Tähelepanu tähelepanu. Väga tähele pannud. Memoturniir. Memoturniir. Me tervitame kõiki Nemo turniiri kuulajaid. Täna vastavad küsimustele Ivo Linna, Marju Kõivupuu, Hannes Rumm ja meie külalismängija Margus Kappel. Parima küsimuse esitaja saab auhinnaks kirjastuses Varrak ilmunud Markkus, Valleeni raamatu natside kuld ja hästi hoitud saladus. Ja nagu ikka, on meie esimene küsimus heli küsimus. Te, kuulete Heljo männi lasteluuletust, kodu ühes võõrkeeles? Ja mis keeles Heljo Männi luuletus kõlas. Ukraina või Valgevene? Esimene tunne oli küll, et Ukrai naine aga võib olla ka valgevene. Pakuks Valgevenet. Ja tegelikult kõlas luuletus siiski ukraina keeles. Nii, aga Ukraina teemal ka jätkame küsimuse esitab pelina tuurin Harjumaalt. Kes oli see 1888. aastal sündinud tuntud ukrainlane, kes sõdis Vene kodusõjas, kord valgete poolel punaste ja Ukraina iseseisvuslaste vastu Corp punaste poolel valgete ja iseseisvuslaste vastu ning mõnikord ka koos iseseisvuslastega valgete ja punaste vastu. Või see mees oli Ukraina väejuht, anarhist Nestor Mahno ehk omadele batka. Vahno Me jätkame Mati tugiküsimusega. 1966. aastal toimusid Inglismaal jalgpalli maailmameistrivõistlused. Finaalturniiri ja kogu senise MM ajaloo ühe suurima üllatuse serveerisid E-alagrupis Põhja-Korea meeskond, kes alistas kolmandal mängupäeval kahekordse maailmameistri Itaalia üks. Null, kuid veerandfinaalis jäid korealased alla Portugali meeskonnale. Kuidas Põhja-Korea jalgpallurid kodumaal pärast turniiri vastu võeti? Pisteti vist vangi isegi töö- ja parandus omal ajal, aga et meil on kaks äärmust, et kas siis võeti rahvuskangelastena või siis tehti täiesti maatasa, kui nad käisid sajandi alguses MMil ja said haledalt klopi, et siis oli küll nii, et võistkonna pool tiimi pandi koonduslaagrisse. Samas kui nad seda Itaaliat võitsid, mis oli sensatsioon? Et võib-olla tänu sellele vaat nii panimegi kapitalistide ära muud asjad vaikiti maha näiteks kumma juurde vesise jääte? Lihtsam oleks pakkuda, saadeti sunnitööle, aga valitsus selle variandi tookord otsustati, et näidata, et me suudame siiski kapitalistide vastu astuda. Ülistati neide, unustati ära see, et nad tegelikult kusagil pikemas perspektiivis välja jõudnud. Ei, siiski oli negatiivne vastuvõtt, kui Põhja-Korea jalgpallurid koju jõudsid, vidinad otse lennukilt parandustöölaagrisse. Järgmine küsimus on Erni kaaspilt Tallinnast, kuidas nimetatakse Monaco põlisasukaid? Monaco ootootoot, kes seal on Bretoonid, jäävad Prantsusmaale osaliselt ritta, romaanid võiks ka sinna paigutada. Monaco põlisasukad on mone, kaskid. Aleks paro Tartumaalt jätkab üheksandal novembril 1967. aastal ilmus maineka USA ajakirja Rolling Stones esimene number kelle pilt oli ajakirja esikaanel. Presley on liiga magus laagri jaoks või? No ma ei tea, kas noorukene Jimi Hendrix ei 67 vaeva vaeva ära. Jagger kindlasti lenn. Ajakirja Rolling Stones esimese numbri kaanestaar olid son Lennon. Aga nüüd küsib meie tänane külalismängija Margus Kappel. Tallinnas on üks väga huvitav koht, kus on Paul Kerese malesimultaani. Kus võiks olla Georg Otsa ujumise ajal, mingit siseujula neid ei olnud. Aga kas see võis olla Kadriorus surmasein ja samases tulemas? Sein oli, oli täitsa olemas, aga mõtleme, ega kuskil mererannas põhimõtteliselt saab ujuda, kui simultaani on? Jah, sest Simuta õnneks suvel ruumi seal ei olnudki, vanasti Pirital välibassein oli, ujumas võiks minu meelest. ERR ütleb, et külm. Pirita ei ole Kadriorg, ei ole isegi ka mitte leida. Ei nõmme, võib-olla mäe basseinid on olnud, oi, need on eestiaegsed. Aga äkki siis seal nõmmel olime ja amme võib alles, Keres elas ju nõmmel nõmmel ja see on täiesti õige vastus. Nõme. Basseinid valmisid 1936 ja arhitekt oli Tõnis Mihkelson. Aga nüüd küsib Jaak Valdre Põltsamaalt. 1968. aasta 20. oktoobril abiellus Kreeka laevandusmagnaat. Aristoteles on Assis USA presidendi John Kennedy lese Sakk liin Kennediga. Tol ajal räägiti, et Jacques liini olevat kohutanud kõrged toolid Onassise luksusjahi, Kristiina paaristoolid olid kaetud väga erilise nahaga. Millisest nahast on jutt? Krokodilli Rahotil, madu, sebra, kaelkirjak mingi selline aafrika loom, mõni kiskja, lõvi tiiger. See on ikka väga eksklusiivne kaup. Siin peaks minema siis kahte teed, et kas tegemist on karusnahaga või tegemist on siis tõesti selliste madude või sisalikudega ühesõnaga kelle käest karvast nahka ei saa või mingite väga väikeste loomade nahkadest kokku õmmelda, mida läheb palju. Ma ütleks, et see on väga suur loom, elevant, ninasarvik, veel suurem loom, omaal vaal on õige vastus, aga nüüd ma tahaks ka täpsemalt saada teada, millise vaala kehaosa pealt. Või noh, Nuime pealt saab võtta suguelundi pealt just. Jah, Chaplini kohutasid toolid seetõttu, et need olid kaetud vaalamunandikoti nahaga kuid on Assis ei muutnud leid toole. Küsimus Eerik Nikolajevile. 1918. aasta gripiepideemia, mida tuntakse ka Hispaania kreppina, levis peaaegu üle kogu maailma. Väidetavalt nakatus sellesse kuni 500 miljonit inimest, kellest 50 kuni 100 miljonit surid selle haiguse tagajärjel. Miks hakati haigust nimetama Hispaania klipiks? Poonia ei osalenud maailmasõjas ja seal ei kehtinud tsensuur nagu kõigis sõdivates riikides ja seetõttu võidi julgelt avaldada neid numbreid haigete arvu kohta. Ja siis tekkis nagu mulje, et Hispaania on see riik, kus on tohutult palju haigeid, aga kusagil mujal Saksamaal või Venemaal või Prantsusmaal üldse gripp ei ole, sest see oli sõjasaladuse seda varjata. Siis tekkiski Hispaania Timi arutluskäik on õige ja vastus on õigem. Me jätkame nüüd Ervin laami küsimusega. Peeter Esimese ajal hakati korraldama palle. Esimestel pallidel seisis Peeter esimene ukse juures ja otsustas, keda ballisaali lasta ja keda mitte. Kuidas ta seda tegi? Räägi on seotud midagi Avemetega või habet ei tohi kanda mingi konks või kas just konks, aga see on huvitav nüanss. Kas see on seotud kuidagi siis kasse riietusega või punapäid, tedretähnilise sisse ei lasta. Aga seda mitte, aga pidid olema kained, nuusutati kõik üle. Ei usu. Vene. Peeter esimene seisis ballisaali ukse juures ja nuusutas külalisi. Need, kes lõhnasid ebameeldivalt ballile, ei pääsenud. Küsimus olev saarelt Pärnumaalt prantsuse kirjanik Alfred, mis see kirjutas 1833. aastal näidendi Mariani Kaperiisid etendusel Pariisis tõstis publik korduvalt häält, sest keegi isand Nurskas saalis nõuti valjuhäälselt visakese mees saalist välja. Korravalvur astuski resoluutselt sammul loosi, tuli sealt aga kohmetunud välja ja sõnas. See on ja kolm punkti, kes norskas loosis. Ma arvan, et see on auta, see lihtsalt ei saa keegi teine olla. Loosis Nurskas näidendi autor Alfred misse. Ja sellega sai meie mäng läbi. Milline küsimus teile kõige rohkem meeldis? Anassise toolide küsimus oli hea ja seega saab tänase auhinnaraamatu natside kuld ja hästi hoitud saladus, jaak Valdre. Ja nüüd suure ringi küsimus. Te kuulete Aarne Üksküla esituses katkendit. 1890. aastal sündinud kuulsa kirjaniku teosest, mis ilmus 1929. aastal eesti lugejateni, jõudis raamat 1964. aastal. Öeldakse, et see on lehelanguse kuu. Öeldakse, et loodus heidab unele, kuid aednik teab paremini ja ütleb kohe teile, et oktoober on niisama helde kuu kui aprill. Teadke, et oktoober on esimene kevadekuu, et see on mullapõues toimuva tärkamise ja võrdles sumisenic tekkivate pungade nähtamatu valmimise kuu urgitse kevaid pisut mulda ja te leiate pakil kumula jämeda nagu sõrme ja õrnu iteid ja himuraid juurekesi. Tee mis tahad, kuid seal on kevad ja tule välja aednik ning istuta ainult ole ettevaatlik, et sa labidaga võrusuvat nartsisse sibulate vigastaks. Niisiis on oktoober kõigi teiste kuude hulgas istutamise ja ümberistutamise. Kuu. Varakevadel seisab aednik oma lillepeenra juures, millest siin ja seal hakkavad välja piiluma mingid iduteravikud ja ta ütleb endale, kes siin on pisut paljas ja tühjavõitu. Ma pean siia midagi juurde istutama. Umbes kuu aja pärast seisab aednik sellesama peenra juures, millel on vahepeal kasvanud kahe meetri pikkused sorgus, sabalised kukekannused, Jaanika karbid, džungel, kate mets ja kurat teab mis veel ja ütleb endale mõttes, siin on pisut tihedaks padrikuks läinud mampian tsipake harvendama ja laiali istutama. Oktoobris seisab aednik sellesama peenra ees, millel tolkneb siin-seal kuivanud lehti või paljaid varsi ja ütleb endale mõttes. Siin on pisut paljas ja tühjavõitu. Maistutan siia midagi juurde, kas kuus floksi või mõne suurema astri ja võtab ja teebki nõnda. Ja me küsime raamatu pealkirja ja autorit. Vastata saate kuni 28. oktoobrini meiliaadress ilmnema turniireti r punkti või postiaadressil Nemo turniire vikerraadio Gonsiori 21 15 null kaks null Tallinn. Ja vastuse saate jätta automaatvastajale kuus, üheksa, kaheksa, kaheksa, üheksa viis seitse. Auhinnaks on ajakirja Horisont aastatellimus ja kirjastuses Varrak ilmunud raamat 1000 kaunist paika, kust leida vaikust ja rahu. Kohtume nädala pärast.