Me tervitame kõiki Nemo turniiri sõpru, täna vastavad kuulajate küsimustele Hannes Rumm, Marju Kõivupuu, Ivo Linna ja meie külalismängija Juku-Kalle Raid ja saatejuht on Tarmo Tiisler. Parima küsimuse esitaja saab auhinnaks elulooraamatu tähelend jüritäht mees rohelisest raamatust. Aastakümneid USA-s tegutsenud selliste mälestused on kirja pannud evelin täht. Ja me alustame heliküsimusega. Te kuulete katkendit saates Eesti lugu, kus ajaloodoktor Ago Pajur kõneleb 1875. aastal Virumaal sündinud ning tuia Peterburi ülikoolis õigusteadust õppinud mehest, kes mängis olulist rolli Eesti riigis. Kujunemisele temale makstavat honorari olid kindlasti kõrgemad kui keskmiselt tollal Eesti advokaatide tasud ja majanduslikust järjest võiks ju kõnelda kasvõi asjaolu, et ta oli üks esimesi, kes hankis endale korteri Tallinna Krediidipangamajas, seesama suur maja draamateatri vastas, kus ka Jüri Vilms hiljem elas. Tuntud advokaat ja majanduslikult jõukamal järjel olev advokaat ja kolmanda punkti lisaks siia veel juurde ka üsnagi tuntud, et seltskonnategelane sest juba sajandi algul astustav loomulikult kohe kohaliku Tallinna Estonia seltsi valiti peatselt Estonia Seltsi juhatuse liikmeks lõi kaasa vastastikuses krediidiseltsis, noh, seal oli küll selline rohkem majanduslik asi. Ka enne esimest maailmasõda oli ta ka nende juhtivad, et Tallinna Eesti seltskonnategelaste hulgas, kes kutsusid ellu haritlaste klubis, nii kes oli sisse tuntud mees, kellest ajaloolane Ago Pajur Kõige tuntum jurist, kes ei olnud Jüri Vilms, keda mainiti muidugi Konstantin Päts. Päts seisund olla päts ei olnud meil nii nii särav seltskonnategelane, siit ju jäi see mulje ja kas ta mitte ei ole sündinud kuskil mujal, Hatta sünnikoht oli Virumaa Petson Tahkurannamehest, Ants Piip oli vist hilisem ja mul oleks 20 oli küll välisminister ja tema oli küll selline väga mitmekülgne, aga, aga ma ei ole kindel, ma kardan, et see on vale vastus. Ootus trandmanud oli riigivanem lühikest aega, siis oli veel kukk, kes oli tegelikult üks esimene riigivanem, eks meil. Ja oli ka Eesti pangas vist pikalt. Aga tema seltskonna tegevusest ma, ma ei oska. Õiget nime olete nimetanud ja valige siis nüüd välja paneme, siis tähendab see mees oli Eesti vabariigi esimese seadusliku valitsuse peaminister, riigikogu esimene esimees, riigivanem, mitmekordne minister, diplomaatia, advokaat, Ottostrandman. 30. novembril möödus 145 aastat tema sünnist. Aga nüüd küsib Rannar Susi võrust, millist toiduainet valmistatakse ainsana Eestis salutaguse külas Raplamaal. Salutaguse külas, kas see on kuidagi seotud mingi sellise toiduainega, mida on võimalik kätte saada näiteks kitsede käest kuskil Eestis on pärmivabriku ainukene vaat-vaat see pärm on sul küll õigus. On õigus jah. Raplamaal Salutaguse külas valmistatakse pärmisalutaguse pärmitehas on ainus Eestis pärmi tootev toiduainetetööstuse ettevõte. Jätkab otto, puhn Tallinnast. Sel sügisel avati Eestimaal skulptuur, mille loomise juures olid modellidena Abiks Koeru koolipoisid Oti Timur kirja ja Kaarel Kaasik. Kellele on see mälestusmärk pühendatud. Mul on karvased sääred ja karvane rind, kogu küla peab ahviks mind, ehk siis teisisõnu Kalju Lepik ja. Selle aasta oktoobrikuus avati Koerus Aruküla mõisapargis luuletaja Kalju Lepiku skulptuur. Mälestusmärgi autor Elo Liiv kujutab 1920. aastal koerus sündinud luuletajat väikese poisina kivil raamatut lugemas. Järgmine küsimus on Veljo Suberilt Tallinnast ajakirjast imeline teadus võib lugeda, et kärmi iguaanid ehk sarmik iguaanid on umbes kopsakama kärnkonna mõõta. Nad elavad Põhja- ja Kesk-Ameerikas. Nende keha on kaetud omapäraste külmukeste ogade ja teravate servadega Sarbijate moodustistega. Sellegipoolest on neil iguaanid röövlindude ehk preeriakoerte ja rebaste lemmiksaak. Iguaanid on mitu võtet, kuidas kisketega võidelda. Röövlindude vastu võtab sisalik näiteks sisse peletusasendi ajades end üleni turja, tõstes selja suuremat soomused püsti, nii et loom sarnaneb okkalised palliga. Kui ründajaks on aga neljajalgne kiskja, peab kärniguan kasutama teistsugust kaitsemeedet. Mida ta teeb siis, kui ta tunneb ennast tõsiselt ohustatuna. Paljud loomad tõmbavad ennast kerra näiteks siilid ja kõik, et ei saaks loom kätte. Seda õrna kõhualust püüab seda kaitsetus nagu varjata. Varem on muidugi ära joosta, eks ole, ühelgi iguaanid väga heledaid jalgu võib-olla ei ootakse. Et mis ta meil teha satsid, midagi sülitab. Nii, missid jääb. Pakuks välja, et ta peab kõigepealt ennast kerre ja sülitab samas ja ja pärast jookseb ära. See on väga selline tegus ettevõtmine, muidugi, aga Kärm, kiigoaan, tee paid, Ühte neist. Kui Kärm Giguaan, ent tõsiselt ohustatuna tunneb, pritsib ta silmanurkades tugevaid verejugasid, mis küündivad kuni meetri kaugusele. Selles veres leidub mürkaineid, mis toimivad iseäranis ärritavalt imetajatele. Võrumaalt Meera palust saatis meile küsimuse Urmas Kalla. Millise vana kombe kohta kasutati Võrumaal muuhulgas väljendeid õõnsa pääl kärme ja vuti pääl käime. Jah, et, et see on see tegevus, kus noormehed hiilivad salaja tütarlaste juurde Jah, Ehal käimise kohta öeldi Võrumaal õõtsa pääl käime ja vuti pääl käime. Aga nüüd küsib meie tänane külaline Juku-Kalle raid. Küsimus puudutab veidikene ajalugu, veidikene ka poliitikat. Teatavasti kui kunagised pärslased, täna tuntud, siis, kui iraanlased hakkasid 70.-te lõpul eriti aktiivselt sealsed üliõpilased aga juba kuuekümnendatel nägema huvitavaid unenägusid, et nad võtavad maha nende nii-öelda vaimuliku valitseja šahhim. Siseneil oli niisugune tore noorte liikumine, mida kutsuti džungli liikumiseks džungel millega sai sellesama liikumise samanimeline eelkäija hakkama 1920. aastal. Miks ta võeti eeskujuks šahhi kukutajate poolt. No ilmselt nad suutsid ikkagi näidata, et nad on suutelised korda saatma suuri asju, et miks jäljendataks jäljendatakse ikka sellepärast, et ehtsa kannab mingisugust sellist ideed, eks ole, muidugi. Äärmusliku abinõuna atentaati tegid õnnestunud atentaadi 1920, aga seda on ju tegelikult tehtud küll ja veel eri riikides eri aegadel, et. See atentaat ei ole päris õige, aga see on muidugi ohjeldamatult poliitiline ajast oli veel nii, et liikumine algas 1914. aastal üldiselt nagu igasugused paljud huvitavad poliitilised vabadus ja muud liikumised, eks ju. Esimese maailmasõjaga seoses. Tekkisid siis, kui see esimene maailmasõda puhkes 1949. Ka iseäralikku hakkama see ei olnud muidu omas aegruumis jumal hetkel kuigi jätkusuutlik. Usuvastased olid islami tavade vastu, tunnustasid naiste võrdõiguslikkust, mingi abielu kuulutasid välja vabariigi ja sa lähened, sa lähened, lõpp monarhiale ja elagu demokraatia. Lõpp monarhiale küll, aga paraku vabadusest oli asi kaugel, Nad nimelt organiseerisid barrise Nõukogude Sotsialistliku vabariigi. Ja, ja see kestis siis augustis 1920 kuni septembrini 1921 tänases Loode-Iraanis Kaspia mere ääres Aserbaidžaaniga kokkupuutepunktis pärse nõukogude sotsialistlik vabariik olisesse. Küsimus Olev Saarelt Pärnumaalt uue Bondi filmi jaoks surm peab ootama, osteti ligi 32000 liitrit coca-colat. Milleks seda nii palju vaja läks? Ma ei usu, et mõni daam tahaks Coca-Cola vanni suplema minna oma igavese ilu ja toreduse nimel või uputati keegi koka koolasse. Teda siis ikkagi kasutati, ütleme vähemalt Coca-Cola tehase seisukohast, mitte sihtotstarbel, äkki neil oli vaja midagi puhastada? Vaevalt et mingisugune ütleme, tuletõrje hüdra jaht sõideti maha ja sealt hakkas purskama 30000 liitrit coca-colat välja, aga mõtleme, et kui coca-colat kusagile valada, pruun kuidagi kleepuv. Keskkonnareostuse imitatsioon võib olla küll ja nafta, mingisuguse keskkonnareostuse imitatsioon, sellisel juhul. Aga siiski mitte filmitootjad ostsid ligi 32000 liitrit coca-colat ning lasid sellega tänavaid kasta, et need võimsate mootorrattatrikkide tegemiseks liiga libedad poleks. Erni Kask Tallinnast leidis küsimuse Andrus roosa koostatud raamatust hiidlase vähene nalja raamand. Sõja ajal peale venelaste minekut ja enne sakslaste tulekut hakkasid kõik kõplased kärmelt kõiki venelastest mahajäetud kraami kodudesse tassima. Ühel hommikul märkasid teised Kõpu külamehed, et üks mees rassib ja näeb suurt vaeva ühe täiesti tarbetu rauakolaka kallal. Kuna kõik parem kraam oli juba nii-öelda paika pandud, hakkasid mehed küsima, mis asja sa selle kolaka kallale rahmeldavad ja Messa sellega teed. Mees jättis korraks Rässimise, pühkis higi ja lausus. Näh siis mool ka üks kolm punkti ja teie, lõpetage, palun lause. Üks kindel asi kadus. Kui mehelt küsiti Mess asja selle kolaka kallale rahmeldanud ja Messa sellega teed, vastas mees. Näe siis mool ka üks asi kodu. Nii, ja mäng sai läbi ja milline küsimus teile kõige rohkem meeldib? Verega sisalik, kes pritsi püha mürgist verd silmadest välja Ja seega saab raamatu tähelend jüritähtmees rohelisest raamatust Veljo suver Tallinnast ja nüüd suure ringi heliküsimusest. Novembrikuu küsimuse vastus on. Saates kõlas laul filmist näitleja Joller ja soleeris Voldemar Panso. Loosi tahtel saab raamatu valitsuse maja, vene revolutsiooni saaga ja ajakirja Horisont aastatellimuse Airi maasalu. Ka detsembrikuu suure ringi küsimus on heliküsimus. 2005. aastal etendus raadioteatris kuuldemäng Eesti kirjandusklassikasse kuuluva teose ainetel. Katkendis, mida kuulete, saab loo peategelane kõvasti hurjutada. Kui sa oleksid minu mees ütleme korraks nõnda, kui sa oleksid minu mees, paneksin sind hurtsikus luku taha ning siis alles hakkaksin ma sind õpetama. Soolas leotatud litsadega, peksaksin siin kõik Su Koerused ajaksin välja, nagu poleks sul päeval ega ööl minutitki rahu. Ning kui sa oleksid nõnda küllalt õpetatud, viiksin sind sauna, paneksin uued riided selga ning alles siis läheksin sinuga rahva sekka ja isegi siis poleks ma veel sinu peale uhke, vaid kostaks nõnda. Oh, sain endale meheks logard, jumal jumal, kuidas hakkama temaga elama. Tüdruk pole sugugi kuri kuid sinuga ei saa ju teisiti. Ühele kenale mehel oleksin õrn ja sõnakuulelik laine. Kallistaksin. Armastaksin teda nagu hirvepoeg tiirleksite. Kuid sinuga ei saa nõnda, sinule tuleb nagu peru hobusele rauad kõvasti suhu panna, muidu oled kohe läinud. Ja me küsime, kes Eesti kirjandusklassikast tuttav tegelane sai sellise sõna valingu osaliseks. Küsimusele saate vastata kuni 31. detsembrini meiliaadressil nema turniirati. E või postiaadressil Nemo turniir vikerraadio Gonsiori 21 15, null kaks, null Tallinn. Ja vastuse saate jätta automaatvastajale kuus, üheksa, kaheksa kaheksa, üheksa, viis seitse. Auhinnaks on ajakirja Horisont aastatellimus ja kirjastuses Varrak ilmunud Merle karusoo kaheköiteline teos. Panso 100. Niipalju kui andsid koerale mina, mu õpetaja ja teised tegelased. Kohtume nädala pärast.