Ainuke avalik-õiguslik etendusasutus Rahvusooper Estonia soovib saada erakorralist abi, mis kataks aasta alguse sulgemiselt saamata jäänud piletitulu. Rahvusooperi juht Ott, ma teen, ütles, et summa ulatub 300000 euroni. Rahvusooper pöördus töötukassa poole, kuna sealne meede on suurem, kui kultuuriministeeriumil oleks võimaldanud Estonial saada 160000 eurot. Töötukassa lükkas taotluse tagasi. Selgus, et ei kvalifitseeru, kuna töötasu toetust makstakse ainult äriühingule välismaa äriühingu pilliaalile, mittetulundusühingule, sihtasutusele või füüsilisest isikust ettevõtjale töötukassa oma vastuses siis ütles, et nad toetuvad valitsuse määrusele novembrist 2020, kus on need ettevõtlusvormid, juriidilised isikud loetletud aga rahvusooper, paraku on avalik-õiguslik juriidiline isik ja seetõttu ta ei olnud nendes loetletud juriidiliste isikute nimekirjas ja osutuski äkki tõeks, et me ei saa taotleda. Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp lubas, et rahvusooper abita ei jää Rahvusooperil on võimalik meie poole pöörduda abi saamiseks õige mitmel viisil, ehk siis üks asi on see, et tegemist on avalik-õigusliku organisatsiooniga, finantseerib Eesti riik ja selleks puhuks on samad kanalid. Teiseks on siis olemas meil Kultuuriministeeriumi Abikul nii-öelda kultuurikorraldajate abimeede ja need kaks viis on, kuidas me saame rahvusooperit selles olukorras aidata. Raudsep meenutas, et lisaks erakorralisele abile saab rahvusooper ka tegevustoetust ja ministeerium lähtub siin organisatsiooni rahavoogude olukorrast. Samamoodi toetab ministeerium ka teisi Tallinna teatreid, mis aasta alguses on koroonameetmete tõttu olnud suletud. Abi ei anta kellelegi lihtsalt sellepärast, et kellelegi on jäänud mingisugune tulu, saamarca abi antakse siiski selleks, et tagada organisatsioonide jätkusuutlik tegutsemine. Siin on rongidest mitu lähenemist. Üks on siis need taotlusvoorud, mis on kultuuriministeeriumisse avatud seitsmeteistkümnenda veebruarini ja teine on siis see, et me tõesti vaatame ka otse riiklike sihtasutuste puhul kohe kindlasti seda, et milline nende sihtasutuste nii-öelda eelarveline seis ja kas seal on olemas siis tegelikult abivajadus peerima.