Ülemused on lahkunud, võib hakata raadios normaalset muusikat mängima. Tere õhtust. Stuudios on Jan Jon Anderson Raul ehk siis õhtuse vööndi sünnipäevapidu võib alata. Tere, tervist, tere õhtust. Palju õnne. Raadio kaks ja raadio kahe õhtuse vööndi, kolmapäevased saated otsustasid sünnipäeva puhul panna pillid või siis plaadid ühele gravofonile ja ma eeldan, et nüüd neli tundi laadijate riiulisse ja neli tundi mängime teile muusikat ega selle tingimusega, et et noh, mina mõtlesin kaasa metaljoni muusikat ja siis röntgenimuusikat ja, ja nii edasi ja tee täpselt samamoodi, eks ju, et. Ma päris ei luba, ma ikkagi natuke mängin siukest tihedamat kitarride asja ka, aga seal see piir roki ja metali vahel on vist üsna sihuke. Ma julgeks pakkuda, et see vist on meil kõigil siin natukene mõni lugu võib-olla on, natukene, võikski oma saates kõlada, aga mina ikkagi proovisin kõvasti vaeva näha, et röntgeni jaoks mitte siis röntgenifänne või püsikuulajaid alt vedada, kuigi ma arvan, et kõik see, mis mina neile kaasa võtsin, on selline vana klassika nende jaoks. Mul on ka päris palju lugusid kaasas, mis seal sellised sobiksist igasse formaati või noh, igasse saatesse tapsid. Päris päris põnev oli valida, igal juhul alustasime tänast saadet, empsi failiga mis oli kontsertpala, teine lugu on kontsert, aga see nüüd on küll pärit kõigi aegade parimalt kontsert albumilt, mille milleks on loomulikult kitsi ja lill, kaks ja ma ei ole sellega nõus. Ja kuuleme neid jutama tagul. Käia on, mis kõigi aegade parim rokklivealbum on siis? No minu jaoks on see metalli klaasitööd, aga tegelikult ma ütlen ausalt, ma ei ole üldse live albumit fänn, vanasolitski seda platsi, kuulsid litsid ööd, see ilmus aastal 1903, ehk samal aastal, kui, kui raadio kaks sündis vanas olid siis ma käisin veel vana siis ma olin 21 aasta. Nii, ja nüüd kujuta ette, et on selline kahekkima. Oota, millal see ilmus ammu ei, seda küll, see on 77, okei, ma olin 10 10 11 vaata sina külas, kus Kissimina kümneaastased, kuulasin linnulaulu niiviisi, et ma ei kuulanud muusikat kümneaastastel, aga see on hästi kummaline, kui sa kuuled mingi bändi muusikat esmakordselt live is saad hiljem stuudioalbumit kätte nende meelde selle mullal tühe kandiga veel sama lugu, et kuivad ja, ja, ja sellised steriilsed ja vastikud. Ja mul ei ole tekkinud kuidagi live albumitega, mingit sellist. Sellist. Või need on pigem ei, pigem ei osta laiu albumeid. Näiteks Vopeetkendantsil oli jälle jumala äge, vaat meil oli nagu laiv albumis oligi album mitte ühtegi lugujunud, eks ühegi plaadi pealt võetud, et see oligi nii, et esitasid sellesse fondi nagu purki rahvast küll vahepeal, onju, aga see on midagi muud. On läinud nii-öelda, et mängin oma parimaid lugusid, mis tuntud plaatide pealt, et seda tüüpi asjad nagu. Soovitage siis noorele inimesele, sellel suvel tuleb Kiss Peterburi, et kas oleks nagu üldse mõtet vaatama minna enam? Peterburi tasub minna sakassilly vaatama? Ei, kui juba, kui nende vahel valida, loomulikult Kissimine minek show'd vaatama, mingeid lolle räppareid hüppamas, mis sa arvad, mis sugulasi šõu tänapäeval välja näeb, seal seal irooniaga öeldud, eks see rahaliselt, ma tahtsin küsida, et kasvõi trassist. Jajah. Aga ma sel hetkel tants juurde tuleks korra tagasi, Anders mainisid, mõned aastad tagasi olid nad, kui nad hakkasid uuesti plaate välja andma, olid nad Primavera festivalide seal suur grupp eestlasi käis ringi ja siis ma nagu sundisin neid kõiki, tulevad, tantsi, vaatame siis, seal on ikkagi midagi väga erilist, siis 80 protsenti sellest seltskonnast siis eurovisiooni vaatama. Täielik jura. Võib-olla ta ei sobivate festivali kontekstiga väga hästi ja ei ole üldse niisugune bänd. Et selles mõttes, et mul on. No ei tea, seal vist ikkagi muusika meeldinud inimestega, kuna neil ka puudusse varem varasem side selle bändi, kes on täiesti arusaadav, seal oli nooremaid inimesega, Kissimina soovitan ikkagi minna vaatama, mis siis nagu osa mehed, kes-i puhul on olulised trummar. Seda seal ei ole enam ja siis ei ole ja Eeessweelid ka mitte-s on, kes super superkitarrist. Jandmis või Jon Jon Jan, mis tuleb järgmisena? Järgmisena selline ansambel nagu moving juunits ja mõtlesin selle seda lugu mängida. Siin siis, kui ma näiteks leidsin saadet nimega kuri indi Praekalaks värke jala vahel. Ansambli nimeks on Heiv ja loo nimeks on Leung. Pärit võiks öelda ikkagi pigem selline täiesti tundmatute trupp, kuna ma selliseid Nagu ilmselt paljud siin kõik täna, kes seda saadet teevad, selliseid indi leiba leidsin, palju, jälgin ja tuleb iga nädal neid uudiskirju siis kõiki alati ei jaksagi läbi vaadata, aga väga hea meel kondandi kaaslasi ka ikkagi tuletavad meelde, et kuule, kas sa selle plaadifirma viimast uudiskirja nägid? Seal oli niisugune asi või sihuke bänd tšeki kindlasti seda, muidu oleks mul kahe silma vahele läinud, aga bändikaaslane soovitas ja lugu ise on muidugi üheksa minutit pikk. Nagu ma siin enne juba mainisin eetriväliselt, siis väga ägeda loomingulise muusikavideoga USAst pärit bänd ja. Teil tuli just mõni kuu tagasi tuli esimene täispikk stuudioalbum välja, seesama lugu on seal peal. Kes otsib, see leiab seisundi musa. Ma tahtsin öelda, et sihuke tiksumise tiksamise taustaks hea tiksumine. No mina mõtlesin aga abiks jutule, et enam-vähem, kui me oleme hetkel siin, me muidugi pane endale selliseid raame peal, aga me oleme enam-vähem sellise kurja indi ajavööndis veel, et see oleks nagu midagi, ma ei tea, sa võid ju tegelikult vabalt vastu vaielda, Raul, et kui ma tuleksin sulle külla, toob selle loo kaasa, kas see on niuke kurja indi materjali üldse vist ei ole? Sobib küll, päris asja? No ma saan aru, tegelikult need Curiendi saated on ikka väga ju palju ka tegija nägu, et seda küll jah, et seal vist sellist asja ei saa öelda, et mis, mis on nüüd see? Katvalt Kurindi. Aga ma arvan, et teen siis seda pattu, et mängin tegelikult siis ikkagi oma saatemuusikat natuke, et seda korda mängin, mängin sellist klassikat nagu klassikud, nagu, nagu riist ja miks ma seda mängin tegelikult sellel põhjusel, et mul on üks asi meeles 93. aasta esimesest maist, ehk siis see päev, kui raadio kaks sündis, oli esimene eetripäev, väljas oli väga ilus ilm, mina maal, vanaema sundis mind peenraid kaevama või, või mingeid aiatöid tegema ja siis mingisugune sang raadio oli kõrval, seal mina kuulasin ja siis mis tavaline asi vanasteks jah, ja Mihkel, Mihkel raud oli siis Päevase programmi vist selline põhiline saatejuht või, või mitte midagi sellist, nagu oli üks asi, mis meelde jäi, oli see, et ta lasi suhteliselt värskelt ilmunud Kristi kogumikalbumit Metal Worksi siis tead, ei pane, kas oli seesama lugu brekinda, loo, aga, aga tõenäosus on päris suur tegelikult. Aga nüüd sa võiksid siis seda kanalit vahetada või, või kuidas see asi käib siin, meil on siin niisugune tehnilised väiksed, kuna meid on nii palju siin stuudios, siis on sellised väiksed nüansid. Nii, palun hevikanal hevikanal. Eks see raadio kaks nats selline seadusemurdmine või noh, ütleme siis, tavade murdmine ikkagi on olnud kogu see 23 aastat ja, ja ma arvan, et eriti kui see asi püsti sai, 93 oli ikka väga usinasti. 26 26, ei, mõtlesin 93 aastat. Et, et 26 aastat tagasi, et selles mõttes see lugu võib-olla isegi ongi jumal, okei. Aga Ma nüüd järgmisena mängiks üldse ühte sellist põnevat mitte väga tuntud bändi Liverpoolist, mille nimi on biitlid. Ja mängin, mängin kuri indiga. Ja kus see on pika puuga? Nad mulle teadaolevalt kõige kurjem biitlite lugu, et et ma nüüd, mis sa arvad, mis olla? No näed just täpselt nii et tegelikult jah, et pildid on teinud ikkagi täiesti täiesti sellist tigedalt bussi vähemalt laps olid, sulle meeldisid biitlid ikka, sest et Ivo Linna tegi mingeid saateid raadio vikerraadios hetki tollal vähe ja noh, selles mõttes, et kui ma laps olin, siis mul iga välismaa bänd meeldis. Mul oli huvitav, mulle ei meeldinud piinlik, kui ma väike olin, vennad kuulasid ja, ja see oli selline oluline bänd kõigi jaoks, aga see tundus selline. Vaheaeg, nii. Kunagisi vene vinüül, mingi pruun, selline, kus neli neljaks jagatud. Ta oli peal mingi popurrii, oli seal ka palju selle juht tüütama ka, mäletan et nagu loodiaid meelde ja kummitama, aga nad olid, häirisid vaata see kummitas ja mõnus. Nad on olnud tegelikult, ega ma ei saa ka öelda, et ma oleks nagu biitlitest ennast läbi närida, aga, aga eks ta on selline nagu kohustuslik programm, et noh, kas loomulikult väga meeldib, et ta on nagu umbes ülikooli seal kõrgem matemaatika, et noh, et sa pidid, noh ta oli, oli vaja nagu kuulata, et noh, see on nagu sellise hariduse muusikahariduse alustalad. Seda küll jah, aga mina pidin vaidlema ka nagu vanemate melomaanidega, et kui ma lasin neile näiteks soni kiusamist. No ühesõnaga, biitlid olid ju kõik ära teinud, see on ju see, mida räägitakse, eksju. Ja siis ma kuulan, et see on nüüd, vot see on nüüd uus asi, eks, et mingid imelikult häälestatud kitarrid ja nii edasi. Kuule pannakse Eeltas keldri peale, palun, noh, biitlid tegid seda 30 last või 20 aastat tagasi enjoy. Aga siin ta on, jah, Selterskelter ja, ja, ja tundmatu liverpooli bänd biitlus. Andres, mis mängib niisugune möll nagu Roland Howard Austraaliast tähtis mees, väga tähtis ja, ja niisugune jälle sihuke sihuke tähtis mees, kes minu meelest sai oma eluajal natukene vähe tähelepanu. Kuidagi üldiselt tunnen, mida vanemaks vajan, seda rohkem siuksed, aga kuidagi nagu huvitavad siuksed, vennad, kes on nagu, et ei ole nagu kunagi saanud väga kuulsaks, aga on nagu suurt a'la vara ära surnud ja ma tea surnuks joonud või Nikolajevi tausta. Ja väidetavalt ega nike, ei, võib-olla ei oleks üldse see, mis tänapäeval, kes ta on, kui südames poleks ta kõrval tegelikult olnud, et neil omavahel oli niisugune hea keemia ja samal ajal ka nad kaklesid hästi palju, eks ju. Sest mõlemad olid ilgelt suured isiksused. Jala kehvemmesnikeedi kõrvale muidugi praktiliselt ei tulnud, eks seepärast seda nikeerimine terve eluaeg olnud hea nina siis enda kõrval olevat teiste pillimeeste peale, et miks aja litsast siis nüüd Ellis ja noh, nii see asi käib tal. Järgmiseks kuuleme ka ühte asja, mis on tegelikult minu meelest üks mõnus bänd, võib-olla kunagi Kurindis kõlanud ka, muidugi ma ei tea, eks ju, võib-olla Roland oli ka, ma mõtlesin Kurindi peale, kui mõned kaks järgmistesse kaasa võtsin. Et. Nad olid kuulsad küll ju mingi hetk või õigemini ta oli eelkõige. Aga ka minu meelest natuke vähe tähelepanu saanud ja kihvt selline kombo. Ehk siis jutt käib, defin Vegasest ja see pala, mis ma siis kaasa võtsin, defin Vegase teise albumi pealt, kus ta siis meri geenilauljaga koos teeb, et minu meelest väga kihvt. Mõnus värk, sobib saatesse või on kuri? Kuulame. Väga hästi sobiks korja Indiasse lugu. Korra mõtlesin, et kas selle albumi pealt võtaks riigi Bobbyga loo või või? Või siis selle aga tundus, et see sim Reidiga lugu kuidagi ma ei tea, oli küll vaiksem, aga kuidagi nagu siuksem, teravam. Eks tykki Bobbyga lugusid on viimasel ajal nii palju ka, noh. Ma võtsin järgmiseks kaasa plaadi, mille taga on hästi tuntud inglise tiitšai. Teise havi küll elab Ameerikas, aga, aga noh, ta on selline tõeline legend. Diisi Harbi nagu nagu nagu pitsee Harvia. Veideman tiivse havi ja ta on sellest ise maailmas on ta ikkagi vähemalt inglaste seas on ta üks olulisemaid mehi ja käib, mängib suurtel festivalidel ja nii edasi, aga aga samal ajal on ta ka trummar. Ja, ja siis mõned aastad tagasi panin bändiga kuu, mille nimihaldjas Dreams ja laulab isasele, mängib trummi ja kirjutab loodia. Jumalast hea näide sellest, et kuulus tiitel siin on trummarid on teisigi siin, kes teevad oma bändi ja, ja teevad täitsa korraliku asja, et vaatan, kuidas teile meeldib Chipsi. Ai, see on minu arust selle plaadi parim lugu. Nagu päris 70.-te raske öelda, et kõlab sedamoodi, nagu ma kaevan kuskil selles suunas hästi palju praegu nagu, et mingisse nagu autentseltteistkümnenda fännid, aga see sinna vahele sobituks, kes nii hästi, et ma ei saa aru, et seal mingi, ma saan aru üsna värske asi. Suhteliselt jah, mõned aastad vanad, siin rääkisime vahepeal festivalidest palju, kuhu te plaanite sel suvel minna? Kusjuures mina vist see suvi praegu ei olegi mingeid väga suuri plaane, sest et ütleme, sellise evi huvilise nooruki jaoks on see suvi Eestis ikkagi noh, ütleme selline põlvi nõrgaks, et siin hakkab peale Alice insensiga, siis on Ardeklaagris karkass, siis on ministri ja siis on krosena konformiti siis Metallica, noh, ühesõnaga ja nii edasi läheb selle sügiseni välja, et nagu eestlast ära minul see jah, et ma ei tea, kui keegi oleks öelnud mulle kunagi mingisugune umbes sel ajal, kui raadio kaks alustas, et kuu aja sees esinevad need bändid, siis noh, ilmselt ma oleks nagu juhatanud kodanikku kuskile Paldiski maantee ületada. Aga noh, selles mõttes tore. Anders, sa oled ka festivalil käia? Jah, tavaliselt on nagu plaanid küll juba paigas, selleks ajaks see aasta tegelikult nii väga mitte et jah, Leedu Devils down on viimased aastad hästi südamelähedane olnud, seal mul on nagu regulaarselt käinud see aasta nagu oli ka kindel minek, kindel minek, ausalt öeldes on sihuke väheke ebakindel. Bändid on veel kulutamata ja seal esimeste seas ei ole küll nagu peaaegu mitte midagi, mida tahaks selles mõttes, see on küll selles mõttes lahe festival, et sinna võib ka veits minna, nii et nagu nagu lampi ja sa avastad kindlasti mingeid asju sealt. Aga kuidagi jah. Mul on kavas ühte asja siin mängida, mis me siis, kui me sinuga koos seal käisime. Siis ma avastasin playlist ist ja mida ma peale seda olen, silmad punnis peas kuulanud, aga kui me sinna jõuame, siis ma räägin sellest muidugi. Okei, see oli ikka superaastal, ma mäletan tookord jah, see aasta noh, sihuke kahtlemata Laboilatuseks Sisveedeelsemaksja siukseks, mingiks hipsterifestivaliks. Isegi eelmine bänd, mis te siin saates kuulasime, sobiksid päris hästi, kui seda teevad, vaata mingid 12 aastased tüübid. Jon, kuidas sul festivalidega on? Põhiliselt esinenud selline? Ma arvan, et, Mulle meeldib väga vaadata näiteks Youtube'ist Tivoli live, enne kui siin oli, see jutt käis sellest, et sina alustasid raudselt seda juttu. Kuulad live-bändis pärast stuudioalbumi, mul oli. Mul on olnud täpselt sama asi, muidu ka et stuudioalbum kõlab palju laiemalt ei ole üldse nii äge. Ja mul on alati, kui ma mingisuguse muusika või mingi bändi leidnud, siis suht kiiresti alati tooksin ta Youtube'i ja panen sinna siis otsa veel live ja vaatan, kas nagu bändil on siis seda tegelikult või ei ole, eks. Kas suudad nagu laivis ka nagu mõjuda. Aga ma olen suhteliselt selline nagu vabakava, et mul on hästi aktiivsed sõbrad, kes igale poole lähevad ja siis koogilinas külg, aga, aga ma ütlen ausalt kõlab väga vanamoeliselt, aga nagu ma ei viitsi või Eesti kvaliteedi käia, sest et enamus ajast on see, et ma see peaks olema, kas hästi väike, mulle meeldib niisugused intiimsed, kontserdid, kuigi see on jumalast äge, on see selline massiefekt, eks ju, et noh muidugi jälisin teinud ja kõik siuksed asjad sinna ma nagunii lähen, aga mingisugust sellist nagu spets eraldi festivali mul ei ole välja valitud. Aga bändiga esinejate, ma tean, mina kutsusin sind ühele festivalile esinema, aga aga natuke liiga kallis. Kallis bänd ja räägime asjad meie festivali jaoks ja. Aga kuidas, kuidas ei, no kuidagi peab seda raadiotööd finantseerima, on ju raadiosse tiksumist, aga Intsikurmu võeti neil, aga noh, me sellest rääkisime ka, neil on ju raha, eks ju, et me teame, nad on suur festival juba sinna ma lähen näiteks Intsikurmu. Ja seal oled sa kuradi saarega. Et te murdsite seda sõna ütlesite, et enam ei esine pealegi raali kontsert? Ma olen jumala äppi, et te tegite, sest ma ütlen ausalt, see kraali, kontsert jõulud uue aasta vahel, see oli üks ulmelisemalt ägedaid Eestigi kontsert üldse. Ma väga tänan selle eest, aga festivalidest ja et ma vist üleüldiselt ma ei ole tegelikult sihuke festivali inimene, selle festivalihunt mul nagu, kui inimene räägib minuga mu, ma kulutan talle väga palju tähelepanu, sest ma, kui keegi minuga vestleb, sest ma tahan teada, mida ta räägib oma isadest niisama mööda kõndida ja festivalidel sa näed nagu sadu inimesi, kelle peale sa raiskad nii palju vaimset energiat, et mai lõpuks sellest bändist ma ei saa enam midagi aru. Et see on kurnav. Mõistan, festival oleks äge, kui ongi täpselt, mul on sama tunne, tundub, et ta võiks olla kuidagi nii, okei, rosso, palju inimesi, aga nad võikski kõike oma mingis kapslis olla. Mingitel inimestel on see kohe vastupidi, eks ju, et me oleme festivalile, siis ei olegi see nagu minnakse muusikat kuulavad, ongi ainult puhtalt nagu nahaga. Anders sulle tutta, festivale, norglaager sinna tuleb niikuinii, aga ei, ma lihtsalt seda, et seal niuke kaadrit, kes minu meelest joostakse festivali piletite, ta ostab ainult telklaagripiletiga või siis ütleme halvem, oluline on see, et nad ostavad pileti, aga need ei jõua kordagi sisse. Nad tiksuvad, kui laagris on täis nagu, nagu need mägrakoerad ja alati on kellelgi festivalil, kui üks sõber, kes sina tahad vaadata bändiga sa teinud vaatamist, tervaja räägib. Vaata tšeki seda tüüpi, vaata, mis see nüüd teeb. Kuule, näe. Justin. Kuule, ma lähen toon midagist, AK ei saagi mitte midagi vaadata. Võtsite küttest festivali isu pealt ära. Ja noh, nüüd on muidugi paremaks läinud Eestis sellega vanasti olid ka festivalidel väga halvad õlled võtta. Et me Rauliga sellised. Hokivägi ma. Ütlengi, et nüüd on selles mõttes kannatab käia, et festivalidel söögid jõledad, märgatud, paremaks läinud, ma olen nagu suhteliselt valiv, selle koha pealt. Aga sinuga koos tuli, mulle meeldib, kui neid polnud kunagi seal laagris, nii jõudsime sinna ette ja siis mingi kaheksa olime seal. Jumala ja viimase peal, kõige otsesemalt Lätugatki veel, ma vaatan siis mees oli mingi poisi tüdruk sõitsite ümbert kinni ja siis postidest tüdrukud. Minu, arvasin sellest bändis küll hoopis midagi muud. Nojah, võib-olla sellele antisafarid kuulanud. Nii pikad lood olid nagu seal ees, vaata siukse mingisuguse Mospitiseerid kaitses oma tüdrukute siis nagu niisugune. Ja mis seal järgmiseks naa, mul on järgmise kui näiteks bänd, ma arvan, mis nagu insener sobib Kurindisse väga hästi ja ma arvan, et sa oled või mõned teised osalised on siin mänginud seda, aga see nüüd konkreetselt on küll nende siis nii-öelda see black metal osa ehk see on Circle, kes noh, see on umbes nagu biitlid, et nad teevad kõike. Et, et ma nägin neid sellel black metal kavaga tuuska, festival, mis on siis padu hevifestival, ütleme siis ikkagi nüüd võib vist öelda inni bändiks nimetada või või noh, või ma ei tea, nad on tegelikult ikkagi pigem selline institutsioon või nähtuse. Aga, aga ütleme, et see oli ikkagi siuke live, et ikkagi noh, nagu lõug kukkus natuke niimoodi allapoole, põlved taga, siis kuulamegi, siis kuidas soome soome mehed, kes ütleme seal, siis võiks selle kohta öeldist autsaider black metal või. Uhke, uhke, kas see on ka söök, oli ninali jaajaa söökla nimel, aga noh, tegelikult tahtsin muidugi. Pigem on siukse, isegi vanakooli mingi defrandiga oli tegu, et aga nad ongi seal ühe plaadi peal, ongi, seal on nii plekki kui defi ja, ja. Mul on ka soome medalid kaasas, sellist, mis mida võib vist autsaider asjaks nimetatud veidra maa saundiga asju üldse rütmi häiriv bändis. Sa oled siiamaani, aga noh, tänapäeval seal on kindlasti koosseis vahetunud ja nad kõlavad siukse suht tavalised effibandinaga. Oma karjääri alguses olid nad minu arust ikka väga šeff, seal plaate on aastast 1990 sinna ilusti kirjutatud, et ära maksa ene mänguy 40 viisi marka. No aga, aga kaeramaksa rohkem rütmihäire, no ikka väga head tüübid näevad välja ka ei ole sihukesed tavalised medalijunnid, aga aga see saun, mis sinna eritesse kidra sound'i trummar teeb ja nii edasi, et noh ma mäletan, et kui ma selle omal ajal sain, siis siis tundus maailma ägedam asi pole see tegelikult väga-väga pikalt kuulanud, et ongi need huvitav tunne, et kas mõjub sama värskena. Ja ma pean, ütlen, mina pole vanarütmihäired kuulnudki näiteks nii et saan olema põnev. Palun väga huvitavat, ma mäletan, et nagu plaadi välja võtsid, siis tuli plaadi pilt kohe plaadimäelt meelde. Käis ka kunagi käest läbi, see küll raudselt tõesti ja huvitav, kas samale minu plaat äkki või ma ei tea, aga see võis olla siis enam muus võis olla igal juhul rütmi häirida ja mis see PPA poole viima lugu oli, see? A pole viimane lugu. Loo nimega ikka programaadi kobierna ennusco A poole viima, lugu sa siin on? Esimesel aa poole viimane p poolt, Perjandaina juhastin just reedel joosta. Nojah, et aga noh selle kohta vist on õige öelda art Koradega. Ja sa ütlesid? Eks tol ajal oli ka tegelikult ju see, et need piirid ei olnud võib-olla üldse nii nii kuidas öelda, piiritletud, nagu praegu. Ühesõnaga taandoli ütleme üsna selline JMKE või. Jah, jah, jah, jah, ja. See ütleb, kui on kunagi nii hästi kõlanud soundi loomulikult mitte selles mõttes saundindust mitte kõlanud. Aga mis nende täna tänapäevaste piiridega on siin käinud, käis vahepeal läbisem, täitsa huvitav, et nüüd on nagu, on ju hästi killustatud, kõik killustunud, seda ma usun, aga, aga stiililiselt samuti või mummudest küll. Noh, on jah, aga eks ta jah, on ilmselt mingid puritaanid, kes väga tõmbavad piire sisenenud mingid inimesed, kes noh, ma ei tea, see on jälle niisugune, ma arvan, et ikka väga palju nendest stiilidest on nagu jällegi nii-öelda ajakirjanike või mingisugust väljamõeldis ja, ja pigem sihuke soovunelma kuskile kastidesse paigutada. Bändidel ise on kohati ma ütleks küll 85 protsendi ulatuses suhteliselt Babarabanu nendest stiilidest. Veel pandide rendil on võib-olla see titavad just nagu oma stiili välja mõelda. See on ju hea siis kuulad lahterdavad kuidagi oma nägemise järgi, selle asemel, et püüda teha midagi, mis on juba olemas olnud. Mida me kuulame? Ennem rääkisime just siin jälle festivalidest tega laagrist, kuhu siis vähemasti Hard rock laagris teha, aga noh, tõsiselt käijad nimetavad laagri. Ja meil on siin ka mõned mitte tõsised tegijad, et selles mõttes siin stuudios, et selles mõttes mõtlesin ma igaks juhuks nagu laabuma. Hard rock laagris kunagi käinud, näiteks? Soovitan jah, eriti nüüd, kui veel karkass seal ikkagi on, et, et niisugune asi, mida vist. Kusjuures mida ma pean nüüd küll ütlema selle vahel, et karkassi ma kuulsin kunagi esimest korda Rauli saatest? Muide, see ilmselt oli enne mitte ilmselt vaid päris kindlasti enne raadio kahte see oli siis, tegin Vikerraadios mingi koidusaates, mingisuguseid orgasme järgnevad eino ja ka seepärast vikerraadio oli tol ajal tegelikult ju see, mis täna on raadio kaks ütleme et vikerraadio oli see nii-öelda niukene noortepärasem, ikkagi eritise rocki, seal oli see viiest kuueni neljast viieni, neljast viieni. Aga seda oli muidugi huvitav teha, et sa läksid stuudiosse ulatusid paberilehe, kuhu oli kirjutatud kogu saatetekst. Siis ulatusid plaadid nii ilusti õiges, õiges järjekorras. Siis läksid, istusid puki otsa. Sinu ees oli mikrofon, hakkasid saadet tegema. Nii et kes neid plaate siis manageerida, produtsent haua, siis ta kindlasti oli mingi teise nime värd, produtsent. Olen teinud nii? Ei, seda küll, jah, jah, aga ma mõtlen, et, et noh, ta ei olnud sisemist produtsent või oli, või oli ta mingisugune helisisest nimetati operaatoriks. Ja siis käidi, kinnitati tekst ära. Kui sa ta juhtusid eksima, siis nagu ma ütlesin, siis ei olnud enam. Nii hull vaata perestroika oli ikkagi juba elujõuline, noh põhimõtteliselt juba lõpusirgel, eks, aga sellisel vanast ajast veel jäänud eksäärsed. Naljakas selliseid asju, mida ma pean tunnistama, pole kuulnud enne. Nonii, see oli jah, aga jah, just, et et Raul Raul, Raul Saaremets oli Koidu saate selle karkassi kujutas. Kutsute praegu raadiosse saadet tegema, siis need tingimused, et palun jah, et siis esitage kogu saates ettekandmisele tulev tekst kinnitame üle vaatama, mida võib-olla peab ümber tegema, noh, aga varsti võib-olla nii. Nippe räigijad. Okei laagrist rääkisime seoses selle looga melooni jõudnudki, mis Anders. Päris pull kombo tol ajal tegelikult võib-olla nii palju ka ei olnud selliseid, nii erinevast džanrist asju, kes nagu koos midagi teinud oleks, siis see on üks vana pürgi singel, mille ma panin peale ja seal sedasama karkassi reemiks, kellest me rääkisime nii et kunagi väldetel tegi karkass, pürgis trimixi Isabeli loost. Kala on, mida me kuulame. Mille nimeks on meising. Sneychets pärineb nende ainsat albumilt nimega Ants theremini. Tallets ja loo nimeks siis laining. Päris hea nimi, Glasgow's pärit, väga aus, väga toores, mõnus kollektiiv, Trio trummar oli kokk. Nii palju ma tean bassimehest, ma ei tea, tal oli jõhker, suur, mingi meduus tätoveeritud siia ette rinna peale. Ta mängis alati ilma särgita pikk koljat, ilmselt sellise Ida-Euroopa juurtega. Ja frontnan veel Barclay, kes siis juba kahjuks meie seast lahkunud kasvaja sai temast võitu, aga jõudis enne seda veel selle bändi laiali saata. Nii et nad umbes kaks aastat tegutsesid Domino Recordsi alla läksid, mis on üpriski suur ja märkimisväärne plaadifirma, et ma ei teagi, mis seal täpselt juhtus, seda vist ilmselt ainult need kolm tegelast teavadki võttis endale tegelikult veel uue trummari ja teise bassimehe ja jätkas, aga siis saatis need ka minema ja hakkas üldse oma naisega koos veel mingisugust sellist akustilist mingeid sooloasju tegevus, tema mängis siis Kitra ja naine laulis ja, ja, aga kahjuks nad selle selle uue projektiga plaadile jõudnudki, et enne siis suri ära. Aga muusikal vähemalt, aga nad näevad välja juba nii ägedad, vaata mingi filmistaks, kusagilt võetud sihuksed, vanad vene filmist just naljalt isikupäraste nägudega kõverad ninad peas. Seda ma mõtlesingi, selle kõik näevad välja, nagu nad oleksid eluaegsed. Baari kaklejad. Ei lähe enam-vähem vähemalt paari kaklaste muusikat, kuulame järgmiseks ka lihtsate inimeste lihtsate inglaste muusika ansambel sleid. Aga täna on ju, täna on ju ikkagi töörahva püha. Mõtlesin, prolentaarne värk, et kavatsen ka Protaat muusikat edasi. Meie tehases slaidi ikkagi suur lapsepõlve lemmik. Tänapäeval inimesed võib-olla neid väga ei tea, aga, aga seitsmekümnendatel no kamoon. Raadiomaania mängisin päris palju, kusjuures. No väga tublid, aga kindlasti mingisugust suvalist slaidi. Ja kas leid oli tõesti seitsmekümnendatel, seitsmekümnendatel ka siin Eestis ikkagi bänd, mida kõik teadsid, kui sa vähegi muusika vastu huvi tundsin, enjoy? Mis me siin vahepeal ühest filmist ja mis oli suhteliselt halb? Metlik Rufiimisse ja mul on hea, on kuulajate seas inimesi, kes on seda vaadanud, mul on hea meel, et oli filmi nimi või on, tähendab jah. Meie kollektiiv siin täna õhtul ikkagi peab heas, maitses lugu ja nõustub filmikriitikud, sinna jõudes lasid allavett selle filmi. Üks halb ilm oli veel vahepeal loolasest leiust. Aga ma pole vot kui sina seda vaadanud veel. See oli ju ikka päris siukene, kus seda, kus ma siis seal siis see Norra black metali tõesti seal filme jõe ääres on põhimõttelise Molg, Ilmeri poeg mängib ja siis McCoy Putini vendia. Oi, tõesti, ja selline film on Jan halb või selle Acerlundi tehtud laatilist spon Joona tatarlane ja kõik need madonna ja teavad ja kõigest tema tehtud, eks ta oli vana väidetavalt patori trummar kunagi, eks ju. Ja siis ta vist kuidagi üritas nüüd nagu meile meile ära teha. Võideldes filmist jääb niisugune mulje. Aga noh, ta on ikka kahtlane, ütleme ausalt, kas kahtlane või nagu laus. Aga siin ma kardan muidugi seda, et siin on, siin on nagu ka võib-olla see selliste plekib, puritaanide puhul on see filminist nagu sihuke nõukogu, onju, aga, aga, aga mina, kes ma natukese black metalit sellise keel puses nagu aeg-ajalt kuulan, on ju, et siis siis. Okei, aga ma olen näinud, ma ei tea, nii et. Ma ma tahan kindlasti vaadata vaatamas käia, vaadake ära ühe korra ikka tasub seal üks asi muidugi on mõnes mõttes nagu mida tuleb terve filmi vaatamise juures nagu meeles pidada, on ikkagi see, et film algab kohe kirjaga. Et see sisaldab tõtt ja valesid. Et selles mõttes sellega hakkab asi pihta, et nagu inimesed, kes ongi see nii ei olnud ja avate mingi selline värk, et sa ei peagi võtma seda tegelikult tõena, et seal on ikkagi mängufilmi mingi sihuke teatud näha, kas see juba Urrastegi muusika muideks et kui, kui kui, kui asja nimi ongi mängufilm, noh siis see ongi, et ta ei saagi olla dokiana. Aga mina kusesse minu viimase aja lemmik Doc muideks on selline vahva formaat, ma ei tea, kahjuks dokumentaalfilmi enne tehtud on see nagu, nagu animatsioonid tantaal. Siis seitsmejõust Rõudunud ei see delfi turbas, mille siis mille siis teeb see vend, kes tegi kunagi piliste Patheri, eks Maihhiaatia, kaks hooaega seda esimene aeg on auto kantrist ja teine on siis vangist ülikõva sari, et, et ma saan aru jah, et seda kõik vaatavad praegu peaks ka ligi võtma, et see on väga, väga, väga äge. Kas kumbki teist ei ole seda? Ma vaatasin hiljuti ühte Soome mängufilmi, kuidas soome metal jah, ja ma tean, mida sa mõtled läinud seda? Jajah, ja seda ma julgeks soovitada, kui sa muidugi võtadki seda sellise absurdi, kui ma nüüd ei mäleta, kahjuks nii on, aga selliseid Norra ja nad peavad jõudma siis oma black metal-bändiga, Nad valetavad kogu külale, et nad saavad sinna Norra festivalil päris lollakas tegelikult, aga ta oli, ta oli absurd, nii et selles mõttes, et kui me alustasime Nutliku film oli väga halb, siis me soovitame ka midagi head. Kahjuks fifty nimi lihtsalt ei tule meelde, aga aga Soome metali film noh, just suvi, trip või midagi sellist ja, ja niisugune evičip oligi. Okei, enne ütlesin korra, et ma lasen Brothers muusikat, aga ma enne tahaks natuke rääkida ühest faktist, mul tundub, et ei ole väga-väga palju teada, see bänd, mida mängin, on muidugi paljudel päris tuntud black laeka. Paljudele siis tuntud enne kui bänd, kus laulis Henry Rollins on ju tänane filminäitleja siin selliseid camera rolle teeb siin seal ja kolmandas filmis on ju, aga jajah ka melomaan üldse. Et aga tegelikult seal bändi ju selline põhifiguur oli ikkagi härrasmees nimega Greckin ja ma arvan, et ma ei tea, kas sinu, mis viibib, teavad retk, on eestlane tegelikult pooleldi. Et, et Greckini ema oli eestlane, tal vend on siis siuke vend nagu, mis päti pruut oli siis remont päti poon, kes siis on see kõva koomiksikunstnikele näitasin paar aastat tagasi oli KUMUs Sonic jõhvi plaadi villid. Et vot, ühesõnaga, aga see Ekspress indekas nii jaburat loen seda selle Reinold-Peti petiburniga intervjuud või noh, siis siis kuskil lõbusalt naerda. Et mis seos siis üldse on, kuidas plaadi pilte saates tegelikult Moven vennal on siuke väike plaadifirma SSD rekkas otototoot datat. Siis selgus jah, et ongi seesama SSD rekord, see ongi minu jaoks üks tegelikult väga oluline rekord leiba, et kui, kui enne siin Jon Rex domin rekord. Ta ehk siis Greckini leibel andis välja tegelikult minu aegade suurel lemmikbändi sound kardina debüütplaadi, nii et sügav kummardus talle selle, sealt tuli igast asju just, aga noh, näiteks punki, hevi, kungationeemitata kuulamist black praegu ja ilmselt võib-olla ma arvan Aga siit sellest läksingi siis saanud Gardeni juurde edasi just selle saanud Garden esimese plaadiga ultramäega, OK, mille siis seesama Greckin oma SSD rekord sealt välja andis ja et vot selline. Mul on Stound kardaaniga selline stoori, et siis kui sound kaardaniti oli, mitte keegi ei teadnud oli selline suht vähetuntud bänd mõne EP välja andnud, aga mulle õudselt meeldis nende nimi. Ja siis mul oli ka endal ansambel ja siis me arutasime selle albumi nimeks võiks panna siis mina pakkusin, et et paneme Saunkardan. Et lahe nimi nagu jumal tänatud, oli ikkagi nagu üks täiskasvanud inimene ka bändis, ehk siis Tõnu Pedaru ütles, et kuule, lõpeta ära nüüd mingisugust Led Zeppelini afiate ime oma plaadile pealkirjaks panna, et lõpeta ja mul on siiamaani väga hea meel sellele Oktoobri naistori. No niisugune ta oli. Aga ma hakkan nüüd kassetti kuulama, jah, nad ikkagi nüüd mõtlesin, kas mängib või mitte, aga kuna see eelmine jutt enne eelmisi lugusid kuidagi viitas täpselt sellele, et nüüd see sobib siia otsa. Tegelikult tsooniki UFO käinud juba mitu korda meil täna jutust läbi ja solk jõhvilgust mul vähemalt kaasas ei ole, ma ei tea, kas kellelgi teisel on äkki võetud laupa, tallab igasuguseid koosti lugusid, mainis mina, julgen küll soonik jõhvi kaasas ja mõtlesin, et see on ikka liiga leige. Siis ma mõtlen seda, et siis on niisugune mees nagu tööst on Moore, onju kes on ilge meie Milan ja andis välja ka meieni raamatu, millest me just rääkisime, ennem on ja, ja ära meieni passimis Nicropatcher oli siis tema erakogus, siis valiti need pildid ja värgid kõik ja vist siis mulin naine, ma saan aru, andis selle tegelikult välja vistele raamatu Youtube'is on olemas ka see nende vaheline vestlus. Ah okei, seda ma ei olegi näinud patcheri ja, ja tõesti, on uurija siis just selle raamatuga seoses. Ja see on kihvt raamat, mul on endal ka riiulis ja täitsa täitsa vahva ja nüüd see järgmine bänd, mida ma mõtlesin, mängiks matka, ütles, et Tallinnas ei ole kordagi kõlanud. Ma arvan, et üks siukseid ägedamaid eesti praeguseid, läki bände, kõik on siuksed, väga noored tüübid, Krahlis oli nende esimene kontsert siin. Ma ei tea, mis võis olla paar kuud tagasi äkiva ja Krali karmid turvamehed, muidugi tahtsid nad välja visata, sest nad on alaealised. Aga noh, siis nad koristasid, vähemalt. Peaks teid siis nende joogid ära lubanud, neil juua, aga laivi sealset siiski teha, kuigi nende kuulajad paljud ei saanud tulla kraalisest, need ei lastud sisse nagu vana hea kraal, ütleme nii. Ikkagi siis, tänasel päeval nagu tõesti siis alaealised noored kuulavad, ei, ma mõtlen, kuulad black metalit ja ikka ja mis ma tahtsin selles kandis nii jõuda, siis nüüd sellele Ils tooriga oli see, et siis oli see nende esimene. Kontsert mul juhtumisi oli ka võimalusel samal üritusel esineda, nemad olid siis oma avapalaga ja rahva hulgas olin Ecropatšer. Ja nad tegid, tegid ka Meizemidestrassi kaverid teadmatult negro Patšerzoloni elektroPatšer oli kõik kolm, pandi vaates algusest lõpuni ära ja käis kiita sellepärast et nagu mida, mida veel tahta, võiks ju teha oma elu esimene kontsert ja see need Gorbatšov rahva hulgas. Ehk siis bänd on värdjas. No võimas, võimas. Kas tavaline, et sellised black metal'i legendid käivad Eestis nagu niimoodi regulaarselt nüüd? Niimoodi, et keegi ei tea? Kui keegi ei tea, siis ei tea ka selles mõttes, aga tema sattus tuli üllatus seal siis ma, kusjuures seda ma kuulsin ise varem, et ta nagu linnas oli laseringis käinud, ma tean Siis ma võiks, lootsime, et äkki äkki tulebki õhtul kivinenud oligi platsis. Ühesõnaga, see oli väärikas mäng siis veel eesti black metal'i bänd. No üks Soome Tehmedal legend, Anders teab kindlasti korransson, ju. Siis Aporentsi laulja oli siis hiljuti tegelikult Oritškovliniga ikal. Ta ei ole küll black metal legend, aga Tehmedal legend siiski elab, elab Eestis eiei, tema elab ikkagi Soomes. Soomlase ikka satub jah, selles mõttes, et soome legende satub, jäävad ikka siin kohapeal jalgsi ostlasen nende mingi neli tundi neli tundi siin ja siis kutsuvad korra sööma kuhugi. See black metal on selline imeline maailm, et see tõmbab ligi ka selliseid, mitte metal inimesi, nagu mina aegsed ma aeg-ajalt. Aga see on huvitav, et, Ja siis oli, vaata, vahepeal oli üks bänd, mis oli ka, sai päris kuulsaks, eks jõus, mida nimetati veel ripsmed, ester, metahipster black metal, eks, ja mis nende nimi ja tõrje ameeriklased. Even oli eiei, mitte Defenn, vaid nad loobusid oma trummarist. Ma nägin neid laivis ka. Jah, ma tean küll, et noh, me kõik teame seda, sest nemad olid nagu päriselt. Ja ja ka noh, jah, aga see ongi niisugune, nemad ei olnud ikkagi nemad ikkagi black metal lõpuks ütleme. Ei, jah, noh, siin siin ongi see, et puritaalideks ju hakkasid sõrgu vastu ajama sõna otseses mõttes. Kui, kui jah, mingid teised tüübid kes nagu sobinud hakkasid seda muusikat tegema, ma ei tea, see Vooms plaad, mida me nüüd kuulame, vist ei liturgi liturgia ja eamistest nad mulle meeldisid, nad loobusid trummarit sellepärast et nende trummar mul on muidugi sõber, kes on neid näinud ka koos trummariga, trummar puhkas vahepeal lugude vahel, sest et noh käisid jõuliselt. See kõlab umbes, see kõlab umbes sedamoodi, Marilyn Manson eemaldas omal need alumised alumised ribid, et teha omale ühte asja. Mõtlesin, okei, no igal juhul, vabandust. Mina nägin. Masinaga töötas juba hästi, aga noh, enam-vähem sarnane bänd, äkki on ka siin foorumis plaat, ameeriklased kusagil oma kodutalus salvestavad ja ja siis selle taustaks on see nii-öelda keskkonnamüraga kuulda. Puhas kuuluma, puhas kraam minu jaoks. Aga aga me võime nüüd vaieldasin. Ei see ei ole, ei ole tegelikult tema, aga, aga siiski see on nagu põnev see, et kuidas see black metal nagu selliseid selliseid indi mehi kõnetab. Alates tööstunud muuriste lõpetas Raul Saaremetsalad. Aga ma mõtlen, sa nimetad mind kausimeheks? Indimine okei ja antud konteksti ja antud antud kasteks olete indines kuri indimist. Nii et sinu jaoks. Ja seda ma ei taht öelda, ma lihtsalt ütlesin, et mind huvitab pigem see fakt, et kuidas, kuidas, kuidas teie sinna jõudnud olete. Tänu sellistele asjadele, nagu see kohus, plaat näiteks on, et nad on nii teistmoodi niuke et seal võib-olla tõesti jah, seda nii-öelda metali osa on. On meil ilmselt ma kujutan ette, et ütleme abat ja sellised Nagu asjad väga, ei kõneta sind ja nad on häpaseks rivi baasil nagu vaadake, millele plaadile. Jajaja hakkab, hakkab tulema, siis panin, siin on need keskaegsed klaverid, on, on ümbrisel ja siis sihuke keskaegne lugu, tundus, et on siin, heanatsin, lõigatakse päid ja jalgu ära. Klassika, klassika, klassikaline plekk, nädala. Ma just mõtlesin korra 90.-te Eesti peale alguse otsa peale, siis vaata et meil oli ka see siin, et. Ta oli nagu pläkija tepi lehed lastes Tartu seltskond ja kõik eks magas õps oli nendega seal Saarid ja ja siis oli kaevata hüppe, tuli nagu mingi suu käis ja Ingi peale samamoodi tribla metallist, tegelikult päris naljakas ju. Ja siis ei olnud üldse suu käis ja läkivad olemas tollal siukest läkeisimis mingi 20 aastat, 25 aastat hiljem täitsa stiilina eksisteerib, siis sel ajal ei olnud üldse olemas, aga järelikult ja seal oli siis juba ikkagi mingi teatav alatoon või mingi asi, mis inimesi kõnetest sama sama grupp inimesi nagu selles mõttes, et huvitav ja see on alati huvitav stiilid, nagu sulanduvad üksteisesse välja arvatud muidugi kui metal räpp näiteks kokku saavad ja seda on ka väga head. Ei ole, on, ühtegi nuppu, pole olemas. On küll pärast lasta nii. Ära vaevuksid ikka limpiskid. Bloks. Aga. Siiski piirduks, teadsin, et ta ei saanud Räkiga, et seal on küll teadnud, et mina olen nõus, sest sul on kaasas sonite, jõudsid, on meil läks enne siin korraks küll eetriväliselt läks jutt. Kirjutamiseks. Pealegi kirjade saatmise peale ja järgmine bänd, kelle ma olen ise siin välja valinud, ma tegelikult mõtlesin, et ma muudaks natukene suunda, et võib-olla näiteks kes siin kuulavad ja on rohkem selliseid kurja indi või siis rokiministeeriumi mehed mõtlevad, et ainult mingit metalit, nüüd tuleb midagi neile pakkuda, aga, aga selle praegusele Rauli keskaegse läki pealt ei hakanud veel nii ränka suunamuutust tegema, leidsin sellise kuldse kesktee. Ja kusjuures muusikuses Brondellus. Ja, ja ma vaatasin, ma kammisin natukene kurja indi preiliste läbi ja kui ma ei eksi, ma nägin, et see bänd oli seal läbi käinud, ma ei teagi, saadet tegi, ma seda ei pannud tähele, aga foor Handriplous. Ja nende esimene plaat ikkagi. Ruutu Farneetšer selle pealt lugu nimega Shiprojektseiloria. Ma ei mäleta, kui vana ma olin, võib-olla mingi 12 13 ma ostsin seal plaadi laseringist. Ma lasin ma eraldi, tellisin selle foorand Bloosist, et see oli nii. Selles mõttes underground kraam, siis see oli just välja tulnud ja ma olin seal üldse ma ei tea, kust kaudu leidnud ja ma tahtsin seda plaati saada, tahtsin toetada sellist ausat õiget noh, ma ei tea, on ta ikkagi vist nagu punk, ma arvan, võiks öelda vist? Jaa, lasin siis käisin laseringis, panin tellimuse sisse niikaua kui ta tuli tööpäevadeks, sain selle plaadi kätte ja siis seal taga pärast oma plaadi lahti tegin muidugi selle laulja Scotti meiliaadress Scott foor Handriplous, punkt com. Kirjutasin talle, et mulle väga meeldib sinu muusika hullult äge ja ma olen Eestist mingi 12 kolmeteistaastane, nii nolk, et, aga täiega läheb korda. Aga ta kirjutas mulle vastu, ütlesin jumala äge. Kunagi, kui tulen Eestisse pallist, ei ole veel tulnud. Rähki, tal on meeles, kui kunagi tulevad, igatahes. Pettumus tal on sihuke tulekski habet ja hakkab juba vaikselt halliks minema, siin ta lootis noort poissi. Raadio kahte eetris on erisaade Raadio kahel on täna 26. sünnipäev ja sel puhul kolmapäevased õhtuse vööndi saated, metalli on rockiministeerium, Curiendi ja röntgen on kõik sõbralikult koos ühiselt stuudios ja laseme siin muusikat üksteisele ja loomulikult teile ka seal raadiote juures. Aga nüüd hüppame tagasi black metal'i juurde ja, ja hüppame tagasi juba liiga kaugele. Juba tervelt üks lugu punki tuli vahel kamoon, mehed. Aga tegelikult on niisugune suurepärane võimalus vist nagu avalikkuse eest tõmmata, tõmmata kate maha verivärskelt loitsu loolt. Ehk siis loits, kes on phuh üle 10 aasta julgelt nagu, nagu vaiki olnud, või oli vist 28 äkki või must album või midagi sellist. Või 2007 isegi vä? Sedakorda küll mitte omalooming, aga kaver siis Vetbonsende loos ja ja kuulame siis verivärsket loitsu kaverdamas wedpansenud. Külma ilmaga kuulama jääbist või l2inud palgaks.