Te kuulate Raadio kahte. Raadio kahe Eesti kõigi aegade parim Alboome number neli. Tere Erik Morna olema ja enne, kui hakkame kuulama albumit number neli raadio kahe kõigi aegade Eesti parima albumi küsitluse tabeli number nelja, siis läheksin ajas paarkümmend aastat tagasi 90.-te keskel tuntud raadiomehed vikerraadios. Valter ja Jaak Ojakäär kutsusid oma saatesse Vikerkaar külla Tõnis Mägi. Aga mitte selleks, et rääkida Tõnis Mägi enda muusikast, vaid hoopis teiste omast ja rääkida ühest tabelist. Sest 90.-te aastate keskel otsustas Tõnis Mägi oma Kuku raadio saates külla kutsutud muusikud muusikakriitikute ekspertide abiga välja selgitada selle kõige parema eesti laulu üldse. Tolleks hetkeks. Ja meie sekkume jaagu ja Valteri ning Tõnise jutuajamisse hetkel, kui nad olid jõudnud selle tabeli, mille panin kinni kuu laps, kui ma ei eksi selle tabeli kohale number viis. Oleme jõudnud siis viienda lauluni selles Eesti kõigi aegade TOP Tennis ja seal sellest esikümnest võib-olla siis ainuke selline ansambel, keda võiks kuidagi sinna selle alternatiivi alla paigutada või mis sa arvad, Tõnisson? Nuia, et need on juba läinud jälle aeg nii palju mööda, et vennaskonna insener Kaarini hüpperpoloid klassi põhklassi. Alguses ta üllatas mind väga just nimelt üllatad Ta ei saa mitte mitte negatiivselt, vaid, vaid positiivselt üllatas, et ka niimoodi võib, võib mõne loo ära tehes sisuliselt Vaisse lugu ja ja minu jaoks on selles selles loos insener Kaarini hüpperpoloid, is on sees, võiks mingi selline sõnum, sõnuseletamatu, mingi saladus, mingi selline müstiline, selline tunne Katus, mida, mida ei oskavat, mida, mida ei ole olemas, sellist sõna ei ole olemas, millel on, millel on Tõnu Trubetsky pihta saanud, seesama Tolstoi, insener Kaarini hüpperpoloid, jutustuse niisugune taust, selline mingi valge kaart, lase niisugune hoiak, kui hakkad mõtlema seda, seda, seda romaani lugedes-lugedes, siis on. Tuled tulevad sulle silmade ette, need Pariisi mingisugused väikesed käänulised tänavad selline mõni, mõned võib-olla oma oma aeg, omaaegsed vene filmid, kus olid sellised valgekaartlased, näiteks pulgaga, aga võib-olla põgenemine või istusid tammu või midagi sellist. Ja vot selle vürst teine kord siis Trubetsky tänna sees olemas ja seda, see on vapustav lugu, muidugi tuleks seda kaarini hüperpoloidi seoses, samal ajal ilmus looduse universaal teateegis. Ka oli ja see t e tähendas distro, üks on Jeurop. Ja see oli 20. aastal kirjutatud. Nonii, kuulame siis insener Kaarini hüperpoloidi. Paleegi. Tunnustati. Ostlejat kõiki. Avalikke rindele Laalini laenud. Kui aastal 93 oleks raadio kaks valinud aastahitti, oleks see lugu olnud raudselt ja pikalt. Esimene insener Kaarini hüpperpoloid vennaskonna albumilt. Usk, lootus, armastus albumilt, mille kaanel minu andmetel vähemalt poseerib. Eks unustatud saksa nalja pornostaar albumilt, mille kohta Mart Juur oma raamatus 101 Eesti popmuusika albumit ütleb. Se ilusas tasakaalus meistriteos. Viis ansambli Alder groundist. Peavoolurokitipu tegi vennaskonnast kogu pere lemmiku, poplugude anarhistlik sõnum ja romantiline dekadentsi meeldis nii vanadele kui noortele. Sõbrad, ma mahun teile taskusse, kilkas Trubetsky ning taskud avanesid tema ees. Igaüks tahtis olla tema sõber. Vennaskonna sõber. Albumist usk, lootus, armastus möödus eelmisel aastal kaks ümmargust kümmet ja sel puhul käisid kutid külas raadio kahes. Plaadil ja kassetil mängivad trummar Rainis kingu akordionist meie seast juba lahkunud Ülari mätas Allik bassimees Mait Vaik, aga ka kitarrist Allan Vainola, teine kitarrist Anti pateegia, laulja Tõnu Trubetsky. Need viimased tolm käisidki eelmisel, kas tal külas Sten Teppanil meenutamas, kuidas siis asjad õigupoolest 90.-te alguses Eestis? Käisid ikkagi Vennaskond tuli kuskilt nagu välismaalt kohale on ju, tegi selle plaadionju ja enamus jaoks nagu oli nagu nats, nagu niisugune UFO on ju korraga mingi puh, mingi terve plaat, niisugune teise saundiga asi töötas ja, ja siin ei olnud nagu selleni bänderit olid, olid siuksed bändid nagu Two Quick Starti siis umbes nagu hevibändid hevibändid täpselt, et see natuke nagu, nagu see ei olnud nagu loogiliselt nagu Eesti muusika nagu mingisugune arengu nagu mingi tulemus, vaid kuidagi nagu me hüppasime nagu sisse kuskilt mujalt. Minu meelest on nagu niisugune hetk oli minu meelest ka, et sa täitsa oli niimoodi, et et me olime ära olnud, eks ole, siis Eestist. Et põhimõtteliselt me läksime siis ära, kui noh, 91. aasta alguses, eks ole, siis siis ei toimunud midagi, on ju, et siis oligi niimoodi, et see, see periood nagu seal enne seda Soome minekut seal enne Soome minekut oli selline asi, kõik olid umbes mingisugused trassi bändid vist oli, see oli trash metali liig Caligast, kas trash black metal trass siis neid oli tohutu palju nagu nii eesti kui vene bända. Ühesõnaga, kui me käisime mingisugusel a la mingi 90 või kuskil, käisime mingisuguse Tarifitseerimisel, mis sealt siis kohustuslik enam, aga me käisime seal suvaliselt, lihtsalt meeldis käia, kutsud kus kutsuti või ma ei mäleta, lihtsalt käisime seal seal seal oli kõik, seal olid kõik need trassi bändid, noh nagu noh, umbes 100 trassi bändi ja meie vägagi erinev seltskond on täiesti erinev sellest. Ja siis, ja siis, ühesõnaga, kui me tulime tagasi Soomest, siis oli niimoodi, et et siis selle nagu teadagi selle riigi riigikorraga vahetuse ajal, eks ole, siis oli igasugune see siis oli pump välja surnud ja siis selle nagu selle ülemineku konkreetselt sellel hetkel siis oli punk ja kõik asjad välja surnud, siis olidki nad, mis oli Eesti muusika nagu maastikule minu meelest nagu täielik allakäik nagu oligi, oligi niimoodi, et olid need nagu need vanast nõukogude ajast jäänud mingisugused trassi Läänuki Daniel, et kui me seal olime sellisel Tarifitseerimisel, kus olid köita trassi bändid ja vaatasid meid ilge tigedalt pilkudega, et kes need ja et miks need ei ole üleni mustas midagi siuksed on ja siis tundus, et vastasseis ja siis siis kui me tulime tagasi, siis oli, siis oli nagu selline seis. Bändid, kes olid noh, kaks või kolm aastat varem nagu olnud, kõik rivis on ja siis nad olid alla käinud ja verest tühjaks jooksnud ja siis olid nagu see siis oli. Minu meelest oli see Eesti muusikamaastik nagu mingisugune zombi, nagu ka on ju samamoodi punkar sõnaga punkarid nagu mingisugused nõukogude ajast jäänud täiesti nagu ma ei tea, noh, ma ei oska seda kuidagi täituda, mingi täiesti ühesõnaga ei oska seda kirjeldada. Ühesõnaga see muusikamaastikule täiesti sihuke zombi, zombi karjan ja ja siis nagu vennaskond, nagu mõjus sellel foonil kindlasti noh, niimoodi hoopis teistsugusena värskel on meile tulnud hoopis teises keskkonnas me. Välismaa bänd, ühesõnaga ma usun, väga paljud inimesed avastasid ja võtsid vennaskonna omaks tänu sellel albumil. Kui te läksite stuudiosse, siis teil oli seal 14 lugu kokku juba kõik olemas või ja me lindistasime hästi, kähku, see oli mingi ühe päevaga, tegime säärasele plaadi sisse ühe päevaga ühe päevaga isegi kaheksa tunniga vist midagi midagi. Ja seal oli, seal oli viksime isegi juua, sest ei olda võis olla niimoodi, et äkki miks me mängisime siis umbes viksisime ja siis teine päev lõpetasime või midagi sellist? Ei, ühe päevaga me mängisime kindlalt kõik, siis seda ma tean, aga et äkki see miksimine või seal teisel päeval ka või midagi, kas teil oli kiire või teil ei olnud rahastuudiotöö jaoks, miks sa, miks selline kuidagi kuidagi lihtsalt rahavärk oli ka, raha oli raudselt siis oli õudne tähtis, stuudio on, ära mökud, mingi niuke oli, et küllap ikkagi see raha oli ka tähti sead. Et neil oli siis kalli hooli mänedžer Kalju hoonali mänedžer siis ja ma ei tea, nähtavasti leppis selle stuudio kokku, eks ole, siis jajah, kuskohast te mängisite üldse linnahallis lihtsalt linnalise indrek, paterise helirežissöör jah, ja ega seal midagi muud teha ei olnud, sellepärast et meil lood olid nagu väga selged ja mängisime kohe kõik sisse. Me olime nüüd ilmselt kontserdil nagu selgeks mänginud jah, mingisugune noh, mitte nüüd hullemalt palju, aga äkki mingi 10 kontsertitel tähendab siukest sellel ajal sellel ajal ei olnud ka millitegelikult noh, ühesõnaga siin lugudes tegelikult viiulite jalas. Et kui keegi seda märganud ei ole kui plaadikate peal. Aga noh, kuna ta oli bändi liige, aga, aga tal sellel nagu albumi lindistamise ajal veel ei veel ei olnud, andis nagu noh, samal aastal, aga veits hiljem tuli bändi keskvõim. Ja no siis ei olnudki vaja nagu noh, meil ei olnudki mõeldud sinna viiulit, nendesse lugudesse. Et siis ei olnud nagu viiulit vaja. Teil oli selle asemel akordion ja, ja aja kordan. Ja kordan, mõnes loos, eks ole. Lood olid nagu selged, lihtsalt mängisime sisse ja selles mõttes ei olnudki mingit midagi rohkem, eriti polekski vaja aega olnud, et seda sisse mängida. Jaak köita ja. Ikka ja. Jälle ei ela ja taevas läheb ära. Ja elu läheb üha hell. Ka on hea vennaskonna albumilt usk, lootus, armastus, lisaks juba kõlanud lugudele on selle algselt siis kassetina ilmunud teose peal jumal kaitse vennaskonda armastuse altarid, ronk Kopenhaagen, lahkumismarss. Ta lihtsalt hulgub linnast linnaõhupiraadid, see on minu tänav valguse võimendamine, ergutatud kiirguse abil. Maailmasõda ja veel teinegi suur hitt, lisaks insener kaarini hüperpoloidi le Lili Marleen ja üks lugu veel, mis varsti kõlab. Aga kaks väga suurt hitti, ma julgen öelda, et tol aastal 93 kui oleks tehtud aastahitti kokku võtta, siis mõlemad oleks pääsenud esimese kolme sekka. Kuulsus tuli, mis sai edasi? Sten Teppan uuris Iga välismaa bänd, kes oleks sama eduka plaadi välja andnud, või album üldse, eks ole, oleks tõenäoliselt oma elu kindlustanud. Ma arvan, usk, lootus, armastus on Eesti kontekstis niivõrd edukas küll, eks ole. Ainult et aeg oli selline, et siin siin ei saanud elu kindlustada või kurat vales kohas. Aga tagantjärgi tagantjärgi tagantjärgi mõeldes, et me olime nagu uskumatud uskumatult, et noh, nagu ebamajanduslikud täielikult noh, 100 protsenti absoluutselt ei huvitanud sellel ajal, mida iganes oleks, sellel ajal ma oleks, oleks, sel ajal oleks võinud iga iga aktsia standal kolm maja tähendab täiesti vabalt oleks võinud igaüks endale osta kolm maja ilusatesse kohtadesse Eestis on ja mis sellest rahast sai? Ei no sa investeerisid. Ei, me oleme niivõrd lihtsalt. Mina mõtlesin niivõrd ei, ei ma niivõrd kosmopoliitsed ja niivõrd nagu sellised nad natuke täiesti nagu noh, täiesti sellised, sellised ikka mingisugused, et see oli ikka niisugune tunnel ikka täiesti, et umbes, et maailm on täiesti lahti, ühesõnaga, et et ühesõnaga, et ma olen täiesti, et mul ei ole mitte mingisuguseid probleeme, ühesõnaga, ja minul oli küll sihuke tunne sõnaga, kõik jääbki nii. Mitte kunagi kogunud mitte mingit raha kõrvale pandud, aga et ise selle raha eest lihtsalt seal rahaliselt sajev, raiskasime ära või ostsime endale mingeid riideid. Muidugi täiesti nagu noh. Ärimehed, daater, mõtlen seda täiesti uskumatu, uskumatu, uskumatu. Uskavad kallidega. Ühesõnaga see aeg oli niisugune aeg. Saad aru, investeerimine sellel ajal oli nagu, nagu niisugune absurdne. Esiteks me meie ei osanud seda. Ebamäärane turvaline mõtlengi selles mõttes, et ma hakkasin alles hiljem hiljem endal mingeid krunt värki ajaga, korter sellepärast sellepärast ei tasugi nagu panniga pähe endale taguda, et ühesõnaga, et nagu kõik ei läinud, et see oli, see oligi kuidagi niimoodi. Ei noh, see läks nii, et sellega saab selle välja vaba. Sellega saab selle välja, enda jaoks on ja, aga, aga noh, et veel võiks praegu olla niimoodi, et igalühel oleks kolm, neli maja kuskil vabalt täiesti vabalt, kas või üks on ju. Santi näiteks, mäletad, konkreetselt sellest ajast oli mingil hetkel raha nii palju, et võisid ükskõik kuhu sisse astuda, ükskõik, mida osta. Ei, ei, seda ma ei mäleta, ma mäletan, et vahepeal sai, sellega ei pidanud tööl käima ja ikka veel aastaid ei pidanud tööl käima. Pidanud tööl käisin, sellel ajal maksis vaja sama palju kui tagi nagu sellel ajal seda muidugi maale maksis majale hinnad nagu sama palju nagu takja veel oda veel odavam kui seda. Kas sa mäletad, mingid siuksed asjad, nagu te küsisite, et mingi une, rahases ujumist sihukest? Ei no nii viimasel ajal ikka iialgi seda probleemi nagu ei olnud. Et noh, et mõned aastad, et oleksime nagu täiesti vabalt võinud endale kohe autod osta, on ju, aga millist kellelegi nagu lube ei olnud? Sellepärast ei noh, selles mõttes, et huvid olid nagu sellised. Et noh, mitte midagi nagu seal kontserdil mitte midagi peale mingisuguse, ma ei tea seksi ja mingisuguse ostja seks. Või ei, seda ma küll, et mitte mitte mingisuguseid huvisid ei andnud peale mingisuguse ränkan rolli. Rock n roll ja noh, peale mingisuguse rock n roll elustiili või, või noh, ei, me ise ei teadvustanud endale seda, kui rock n roll elustiil, aga noh, tagantjärgi tundub midagi midagi umbes taolisena. Oma väikest paati teadusväljaanded läheb aasta unenägude ära, ei lähe. Maonõelaga. Päikesekodu luua ja olete oleme vahel kadedad, omavaheline palgaks määrata, on silmad, säravad oma tütre. Määrdunud elas samal ajal. Jaagup räägib, asjad, läheks võib-olla paar staar unenägude värava tagavara oma olla ja ta on armastus. Üsna pea selgub, millise albumi teie valisite Eesti kõigi aegade parimaks. Aga praegu selgus teie head raadio, kahe kuulajad, lemmikalbum 90.-test. Sest jah, see oli vennaskonna usk, lootus, armastus. Ja koostasin väikese top 10 90.-te lemmikplaatidest, mille poolt teie kõige rohkem hääli andsite. Number kaks oli siis Metro luminali ainult rottidele number kolm, Metro Luminal Coca-Cola number neli, A-Rühma laulmata jäänud laulud ja number viis vennaskonna vaenlane ei maga. Vahelduseks minister Loorents ja Swing number, kuhu sa siis number seitse vennaskond, rokipiraadid number kaheksa, vennaskond, võluri, tagasitulek number üheksa, terminaatori, minu väike paradiis ja 90.-te lemmikalbumite seas 10.-ks hääletasite kasseti, mis ilmus minu teada koos eesti krooniga umbes samal ajal, onu Bella Ma võtsin viina. Üsna pea siis number kolm. Aga praegu istun ma oma mersu tagaistmel ja diiselmootor laulab mulle vaikset laulukest. Hea, et sain kupatada rooli taha eide, kellega ma ka vahekorras olin. Ma kiikan õhtupimeduses tähti taevas. Ning nüüd teel koju on kõike aeg. Peeerraimu kallis sünnipäevalaps, jälle aasta pane. See oli ka joodik kasvu rahvas, jooma reid ja tassikest päri. Espak, mis around selleks ajaks kuumaks köetud soome. Ma mõtlesin, et, See aeg, kui naistesaunas pesite tuli terve kari. Nemad teevad viinud. Eks vahel paljas naine, Jossik, tulge sauna, kes on veel naine? Kriime tegevus läks saunaruumis lahti ja tehtud asjad vaevalt küll kellelegi. Kolmas tonni lasti aga magusa viinauimas. Kes oli ikka koos VSS juba koidikul oma joogid sees? Marga eest üks naine tekist räppi ja näitas ka igati kuus eksimised. Liin. Tavaid, millel puudus minult ära pihlavõtmisi Realiteedid ainult lokku, tuleval aastal tahaks jälle. Viina. Oi, see oli krooni aja muusikaline vahepala. Me oleme Eesti kõigi aegade parima albumitabeli esikolmiku juures. Koit Raudsepp on taas raadiosse. Tere tulemast raadiosse minule endale, meie kõigi poolt. Tere, kallid kuulajad ja tere Eerik ning aitäh Erik Morna selle fantastilise töö eest, mida sa oled teinud täna hommikul kella 10-st alates, mis ja mis on tegelikult ümarresultaate sellele väga mastaapselt eeltööle, mis on sinu poolt läbi viidud kõik need nädalad, eriti aga viimase jooksva nädala jooksul, kui sa oled teinud kokkuvõtted teinud statistika, kõik need rehkendused ja ka lisastatistika, nii nagu sa siin äsja nimetasid rublaaja topi. Noh tead, see on pisiasi, võrreldes selle massiivse tööga, mille on teinud kõik inimesed, kes meile vastasid hääletajatele, sest meelde tuletada ja veel ritta seada ja välja visata sellest nimekirjast armsaid plaate, et neid 10 tükki kokku tuleks, see on juba suur töö ja veel suurema töö on teinud ära loomulikult muusikut, kes need plaadid on teinud, ilma nendeta poleks sellel tabelil mingit mõtet. Kolmele poliitilise korra ajal, kolme valitsuse süsteemi ajal või poliitilises ühiskondliku süsteemi ajal ja kolme olmevaluuta ajal ehk siis kõigepealt rubla seejärel kroone, mis järele nüüd viimasel ajal euro ja, ja sellest statistikast ees kütte, euro statistikast tuleb juttu peale järgmise koha plaari tutvustust ja, ja siis, kui meie omavahel kohad ära vahetama, sest head kuulajad, andke andeks ja Eerika, loodan, et sa andestad mulle, aga nüüd on küll selline asi, et meil lihtsalt meditsiinilisest aspektist vaadatuna peade sina, kes sa oled praegu juba seitse ja pool tundi olnud otse-eetris siiski pidama natukene päris pausi, et seejärel koos minuga viia see megamaratonsaade võiduka lõpuni, sest võitja, kõige aegade parim album hääletatuna rahva poolt selgub juba umbes 90 minuti pärast ehk umbes kell seitse. Miks kell seitse, kui jää, meie saade kestab kella kaheksani. Aga Meil on selline plaane ja, ja meil on selline põhimõte täna õhtul, et me kavatseme hääletustabeli võitja võidualbumi kõigi aegade parima eesti plaadi mängida ikkagi otsast otsani ette. Kas nüüd siis otsast lõpuni ilma vahe kommentaarideta see, see, seda vast mitte. Nii palju puhast muusikatame raadiosse jätta ei raatsi külla aga koos kommentaaride ja eksklusiivse intervjuuga ja endaga, kuid kes võidab selle tänavuse aasta kõige tähtsama muusikaküsitluse, see selgub täna kell seitse, kuid sinna on veel natukene aega, aga rääkides küsitlustesteerike, siis teadupärast on ju eksperdid oma sõna öelnud üle sajaliikmeline zhürii. Areeni palvel saatis enda TOP kahekümned sealhulgas ka meie sinuga ja, ja ja meie top kahekümneid muuhulgas ka minu kahtekümmet, kõigi aegade parimat Eesti plaadi saab alates tänasest vaadata Facebookis, leidke Facebook'i seinal Koit Raudsepp. Minu seina ja, ja, ja seal on minu top 20 albumid ilusasti üleval. Ning siis üleeile avaldas ajaleht ka selle tabeli, mis samuti koos raadio kahe teisipäeva õhtuse saatega on tekitanud väga palju furoori. Pea sama palju kui praegu käimasolev rahvahääletuse saade ja, ja see kriitikute tabel, mille raadiosaadete soovitan järelkuulata kohe, kui meie saade on kell kaheksa, läbi, sest tegemist on äärmiselt huvitava diskussiooniga äärmiselt huvitava dispudi ja analüüsiga, eelkõige analüüsiga, kus stuudios olid teisipäeva õhtul kriitikud Tõnis kahu, Valner Valme ja Siim Nestor koos muusikanõukogu saatejuhi Raul Saaremetsaga oli üle kolme aasta esimene ekspertide kokkuvõte eesti heliplaatidest, mis on iial ilmunud pearokkmuusikas ja elektroonilises muusikas. Võib-olla aga tasuks meenutada enam-vähem samalaadset, aga mitte päris samasugust ekspertide hinnangu tabelite, mille ajaleht Postimees koos toonase muusikatoimetajaga Postimehes Valner Valmega avaldas septembris 2011 ehk ümmarguselt kolm aastat tagasi. Ja see kriitikute tabel hõlmas Eesti iseseisvusaja heliplaate õigemini viimase 20 aasta salvestatud ja plaadistatud muusikat, see tähendab siis 1991 kuni 2011 2011.-st aastast 20 aastat tagasi, teeb siis iseseisvusaja või taasiseseisvuse aja plaadistatud muusika ja selle kriitikute hääletustabeli kuhu ei palutud kirjutada sisse vanemaid plaate, kui 1991 võitis ära röövel, ööbik, röövel, ööbiku album, Pops saab terranea, sai esikoha jättes teiseks veel ühe ööbiku. Nende albumi ringrada, mis ilmus 2009 ehke top kolmes, oli kaks ööbikut ja kolmandalt kohalt. Me leiame selles tabelis ka meie rahvaküsitluses täna figureeriva plaani. See on Shalisi süsteem, süsteem, mitmendal kohaleerika süsteem, süsteem on. Oli number 16 ja varahommikul mängisime seda jah. Vägev tabel neljandal kohal Vaiko Eplik Kosmose odüsseia ning viiendal kohal õunapumba Ani Combat, mis deebe top viie sisse kolmeröövel ööbiku või röövikuga seotud reliisisest suunab oma oli vahepealne röövel, ööbik, bändi alter ego. See oli siis Postimees paar aastat tagasi. Neli neli aastat, kolm raamatut kolm aastat tagasi, kolm aastat tagasi. No vot, kolm ei ole neli ega paar, aga me läheme kott, kui lubad edasi selle kõige tähtsama juurde. Raadio kahe kuulajate poolt hääletatud, Eesti kõigi aegade parimate albumite TOP kolm. TOP kolm ning enne kui teieni jõuab siis tabel TOP kolm vaataks kiiresti äkki üle. Need ülejäänud seitse plaati, mis olid rahva poolt hääletatud kõigi aegade parimate heliplaatide tabeli 10 parema sekka ja nõndamoodi 10.-lt kohalt leiame. Kosmikute pulmad ja matused. Ning see plaat igatahes on üks nendest plaatidest, millega kosmikul kosmikutega seotud inimesed on tabelisse hääletanud. Juba Metro luminali on siin olnud juttu ja muustki veel üheksandal kohal. Saliisi ühendatud inimesed ja kaheksandalt leiame tõust täägi plaadi legendaarne. Seitsmendaks hääletasite te hooalbumi film ja sealt edasi Allan Vainola lauludega albumid Sõpruse Puiestee mustale merele number kuus ja number viis Metro Luminal ainult. Neljandal kohal oli äsja ka tutvustatud plaat usk, lootus, armastus, ansamblilt vennaskond ning sellega seoses ma tahaksin esitada kuulajatele viktoriiniküsimuse ja vastata ise see vastus ära. Ja viktoriiniküsimus on järgmine. Kes mängis vennaskonna plaadil, usk, lootus, armastus, löökriistu, Pehkursioone, siiski mitte trummi, aga tarburiini asendades vennaskonna päris trummarite ja tehes nõndamoodi ses mõttes ajalugu, et see inimene, kes täna töötab raadio kahes, see oli nüüd väga konkreetne vihje, kes täna töötab raadio kahes. Ei ole. See ei ole see, ainult see ei ole tema ainus töö. Seni avaldatud plaaditabelis, mis edasi saab, las olla võib-olla on, võib-olla ei ole, aga ta on vareme ka figureerinud nii mitmelgi muul plaadil ja mitmegi Muue täna tabelisse hääletatud albumi salvestusel viktoriiniküsimuse, kes raadio kahe töötajatest ühtlasi ka löökriistamängijana väga pikalt töötanud ja, ja tänaseni löökriistamängijana figureerib. Muusik mängis siis vennaskonna plaadi usk, lootus, armastuse, neljandale kohale hääletatud 1993. aasta albumi lauluinsener Kaarini hüpperpoloid Tamburiini, sest trummari käsi läks krampi vennaskonna trummari asemel. Ja nüüd tuleb viktoriini vastus minu poolt mängise selle konkreetse vennaskonna loo sellele plaadile sisse ei keegi. Teine kui praegune raadio kahe peatoimetaja Kristo Rajasaare. Puhu. Kristo luges kokku ka, et mitme selle esikahekümne plaadi peal ta on löökriistu mänginud ja tuli välja, et nelja peal. Ja täpselt sama palju on kogunenud neid albumeid ka ühel teisel löökriistamängija all, kelle, kelle plaati kohe ka kuuleme ja kes hakkab kohe? Viktoriiniküsimuse, kes Kristo Rajasaare ees on tegelikult kõige rohkem mänginud trumme rahvahääletuse tulemusena kõigi aegade parimate Eesti plaatide top 20., tohib ma vastan ise? Viktoriini vastuse esitav Erik Morna. See on Vaiko Eplik. Ja tema album. Varielu on teie poolt hääletatud, kolmandaks kuulame seda kohe varsti kuuleme ka Vaiko juttu. Vaikol on täna sünnipäev ja sünnipäeva ja räägib sellest plaadist varielust Maarja Merivoo-Parro. Kraadi vahe Eesti kõigi aegade parim album. Number kolm. Nonii, tere, Vaiko Eplik. Küll on tore, et sa oled minu helen. Ka mul on hea meel selle üle. Räägime siis plaadist varielu, millal selle plaadi esimesed lood hakkasid vormuma? Natukene mõtlema, sest et tegelikult Okeid ilmus 2012. Tõesti, ilmus suve alguses, kui ma õigesti mäletan, kõige esimene lugu. On küll avalugu selle plaadi peale, mis ei, millega sai tööle hakatud varielu, sest et see oli üks Andres Ehini luuletus, mis mulle väga meeldis ja mida ma tahtsin viis istuda, aga ma ei osanud aga mind jäise tekst kummitama ja siis ma järgneva peaaegu kahe aasta jooksul tegin sellest umbes neli-viis varianti erinevalt. Ma üritasin igatemoodi seda lugu teha. Aga ma nagu ei olnud valmis, sest ma olen hiljem siin mõelnud, ma olen naernud selle peale, et esimestel 19 ta oli väga noor, kui ta kirjutas selle luuletuse. Ja mina olin siis juba ikkagi kolmekümneaastane meespeaaegu ja mul võttis peaaegu kaks aastat aega, et seda vääriliselt siis viisistada. Ja kui ma lõpuks valmis sai, siis ma kutsusin ehi nendega kuulama ja siis talle meeldis. Ma lasin talle ka seda varasemat varianti mingil hetkel see ei meeldinud talle sugugi. Aga selle lõpliku variandiga ta siis rahule ütles, et see on. Kui ma õigesti mäletan, siis ta ütles midagi selles laadis, et täitsa omapärane või midagi sellist. Ja mulle mõnes mõttes nagu obsessioon Andrese tekstidega, sest et ma vist selle pooleteise aasta jooksul enne varielu ilmumist ma vist lugesin iga päev praktiliselt tema luuletusi, kuma Andrese luulet lugesin, siis ma sain aru, et see, mis mul puudu, on tal olemas. Sealt saigi siis varielu alguse siis sellest loost ja see oli ka esimene lugu, mis sellel plaadil. Peal nagu nagu Lindsay keha hommikul tõuseb. Teadume ületasin Global. Puhtaks. Aga siin oli, Andresel on palju ühist, mõlemad olete geniaalsed produktiivsed ja mõlemad Rapla kandi mehed. Kas teil oli juba varem mingeid kokkupuutepunkti noodi praktilises elus ka? Ta oli niivõrd värvikas kuju, ma mäletan, teismeeas näiteks ma mitmel puhul sattusin temaga ühte vagunisse sõitma, kui rongiga sõitsin Raplast Tallinnasse või vastupidi ja ega tema noh, te olete, rääkis, ta, oli väga iseloomulik kõnemaneer ja ta rääkis ka alati väga valju häälega ja täiesti uskumatuid asju, mida on väga raske uskuda. Sest et kui keegi istub sinu kõrval pingi peal ja räägib sült, koppide keelest või neenetsitest või kõige pikematest sõnadest mingisuguses sellises keeles, mida nad on juba nii tobe ja keelenimi on, seda ei saa ju olemas olla, eriti kui 14 aastane, sa arvad nii? Kuigi noh, tänapäeval saad aru, et me ise oleme üsna väike ja arusaamatu ja nagu selles mõttes uskumatu keel. Aga, aga jah, ta nagu pass nagu võlur, ma saatsin veel tema tütre Kristiinaga koos esinema kuskil Stiina luges oma luuletusi, mina mängisin oma inglisekeelseid lugusid ja mul oli nii piinlik, vaatasin seda Kristiinat, suu ammuli, mõtlesin, et issand jumal, mis tunne see on. Et sa pärast kooli lähed koju ja su isa on Andres Ehini. Kuidas selline asi võimalik on, siis ma kujutasin ette, et kindlasti istuvat lõunasöögilauas ja loevad luuletusi ette ja ja midagi sellist. Kõige naljakam oli see, et kui ma siis aastaid hiljem aastal 2000 Seitse, läksin esimest korda Ehinite poole külla oma esimeste Ehini viisitust viisistustes, nagu näitama siis täpselt nii oligi. Et istusid kõik laua ümber seal kõiki luuletajaid, tsiteerisid seal luuletusi, lugesid mingeid lõike ette, see oligi täpselt nagu siis, ma mõtlesin, okei, no selge. Sest, et noh, minu isa on meier ja minu ema on karjatalitaja ja töötanud ka aiandis, eks ole, aga noh, ühesõnaga see, et sul isane luuletaja Raplas oli täiesti mingid täiesti võimatu asi nagu ajuvaba. Aga Ehin nagu oli selles mõttes nagu ainuke eeskuju, kes nagu Raplast oli nagu võtta. Aga see lugu, muuseas, kus sul on külalisvokalist? Ja see luuletus tegelikult oli osa sellest pikemast nagu sellisest luuletusest. Aga ta hakkas mulle kohe kuidagi silma ja hiljem sain hiljaaegu teada, et et sealt on veel üks lause ära võetud. Ehin ise toimetas seda. Esiteks muidugi mind vaimustesse tekst, sest et mulle tundub, et ta võtab nagu sellise mehe ja naise vahelise nagu võimaliku emotsionaalse nagu skaalal läbi ja teeb seda nagu hästi pildiliselt, hästi efektselt ja, ja samas nagu fantastiline, ta on hästi ulmelik ulme põhimõtteliselt ja muidugi noh, korraga võib olla väga melanhoolne ja väga väga naljakas ka. Et ta nagu kõike korraga ja ta nagu nulli lõpmatus. Et niisugune see tekst ja vaimustas ja siis lasin Andresel ta sisse lugeda ja hiljem ta veel ka häälutas ühe variandi, kuna tal oli oma lauluviis improvisatsiooni viis häälutamiseks ta kutsuda. Ma armastan sind. Kui sa 100 kilomeetri kaugusel Joosset lumisest künkast alla paljaste päkale patsudes Ka su ajuripatsit hilisemist tohutu täis kallas sellele tilinale oma jääkülma intrigeerivat hõbedat. Aga olla armastan, mis kedagi. Hommikul panen suusad alla ja sõidan pikki jälgi sadu ja sadu kilomeetreid nuusutades iga rabaauku lumes söömata, joomata, suusatades ja nuusutades. Kuni polaarpäev saab otsa. Sina aga istud kogu selle aja tühja toa põrandal ja luuksud nagu haige mäger. Minu kui publiku ja austaja seisukohast tundub vaid sinuga, kui karjäär on niimoodi väga lineaarselt kõlgened, niimoodi ikka edasi ja edasi, mitte sammukesegi tagasi. Kuidas seestpoolt vaade sellest välisest kuvandist erineb? Ma ei tea seda sisemist vaadet nagu väga ei olegi, et see nagu sellest on raske nagu ise ka ülevaadet saada, sest et noh, ongi näiteks sel kevadel ma mingil hetkel istusin maha ja üritasin koostada oma diskograafiat millega sa ennast ka huvitama, et mitu plaati mul on siis ilma siin kokku, et et nelgid on minu Üheksateistkümnes plaat. Ja siis ma hakkasin küll mõtlema, et jah, et, et siis tõenäoliselt sinna nüüd mingi nagu lineaarne asi või midagi sellist. Aga noh, tegelikult seda kõike on ju veel palju rohkem, sest minu jaoks on see nagu niisugune pidev nagu katkematu tegevuse. Mulle ongi need albumit nagu vajalikud, et mingil hetkel seda nagu, et oleks ka midagi nagu reaalselt, nagu selles, et oleks ka mingisugused nagu pidepunktid. Ja mingisugused nagu astmed. Sest et üldiselt kui ma peaksin ühe lausega oma muusikalise tegevuse kokku võtma, siis see võiks kõlada nii, et umbes 14 aastaselt sain aru, et ma oskan lugusid kirjutada ja ma hakkasin sellega pihta ja nüüd ma ei ole lõpetanud. Aga kas mingeid rabedes hetki või rabedaid aegu? Et neid on ju kogu aeg, aga noh, see, see on lihtsalt nagu elu. Elu ei pea olema nagu filmis, kogu aeg. Nõnda vahel on, aga enamuse ajast see ei ole kuigi hea film. Aga õnneks on. Luule on ju kunsti? Aga miks see on niimoodi kujunenud või miks ta mingil hetkel kujunes sinnapoole, et, et saalid kollektiivis kollektiivses kollektiivis ja siis järjest jäid enam üksi ja lõpuks veidike ihuüksinda siin. Ja see oli sellepärast, et vaata teatud grupi inimestega, sa saad teha teatud sorti asju ja sa saad teha teatud hulga aja kollektiivsel muusika tegelemisel on väga palju plusse. Aga tal on sama palju miinuseid ka, kui inglisekeelset muusikat tegin, siis oli minu bänd minu jaoks kõige tähtsam, sest bänd oli minu ainukene nagu töövahend, kus, millega ma sain oma ideid kontrollida, et kas nad töötavad, sest ma alati ootasin pühapäeva, meil oli alati pühapäeval proov. Me tegime seitse aastat järjest iga pühapäeva praktiliselt proovinendesamade inimestega. Igal pühapäeval noppisime ära kolm kuni viis uut lugu ja neid, mida me järgmisel nädalal mäletasime järgmises proovis, neid ei tule enam-vähem repertuaari. Teeme see nädal aega meelest ära läinud, ei mänginud enam kunagi ja neist ei ole mitte mingisugust jälge, mitte kusagil. Aga ühel hetkel minule kuse muusika tegemise tahe nagu noh, kogu aeg ainult intensiivistunud ja ma tahtsin proovida üha teistsuguseid asju ja iga inimene ei saagi sellega kaasa tulla. Ja siis ühel hetkel lihtsalt tüdinesin nagu teistest inimestest ära. Eriti kuna ma õppisin trumme mängima ja basskitarri, kuna mul olid vahepeal mingil hetkel kitarriõpilased, kes ilmaski ei käinud kohal ja samas toas oli trummikomplekt. Kui ma ühel hetkel sain aru, et ma kõiki nagu põhilisi bändi instrumente oskan ise mängida ja oli ka juba tehnika nii kaugele arenenud, et igaüks võiks endale koju osta.