Ja mis tunne oli Taasnit kõnnitaksegi radadel üle pikkade aastakümnete? No esimene mulje muidugi oli nati mentaalne, mina Tallinnasse olete nähes kume vaeva tulime muidugi Viloodel paistis välja ja kogu säilita Tallina pilt. Natuke vihma 100., oli udune, nii et oli nagu me Inglismaal inglise keeles, et tema oli. Miks te Mousson, see ei osanud mingisugust niisugust seisukohta võtta. See oli esimest korda üle 33 aasta, kui ma siit lahkusin ja selge veidi kurbus oli ja samuti ka rõõm, et saab tagasi tulla ja oma sugulasi ja tuttavaid jälle külastada. Jah, eks sugulaste tuttavate nägemise rõõm oli vast kõige suurem soov. Jah, oli küll ja mis oli, oli väga suur üllatus oli see, et umbes üle 30 inimese olid juba sadamas vastus lilledega, mida meie üldse ei oodanud ja see oli mulle õieti nii-öelda veidi šokeeriv, sest mina arvasin, et noh, et kuma Virodelli sisse tulen ja siis kunagi õhtupoole. Kokku, aga asi oli hoopis teistmoodi. Nii et ei kujutanudki ette, et vahepealse suguvõsa suureks kasvanud suguvõsa oli väga suur ja oli väga palju noori inimesi, keda ma kunagi näinud ei olnud, ainult teadsin, et niuke niukene inimene nüüd eksisteerib. Ja see oli väga huvitav oli. Ja siis mulle öeldi, et see on nüüd see ja see on see jama, nime teadsin, aga muidugi nägusid ei olnud näinud ja see oli väga meeldiv ja kena üllatus. Seal oli igas vanuses ja sülelapsi oli isegi vastas ja siis noori präiliside, kenasti riides ja nii et see esimene mulje oli väga hea. Kus kandi mees teie ise olete? Mina olen Tallinnas sündinud, olen siin algkoolis käinud, aga maa, kõik suved olen olnud oma isatalus Virumaal, need mullased paremad, ütleme lapsepõlve mälestused on maal ütleme maaelust, linnaelust, ma tean nii, põllud talvel pidi koolis käima, mis muidugi ei meeldinud, aga maal oleme paremad mälestused. Kas vana koolimajaga üles sõitsite ja vana koolimaja oli kohal ja ma käisin progümnaasiumis, mis on nüüdne teine keskkool, aga vanasti reaalgümnaasium ja see oli kohal. Ja ma käisin Tallinna linna kaheksandas algkoolis, mis on kevade tänaval, need olid kõik kohal, seal ma käisin. Te olete nüüd ärallut enam kui kolm aastakümmet, aga kas selle aja jooksul kontakt ja huvi, sünniaasta on säilinud? Kontakt on säilinud, aga huvi on alati olnud, sest kui elad võõral maal ja ütleme lapsepõlve mälestused on alati meeles ja huvi on alati olnud, kuidas kodus läheb, kuidas inimesed on, kuidas nad elavad. Ja kümmekond päeva ekse andis? Päris hea võimaluse heita põgus pilk meie elu päris mitmetele aladele. Milliste muljete tähelepanekutega täna asuti koduteele? Tänased muljed on väga head, mis puutub inimestesse, esiteks võimalus oli minna ühte eesti pulma, mis p, Tiius ja mina kedagi tundnud, aga minu üks kaugema sugulase kolleeg abielu seda võttis mind kaasa. Seal oli üle 200 inimese, kui me seal väljas olime. Ja ma vaatasin, kuidas inimesed Hiinas on, mida nad räägivad, kuidas nad käituvad ja isegi kuidas nad viina võtavad. See sündmus võis olla kas Montrealis või New Yorgis või Londonis viode chia needus. Te ei saanud mingit vahet teha, nüüd oleme siin Eestis kuskil, see võiks igal pool olla, nii et mis puutub inimestesse, nende kodudesse, kuidas nad oma kodusid on ise dekoreeritud sees mööblit teinud ise ja kuidas nad riides on ja mida nad räägivad? Mulje on väga hea, ütleme, mulje on paremini Sminaarlasel. Ja muidugi ümberringi kogu aeg, eesti keel, eesti keel ja minul oli natuke raskusi, sest vahel ma mõtlen inglise keeles, ütleme, eesti keeles vahel lauseehitused olid võõrad, aga ma sain sellest ise kõige enam aru. Aga ma kuulsin, te olete ehitusala spetsialist, see eeldab muidugi ette jälgisite erilise pilguga ka Tallinnas arenevat ehitustegevust. Jah, seda ma tegin, mul oli huvi, oli lihtsalt niukene üldpilt sest muidugi maa teenisid, selleks polnud aega. Aga ma olen huvitatud, olin just olümpia piiritaja, ranna ümberehitamise vastuolijad lihtsalt vaadata, kuidas see metoodika on ja kuidas ehitustehnika käi. Kuidas hindate senist ehitustööde kulgu meie olümpiakülas olümpiakülas mahuliselt te olete väga ees, olümpia on kolme aasta pärast ja mis siiamaani valmis on tehtud, Nad on võib-olla juba liiga palju ees. Kui teie sama tempoga edasi lähete, kas võime näha teid siis ka olümpiakülaliste hulgas sel maa kavatsen seda teha ja tulla olümpia ajaks siia, kui elu on ja tervist on ja aeg võimaldab, aga aega tuleb võtta, teda kellelegi ei ole ja lihtsalt tuleb võtta ja niimoodi ette paanitseda. Oma muljeid, tähelepanekuid sünnimaa külaskäigult jagas teiega Alfred Ilves New Yorgist. Cami järgmised vestluskaaslased perekond, summad on pärit New Yorgist. Nemad olid külas Eestimaal, kui meie iidne südasuvine Tallinn. Kaikus koolinoortelaulus diabeeti maha, koolinoorte neljas laulu ja tantsupidu. Kõige paremad muljed olid sellest, kui seisime uulitsa kõrval siinianud, vaatasime, kui see rongikäik algas 12 all ja jõudis lauluplatsile kahetunnilise marssimise järele ja üks grupp teise järele oli elusam. Kui järgmine, nii ma võtsin üks Jaaguleid filme, siis ma ei tea, kuidas see välja tulen, aga ma arvan, et näeme seda, kuid saan New Yorki tagasi ja siis linale lasemeks, siis näeme, mis saab. Laul ise see, mida kuulsite lauluväljakul laul, eesti laul, see oli see kõige huvitavam. Ma olen vähe laulumees ka Me New Yorkis katsume seal mõnes kooris laud, see on nii imestusväärne, et lapsed igast kandist kokku tulnud kogu maal see täpne organisatsioon, see täpne laulu protseduur ja need hääled, need olid nii rõõmustavad, et mulla andis kananaha, kui kuulsin eemalt, kui see laulu tuli, avati ja see oli kõige hinge raputavam. Nii palju ma siis selleks korraks räägime laulust ja muusikast, aga ega me ainult laulade nägite neid ringi sõites natukene eesti mõõtega. Ainult laul ei ole meie elu, olgugi et ta on osa meie elust. Nägime Pärnut, Pärnu on kasvanud üks, 50 protsenti suuremaks kui mana Pärnust lahkusin. Palju maju on kerkinud ja igal pool, kus sa vaatad, ehitus on käest, see vana ilus metuus üksinda, millal minek siit ära oli, see oli, see oli 1900 29. aastal, siis oli sarnane olukord, et peale kooli läksin kroonusse, kroonus teenis oma aja ja siis sõbrad, keegi töödei teinud ei olnud tööd üldse. See oli pätsu ilusa valitsusajal, siis me üksteise järele kadusid ära ja mina kohe vaatasin ringi paar kordaja järgi läksime Prantsusmaal Prantsusmaal, me mõtlesime, et nüüd muidugi saame sinna ilusasse maale, kus kõik kuld ja siis Ani kavaid liigub ja vabalt liigub ja. Aga siis olime pettunud, paar aastat Prantsusmaal töötasime ja järsku üleöö tuli käsukiri, et kõik väljamaalased pidid lahkuma. Prantsusmaalt. Muidugi ei jäänud midagi üle, kui võtsime laeva seal, iga eestlane on laevamees niikuinii. Kas see on saarlane, kui olda maalt? Läksime laevaga Ameerikasse ja siis sinna jäime, kuni tänapäevane asi on juba üks, 48 aastat Eestist ära olnud ja nüüd olen teist korda siin ma nüüd olen nii vaimus tööd, mu abikaasa tahab siia jääda, ei taha tagasi minna, ma ei tea, mis teha, siin peres räägitakse üsna mitut keelt ja riik on ka mitu juba, millest me oleme rääkinud kõigepealt muidugi Eestimaa, siis Prantsusmaa, siis Ameerika, aga. Isegi saksa keeles jätkata vist või proua Paulaga? Proua numa on oma abikaasa sünnimaal esimest korda ja ta rõhutab veel kord, et see on kirjeldamatu, et nii väike maa suudab nii palju korda saata, millega teised riigid pole hakkama saanud. Need, tuhanded lapsed, distsipliin, tantsu ja laulu luist. Kusagil pole ma midagi niisugust veel näinud. Minu arvates tuleks kõigest sellest kirjutada Ameerika ajalehtedes, et Ameerika lapsed saaksid siit midagi õppida, eriti lapsevanemad ja õpetajad, samuti seda, et teie lastele on oma huvi, elad, tegevus, tulevik ja nii edasi. Et nad ei istu hommikust õhtuni televiisori taga nagu meie lapsed. Teil on hoopis teisiti nagu muinasjutumaal tänavad puhtad, inimesed sõbralikud. Et tuttavad Ameerikas kuuleksid ja paremini aru saaksid. Mida ma räägin, jätkasprovonuma sünnid, sakslanna juba inglise keeles. Ma tahaksin, et mu sõbrad teaksid, kui ilusam siin. Ja ma kinnitan oma sõpradele, et ma tahaksin siin Eestimaal elada. Nagu ikka, võis ka mullu Eestimaal külas olevate väliseestlaste hulgas kohata noori, kes on sündinud juba raja taga ja kellele siin maa vaid vanemate sünnimaaks. Arvestades väliseesti noorte elavat huvi oma vanemate sünniva vastu kuulutas väliseestlastega kultuurisidemete arendamise ühing 1976. aastal väljakirjutamisvõistluse välismaal sündinud Eesti noortele. Möödunud aastal tehti kokkuvõtteid. Žürii tunnistas võistlusele saabunud töödest parimaks Pariisis elava Erki Männiku kirjutise. Koerki viibis sügisesel Eestimaal, preemiareisil leidis ta mahti läbiastumiseks ka meie toimetusest. Kas teada sellest, et kirjutist tunnistati paremaks, oli suureks üllatuseks. Jah, seda võiks küll ütelda, see oli igatahes üllatus. Seda ei oleks osanud nagu ette arvata. Ja eks see oli nagu krooniks sellele tööle mida te olete teinud eesti keele alal ja eesti keel on olnud siis kogu aeg tee koduseks keeleks. Seda kogu aeg rääkinud. Ja seda nii kodusuhtlemise piiris, jah. Aga kuidas neid kirjutamisega on olnud? Jah, olen ikka väiksest peale olnud aretama harjunud siis eesti keeles kirjutama ikka. Need on siis kirjaat kodumaal tähendab, Eestimaal elavatele vanematele sugulastele on ikka nendele mõeldud. Kui palju te olete Eestimaal külas olnud, mäletate, mitmel korral sõna kaunis palju aega tagasi, kui ma esimest korda siin käisin, siis oli 65. aasta suvel sügise poole nüüd on siis 12 korda siin käinud. Nii et siis, ega vist pole Sist suvesid palju vahele jäänud, üks huvi võib-olla jäi vahele, jah, aga siis käisime nagu erakordselt. Kas te olete aastate jooksul ka tihedamaid kontakte loonud oma eakaaslastega Eestis? Meie noortega? Siin Eestimaal on kerge kontakti saavutada. Jah, minu meelest on küll, on kõik sõbralikud ja vastutulelik, eks iga reis on talletanud uusi teadmisi Eestimaast. Kui ta nüüd sealsete ritta kõik need külaskäigud ja tahaksite esile tuua kõige eredamad, kõige suuremad elamused, siis mis need võiksid olla? Esimesel korral oli siis huvitav niisugusse kohta sattuda, kus siis kõik on eesti keelt rääkivad inimesed? Seal elavad, aga ta saatis, ei olnud nii, et siis sa ikka rohkem nagu näha ja rohkem koha näiteks Tallinna linn. Ikka palju läbi käidud küll nende aastate jooksul. Ega vist ei juhtu Tallinna linnas ei ole vaja seda raadiomajja tulite, kanalisi jälitasid väga hästi üles teha. Kõige suuremad kunstilised kultuurilised elamused, mis elavad Need on ikka mitmet laadi olnud laulupeo suhtes oli jah, see elamus, näiteks siis, kui ma olin just sellel üldlaulupeol siis ma olin ikka võrdlemisi väike veel 10 aastane eest, aga see oli külla elamus siis nagu grandioosne sündmuse ima muidugi taolisi pidusime nagu üldse ei saa nagu Prantsusmaal naha või nii, et rääkida isegi, et 30000 inimest laulavad koos ühes kooris jõsud slaidilt ja omane ühele laule armastavale rahvale. Milliseid Eestimaa linnu Annanutel võimalik külastele noh, peamiselt siis Tallinn ja Tartu noh, seal on ka ikka viis korda käinud, vaat seal on ka nagu meeldis, teine meeleolu ka kui Tallinnas, väiksem linn ja muidugi jah, see on erinev. Nooruse linn, hiljem linn Megabist, ainevallast, millele keskustele viskab puudu, ei tule. Jaanson seda küll. Sest iga maa noortel on oma probleemid, oma püüdlused. Kuidas seekord sõpradega vaba aega on saanud veeta. Hiljutises ja siis lauluväljak, kusjuures siis akvardiline näitust nägin ka siis veel külastasin seda fotonäitus Kiek in de Kökis. Need olid siis nagu näituste külastamine sel korral mis sealt silma torkas ja meeli köitis näituse peal käia, siis ikka. Et nii, nii palju näha, et ei oskagi nagu otsustada, mis võiks küll olla kõige huvitavam või muidu nägin neid portreesid kaasajal kunstiinstituudis. Nende suhtes on mul nagu lihtsam nagu otsustada, et kuidas need on või nii. Siis ema teeb neid mul ka nii et tal on nagu harjunud. Milliste mõtetega lahkudes oli kontsert Eestimaalt sõnast. Muidugi siis tahtsin ka mõtetega nagu Varssiljevel külla tulla, eile Eestimaal. Nädalapäevad viibis suvel Eestimaal grupp väliseestlastest noori, kellele väliseestlastega kultuurisidemete arendamise ühing korraldas eesti keele ja kirjanduse seminari koos ulatusliku kultuuriprogrammiga. Seminari lõpuõhtu leidis aset Kirovi-nimelises kalurikolhoosis, kus olid koos nii seminaris tikku nende vastuvõtjad. Sealt on pärit ka meie järgmised intervjuud. Esimesele ulatasime mikrofoni Uppsala ülikooli soome-ugri keelte kateedri õppejõule Johannes raadile. Kui seminari ühele Rootsi poolsele vahendajale. Noorrahvas sai siit väga palju paar inimest olid, kes varem Eestis ei olnud käinud, nelja oli see peaaegu kultuurišokiks. Et näha ja liikuda eesti keelt kõneleva ümbruses, kus kõik inimesed kõnelevad eesti keelt. Saada kokku oma sugulaste-tuttavatega. Põgusalt küll, sest meie päevaprogramm oli võrdlemisi tihe. Aga, aga siiski kontaktid on olemas ja need inimesed ei unusta mitte Eestimaad, kui me tahame. Ma rõhutan, kui me tahame, et eestlus välisEestis väljaspool Eestit väljaspool kodumaad eksisteeriks, siis on hädavajalik, ma rõhutan, hädavajalikud sidemed kodu-Eestiga. Riiklik statistika keskbüroo Rootsis tõendas mõni aasta tagasi, et Rootsis on 15000 eesti keelt kõnelevat isikut kuid see eesti keelt kõnelevate isikute arv oleks pidanud olema 10 või 15000 rohkem. Järelikult me oleme ümber rahvast olnud ja see hädaoht on hirmus. See on su. Me peame saavutama seda, et vähemalt need 15000 inimest, kes veel eesti keelt kõnelevad Rootsis et need ei unustaks oma emakeelt ja õpetaks seda ka edasi oma lastele ja lastelastele. Selles on kodumaaga sidemete pidamine vältimatu. Edasi seminarist vaheti osavõtja muljeid, kelle praeguseks elukohaks samuti Rootsi kuningriik. Leian küll, et siin on mulle väga huvitav olnud. Ma natukene imetlenud, et meil on just nii hästi vastu võetud, seda nagu ei olnud ette arvestanud kõik tähtsamad inimesed, kultuuriinimese kirjanikud, teate, inimesed veel mitmed teised on välja toonud just meie pärast. Loengud, Anu, me oleme nendega tutvuda. Noh, aga seda me ju tahame, et me saaksime hästi läbi ja kui teile hea mulje jäi, siis kena küll, ütleb saarlane ja see on väga kena nädal olnud ja nii et me läheme edasi samas vaimus. No me loodame, et seda kuulsust saab edaspidi ka korraldada ja Helsingi vaimus, nagu ütleb see mulle just huvitav näha, et siin oli mitmel pool sai osta just Helsingi konverentsi teksti mis Rootsis välist tootimentostraagil välja andnud 25000. eksemplaris. Aga seda peab nagu sealt otsimas. Simsoni sa igal pool avalikult väljas. Veel veidi mõtteid siin veedetud päevadest ka kaugemalt. Noored väliseestlased, üks Kanadast, teine Ameerika ühendriikidest. Kui me nüüd natukene kõvemaks keerame, kuuleme vist ülevalt Marci vanad sõbrad, olete siis vanad sõbrad vanale eestimaale või praegusel Eestimaale veale Eestimaale üks Kanadas, teine Ameerika ühendriikidest. Ei, mina olen siin esimest korda. Mina olen juba teist korda. Viljandi Pärnu esimest korda vist ikka oma silmaga näinud. Ja esimest korda muidugi tatunariks linn, mida ma olen eluaeg oodanud, näha, et seista seal ülikooli ees ja kõndida ülikoolis et sõita läbi terve Eesti ja näha seda maastikul ja selle seminari tõttu saime niisuguse hea võimaluse sõita läbi terve Eesti ja peatuda, kus tahtsime ja minul oli see tunne, et kui mina tulin siia sadamas siis ma tulin naelapead ära ja mina tundsin, niipea, kui ma maale astusin. Ma olen 20 aastat vana, nagu ma oleksin 20 aastat ära olnud ja nagu koju tulnud, jää, jää. Me räägime siin praegu Kirovi kalurikolhoosi, talve või suveaias, kui teda nimetada, sest ümberringi on igal pool suvi, mis mul Eestimaa suvest jääb. Kas väga vihmane? Mitti vihmane, ära külm, külmem kui teil ja aga inimesed, kellega kohtutud on. Meid on nii lahkelt vastu võetud kõik sugulaste poolt ja tuttavate poolt ja selle väliseestlasest sõprusesine poolt ülikooli igaühe poolt. Ei no mina arvasin, et mina tulen siia ja tulen, vaatan ära ja lähen koju ja ongi kõik. Aga nüüd ma tean, kindlasti tulen ikkagi tagasi. Seoses suure oktoobril 60. aastapäeva pidustustega saabus külla eestimale progressiivse Ameerika ajalehe uus ilm kaastööline muusikategelane John asfelt. 60 aastat on möödunud, selle aja jooksul on sotsialism Nõukogude Liidust täielikult võitnud. Väga paljud maad ja rahvad on võtnud omaks sotsialismi asunud sotsialismi ehitamise teele. Ja teiegi oma selle elu 60 aasta jooksul olete, nagu me teame, väga aktiivselt osa võtnud töölisliikumisest. Mis tunne teil oli, kui te neid 60 aastat hiljem siin Tallinnas võidu väljakul nägite taas oktoobrimarssi Oktoobri marssi, sotsialismi võitud Maal? Just niisugune tunne nagu ühel inimesel, kelle lootused ja ootused on täide läinud. Ja just võidu väljakul tulbus, nagu meie oleme võitnud. Me oleme võitnud ja seda võitu, meie kõik kasutame ühiskonna edasiviimiseks. Tallede sünnimaal nüüd olnud kolmel korral olete jälginud seda, kuidas Nõukogude Eesti on edasi liikunud millised on tema saavutused, mis nüüd on kõige rohkem silma torganud nendel Eestimaa külastamise käikudel ja mis on nagu kõige rohkem ihalejaid valmistanud. Kõige rohkem on see, et meie tööstus on arenenud nii suurepäraselt. Kui vaatame neid tööstusi siin järjest, siis leiame, et see on, see on täiesti ajakohane ja hästi korraldatud ja väljamaa turud on meie tööstusele avatud ja suure huviga jälgitakse seda üle terve maailma. Ja nagu ma tean, on teie elu pikki aastaid väga palju täitnud muusika sellisti amet, oletega paljudes orkestrites mänginud. Ja nüüd kodumaal viibides kindlasti jälgite meie eluga läbi muusika pilku, mis siin nagu silmal Togal. Ja sääres muusika alal ja kultuuri alal on hiiglasammud tehtud. Kui iga õhtu siin ooperimajas on uus edendus ette kantud, see võib ju tervele maailmale selge pildi anda, et siin kultuurielu on kõrgel astmel, iga õhtu on siin kultuurilised edendused, sümfooniaorkester, solistid, siis on draamateater. Nii et siin on rahvale see kultuur toodud kohe kättesaadavaks. Ja see ongi üks osa meie soovist ja lubadusest. Et veege kultuurrahvale. Te olete Eestimaal olnud nüüd õige mitmel korral, kas on sattunud ka selline kaunis suvine aeg, kui me oma laulupidusid peale? Jah, laulu pidust olen ma näinud ühes 25 Ameerika eestlasega 1960-l aastal. 1975. aastal ja mõlemad on nii sügava mulje jätnud minu mõtetesse ja südamesse et ei leia sõnu, et seda väljendada. Sellest on kirjutatud nii palju ja paljudes keeltes ja paljudes lehtedes võib ühesõnaga ütelda, et see oli üks suurepärane läbielamus. Iseäranis oli väga liigutav kuulda laste koorisid, kui suure Pärelised taevalikult meie järeltulevad põlved on organiseeritud ja kuidas nemad oskuslikult väljendasid lauludes. Niisama tee ka üldkoorid ja muusikakool. Niisugust muusika koori pole kuskil maailmas nähtud ega kuuldud, nagu meil oli koondatud siin laulupeol ja muidugi mõista sajatuhandeline rahva kuulajaskond, see on nii vaimustav, kuidas kõik meie vastu võtsime seda ilusat muusikat, see jääb jäädavaks meile kõigile mälestuseks. Sellega me oma uue aasta esimese saate lõpetamegi tänase saate toimetas Uno peetner. Meie aadress, Tallinn, Kreutzwaldi tänav 14 Eesti raadio välissaadete toimetus. Me kohtume teiega eetris taas homme samal ajal ja samal lainepikkusel. Homses saates kuulete uus aasta vastukajasid välismaalt järjekordset arvult üheksandat saadet sarjast piki piiri. Tänaseks siis head ööd.