Nüüd kuulete salvestust 2020. aasta oktoobris toimunud kuulsuste koja kohtumisõhtult, mis leidis aset Eesti levimuusika näituse ruumes. Maarjamäe lossi tallihoones. Ansambli radar liikmete Paap kõlari, Raivo naaritsa ja Raivo Sersantiga vestleb Sten Teppan. Kohtumisõhtu helirežissöör on Andres olema heliinsener Algis Pauliukaitis. Saate toimetaja on Maian Kärmas. Head kuulamist. Tere õhtust, head sõbrad ja aitäh tulemast. Rõõm näha, et te olete meiega enamus neist, kes siin kohapeal viibivad kaasteelised või head sõbrad ansamblile ansambli liikmetele, kellega me hakkame taas maalima ühte valget lehekülge täis eesti muusikaloos ja tervise neile ka, kes elavad meile kaasa eetri vahendusel. Ma olen Sten ja ma loodan, et järgmise pooleteise tunni jooksul või nii saab see pilt ansambli radar kunagiste toimetada millistega selgemaks. Tuletame mõned asjad meelde, võib-olla vaidleme ka läbi. Võtke sooja aplausiga vastu Paap Kõlar. Raivo Narits. Ja Raivo, seersant. Mis asjaoludel ja millal keegi sattus vankri peale, nimega Radar, sellest tuleb kohe juttu. Ja kuna mu enda taust selle koha pealt, nagu te ise aru saate, on erakordselt lünklik siis ma olen täna siia kaasa võtnud ühe raamatu mis ilmus ka nüüdseks juba natukene aega tagasi, kui aastal 2000, kas üheksa või tähistati Tartu levimuusikapäevadega seoses Anisugust 30 aastat Tartu levimuusikapäevi ümmargust tähist just, ja siin on kõikide ansamblite kohta midagi püütud markeerida, nende tähendust ajas jäädvustada ja mõned katked radariga seoses, mis on nopitud ajalehtedest olles siis osa arvustusest nende kontsertidele levimuusikapäevadel, kus nad olid järjest võitnud Grand Prix ehk peaauhinna, 82 83 84 kübaratrikk hätryk Arkadi Petrov. Ajakirjas teater, muusika kinoaasta oli 86. Džäss džässrokk-funk. Instrumentaalansambleid on Tartus alati kõrgelt hinnatud. Radarile on kolmel aastal järjest omistatud Grand Prix. Ta mängib praegu laitmatult, ehkki mulle tundub, et püüab kuulajale läheneda, mängida lihtsamalt siledamalt, väiksema plahvatusjõuga, kergelt elegantselt. Lihtsalt väike näide, kuidas kirjeldati radarit siis, kui aastanumber oli ees. 1986. Läheme alguse juurde. Ootamatult tuli seesama levimuusikanäitus mulle appi sest ta muu hulgas tänaseks õhtuks mõtteid sättides ei olnudki liiga lihtne. Algusaega markeerida võtta välja täpselt see aastaarv, millal radar sündis. Milliste tõde teie teate, alustame võib-olla sinust. No natukene materjali uurides on see 77 Nii kas sina tahad Raivo enda versiooni pakkuda, sa tulid pardale natukene hiljem, aga siis kui radar alustas, siis mina olin koolipoiss. See võis olla 77 78. Ja Paap ja tead ka sama juurde. Enam-vähem, aga siin peab lihtsalt tegema ühe väikse täpsustuse. Radari algus ei olnud. Punkt A. Radari algus oli mingisugune öine telestuudiosalvestus. Elu oli tollel ajal selline, et et noh, vähemalt nii palju, kui ma oskan öelda selle kohta, mis jaagu ümber toimus. Kuna ma ise ka nendele ühistel stuudiosalvestustel sageli osalesin, seal oli Marju kuuti vaja saata või Tõnu Aarega tegime seal midagi terve öö läbi, kuna mujal ei olnud kohta ega aega ega tingimusi. Trummid on stuudio ukse vahel. Et oleks eraldatus ja siis oli vaja mingi põhi ära teha. Vot niimoodi läks ja, ja niimoodi nad alustasid ja algkoosseis oli, eks ole, siis kõrvits, Põldro pontšo ehk Pedersen vist oli juba kohe. Pontšo oli kohe ja seal trummide peale isegi vist tuli algulbatjoomil joomine, kõrvits olid seal alguses kohe peal. Siis tuli ma isegi nii detailselt ei tea, aga see algus oli sellise, selles mõttes ebamäärane. Seda aastaarvu sinna kirjutada, 77. See tähendaks võib-olla seda, et sa, sa kirjutad sinna, et, et toimub salvestus sellel aastal üks öine salvestus mingisugune pessa mäe mokša, eks ole, ja kogu lugu, kas see on ansambel, kusjuures ei räägitud isegi radarist veel, eks ole jah, et lihtsalt oli mingisugune kasiita näituse seinalt teie paastunumbri 78, aga kõrvallaua peal on väljalõige. Toonasest ajakirjast ma pakun, kosik ansamblite pilte, trükiti kõik, näete, siin on liiklusmärgile kirjutatud radar ja tagaküljel on aasta olemas 1977, aga see radar? Raivo, seersant on siin koosseisus. Jaak Joala, Andres Põldroo väga hea vasakukäeline kitarrist, oma täielik tipp ja Harri Kõrvits. Nii et võta siis kinni ja kes kus täpselt selle alguse juures oli, aga aga niimoodi oleme me enam, kui midagi siin natukene imestama paneb, siis on see tõesti see, et, et kas sellel aastal juba tõesti siis oli järelikult see nimi kuskil jaagul pöörles ajus, muidu seda siin ei oleks ju. Nimi oli ja tegelikult päris alguses seal vist noorus intervjuus Jaak peab ka ennast nagu täieõiguslikuks ansambli liikmeks mittesolistiks nende, et alguses oli plaan ikkagi niisugune läänematest bänd teha, aga noh, pärast elu läks teisiti, ehk radar mitte Jaak Joala ja Radar lihtsalt radar lausa ütleb, et ta on radari liigel seal tavaline, kui kõik teised. Hakkame fakte lahti harutama. Paap. Väidan, et Jaak Joala tegi oma ansambli või tegi radari suuresti sinu koosseisu psühhoarvel. Päris nõus ei ole, aga selles osas pean nõustuma, et psühhopo psühhoaga me tegime nii nõudliku kava. Et see juba eeldas, et mul oli vajadus otsida välja parimatest parimad, kes olid üldse võtta. Sest ei olnudki midagi võtta Otsa kooli, vabandage, ei olnud sellel sellisel kujul ju järelkasvu puudus sisuliselt psühhopõrutas täie hooga kuni filissi džässfestivalini, kus me kandsime ette apokalüpsis Mclavlini apokalüpsis, mille mina kirjutasin kuulmise järgi maa makilindilt. Ja parimatest parimad olid tegelikult kasutuses ja siit edasi ükskõik mida Jaak üritas teha. Ta tahtis ka parimatest parimaid, eks ole, see toimus nagu loomulikult natuke pontšo läks, midagi tegi. Mina sinna ei tikkunud, teiega ei olnud üldse mingisugust perspektiivi. Aga kõrvits mingil hetkel loobus mingil põhjusel. Ja kuna meil oli muidu oli nagu psühhoos seis oli juba radades sisuliselt niigi, siis oli minu haakimine sinna nagu ainult vormistamise küsimus, nagu lihtne, kui Paapillas siin, et mis iganes põhjusel oli jaagul häid mehi vaja koosseisu, siis Raivo, seersant, vabandan, ütlen perekonnanimega, sest meil on siin seltskonnas kaks Raivot, et ei tekiks segadust. Miks oli sinu teada jaagul bändi vaja, mis hakkas juhtuma? No hakkas juhtuma natuke enne seda, kui mind bändi kutsuti, hakkasid need Venemaa sõidud, eks ole, ja Venemaal jaak töötas ju nii mõnegi vene kollektiiviga varem koos, aga talle ilmselt tundus ka, et eesti poisid mängivad põhimõtteliselt paremini ja ta tahtis oma bändi saada. Sellepärast tuligi. Sina liitusite radariga 1980. Jah, 80. Veebruari esimest korda sõitsime poistega kaasa. Sinu teeneid oli vaja koosseisu, miks, kas ma mäletan õigesti, Paap, sina oled üks või ainus initsiaator, miks just Raivo seersant radarimänedžeriks kutsuti? Enne Raivot pidas seda ametit Vello jorta kidramees tegelikult ise ja teatud ikkagi ka manetseerimis oskustega ja ja mingil põhjusel. Kas tal sai villanud või mingil põhjusel ta loobus, igatahes järsku tekkis olukord, kus oli kohe vaja. Ja mina pakkusin omalt poolt Raivo välja, kuna ma teadsin teda nii palju, et ma olin enam-vähem kindel, et, et selle, mis seni on tehtud, teeb igal juhul ära. Küsimus on paljude rohkem veel teeb, eks ole, ja seda siis nagu aeg näitas. Aga see oli algus. Ja kohe alguses. Me hakkasime suruma instrumentaali koosseisu ja nii hakkasime suruma, et Jaak osales selles, Jaak mängis sageli passi, sageli flööti klahve ta mängis ka, noh, nii siin ja seal, aga instrumentaalides me tegime Venemaal instrumentaallugusid, kus Jaak mängis solistina flööti. Keegi ei teagi seda. Aga siis nagu läks nagu niimoodi natukene nagu laiali, sest temal olid omad nagu selline kosk, kontserdi niisugune haamer oli pea kohal sihukene, mis surub kogu aeg tuhmaanovit ja Pauls, ja sa pead seda tegema ja sa pead seal esinema ja teda tapeti nagu selle koormusega nii ära, et tal ei olnud instrumentaali peale isegi aega enam mõelda midagi. Aga meid see ei huvitanud, meie panime edasi. Tema leidis sellest jälle omale järgmise väljundi. Tema sai kaks lugu, häält puhata keset kontserti. Jälle oli korras? Raivo, kui sa võtsid bändi Manageerimise üle, siis kirjelda seda olukorda, kuhu sa olid sattunud ja kas äsja Paabo öeldu on, on tõdega sinu silmade läbi. Laias laastus on küll, ega seal midagi Kasmaarset ei olnud, oli seltskond toredaid noormehi kellest kolm korduvalt rõhutatud olid karsklased, Paap, Sergei ja mina. Tänu Paabule oli selle vaba aja sisustamisel hästi palju sporti rulad, siis vedasime isegi kokkupandavat surfilaud lauda kaasa. Igavene tegu oli selle pommitoppimisega lennukisse. Ja. Mis asja terve pika surfilaua wind Claydari panime tiiva pealt sisse 30 nelja. Kui neil toppimine kontsertreis aga mis Sotši või mingi mingi pulber seal sees olid? Need lihtsalt ma ütlen, et slaalom, suusad, Zlatan, sa saad ka spordi kõrvalt ära, tuleme siis ütleme kasvõi muusikapulgale natukene täpsemalt. Jaago puhul me Venemaal ei mänginud põhimõtteliselt popmuusikat, vaid kõigepealt me mängisime Venemaal ennekõike vene estraadi. Siis hakkasid poisid oma arranžeeringutes tooma sinna sisse lääne pappi, seda sai teha ainult teatud maani, et inimene saalis seda vastu võttes, kui nad olid harjunud teistsuguse keelega, üldse. Nüüd mitmedd paabuga vaielda seda, et Jaak oleks mänginud flööti laval kontserdil, mina ei mäleta, aga olgu nii. Ei, see oli enne sind ja see võis olla nii. Ei saagi mäletada, kui mina tulin flöödimängija lihtsalt, ma pole lihtsalt sulle veel öelnud. Jaa jaa, selge on see, et kala on varem öelnud seda, et jaagu põhiprobleem oli see, et ta käis siin piiri peal, ühelt poolt Bütsantsi, teiselt poolt lääs, eks ole, ta laulis tegelikult ju slaavia muusikat. Ja nüüd seal teda kummardati igati ette taha, Eestis suhtuti temasse normaalselt eestipäraselt aga ütleme, ma räägin, ütleme otse filharmoonia kultuuriministeeriumis kõik, kes aga see vahe oli niivõrd suurse ümardamine ja normaalne suhtumine, talle tundus, et edasi natukene nagu jagati või mida vaid, eks ole, ärme räägi praegu sellest Kremli ööbikute ometi, eks ole. Ja lihtsalt loomulikult pabulad, õigus selles suhtes, et, et Jaak tahtis professionaalseid pillimehi, kummaline oli see, et ta ei aidanud meid paabuga mitte üks raas selles ansamblile normaalne aparatuur kokku panna, ütleme päkk laienemist oma rahadest, riskides küll siin tollis vahele jäädes kurat teab kus, vabandust selle sõna eest. Aga seda oli vaja teha ja, ja me ei pidanud ennast rahvuskangelaseks nagu, ütleme sinna võib-olla viru ärikate filmidest, kus suured kangelased müüsid, jõle kallid teksapükse, aitasid Eesti rahast vabaks sellest. Me mõtlesime natuke teistmoodi, me tegime seda, mis meile endale meeldis ja see miski rahvale meeldis. Ja siin hiljaaegu, kui ilmus radari esimene, õieti jaagu, esimene venekeelne plaat. Härra Hõbemägi püüdis seal rääkida, kuidas inimesed kuulasid kontserte pärast läksid oma õudsadesse kodudesse tagasi, nad olid liig kurnatud ja pettunud. Siis asi ei olnud üldse nii pärast ükskõik, kas Jaagovi, teiste eestlaste head kontserti, inimesed olid nagu tõstetud pilve peale ja ütleme, see, mida meie oma tööga tegime, see tegelikult oli, ütleme, kultuurilääne kultuurieksport Venemaale, ma ei mõelnud seda nii, aga see tegelikult oli niimoodi, et ühesõnaga me tegime kvaliteetselt seda, mida kogu maailm hindas ja viisime neile ja läbi nende arendasime seda värki. Ma toon korraks Raivo Narits sind mängu. Sinu liitumine ansambliga seisab veel alles ees, kui me kronoloogilise rida ajame, aga palun kirjelda natukene enda tausta seoses 80.-te esimese poolega. Sa ütlesid, et koolipoiss põhimõtteliselt, kui radar alustas, aga kas enne radarist astumist oli sul mõni arvestatav jälg Eesti muusikasse mõne koosseisu aju kaudu vajutatud ka, mis sa tegid enne radarisse jõudmist? Mina lõpetasin keskkooli 79 ja samal aastal astusin otsa kooli otsa kooliaasta sündiga hoopiski klarnetit õppima? Jah, aga arstitädide soovitusel sellest alast tuli loobuda ja siis ma jätkasin koorijuhina ja otsa kooli lõpetasin koorijuhina 83. aastal. Aga enne enne radarist tulekut. Ega minu jalajälgi visti suurt kuskil jah, vabariigi mõistes ei leia. Mingid arglikud varbajäljed on praegusel Lääne-Virumaal ootab minu kodukandis, kust sa jäid meile silma Tartust? Kus Tartu levipäevadel, mis koosseisus? See on natukene pikem jutt ja 82. aastal, kui mina olin veel otsa koolis siis selline muusikamees, praegune mänedžer Gunnar Loho Hakas Haljalas Viru kolhoosi alla kokku ajama Enda endise ansambli ansambel Kristjani baasil temale tuttavaid tugevaid pillimehi siin Rakvere rajoonist, tollasest ajast. Ja siis mina olin üks, kelle ta üles leidis ja rääkis mu pehmeks, läksin haljalasse. Siis me hakkasime kunnoriga kahekesi veel otsima eesti pealt häid pillimehi, et kolhoosi tantsuansambli varjus tegelikult päevast päevatööna palgatööna teha ka hoopis teistmoodi muusikat. Tartust leidsin kõva Klavka mehe Andrei Tulgisi siis Tartust leidsin kõva trummimehe ule Komissarovi Need mehed mõlemad pärast lendasid ju ka vabariigilippu. Andreidolgis mängis pärast ju Mik turgu kontaktis klahve. Jaa, kuule, Komissarov rebiti mahavoki teiseks trummariks. Nii, aga kuidas mina nüüd rollerisse fotod on? Teie esinesid selle koosseisuga Tartu levipäevadel, me esinesime selle koosseisuga 84 Tartu muusika niimoodi ja sealt jäitegi, sil tuli üks kolhoosiga Viru kolhoosi süldiansambel ja millegipärast mehed hakkasid jäävalt rokipidu. Muide, Tartus juhtus seda väga tihti. Et järsku Tartusse ilmub mingi bänd, kellest keegi ei ole midagi kuulnud ja virutavad normaalselt, kõik on paigas ja kõik on rahul ja ennem ei teadnud keegi mitte midagi olitegi selles kategoorias, ma arvan. Jah, jaa, tähendab Raul Raul Vaigla rääkis mulle pärast, et tegelikult, et minu nime käis välja teile käis just nimelt tema ja põhjus on väga lihtne. Rauli ema ja minu isa on õde ja vend. Ja õppisime, õppisime Rauliga otsa koolis ühel ajal, nüüd elasime. Ööd räägib, elasime ühes toas. Ja kusjuures, kui mina otsa kooli astusin, esimesed paar aastat, mina olin hoopiski basskitarrist. Mina mängisin Tallinnas sellises pundis nagu argus enne Jaanus Raudkats, siis mina mängisin basskitarri. Meie kampa kuulusid veel nüüdne tuntud Austraalia. Kitarrist Endel Jõgi ehk Endel Rivers. Mina olin passi peol, lauluhäält tegi rokihääl Urmas Vare. Niisugune kamp oli ja, aga me saimegi praegu vastuse. Ühesõnaga Rauli soovitus. Ja Raul teadis, mida ta soovitas sugulast. Onupojapoliitika ja seda me oleme näinud ka 84. Läheme juttudega edasi kuulsuste koja kohtumisõhtu ja minu vestluskaaslased on täna Paap Kõlar. Kes mängis, võib vist öelda peaaegu kogu teekonna jooksul Hadaris trumme. Raivo Narits, kes liitus. Instrumentaalkoosseisukohal hetkel ja võttis siis sisse koha klahvpillide taga. Ning bändi mänedžer Raivo seersant, kuidas ometi nimetas, tookord oli. Kuidas sa lasid mänedžeri tena juhtuda sellel, et Jaak Joala sai aastaks esinemiskeelu, mis tähendas tema koostöö lõppu radariga? See on väga vale küsimus polnud sinu lasta, eks ole, ütleme ja mitte ainult selles, vaid vaid ühesõnaga seda sadu kordi räägitud, et ma võin seda veel kord rääkida. Meeleli puhkus, ette planeeritud puhkus ansambliga pabulad, surfivõistlused, ma teadsin seal. Jaa. Jaak tuli küsis, et kuule, Raivo, kuidas oleks, et ega poisid vast ei pahanda, kui ma lähen Grastan makiga tuurile võtan Sergeiga kaasa Petersoni. Ja ma mõtlesin, et vaevalt küll nad pahandavad, et kindlasti plaanisite puhata. Aga küsisin, kas sul on olemas ka dokumendid. Vana jutt on ka jälle see, et kuna oli nõukogude liit, siis seal pidi olema sayuskantserdi kinnitatud kava. Kui sa töötasid omakorda Valgevenest, siis seal pidi olema korda Valgevene k kava kinnitatud. Küsisin, kas seal dokumendid on korras, täitsa ära, muretseja Krasnaja maksavad need asjad korda. Sama päeva õhtul helistati Moskvast meenutama mobiiltelefone, siis ei olnud. Helistati filharmooniasse ja öeldi, et Moskvas Kiisan ootamatult kontserdid ja tahetakse eakusena saada. Aga meid ei saadud nagu kätte neid kuidagi, mina sain informatsiooni, saime jaaguga uuesti kokku ja jaagu, kontserdid pidid olema Moskva oblastist praktiliselt, ütleme 60 sellepärast Moskva keskelt. Need, mis ta pidi Krasnamaagiga tegema. Ja arutame, vaatan Jaagule, et kui sa üldse lähed, siis läheme kõik koos Moskvasse, seal on vaja esineda niikuinii vahele, kui sa lähed, et lihtsalt keegi solvub, kuskil nafta ütles, pole midagi, ära muretse, läks jäigi vahele ja paberid olid korrast ära. Ja ühesõnaga mina arvan isiklikult, et saali kellelegi kellegi isiklik solvumine Moskvas, kes lubas võib-olla oma naisele pruudile lapsele pagan teab, kellele jaak tuleb, laulab nendel kontserditel, aga eakusena lihtsalt ei tulnud ja nii lihtne see asi oligi. Ja võidi küll ka ühesõnaga, helistada tõesti Moskvast filharmooniasse ja küsida, et kust nagu eakan ja sealt tuli vastus, et ei tea kus oli, rõhutan veelkord sidevahendit, tollel korral polnud moblasid midagi poolt ja me olime tõesti puhkusel. Ja siis ta saigi selle klahvi. Loomulikult pole ka uudis ja see, et et vahepeal ta kujutas isegi, et mina olin kaasas tema disklahvi lollus kuubis, sellepärast et noh, kes eestist tahaks talle ühesõnaga disklahvi, see oli ju suur raha, mida me teenisime Eesti jaoks. Ajapikku ta ilmselt sai aru, et see päris nii ei olnud. Ta üritas süüdistada eesti kultuuriministeeriumit filharmoonia direktorit, eks ole, see on mõttetus, see disklahvi Donald kindlasti Eestist. Mis oli Paap sel hetkel bändi jaoks seis, kui oli selge, et jaak aasta aega ei laula. Kas see tähendas põhimõttelist valiku kohta, et te istute pausil koos temaga ja ootate selle aasta ära või teete midagi muud? Riskeerida sellega, et äkki on jaak pahane ja solvunud. Paneme siia aastaarvuga juurde, igaks juhuks. See on 83 ja jaak disklahvi sai suvel vist Aafrikat 82 salli aafrika kas seal on kolm ja, ja noh, siis oli see, et sinna jäänudki varianti meil pikalt mõelda, sellepärast et ta oli niivõrd nurka aetud, nagu ta oli, ühesõnaga enda arvates ja kõik teised olid süüdi, et ta kutsus esile konflikti. Ühesõnaga, ta kutsus kokku koosoleku filharmoonia juhtkond, ansambel Radar. Mina ei mäleta, et meil oleks sel hetkel tekkinud jaaguga juba mingi konflikt või oli, oli, niisiis peab, siis tekkis, siis ta kutsus ja mina mäletan Aafrika reisile eelnenud teravat koosolekut kus oli mängus Aafrika reis ja teisikud. Ja kaalukausil oli muidugi. Kõik jooksis kokku Leogarpinali hullumas, sest et suvi lõpeb, ära filmida enam ei saa. Film on vaja valmis teha. Seda koosolekut ma mäletan hästi, ja seal ma põrutasin, et täiesti savi, kui Aafrikat ei toimu, siis unustage mind ära, ma ei taha millestki mitte mingisugustest filmimistest kuulda, aga mitte midagi. Õnneks mõjus ja me käisime ära nii Aafrikas kui tegime lõpuks ka filmi ära, eks ole. Aga siis, kui oli selge, et Jaak ei laula enam, mis seis oli siis ansambli ta räägib aasta hiljem, 83? Tähendab, küsimus oli lihtne. Kuna meie selleks hetkeks oli instrumentaalkava juba nii palju. Raivo julgustas bändi jätkama hullumeelse ideega minna edasi instrumentaalbändina. Ja bändis ei tekkinud minu teada mingisugust suuremat arusaamatust, lihtsalt me pidime andma endale aru, et kontserte oli natuke vähem, eks ole. Aga selle eest saime nüüd põrutada ainult instrumentaalina. Poisid käitusid koosolekul üliviisakalt, nii rahuliku Nevil ma mäletan, ma ütlesin, et, et meil ei ole isiklikult heaks sinu vastu midagi, kui sa selliseid tingimused paned, siis me jääme kokku ja ta metsas rokki mängida oligi nii. Ja kahtlused olid tegelikult õhus ikka sakraalse loomulikult, kuhu sa seal instrumentaaliga nüüd seal Venemaal ikka lähed, et sina minu meelest siiski julgustasid seda osa, et see sellega saame hakkama. Mehed, kes alguses jäid instrumentaalkoosseisu nagu Vaigla opoder, kas nemad kaotasid usu sellesse, et instrumentaalbändiga võib midagi Venemaal saavutada või lahkusid nad muul põhjusel ja neil oli vaja asendust läbi mille jõudis siis lõpuks ka Narits? Meil võivad olla siin erinevad versioonid praegu ja väga õige aeg ja koht võib-olla need välja tuua praegu minu arusaamise järgi toimus lihtsalt meeste ärarääkimine. Joala pea ära pikapeale ja niisugune niisugune ära rääkimine, et, et kaua sa seal ikka selle instrumentaalina jändad, et talvist lõppes disklahv ära ka ja. Disklahv lõpes tegelikult umbes poole aastaga tal aasta oli, see on ilmne liialdus. Hea küll, aga põhimõte oli selles, et ta tahtis hakata tegema ja hakkas lihtsalt meelitama mehi ära ja millega siis muuga kui ikkagi rahaga ja suurte lubadustega. Ja see meelitamise ahel käis minu meelest põdra kaudu ja neil oli vist seal nagu soojemad suhted kuidagimoodi ja ja siis sealtkaudu tõenäoliselt nagu Raul ja, ja Nevil oli siis niisugune inertne ballast, mis läks nagu kaasa kuidagimoodi, nii et üks hetk, üks hetk, me olime siis järsku olukorras, kus kolm bändiliiget teatasid, et nemad teevad jaaguga uue bändi. Oli küll, aga äkki on ajaline vahe, on Raivo, sa tulid villal suvel, eks ole 24. Bändiga õlvis või suvi? Minuga on selline veidikene eriline lugu, et mina mängisin ka muide selles üleminekukoosseisus ja mina tulin mind, kutsusite Aare Põdra asemele, oli vist august või september 84 siis neli, neli-viis kuud. Mina veel mängisin koos Rauli ja närviline ja ahaa, tähendab põdeda. Esimesena läks esimesele jah, siis ta tagantjärgi olen palun ja siis oli vist minu sünnipäev, 16 detsember, kui Raulianemil tulid minu juurde koju ütlema, et need enam bändis nagu mängi. Helistasime muidugi pärast seda Paabule Paap ütles Beliinov Lätist, siis helistasime Heigo Mirka-le, kes oleks hea bassimees Paul Cicerbu, et palju parem veel tempohoidja, kui Raul ütles tema sellel hetkel. Ja noh, seda, et, et ühesõnaga Neuliste hoolitud seda. Nendel oli lihtsalt vaja ennast elatada, ütleme niimoodi ja, ja tõenäoline noh, lubadused olid kõrgemad, sealpool. Aga mis näitas seda, kuidas ütleme, suhtuti näiteks Nevilisse üldse teistesse, nad kõik ju teavad, et lainetest muusikud jooksid nagu mingi loomakari läbi sealt kogu aeg vaheliselt muusikat. Siis pärast seda, kui 85. aastal uus radarikoosseis võttis, nii palju ütleme kulda ja karda, mida see kuldne koosseis polnud kunagi võitnud, ühesõnaga plats täiesti puhtaks, nii publikupreemia žürii preemia, Veli lugu, parim muusik, kõik värgid, siis neil tuli ja ütles, et poisid, et ma väga vabandan, et kas ma saaksin äkki bändi tagasi tulla. Aga noh, eks me olime parasjagu vihased ja, aga ei olnud ka teist kitarristi vaja ja pelinowalin ilus superkitarrist, et noh, nagu ei saanud võtta Nevil siis kas ta tuli või löödi minema teatud jaagu juurde, sattus sõjaväkke. Tegelikult seni oli mina poisse päästnud sõjaväest ja igasugusest värgist. Ja nii et need asjad olid tegelikult ühtepidi päris karmid. Kus kohas ta koolipoiss, kiker voolias korjasite Mirka soovitas kudema hakata. Aga mis ma tahtsin öelda, oli see Pavuse, Sergei tohutu panus sellel hetkel oli selles, et ma võtsin Moskvasse kaasa, noh, kuna ma olin, seal, oli nagu mõnes mõttes võtta mõlemad koosseisud vana, kui selle potentsiaalse õue ja 10 essides kontserti mängis vana koosseis, uus tegi proove. Siis läksid kontserdilt pooleks järgmised 10 pool ja pool ja siis ma andsin poistele piletid, ütlesin, olge lahked. Tallinnasse sõita. Kuulasin Jaak Joala jutuajamist radariteemadel keskööprogrammile 90.-te lõpus ja tuleb tema auks öelda, et kui ta rääkis instrumentaalkoosseisust, siis ta ütles otsesõnu, et mingil hetkel oli tegemist maailma tippkoosseisuga. Tõsi, mille jaoks turgu Nõukogude liidus ja võimalust läbi lüüa või hakkama saada, edukalt ta ei näinud või seda polnud olemas, aga see ei vähenda muidugi koosseisu kvaliteeti ja taset. Raivo Narits, kui sa tulid klahvpillide taha räägi enda sulandumise kogemusest ja ikka sellisesse vägevasse seltskonda astumisest mis sind ees ootas. Kui otse ja ausalt eesti keeles öelda, siis esimene mats oli põrgu. Täitsa kohe heas mõttes oli see isegi veel lausa põrgukatel. Aare läks ja praktiliselt päevapealt, eks ole. Raivo ütleme siis, suur Raivo Elistas haljalasse 84 suvel kui mina pidasin plaan juba muusikaga täiesti lõpparve teha, sest samal 84. aasta sügisel või vabandust, kevadel Tartu rocki päevadel mina kuulsin, nägin radarit live is elus esimest korda. Ja peale seda, kui poisid oma kihlakate peadega seal olid kogu selle kompoti laval maha virutanud, siis vennad seal oma bändikaaslastele kellega me käisime siis esimest korda Tartus rokifestivalil jazz-rocki mängimas. Kolhoosi ansambliga. Ütlesin poistele, et kõik minu pillimehe karjäär lõpeb nüüd siin, sest peale sellist šokkimiselt lavalt mina sain peale positiivselt šoki. Mul endal kodus igasugune tahtmine. Kahe kuu pärast järgnes šokk. Teine mina esinesin oma kolhoosiküla tantsuansambliga Haljala lähistel allikvere kooli kokkutulekul. Kooli direktor kutsub keset lugu äkki mind pilli tagant ära, et kuule, sul on Moskvast kõne. Bee. Lugu pooleli jäänud, sest teine Klavkamas jätkas mina, siis käisin vahepeal õpetajate toas telefoni vastu võtmas ja kes siis toru otsas oli ja oligi suur Raivo telefoni otsas ja ütles, et nii Raivo, nüüd on niisugune lugu, et kott kokku ja sa oled radariklahvimees. Ja mõne päeva pärast tuli Raivo siis Žiguliga, sõitis Tallinnast haljalasse ja nabis Mulletist kinni, majasime sõrgu vastu põhimõtteliselt kaks pisikest tütrekest kodus. Ja noh, seda ikkagi kiskus. Et jää koju. Raivo rääkis siis minu pehmeks lõpuks ja rääkis mu naisega pehmeks ja nii ta oli. Andsin kuradile kolm tilka verd ära. Aga see radarite sulandumine? Ühest küljest oli põrgu. See repertuaar, mis oli, noh, see oli, minu jaoks on maailma tipp. See esimene reis oli selline, et me olime veel kahekesi aare põdraga. Ja mina võtsin tema ameti, võtsin üle, niimoodi järk-järgult, esimesel kontserdil. See oli Vladivostok, muide, mängis Aare kõik lood peale kontserti õhtul. Transpordiosakonna mehed vedasid sündid mulle üles hotellituppa. Teised mehed läksid magama. Mina panin kasseti käima, klapid pähe ja üle õppisin lugu, sest tingimus oli väga lihtne. Järgmisel päeval mina pidin juba vähemalt ühe loo esitama. Sain hakkama, esitasin järgmisel päeval juba ühe loo kontserdil ära. Justkui tähtis külaline oleks minu esimesel radarireisil ja sellel sisseelamise õppimise perioodil. Ma sain äkki aru, et kui imeline on kriisiolukorras, kui imeliselt võib inimese aju käituda. Ja nii ta läks, iga järgnev öö jälle üks lugu, jälle üks lugu, jälle üks lugu. Ja viimane kontsert sellel reisil oli niimoodi. Aare Põder istus saalis, lihtsalt kuulad kontserti ja mina mängisin terve kontserdi. Ja muidugi poisid ümberringi olid ääretult sõbralikud, ääretult toetavad. Ja sisseelamine mullaks tõesti, ainult ainult üks riis. Tundsin ennast hästi. Ja me võtsime ka tema lood repertuaari, ta tegi ka tema lood, tulid meelde. Jätkame kuulsuste koja kohtumisõhtuga Paap Kõlar, Raivo Narits ja Raivo seersant. Minu vestluskaaslasteks. Vaatasin huvi pärast üle ka raamatu Eesti 100 parimat popalbumit, Mart Juur mõned aastad tagasi. Seal on mõlemad radari 12, tolli seal vinüüli sees kõrgetel kohtadel, esikahekümnes mõlemad, ehkki tabel on subjektiivne, aga, aga ikkagi ja muuhulgas võib olla utreerides natuke liialdades kirjeldab juur, niiet kuidagi keel puses Tartu levimuusikapäevadest rääkides, et umbes kes kohale läks, seega mingi auhinnaga sealt ära tuli. Taap, sinu sõnades, kui oluline see siis tegelikult oli ühe koosseisu jaoks seal premeeritud saada, oli see teie jaoks Eestis instrumentaalkoosseisuga instrumentaal mängides sisuliselt üks ja ainus väljund, kus kõik kaardid lauda panna? See oli kindlasti mõnes mõttes aasta tippsündmus. Seal anti endast parim, selleks valmistuti põhjalikult. Tartu päevadel esinemise tingimus oli see, et sa pidid võistlema. Juba pärast esimest aastat ütlesin mina mingeid koosolekule, et sõbrad, et see oleks nagu väga tark mõtet teeks, nii et need, kes on võitnud korrad, nad ei tea võistlema, võivad osa võtta ei, mitte mingil juhul. Ja kui me teist aastat olime seal nagu tehti või see tehtud ei võistlusi ja kui teist aastat me olime võitnud ja Reet Linna, kes oli tollel ajal väga aktiivne muusikasaadete toimetaja, komitee juht, küsis mu käest ka rock hotellil võttis sellest osa ka. Me jälle võitsime, nagu et kuule, Raivo, kas nüüd oli vaja siia tulla jälle võitma ja ega midagi muud ei olnud vastata, kui et Reet, et et ühesõnaga, kui me siia ei oleks tulnud, siis oleks olnud veel üks võimalus meid lihtsalt maha vaikida, seepärast, et ega meedia topitud ilmateate vahel, aga mitte kuhugi mängiva muusikat. Kuule vikerraadios, Balti rannik paneb iga päev nii, et kõik on korras. Kuna vahepeal tuli juttu siin sõjaväeteenistusest, kas keegi siin saab aru, mis tähendas Nõukogude Liidu armees teenimine, kus sa lähed vastuvõtu punkti ja sa ei tea, kas sa lähed kaheks aastaks või kolmeks aastaks kas Kaug-Itta või lava allveelaevale? See oli hullem kui vangla. Ja Raivo ütles õieti, et, et meil oli vaja laveerida sõjaväeteenistusega. Leiti ettekäändeid ja igasuguseid põhjuseid, kuidas pääseda sellest hullusest ja selle asemel teha hoopis muusikat. Igalühel olid omad konksud, aga minu konks oli selline, et meil olid suured teatavasti need suured trummikastid ratastel. Ja kuna sõjakomissariaat töötas teatavasti üle terve nõukogude liidu ja meie kontserdid olid välja kuulutatud, afissid olid üleval, siis minu loogika ütles, et pole mitte midagi lihtsamat, kui Tallinnast. Sõjakomissariaadist läheb kõne Vladivostoki ja mind lihtsalt võetakse sealt kohapealt ära. Kõik kogu lugu. Kedagi ei huvita. Selle tõttu oli meil välja töötatud terve selline evakuatsiooniplaan mis tugines minu trummikonteineritega, millel olid rattad all ja see ei ole naljajutt, tõsiselt, nii, me töötasime välja selle kava, kui keegi ansamblist nägi kuskil mundris inimesi siis kõigepealt raporteeriti sellest koheselt Raivole ja mulle, kes need on, mis nad siin teevad? A Nad tulid kontserdile, korras kõik, kõik vahest. Aga vaata, nad tulid tagant, uksest. Mis värk on? Nii meheda? Häire. See tähendab seda, et suur konteiner oli teada, et kui mingi jama on, siis olen mina seal konteineris. Ja transamehed kannavad mu välja Nendesamade sõjaväelaste nina alt nagu, nagu transporti tehakse. Ja see oligi niisugune plaan, õnneks seda ei läinud vaja. Raivo on hariduse Venemaa esinemistest. Sa rääkisid oma bändi sulandumisest, aga, aga selle tipphetki võib-olla või endale meeldejäävamaid momente? Peski võis ikka üsna palju olla, mõtlen instrumentaalbänd, Nõukogude Liit, et nagu siin Paap ütles, siis pestnutavai. Selliseid drastilisi juhtumeid oli, oli üpriski harva. Aga siis oli küll jah, kahjuks ma mäletan ühte kontserti Armeenias kuskil mägikülas, tee sinna kohalikku rahvamajja, võrdus pori mülkaga, elektrivarustus oli selles hoones selline, et kuskilt laest jooksis mingisugune juhe ja kaks paljast otsa olid niimoodi noh, mingid mingisuguse kahvliga löödud löödud seina külge. Ja vot siis ühenda sinna taha siis oma mitu kilovatti nõudev heliaparatuur ja ühel korral vist juhtus isegi niimoodi, et nagu proovis esimese akordi ansambliga lõimeni oli terve küla oli vait ja pime. Kogu lugu, et kohti, kohti on olnud täiesti igasuguseid aga meil on kuidagi vaja seal peatüki kaaned sulgeda ja vaatame selle lõppvaatuse siis teie pilgu läbi üle. Pelgalt tuleks korraks tagasi. Jaak Joala intervjuu juurde, mida ma korra refereerisin? Ta ütles. Rääkides radari lõpust ja 180.-te terendab lõpp niimoodi, et siis tuli Modern Talking, oli kõik. Kuidas oli kõik Padari jaoks? No võime laiendada seda küsimust miks radar üldse laiali läks, lõpuks. Mis maailmas toimus, mis muutused toimusid ja mis valikud olid pillimeeste ees sellisel ajal kes läks laeva peale, kes jäi töötuks, kes hakkas üldse midagi muud tegema. Ja tuligi modertoging. Lõppes töö ära, radarit ei olnud sellises koosseisus enam vaja. Ei ole õige, töötajad oleks tõenäoliselt küll ja küll seal olid hoopis teised põhjused, ühesõnaga Paul Kikerbu ema abiellus Soome Paul seibina, Soome Paul hakkaski laevade peale Soome jõudes mängima. Me oleks pidanud uuesti koosseisu vahetama, Raival olid seal perekondlikud põhjused, neil ka enam-vähem, eks ole, vist langes asjadest ka lõpetada. Paabul olid minu pärast kas kooperatiiviga. Ei lõpetanud oma mõtetel ja tuli ka ettevõtlusaeg peale. Kooperatiivil hakkasid, eks ole seal ühe 87 kuu võib-olla isegi natuke varem varem jah, ja, ja tekkis võimalus tegeleda ettevõtlusega ja selle kõige taustal oli jätkuv ja karjuv puudus tasemel pillimeestest. Et nagu teha veel ühte vahetust ja otsida veel üks koosseis välja Öeldakse vene keeles Talzeniekuda, no kuhu veel, me olime nagu tegelikult käisime tipus ära ilusti oligi tipus, sellel ajal absoluutses tipus ja, ja võib-olla võib-olla loominguliselt isegi ka natukene oli, oli nagu, et kuhu veel. Ühel hetkel vähemalt mina tundsin, et see armas kallis nõukogude süsteem, Nõukogude kontserdisüsteem ja see muusika allasurumise piirid hakkasid meid ahistama. Mehed, mis aastal oli Moskvas Meie kontserti salvestas Brasiilia televisioon ja mäletad, Raivo, kui see Brasiilia televisioon salvestas meie täispikka kontserti, et seda hakata Brasiilias levitama? Sine Brasiilia teletöötajad kutsusid meid ka nagu väikesesse ümarlauda jutulauda. Ja seal esitati meile brasiillaste poolt kutse Rio de Janeiro festivalile. Sambafestival, mis on sina, Raivo, ise ütlesid mulle selle lause, mis ütles sinu selja taga. Kaagebesnik. Sosistas Raivo alla kõrbed. Malczibki puistu saab õli, idi, võõršovjotja. Ühesõnaga, see nõukogude süsteem ja kogu see asi hakkas pika nii igalt poolt ahistama, et ühesõnaga uksed hakkasid sulguma. Kas sa mäletad, Paap, mitu kasukat sa endale sebisid Nõukogude Liidust selleks, et saata need Soome ja vahetuskaubana trummikomplekti täiendust saada? Esiteks oli niimoodi, minul oli kodustatud soomlasi, kes Mulled trena tassisid umbes võib-olla neli-viis sellist usaldusväärset kasukaid, ma käisin otsimas Siberit äikadel. Kusjuures ta igatahes neid ei saanud, vaid ta igatahes sai. Kontaktid. Poisid mäletavad, et ma käisin ju pool sellest radari instrumentaalperioodist Siberis, ise nende kasutajatega ringi. Sest et need oli vaja kuidagi kohale tuua, ju. Lihtsam selga panna, kui pakkida ära terve kohver on täis teda, eks ole. Ja kasukaid sai tassitud kokku palju, mis palju, noh, võib-olla kolm, neli, kuulsin, hunt, ilves, ainult hunt, jätke järgi, me ei tee nalja, siin. Eks ole, te saate aru, et kui me räägime sellest, kuidas maksta selle tehnika eest, mis me saime, Vene raha ei maksta läänes midagi, eks ole. Me pidime kuidagi maksma. Ja üks väike fakt veel, mis kindlasti tuleb ära rääkida täna. Me sattusime oma instrumentaal kontserdite väga kummalistesse kohtadesse ka kuskile niukesse kolkasse, kus ei teatud mitte millestki mitte midagi. Sügav stagnatsioon, Siber. Inimestel pole peldikuidki, auk on seina sees. Fakt. Rongiaknast võis vaadata sellises külas minna fusiooni mängima, kuulge sõbrad. Saate aru, et nagu ütleme niimoodi, et, et, et sihukene kommentaar ei kõlanud mitte ainult üks kord, vaid suhteliselt mitu korda, sellest sai meil nagu omavaheline lööklause. See juhtus inimestega, kes mingil eksikombel sattusid valesse kohta. Enamus kuulasid ja oli tore ja kõik nad olid rahul, aga järsku keegi kuskil hüüdis keset kontserdi. Peeessnio, davai. Näitab ka, ootan seda, instrumentaaliga piinab meid. Ja siis keegi, keegi ütles veel, mingi fragment oli niisugune, et 41. meid pommitati, aga vot sellist lahingut ma pole veel näinud. See oli niimoodi. Ja ja lahkus. Oota, see oli peale minu trummisoolot. Või midagi, see oli Valgevenes, tähendab sellel ajal mitmed inimesed kandsid ühesõnaga sõjaväelase riietust, mis oli ka sõjast jäänud ja need, kes ajalugu teavad, siis teavad, et Moskvas sakslased ründasid niimoodi, nad panid suured prožektorid tankide peale, et psühholoogiliselt inimesi hirmutada. Aga kontsert hakkas pihta niimoodi meil, et sündid algul nagu mängisid, kedagi taga ei olnud, siis tuli Paap ja hakkas, ühesõnaga. Ja sünt ja siis tuli viidi minema. Ja aga Paap tulivas. Aga Merrit lavalisel kahekilosed kontravalgused ja nagu papp lõi seda sähvatust pauhti näkku, see kaks kilone. Tapad on kuus tükki ja siis tõepoolest üks vanem meesterahvas hüppas välja, et ma olin seal ukse taga, et ütles täpselt. Hiiob Kagnoškampiilis sor. Uue ja niisuguseid asju juhtus radar Paap Kõlar, Raivo Narits ja Raivo seersant.