaan ja noh, noored mehed ikka kujutavad ette õigesti teevad, nad vallutavad kohe-kohe maailma. Aga, aga ega me tegelikult männinud kusagil, et see mängib meie endi peades. Et see suur niisugune helesinine unistus, mille, mille nimel töötada ja, ja tegelikult see ilmselt bändile ühel hetkel saatuslikuks, et meie nii-öelda käivitav jõud või see on niisugune nii või, või milline eesmärk ei ole mitte enam teha head muusikat. Maitsesime, ja meie ainus eesmärk oli, oli, oli osutuda edukaks, mistõttu me lasime ennast ka kaunis palju mõjutada igasugustel välisteguritel, kes rääkis meile, et selleks, et õnnestuda, peab mängima niisugust muusikat ja selleks, et olla ma ei tea, Ameerika raadios edukas, peab tegema sellist muusikat. Ja lõppude lõpuks jah, oligi muusikaliselt muutus vahendiks unistuse täitmisel, mis, mis noh, loomulikult sellises kontekstis ei saagi, kuna täituda ja ja mida oleks Nüüd raamatu Musta pori näkku ja see lõpeb ära täpselt seal, kus mister Loorents algab. Kas tuleb järg? Miks ma ei tea? Prantsuse, või inglise keeles never say never, mis on eestlased, ära ütle iial mitte iial. Aga, aga mulle kuidagi jah, tundub, et see aeg võib-olla oli kuidagi, kuidas öelda, see hilisem aeg või see nii-öelda see musta porijärgne aeg oli võib-olla vähem niisugusi liberatuurseid keerdkäike võimaldav kui, kui see aeg, mida ma kirjeldan selles raamatus, et ma ei tea, kui ma väga maaks kunagi saan, jään, võib-olla mul tekib mingisugune tohutu vajadusel kirjutada teine autobiograafia. Ma ei oleks see päris esimene, mitme autobiograafia autoreid eesti triiki täis. Aga ma siiski loodan, et mul mul jätkub, jätkub nagu enesekindlust ja mõistust seda mitte teha, et ma arvan, et piisab ühest autobiograafiast küll ja, ja eriti kui ta on selline, nagu see on, et ma arvan, et sinna ei ole midagi väga lisada. Selge, aga mõnes mõttes, kes juba endast autobiograafia kirjutab, see natukene rajab omale monumenti eluajal. Ja muidugi sellega sellega tuleb nõustuda, aga no ma võin enda kaitseks alati öelda, et see tegelikult ei ole nagu klassikaline autobiograafia, ta on ikkagi poolenisti niisugune noh, ikkagi kirjanduslik katsetus ja tema ambitsioon on ikka oluliselt laiem kui ühe ühe inimeseni. Loo jutustamine ta ikkagi väga, vähemalt ma ta kirjutades kujutasin ette, et tal on mingisugune niisugune laiem funktsioon. Kirjeldada neid kaheksakümnendail ja 90.-te alguses seda küll jõuab alles lõpus, aga ütleme need kaheksakümnendaid ikkagi ka nagu üldisemalt mitte ainult mingisugusest mina punktist ja ja ta ei ole selles mõttes klassikaline, klassikaline. Ütle siis annad sellega täiesti uue mõõtme sellele, kuidas sinust mõtlema ja mida me sinust mäletama hakkame. Mida sa tahaksid, et sinust mäletaksime, ütleme, mitte meie, aga need, kes tulevad. Ma ei tea, no ma ikka loodan, et ma elan veel mõned aastad ja ja et, et ma ei pea praegu ka seda nii-öelda triipu või joont nagu alla vedama, et nüüd palun mäletage minu arust seda võib-olla ikka tuleb v midagi? Kusjuures see on selline küsimus, mis meil siin toimetuses üles kerkinud ja ma rääkisin, et sa tuled. Siis ühel härral oligi selline küsimus, et 100 aasta pärast mida sa tahaksid, et? Väga hea küsimus on seal. Aga ma ei ole sellele võimeline mahu praegusel hetkel vastama, sest ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea, järgnevalt järgmine kord. Lõpetuseks küsin, et millega su pea praegu tegeleb? Puhkumisega või noh kui puhkuseks saab nimetada eksmaa, eks ma üritan ennast ka mingisuguste asjadega elus kurssi viia kogu aeg, millega ma ei ole piisavalt kursis ja me jõudsime mingeid asju, mida ma kooli ajal õppisin ja mida ma tegelikult enam ei mäleta, peaks mäletama mida võib-olla läheb kunagi elus vaja. Eks ma üritan kogu aeg paremini tundma ega siin muud ei ole. Aitäh kutsumast. Mihkel rauaga rääkis plaadist Sung mister Lorenzi albumist Maarja Merivoo-Parro. Eesti kõigi aegade parimad albumid, nii nagu teie, head raadiokuulajad neid valisite, jätkub pärast uudiseid.