Tähelepanu väga tähele pannud. Memoturniir. Memoturniir. Tere taas tänases memoturniiri vastavad kuulajate küsimustele Marju Kõivupuu, Ivo Linna, Hannes Rumm ja meie külalismängija Madis Milling. Saatejuht on Tarmo Tiisler. Parima küsimuse esitaja saab auhinnaks kirjastuses Varrak ilmunud stiivanifray raamatu Kreeka kangelased. Me alustame heri küsimusega, kuulake palun ühe riigihümni. Olgu öeldud, et selles riigis elab üle 200 miljoni inimese. Nii millise riigihümni? Kuulsime esimene valik oli meil Brasiilia, teine valik oli Indoneesia. See hümne meie inimeste ehk eesti inimeste kõrvu jõuab kindlasti iga neljas. Ei seal ikkagi Brasiilia sisanika, Brasiilia. See oli Brasiilia hümn ja homme on Brasiilia iseseisvuspäev ja Brasiilia kohta on meil ka lisaküsimus. 1969. aastal ootasid brasiillased kannatamatult üht sündmust, mis ei tulnud ega tulnud. Kui see 19. novembril lõpuks aset leidis, siis helisesid kogu riigis kirikukellad, mis toimus sel päeval. Kas mingisugune huvitav, religioosse tähendusega loodusnähtust tutvutud, kus 69 mitte ei olnud kui uut paavstil suudetud pikalt, et kinnitada, et see konk loov istus ja istus ja istus ja istus ja ja korstnast ei tulnud ja Brasiilia kui väga selline katoliiklik riik, see peab olema mingi religioosne asi. Te lähete liiga kõrgetesse sfäärides, tegemist on hoopis maalähedasema lihtsakoelise maa sündmusega, mis iirlastele läks väga. Oh see veel puudutada jalgpalli, et oodati, et tuntud pele jalgpalli lööb seal 1000. värava. Pihtas põhjas Brasiilia legendaarne jalgpallur Pele lõi 19. novembril 1969. aastal oma 1000. värava. Küsib Kaido oksa. 31. augustil. 30 aastat tagasi asutati Eesti esimene erakool pärast teist maailmasõda. Kool tegutseb siiani, kus see asub? Tean seda, et esimesed waldorfkoolid asutati just taasiseseisvumise käigus ja üks nendest oli vist isegi Tartus Kloomi tänaval näiteks. See ei ole õige vastus, ta ei asu, ei Ivo, ei Hannese, ei marju ega madise sünnikandis. Noarootsi gümnaasium ka see ei ole õige vastus. Pärnu sütevaka gümnaasium. Nii ongi. 31. augustil 1990. aastal asutati Pärnu sütevaka humanitaargümnaasium. Järgmise küsimuse esitab meile Tõnis Sakk Rakverest. Teatavasti oli vabadussõjaaegadel punaväelaste suhtumine Eesti riiki üldteada, kuid midagi analoogilist võis öelda ka eestlastega koostööd teinud vene valge kartlaste kohta. Kes oli see valge kaartlane ehk kellelt on pärit järgmised sõnad. Mingit Eestit ei ole olemas. See pole muud kui tükk Venemaad Vene kubermang. Eesti valitsus on jõuk kaela kohtulik kurjategijaid, kes võimu oma kätte haaranud. Nendega kõnelema ei hakka. Kes siin möllasid, liudeenid, kontakte niikinud ja aga teenindus oli võib-olla kõige lähemal see mees, kes Eesti pinnal suisa talitas, ehk siis Bullock palaga. Avitja Mul akva lahovitš oli küll ka tuntud kuju, sellel ajal olude sunnil ta tegi koostööd, aga ega noh, nii palju kui ajalooannaalidest lugeda. Ega Eesti vägedega koostöö talle väga ei istunud, see oli rohkem selline sundolukord üldiselt. Ta suhtus väga-väga üleolevalt ja bulastavalt teenis solistika. Otsesemalt, mina vist pakuks küll, kahju, teeniksid. No aga pakume ju teenitsi välja ja ja igal juhul saame targemaks, kui me õiget vastust kuuleme. Need sõnad ütles kindral Nikolai Judenitši. Küsimus Rein Laumetsalt. Kehra külast. 1910. aastal Peterburis sündinud Hans leebereht sai tuntuks jutustusega valguskoodis, mis ilmus 1949. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist töötas leeberest Leningradi tehases Electrossila, keevitaja ja elektriMontöörina. Vahetult enne sõda oli ta ametis Leningradi kunstikombinaadis, mida ta seal tegi? Raamis pilt värvis midagi, krunt nõuandeid. Aga võib-olla tegin mingeid medaleid või aumärke, neid tehti ju ka seal kasudega ikeses loosungid. Kaid, mille ärge oli tohutu vajadus pidevalt restaureeris mööblit. Kirjanik hantsleberest töötas aastatel 1939 kuni 1941 Leningradi kunstikombinaadis maalide restaureerija. Nüüd jätkame Ervin laami küsimusega, milline lääneriik sõlmis esimesena diplomaatilised suhted Hiina rahvavabariigiga. Võib-olla olid need britid sellepärast et britid toetasid ju kogu teise maailmasõja vältel hiinlasi väga jõuliselt ja nad toetasid mõlemaid pooli, nii köiszeki kui mao poolisest, mõlemad. Tegelesid jaapanlaste vastu võitlemisega üks variant on suur riik, britid, Prantsusmaa teine variant on Vatikan või keegi, kellel on mingid oma sellised kaalutlused või. Tegemist ei ole suurriigiga ja ei ole ka pisiriigiga Rootsi. 1950. aastal sõlmis Rootsi diplomaatilised suhted Hiina rahvavabariigiga ja nüüd küsib meil Ivo Linna. Maailmas on linnuvahetpidamata ümber nimetatud näiteks Eesti sai ju 52. aastal Kingissepa linna. Kuressaarest sai siis Kingissepp ja pärast jälle Kuressaare. Aga mis nime umbes samal perioodil 50.-te alguses taheti anda Kohtla-Järvele Stalin tahetigi panna nimeks Stalin. Aga aeg sai ümberütlemine. Tartlastel on saatnud meile küsimuse Hans Uba. 1967. aasta maikuus jõudis kinoekraanile režissöör Kaljo Kiisa mängufilm. Keskselt paneb raam, mille filmimise ajal juhtus tõsine äpardus, mis ajas segamini võtete ajakava ja lõi augu filmi eelarvesse. Mis läks valesti? See oli väga dramaatiline koht filmis, kus põlev auto lükati üle parda. Ilmselgelt see küsimus puudutab seda episoodi lükati veoauto üle parda ja siis läks villimisega midagi valesti, et see asi ei salvestunud või filmilindiga midagi juhtus ja asjadele korrata, aga veoauto ju tõsise augu film eelarvesse. Režissööri agarad abimehed lükkasid põleva puuvillaga lastitud auto üle parda, enne kui kaamerat käima saadi. Muidu alati tasakaalukas ja rahulik Kaljo kiisk läks endast täitsa välja. Iirlasi avandus. Ennu Toots võrust küsib 1964. aasta naiste korvpalli MM-il kohtus Nõukogude Liidu koondis ka võõrustajamaa Bermuga. Valvel hüüdseb Kaasik, kes kuulus tol ajal koondisesse, on meenutanud seda kohtumist järgmised kohtumine Peruu ka kujutas endast rohkem nalja kui tõsist korvpalliasi. Algas sellega, et Peruu korvpalliföderatsiooni president esines palvega, mida ta siis palus teha. Palve puudutas Nõukogude koondise liikmeid. Võib-olla spordivastusega mingeid probleeme hakkasite rõivastuse peale mõtlema? Jah, et võib-olla seal Peruu sportlased olid meie omade jaoks väga ebaharilike riietega platsi peale ja võib-olla paluti, et kui näiteks pange ikka rinna, meie omadel paluti ennast rohkem kinni katta. Üks asi on võib-olla see, et 1936. aastal enne esimest korvpalliturniir olümpiamängudel kaalutleb pikkuse piirangu kehtestamist korvpalluritele või siis nende jagamist niimoodi, et on pikemad korvpallurid, mängivad ühel turniiril lühemalt, teisel võib-olla jah, sest vaata Peruus on inimesed suht lühikest kasvu, need olid liidu mängijatele nabani. Peruu korvpalliföderatsiooni president palus, et mängu ei pandaks pikki mängijaid Smilsinat jazzaliimavat. Korraldajate meeleheaks läkski väljakule lühem kuus seis. Nõukogude Liidu koondis võitis mängu 80 41. Küsimus Kaido voinilt Harjumaalt. Rootsi kuningas Gustav kolmas, kes astus troonile 1771. aastal, otsustas isiklikult kontrollida, kumb on inimesele kahjulikum, kas kohv või tee. Katsealusteks valiti kaksikvennad, kes olid kohtu poolt surma mõistetud. Ühele anti kolm korda päevas kruusitäis teed teisele kohvi. Kuidas kuninga eksperiment lõppes? Eksperimendis aga pikalt kestasid teed võid ju aastakümneid ja surmanuhtlus Modguliku vedasi. Kuningas suri enne ära ka eksperiment lõppedes jalust. Just niimoodi see kõik oligi, kuningas ise eksperimendi lõppu ei näinud, sest ta tapeti 1792. aastal. Aga kaksikvennad elasid kaua esimesena, suri 83 aasta vanuselt seegis teed jõi nii, aga meie mäng sai sellega läbi ja. Milline oli parim küsimus minule kui teadlasele meeldivad ikkagi sellised küsimused, mis on seotud teaduslike eksperimentidega, iseäranis armsad on need eksperimendid, mis kestavad pärast teadlase siit ilmast lahkumist, nii et ta saab oma teadustulemustest raporteerida seal üleval kõigevägevama ees. Raamatu Kreeka kangelased saab Kaido voin ja nüüd suure ringi küsimusest augustikuu küsimus oli, millises sõjas kasutasid mõlemad sõdivad pooled esimest korda transpordivahendina jalgrattaid. Kõik, kes vastasid teises puuri sõjas, vastasid õigesti. Loosi tahtel saab ajakirja Horisont aastatellimuse ja kaks raamatut Korsika graniitsaare portree ja Havanna subtroopiline telleerium Jüri Kongas. Septembrikuu küsimus on sedapuhku heli küsimus. Kuulake katkendit. 1980. aasta septembris kavas olnud saatest. Kas te mäletate, millal teie esimene esinemine raadios seal 31. aasta sügisel see oli lahtise mikrofoni õhtusinises saalis aas Estonia teatrimajas, mina olin kroonuteenistuses, teenisin muusikaga komandos ja siis läksin sinna esinema ja vastuvõtt tuli ootamatult, väga soe. Alaulsin Moveelen, kuldne kodukotus. Siis laulsin Reitškalovi meri. Kaks tükki oli ette nähtud, siis aplaus vägev, siis laulsin mind, kutsuti pulma. Ma mäletan, Karl Ots, Georg Otsa isa, tulid mind õnnitlema, ütlesin A narvakatele saju häbi ei tee. Mina Narvas sündinud ja temaga. Kes esines 1980. aasta septembrikuus kavas olnud saates küsimusele saate vastata kuni 30. septembrini meiliaadressil nema turniireti R, T E või postiaadressil Nemo turniir vikerraadio Gonsiori 21 15, null kaks null Tallinn. Ja vastuse saate jättega automaatvastajale kuus, üheksa kaheksa kaheksa üheksa viis seitse. Auhinnaks on ajakirja Horisont aastatellimus ja kirjastuses Varrak ilmunud Philip Parkeri raamat maailma ajalugu, ürgajast infoajastu ning kohtume nädala pärast.