Puid panevad alla Kristel Aaslaid ja Kiki Uibomägi. Tere hommikust, kallis Eestimaa ja kallis raadiokuulaja. Minu häälekesid raadiokanalitest, mis kõlab ja mina olen ketti võibo mägi ja minuga kaasas Kristel Aaslaid ja põhjus, miks mina saan täna avasõnad öelda, on see lihtsalt see, et mina olen Kristjanist paar kuud vanem ja tänane saade räägidki meil mitte sünnipäevadest ja mitte teisele nina alla hõõrumisest, sina saad neid kohe 32 ja vaid räägib üldse vanemaks saamiseks kõikidest hirmudest, ohtudest, rõõmudest-muredest, mis sellega kaasnevad. Täpselt me arutame siis seda, et me nagu Getter Jaani on öelnud, et me kõik saame vanaks ja me oleme seda endale tunnistama, et me oleme siin, seisame ukselävel ja ütlen, võtame saatuse vastu. Jah, tõepoolest ma olen saanud vanemaks, aga selleks, et, et natukene nüüd ketterit parandada. See, et me noh, ütleme siis me saame, me saame vanemaks, aga me ei jää vana. Ja nüüd ma tahaksin kohe öelda ka ära definitsiooni sõnale noor noor on seitse kuni 26 aastane, füüsiline isik siis 26 ka kaasa arvatud nii et kui sa oled üle 26, siis sa ei ole enam noor, et hästi palju on Päpa. Hästi palju on selle üle spekuleeritud ka, nii et oi, et noored, et kas need on siis need, kes käivad veel ülikoolis või kas ma olen siis ka nagu noored, kui ma panen popimad riided selga või noh, nagu need mingid crop topid või nii, et ma olen hästi nooruslik? Ei kui sul, kui sa oled üle 26 ehk siis 20 see tähendab siis, kas see on siis niimoodi laps? Teismeline no põhimõtteliselt on noor juba läheb, on veel ka eraldi, aga ka seitse kuni seitse, nii 27 tuleb ette keskealine ei, mitte keskealine, aga siis näiteks mingisugused Euroopa Liidu rahastatud projektid, mingid noorsoovahetused, seal on näiteks reguleeritud, et mis vanusepiirini on inimene, noor noor on kindel, see ongi mõiste kuni 20. Okei, aga mis vanuseni ongi, et võib osaleja olla nooremana ossa peab sinna mahtuma jah, või siis ongi, et kui sa tahad kaasa veel minna, et juhendaja või keegi siis on selline, võib-olla mõni pluss veel peale niisugune 30 neid neid ma täpselt ei tea, aga kuna meie Kristjaniga pole enam noored ja meie oleme küpsemas, vaata, õiekesed meie crop top ei millega mina kannan, küll mina kannan mina, et mina küll ei kavatse oma vanusel dikteerida, mina ütlen küll, mida, mida vanem eit, seda roosa kleit ja, ja nii ongi ja seda lühemaks kõik asjad lähevad sellepärast et kas ei ole üks saatuse vingerpuss, et mida vanemaks saad, seda enesekindlamaks muutuda ja siis sul pole enam millegi, mingi aa olen siis siis, kui ma ei olnud enesekindel, siis mul oli kõik olemas. Vaata nüüd, aga mis puudutab välimus ja siis seal on ikkagi see, et, et mingisugune vanusega kasvab ka maitsekkus, vähemalt minul ma tahaks loota. Võib-olla. Lasen kõver, vaatan neid retuuse, mis mul jalas on ja saan aru, et no maitsed. Suht. Väga ilus läheks nagu spordiajalisem, nagu su spordiaali ma ma juba aeglasem spordihallis, nagu mulle mul peigmees, küsis täna, et läks, läks tööasju tegemas, ütles, et kas ma tohin kanda Spartiivne kostimpsike nagu sportiivse korruptiivseid, riideid, spordiriideid. Siis mu noorem õde oli ka seal, kes sa just 21 ja mina siis vaatasime otsa, mis spordiriideid tööle, siis paned ikkagi selga nagu töötleminek, ülikonnapüksid aa ja siis mõõde veel ütles, jah, egas Ta ei lähe. Minu õde on ju laudas väga kibe, libe teda huvitavad loomad, farmindus, elukest hoidan, tan super tammul teadlane, taseme tangi, teadlane, teda huvitab kõik see jätkusuutlik elu jäädan laudas Atlandi olnud ja Tiktoki sulle meeldis. Mulle meeldis väga ta Tiktok'i video, ma ütlen ausalt, ega keegi, kui ma nüüd mõtlen oma pere peale näiteks see ongi võib-olla hea teema, millest rääkida. Et me kasvame suureks, ehk siis keskkond on see, mis meid mõjutab inimesena, ehkki suuresti. Ja kui ma nüüd Ta on, minul on, meil on peres kolm last, ehk siis kolm tüdrukut, mina ja mu 200, mina olen keskmine õde. Ja kui ma nüüd vaatan, noh, see ei ole lihtsalt võimalik, et me oleme ühe perekonna lapsed. Et see suureks kasvamine täiskasvanuks saamine. Me oleme, meil on täpselt samad võimalused ju antud. Ja täpselt sama kool, täpselt sama rada, mida iga hommik. Me jalutasime rongi peal, teine ja lihtsalt nagu, kui palju see mõjub. Missugune inimene sa ise oled, mul on täiesti erinevad, mina olen taidleja, eks ole, vabamaadlus, taidleja tunnen ära. Eks sarnane mõtleb seal osana vanem õde on täiesti normaalne, kihvt, haritud pereema, kes saab kõrvale vastukaaluks sellele. Täiesti normaalne, sest mu mõlemad õed on üsna introvert, nagu, et nad pigem avalikkuses niimoodi ei ja siis noorem on teadlane, teda huvitab loodus ja loomad, et ja kui meid kolme kokku pannes. Et keegi nagu ma isegi ei oska arvata, meil on sama perekonnanimi, aga teie aga järelikult on nõnda, et kui teid kolme niimoodi kokku panna niimoodi kimpu ehk siis te olete selline selline superinimene, kes on nagu kõike oskama, teabe tahab, teeb ja vot. Kuule, aga nüüd läksime nii nii käima. Teeme väikse pausi. Fokusseerime ennast ära, ma paar päeva tagasi leidsin nii toreda looma, eelmises saates lasin ka sellesama bändi lugu, aga minu arust hommikusse sobib nii hästi need ärkama ja kõik koos virgume koos sellega muundschaeldja adressaadi. Noh, oli ilus, selline väikene, selline virgumis lugu, need kõik on ärganud, kõigil on mõnus olla ja hakkame rääkima siis sellest, ühesõnaga mille, miks me selle teema täna valisime, oli see, et minul oli paar nädalat tagasi oli täielik täiskasvanuks saamise tunne. Mitte nagu selles mõttes, et, et nüüd ma lõpuks olen vaid vaata ütleme niimoodi, et kui mina olin väike Ps, siis mina arvasin, et 31 aastasena on mul maja, mul on auto, mul on aed, autod on ja see on ainuke asi, mis ma olen, abielus mul on, mul on lapsed ja kõik muusa, säärane on ja kõik see, mida ma nägin oma vanemate pealt, et noh, et see on see elu ja siis ma olen täiskasvanud inimene olles nüüd vahepeal saanud ise kolmekümneaastased, Lähen vaherepliigina, saad aru, mina olin, mäletan oma ema 30 aasta juubelit, sest ma olin siis üheksaaastane, ma mäletan, kuidas hommikuni vilu panin. Ja meil pole midagi. Aga ühesõnaga, ja nüüd olles ise saanud 31 ja endiselt ootama, Ta on nagu kogu aeg, et millal mul nagu see tunne nagu peale tuleb, mida ma ema ja isa vaadates kogu aeg tundsin, et vot see on täiskasvanud inimene. Ja nüüd paar nädalat tagasi mul siis tekkis lõpuks täiskasvanud õnne, sellepärast et ostsin endale see muidugi huviga püksid just käekoti toekat toetavad. Et ühesõnaga tahtsin lihtsalt vahemärkuseks. Huvitav, et nagu asjade ostmine teeb siis nagu tekitab selle tunde. Aga tegelikult mitte just see ostmine, vaid see, et need on asjad, mille peale ma nüüd nagu oma nagu täiskasvanu raha kulutan ja mis tunde need tekitasid, esiteks siis siidist padja püürid Toblee, minul on ka. Ma olen ka kuulnud, Need on kõigele juustele näole ja kõigele palju paremad. Ja nüüd ütlen, konformil, kinnitan, ütlen ja kirjutan alla, annan avalduse. Padjapüüri oli veel nii, et mina mõtlesin, et natuke lasen luusi, et ostsin ise kanga sõbrannaga, mõõtsime ära, saime nagu nii-öelda poole odavamalt, sest see on päris päris korralik väljaminek ei ole jällegi proovika ja see oli nii mõnusa, kes sa pead kogu aeg pesema seda, sest mulle meeldib mingi kaks korda nädalas vähemalt vahetada, pesu peseb. Ja siis ta läheb, ma, ma olin sihuke apa. Kui mul olid need selja operatsioonist taastumise, ma pidin mitu kuud lamama nõu, ma ostan ikka korralikult, ostsin kaks tükki, siis ma teadsin, peigmees oli muidu niuke. Mis mina pean, miks sõjaväe? Ja siis, ja siis, aga see on, see on parim investeering, et nagu siis sa saad aru, et sa oled naine ja oligi ja mul oli mingi kuigi noh, emal vist tol ajal ei olnud, aga noh, see kuidagi see tunne ja teadmine, et see on üks asi, mida ma teen, sellepärast et see on mulle hea. Et nagu kuidagi ütleme, noorena magasid iseenda räpasuse otsas ja olid nagu mingi noh, vahet ei ole, magan ka inva oli eksju kõige olulisem mingile sünnipäevale saaks mindud, et saaks vinduramanni päevale, et saaks kuskil jaurata inimestega uni ütleme nõnda see, et hommikul selga valus olek, sest. Ei olnud ennekuulmata, nüüd järsku sul on mingi juuksekarv on valesti õla all ja juba hommikul ärkad. Olin. Füsioterapeudi juurde veel aluskividel. Noh, ja täiesti niimoodi ja siis sellelsamal nädalal sain endale ka soetada malmist panni ja potti, mida ma olen nii ammu mäletan, kuidas vanaema tegi ahjus selles tavalises ahjus kütteahjus pistis sinna niimoodi sisse. Siiamaani see maailma parim ja see on nii hea, no ikka elava tulega. Ja siis nagu ja siis kolmas asi. Me ostsime endale pisikese selle robottolmuimeja nimeks sai tal vorsti. Nii et meil väike vorstike ja kõik need asjad panid, nagu see järsku sa mõtled nagu selle asemel, et kus ma nüüd pidu nädalavahetusel panen veel, et mis mingi muki riiete peale ikka natuke seal. Aga nagu kuidagi järsku ma tundsin, et issand jumal tegelen nagunii täiskasvanud asjadega nagu. Peaks vaatama, oi mis retsepte ma saan, et see elevus nagu nende asjade puhul, mis oli kunagi mingi, lihtsalt panen midagi pannile, söön kähku ära, juba jooksen kuskile järgmist elamust saama, aga nüüd on see elevust, tekitab see nii huvitav, mis retsepte ma saaksin teha, issand kuidas see väike vorstike paneb, nii? Tore. Me vaatasime Mattiasega esimesel õhtul no no julgelt üle poole tunni lihtsalt jälgisime, kuidas ta pesi seda nagu põrandat ja võttis tolmu ja, ja ei olnud nagu seda teeme. Nii, näe, nii nunnu küll on ikka vahva ja lihtsalt oled jaa, jaa. Ja sa saad, ja siis ma sain aru, ma olen vist nagu tõesti täiskasvanu, sest et elevust tekitavad mingisugused sellised asjad, et ma hakkasin juba mingeid, kas peaks uued kardinad ostma, kus kardinamaterjali, mis, mis kangas võiks seal olla. Ja oledki elevil, sest see kunagi tundus täiesti igav nagu vahet ei ole, pane midagi. No mina olen võtnud praegu ette täieliku kodutransformatsiooni, lasin endale isegi teha sisekujundajal täislahenduse projekti ja ma olen nii elevil ja ma olen nii elevile pillase remontis kord algab seda pikalt planeerima, võib-olla märtsikuus ma saan seda teha. Ja, ja reaalselt ja, ja ma olen, ma olen hästi pisike korter. Aga Ma ma kogu aeg, ma tahan vokinglasetit, ma tahan siis mul on neid kostüüme ja pihve Paksa Bufani palju. Aga ma tahaks korda, ma tahaks, et mul nagu oleks kõik nagu niimoodi, et ei oleks seda kaost. Ja lõpuks ma sain selle projekti ja ma sain välja mõeldud, kuidas täpselt saab sinna tehtud ja ma olen nii elevil, ma olen lihtsalt nii elevil selle peale. Teine asi, mis, mis veel ma olen tundnud. Ma kogu aeg olen öelnud avalikult ka, kusjuures olnud, et ma olen nii kehv kokk, et ma ei oska üldse süüa teha, null mina süüa, mine sinna, kuhugi ei lähe. Ja nüüd, kui ma olen terve jaanuarikuu jaanuari alguses me hakkasime siis õppima ühte ühes programmis osalenud, kus meil on iga esmaspäev loengud kas suhkrud või rasvad, valgud või üleüldse toitumine ja siis retseptid ja meil on niisugune grupikene naisi, kes siis kellega me koos siis hoiame nii-öelda nagu üksteisel silma peal ja ei ole nagu kaalulangus, aga noh, lihtsalt, et me jälgiksime, mida me sööme, kuidas me sööme ja mina tegin eile õhtul poole puukapsasuppi ja ja siis ja samal ajal podisesid, aurutusid mul brokoliga, eks ole, ahjus oli kohakala kõikide Knight korda ja ma olen iga päev süüa teinud kolm korda päevas. Pluss vahepalad, kõik asjad ja mul on niimoodi. Miks ma üldse ütlesin kunagi, et ma olen kehv? Sest esiteks on see väga hästi süüa, sest mina olen saanud keti tegi, see on hästi. Ma olen aru saanud, hästi kergesti tehtav kook. Aga see pannanud pandoffepano Panobee. Ingleid laulavad, köiki löövad tantsu, see nii hea Kendiseli tõest kanoffee on nii kurikook, nagu ta on, nagu kõik asjad on seal, seisneb siia ei tohi ma õele sünnipäevaks teinud seda spetsjomm, sest ma tean, et see on kook, millele ma ei suuda iial. Kusjuures eile mu sõbranna tegi ka seda kooki meile. Kas te saate aru, aga see oli hea vä? Oli, see oli ka väga heasse, oli ka väga hea. Kalikulejad ketti meiega, mina ei võtnud teist tükki. Ma hoidsin ennast tagasi, hoidsin nii hullult ennast tagasi. Ja ma sain jälle aru David ära, et ma olen. Ma suudlen ennast, aga seda, see oli kõige raskem asi, mida ma olen teinud oma elus. Ta pani selle esimese tükkima mingi, mis kook see on? Kas see jah, on küll, ma sain selle ära, terve aeg tantsisin niimoodi. Aga meil on veel müügil. Ja õnneks ma ütlesin, ma ütlesin, ütles, et okei, et ma võin selle võtta, aga veel oli alles ja ma lihtsalt võtsin kätte. Ei, ma ei tohi kooki süüa, sellepärast et muidu ma ei andestaks. Ja ma lihtsalt ja ma tundsin rõõmu ja kergendust sellest, et ma panin kogu oma emotsiooni selle tantsu selle koogi headuse kohta panin sinna Panofeedanud. Ja, ja ma panin selle kõik sinna ära ja ma mõtlesin, et mul ei oleks niikuinii teiseks jätkunud enam seda ja ma ütlesin ei. Duublee Kristel Toblee. Kuninganna Elizabeth lehvindust nagu öeldakse, inglise keeles Skinny legend, mis on siis eesti keeles õbluke legend või? Tõusis püsti ja Kristjan läks kiki varvukile, hakkas pleesid tegema. Ungru ja kookidega ka, et minul on see suhkru väljakutse ehk siis kuu aega ilma suhkruta ja tutt noi, just siis tuleb ema sefiiritordiga mulle külla. Siis toob mulle peigmees kaks karpi toffifeesid, sest ta teab, et need on mu lemmikud, kommid, sibulad, Mae sünnipäev, kuhu on ju ka vaja tort, et nagu küünlad ja kõik jutud on ja sealjuures ei isuta. Ei isuta ta niimoodi ei, ja see ongi vist sellepärast, et ma söön nagunii õigeid asju, et siis nagu ja nii, kui läheb, kõht tühjaks, kui mul on vahe palava ära jäänud, siis ma tunnen, kus ma lähen kurjaks ja kuidas ma tahaks nagu kõik asjad ära süüa, mis seal nagu lahtises letis või nagu, mis mul köögis nagu laiali on nagu andke siia sissetoomise karp Mullen Tohviga karp ja siis, kui ma sain sellelt ohvrilt karbiga ära, siis mul on niimoodi, siis ma näen välja nagu pubekas, sest nagu punnid ka, aga see on mingisuguse aastatega on tulnud või ajaga tuleb ikkagi mingi enesedistsipliin. Nojah, sa nagu mul on, ütleme tegelikult on see päris uus asi. Tead, mis veel aastatega tuleb lisaks enesedistsipliinile, mis puudutab toitu, aeglasem seedimine. Ära ütle, et tahad, ma räägin sinuga. Ütleme nõnda. Ta sai ka üle pika aja yle restos käidud. Ühtlasi. No nüüd võib korraks minna, mina sõidan ka Tartusse, vaatame, tahan teiega nagu välja minna nagu lipsu lüüa ja minna nagu panna kontsaklõpsud jalga. Ja oma hea seljaga ja tahaks minna niimoodi. Ta on küll see on üks asi nagu, mis on nagu et tahaks nagu konkreetselt lilleri ja tahaks minna niimoodi, et tantsid seda õhtu minema. Minule lausa meeldiks selline õhtu, et sul on kõik välja müüdud ja nii ja mina võtan oma Prada koti ja mul on isegi täna kaasas raada kott, on ta seal senda? Oota, fotograafid. Võtan oma Prada kotikese, panen Laputa nyd jalga. Raada. Tik, tik, tik, tik, mis järgmise käin lihtsalt, need on lihtsalt mingid siuksed, lollid asjad, mis on mul 20 aastasest saadik olnud nagu peaasi, et see on niisugune nagu Devolvuess pada on ja saatanad siis Labotaanidest rääkis, mulle ongi see saatan punane. Kuna nad Holden just ja seal on mingi kiiks, on need asjad olemas? See on ka nagu täiskasvanud, kus see märk, et sa oled nagu mul on ja korralik käekott? Tead mulle hullult meeldib see üks üks diktor, vot ma nüüd ikkagi juhul kus on üks mees, ütleb, et, et kõik, et täiskasvanuks saamine, see on kõik on väga lahe ja, ja samas nagu lapsemeelsus ja see on kõik väga lahe, aga ainuke probleem on see, et ma nüüd täiskasvanuna mul on nagu ligipääs täiskasvanurahale ja ma saan ise otsustada, mida ma sellega teen ja see ei lõpe alati hästi. Eestis noh, sealt tulevad nagu selles suhtes, et siis kui sa pead lapsena, siis sa teedki mingisuguseid, noh, suva ostja, mingeid asju. Neid suvaste, sinu kallim teeb need ostud sinu eest. Pilti ja pindne insena on slaidi, kodus on linadel kindlasti eile õhtul surfanud. Ühel järjekordsel juhtunud endale hästi palju sädelevaid jalanõusid. Ei Kristjan, lihtsalt vale kaardi sinna registreerinud maleva Mattiase kaart registreeritud tuluke hakkas, ei anta säilida? Ei no aga samas ikkagi testinist saeld ütles kunagi LT testilist haiglates kunagi ma olen Independent Women ja ma olen selle peale jäänud, kui ma olen ise, siis on asja, mul ei ole oma mehe kaarti vaja. Ma tean, mina olen ka iseseisev naine, mulle meeldib murraa mulle mehelt ära. Las ta teeb mulle ilusaid kingitusi ja kuna vene naised peavad nii hästi, kui ta meestelt raha ära siis kuulamegisse repro diapeeria Buttava. Kõik naised, kes on iseseisvad, tõstke oma käed õhku Viru Viru. Ja ongi nii, et, et täiskasvanud naine saab aru, et tal ei ole kedagi kõrvale või ta saab ise hakkama, aga üks osa suureks kasvamise juures ongi tõesti see, et sa suudad iseendaga ka ära majandada. Ja ta mida, mida. No ma olen siin tuli no kristjan, läks pirn põlema ja. Üks hetk. Ma arvan, et see oli üks esimesi hetki, kus ma tundsin, et ma olen nüüd vist täiskasvanud inimene, et võtan need, millest ma ennem rääkisin, need on nagu varem niimoodi läbi või noh, et need tunded ja asjad on varem läbi käinud, lihtsalt see oli tol nädalal lihtsalt oli kolm sellist asja, millegipärast tekitasid selle hästi suur impulsi. Nüüd ma vist jah, et täiskasvanu, aga esimest korda. Mul on vedanud selles suhtes. Ja ma olen väga tänulik oma vanematele selle eest, et ikkagi ütleme, kui ma Tallinnas ja pesast ära tulin, siis nad ikkagi nagu aitasid väga palju kaasa, et, et nad, nad võimaldasid mulle seda, et ma sain oma jalgealuse leida ja nad olid ikka ühes, ühest küljest on ju karguks, aga teisest küljest. Ma sain niimoodi mõnusalt omas tempos, on ju, sain ennast sisse seada ja kui mul oli midagi vajaka, siis nad ikkagi nagu noh, nad nad andsid, onju. Ja esimest korda see tunne, kui ma sain aru, et ma pole nüüd mitu kuud enam ei nagu ma olen üüriga ise hakkama saanud. Mul pole öelnud seda, et ma lähen poodi ja mul on probleem, et oi, et äkki ma pean üleka nagu paluma, et ma olen saanud mitu kuud juba ise hakkama, et nüüd ma olen tõesti täiskasvanud ja see oli nii hea tunne, sest ühest küljest on väga hea tunne see, et sa tead, et sul on see noh, nii-öelda päästevõrk. Aga teisest küljest on nagu nii hea tunne, et mul on hea meel, et tundub praegu, et ma mul ei ole seda nagu otseselt vaja, et ma saan ise hakkama ja ma ei ole enam kellegi teise õlal ka. Ja see oli nagu niisugune esimene seene. Ma saan aru, millest sa räägid. Ma mõtlen praegu enda peale tagasi, siis mul võttis vanematel ikkagi aega, mitte mitte, et oleks nüüd nii tohutult rahaliselt toetan, ma käisin ka tööl, aga ma ei osanud kunagi rahaga õigesti ümber käia ja ma pillasin selle nagu näiteks võtsin õppelaenu. Ja ma ei mäletagi, mis summa see oli. No ühesõnaga maksimaalse raudselt võtsin. No nüüdseks on juba ammu kõik maksud ja nii ja naa aga selle asemel, et sellega midagi nagu tark ka teha, siis ma lihtsalt laristasin selle reaalselt mingi kahe kuuga ära või et ma olen nagu mingi Megalaristaja, et, et nagu ja, ja, ja ikkagi noh, minul läks ka selles mõttes hästi, et kui nüüd siis saab sellest juba 11 aastat tagasi, kui ma olin 20 ja et vanematel tekkis võimalus siis olivate masu lõpp. Osta kaks korterit, mis olid noh, vajasid kapitaalremontinud, olid ikkagi täiesti pommiplahvatus on ja ja ma mäletan, ma sain, ma ei tahtnud seda korterit, mõtlesin, ma ei taha seda, et nagu aa, see näeb nii õudne välja, et kes see peab küll loll olema, kes selle korteri ära osta. Aga kuna ei saanud nagu noh, mingi piirang oli peal, mis patsient oli ees, eelarve oli ees, siis pidi nagu selle võtma ja hinnad hakkasid juba tõusma. Ta on, kui ma istusin seal see, kui valda oli käes, lõhkusin neid seinu, hakkasime siis ju ise remonti tegema, raha ei olnud siin pilla-palla priisata. Ja ma mäletan, ma ei saanud üldse aru, ma absoluutselt ei hinnanud seda, kui suur asi on see, et, et, et mul on nagu osteti tegelikult see pind ja kuigi ma teadsin, et ma pean mitu aastat elama niisugune pool remonditud ja pool tegemata nagu kohas, sest et raha lihtsalt polnud või, või siis lihtsalt mina tuiskasin oma raha lihtsalt laiali valedesse kohtadesse. Aga täna ma olen jumala tänulik ja alles mingi mõned aastad tagasi ma hakkasin sellest arusaama ja mu vanematel oli ikka tükk tegu mulle nagu selgeks teha või et ma üldse aru saaks, et tegelikult, kui suur asi see on ja ma olin nagu vihane ja pahur, miks mina ei või elada mingis noh, kõik sõbrad elasid üürikorterites mingites bändides elasin no elasigi sõna otseses mõttes paar aastat Telliskivihunniku otsas. Et mingi üks tuba tehti ära rutama, ütlesin siis ma mäletan, meil oli veel sõpradega pidu oligi äkki seal erinevad Eesti praegused kuumad artistid kõikjalt koos ja me istusime prügikottide otsas? See oli täiesti, see oli nagu täiesti ma tagantjärgi mõtlen, oo mai ka nagu, või siis seal oli sihuke gaasipliit köögis oligi, et me ei saanud nagu kõiki asju korraga remontida, mitu aastat võttis see protsess aega? Niuke, et see oli aastast 1950 või mina ei tea, millal see kõige esimene gaasipliit tuli? Sealpool ei ole ka kõige-kõige esimene, seal polnud gaasi laiali jaotad, kas kaaslane oli üks? Ülesse elav tuli A B AB, aga, aga nüüd ma alles saan aru, et mingid asjad ja see on ka nagu protsess, et see hindama õppimine ja esimene kord, kui muidu, kui ma kolisin Tallinnasse, siis me elasime õega koos õe siis sõbrannadega tema sõbrannadega. Ja see hetk, kui mu õde siis hakkas oma korteris elama koos oma tolleaegse elukaaslasega ja siis noh, et mida sa siin magad siin kummimadratsi peale. Tõmba nüüd oma korterisse, ei tahtnud seal remontimata ja siis ma nutsin ikka mitu päeva, mitu nädalat. Vaata, see esimene tunne, et õde oli ju terve elu minuga olnud ja siis ma olen niisugune et ma olen üksi omaette, ma nii kartsin seda, aga see kõik tagantjärgi. Ma arvan, et see on nagu lahe, et see, et just see nagu see lahtilõikamine sellest nagu ka üksi hakkama saama. Et, et see, et ma ei tahtnud kuidagi, ma üldse ei tahtnud suureks kasvada ja üldse ei tahtnud vastutust võtta. Ta ja ma olin ülivastutustundetu, kõik, mis puudutas mingeid arvete maksmist õigel ajal. Noh, see oli täiesti, ma ei saanud üldse aru, nagu ma ei saanud absoluutselt aru, mida, milleks, kus on vaja. Nojah, sellepärast et sa oled harjunud, et kõik tehakse ette-taha ära ja siis on mugav, miks ma peaks, nagu ta ei olnud ette taha, tehakse ära lihtsalt mul puudus mul puudus oskus ja arusaamine, miks ma pean neid asju õigel Kuubal tegema, unustasin ära mõne niimoodi või? Kolm aastat ei olnud üldse, ma isegi ei teadnud, et ma pean Eesti gaasile midagi maksma, sele Depmaste kasuta, sa saad sa aru? Age, sest nojah, sest kui sa tuled vanematega elad, noh, see on ju kaasmakstud, elekter on ju ka makstud ju see mõte. Ja see on ka üks osa täiskasvanuks saamisel, kus sa järsku on ja siis lahkud pesast, saad aru? Ootamises mis arr ja kas kõik need asjad, mida liha, kas me nagu lihtsalt lihtsalt on olemas. Ei, kallikene, köik on makstud, et see on nagu tegelikult selline noh, ütleme noh, tegelikult sa saad sellest natukene varem teada, onju, aga lihtsalt kui sa nagu päriselt kätte jõuab, et nagu sa ise hoiad neid arveid käes ja need need alates telekast igast kanalist, kuni ma ei tea mille iganes. Et see kõik on nagu see on päris suur selline koormus päris suur laks, et ja siis nagu aru saada ja lõpuks ongi see jalgade alla saamine see arusaamine, et okei, nüüd on see, et nagu ma, ma ei saa enam nende kahe inimese õlgadel nende kahe inimese rahakoti peal ja nõnda, et nemad peavad kogu aeg helistama. Kas sa nüüd tegid selle ära, kas sul on see, et võiks olla nõnda, et kui ma vanematega räägin, siis ma ise teen nagu jutuotsa lahti, et kuule, Easin noh, need asjad, ja noh, ma hakkasin just need arvudele ja umbes nagu see ja selles korteris ma mõtlesin täiesti see kõik see, mis ma räägiksin, ma ei suutnud, kui siduda mõist lääne Lõpetuseks öelda seda, Ma praegu mõtlen, kui kohutav inimene ma olin, mul ma vist kaks aastat ei maksnud isegi oma kommunaali ja siis lõpuks läks mu vanematele kõne, et kuulge, mis toimub seal mingi hiigelsuur summa, mingi see oli, kas see oli krooniaega krooniaja lõpp siis äkki või kas see oli nii suur summa, mis mu vanemad olid? Oota, ja ma julgenud neile öelda ka maksma. No issand, kui õudne. Ma olen õudne inimene olnud. Praegu vot sellepärast ma ütlen. Ja vaata jälle sama. Omas seeslasin praegu tud ja ütles, et ma olin õudne inimene, tähendab seda, et sa, et kas sa oled saanud, saad aru, sellest, mõtle, kui sa saaks siiamaani aru, et noh, oli niimoodi, mis seal ikka on ju, sa oled kasvanud täiskasvanud aga korteri osas ma tahtsin selle peale tulla nii-öelda mulle täpselt samamoodi. Ma mäletan, kui ma vaatasin üürikorterid Tallinnasse ja otse loomulikult sina, sa ei vaatagi umbes seda hinda, vaid sa vaatad, issand, see on nii lahe. Sen heas rajoonis, issand kui kihvt ja siis sa oled pettunud, kui nagu vaadatakse, oleks nagu noh, Meil on, eelarve ei saa nagu igat asja ka võtta ei lähe. Ja siis lõpuks ongi ja nagu suur laine see, et peab nullist praegu noh, me oleme hakanud ka vaatama seda, et tegelikult võiks nagu omada kinnisvara ja korterit ja ise ja ausalt öeldes ma nagu elevusega pigem vaatangi seda, mida peab ise hakkama nagu tegema, et see tundub nagu ja see pikem projekt, seal võib minna puuks võib-olla isegi kallimaks, aga lõpuks ikkagi oma käe järgi ärategemine ja see, et sul on nagu nii palju enda, seda niikuinii lõpuks, kui sa võtad mingi valmis tehtud, poksis, hakkad niikuinii seda muutma, aga kus sa saad nagu nullist alates seda, nõnda et ma tahan, et siin oleks lava, seda teed selle lava ja ongi lava ja oledki täiskasvanud inimene, kellel on lava kodus. Sa oled artist, nüüd on vaja nägu ja on Lacta on. Ma kutsun 10 sõpra külla kontserti ja ongi kaine üheksa ja ma ehitan veel endale igalühel oma kasti, kus nad istuvad ja kõik on normide piires. Et nagu see ongi, nagu see elevus ise oma käega tegemine ja see, et see protsess võtab aega ja natukene filmi montaaž, kus on kõik värvivad hästi lõbusalt seina ja siis tuleb see värvisõda, et kus sa pintsliga peale, et selline, et kogu see nagu mingis mõttes hästi täiskasvanu, teisest küljest mingisugune fantaasiamaailm kolmandast eladki mingisuguses filmis. Aga nagu seal romantika kõige selle juures muidugi see on raske ja eks reaalsus nagu lööb ikka lõpuks haamriga pähe ja tegelikult on hullult raske elada seal prügikastide ja mingi värvipottide otsas, mitte ainult see sul on, sul on mingi väga Hollywood filmi. Remont, ja see, kuidas mina ikka mitu aastat elasin, mul oli ikka niisugune vannituba, et seal oli nagu üks sõber, see, kes seal on nagu pomm siin plahvatanud. No see, see on see reaalsus, mida ma endale kogu selle Hollywoodi unistuse juures ütlen. Mul ei olnud siis matud. Ja kui sa oled tüdrukuna üksinda ja ma ei ole. Aga ütle mulle üks film, kus on aga üks, üks film, kus on montaaž, kus tegelikult on päris lahedad montaaž ja kus on nagu tüdruk üksinda, aga dekoli teda omaenda elu. Et seda ei tasu tegelikult karta ja üleüldse tegelikult noorel inimesel oma elu alustada hästi keeruline. Et, et, et noh, näiteks ütleme, kui sa tahad pangast laenu võtta, et ma ei, meil ei ole, istu inimesel 100 tonni või 200000 lihtsalt pangakonto peal, eriti noortel, kes on järjest näiteks alles tööle läinud. See võtab hullult aega, sissemaksu raha on ja 20 prossanya. Et, et see nii pikk protsess ja see, et, et selles mõttes on hästi huvitav näiteks noh, mul on hea Sakarthelov Gruusia, kusjuures gruusia grusiinid nimetavad ennast Sakarthelaks nendele Sakarseilonzacarfelo, nagu Eesti on Eesti, Sakari Gruusia tegelikult ja panimaju ja Gruusia on siis Gruusia vale nimetus Vene ajast jäänud, tegelikult nad tahavad, et nad oleks hakartfelo Sakartfellos. Elo kart, Felo sageli tšello ja, ja nendele on küll niimoodi, et näiteks on perekond, siis näiteks ongi see, kes on kõige noorem, kuni kas see oli kuni 30 eluaastani, tema peab nagu toetama kogu aeg tervet oma suguvõsa oma onu pulmi näiteks oma mingite tädi, laste pinguid välismaal ükskõik kellel mida vaja on, ei ole niimoodi, et see on sinu enda asi, vaid see on täiesti element tarne, et terve suguvõsa aitab ja maksab kellelgi kõiki asju kinni, see tavaliselt see, kes on kõige noorem, kõige edukam ja et siis nagu alati nagu aidatakse ja raha ei teenita kunagi mitte ainult endale vaid tervele perekonnale. Ja ma olen ka proovinud niimoodi nagu vaadata, seal on nagu mingisugust teist motivatsiooni ka, muidu muutud natuke võib-olla nagu mugavaks ka, et võib-olla endal polegi nii palju vaja. Aga siis, kui tekib see hange, vaata, vanematel, kui sa saad lapse, siis sul on kogu aeg kuklas, istub see nagu pinge ja mul on lapsed, mul on vastu. Mul on vastutus, mul on vastutusalad, võib-olla kohusetundlikum oledki võib-olla tublim, võib-olla leiadki rohkem variante, kuidas rohkem raha teenida näiteks. Ja siis, kui sa tead, et tahaks, noh, mina näiteks mõtlen Adaks ema toetada, tahaks mingi õde toetada, tahaksid see, et siis kuidagi, kuna mul lapsi veel pole, on ju. Et siis kuidagi ma sain aru ka, et et ma tundsin, et ma olen ka nagu täiskasvanumaks saanud, et ma tahan, et mu perel läheks ka paremini üleüldiselt nagu mõnusamalt ja paremini. Et kui sa ei mõtle ainult iseenda peale enam, mina, mina nagu need kahe-kolmesajad on, ei näe, et see natukene laiemalt vaatad, et, et see, mida ma teen, et see teeniks ka nagu tervet mu perekonda. Et Eestis ei ole üldse nii, see ei ole üldse nii, Eestis on kõik lendu kodust välja. No mitte kõik, ma nüüd liialdan, igal pool on ju, on ühtepidi ja ja need näiteks ülitihti on nagu selliseid olukordi, et kui on võimeka finantsiliselt võimekamad vanemad ja nad luba või noh, näiteks ostavadki tütrega kortereid, mingid asjad, autod siis nad niimoodi kontrollivad kõike, lendavad suvalisel ajal sulle koju, siis näiteks ei anna sulle taskuraha, kontrollivad igat su kaardi väljamaksed, et, et nagu et nagu, kuidas siis see noor inimene kui ma üldse rahaga toime tulema, no ma ei tea, no vot, see ongi, eks igal olukorral on head, on igal olukorral, on vead, eks ole, ja igas olukorras saksa moodi seal perekonnas võib-olla vaatas, ütles, et noh, et tekib rohkem vastutus terve perekonna ees samamoodi okei, seal kultuuriliselt sees. Aga kui me hakkaks, nagu praegu on, ütleme, et üks perekond otsustas, teeme samamoodi, siis väga kiirelt võib leiduda see, et kuna see pole nii-öelda kultuuri, siis seal on keegi ikka, kes on see teistpidi. Las teised teevad, nad annavad mulle raha, ma ei pea midagi vaeva nägema. Mina arvan, et kasvamise juures oli igasuguseid igasuguseid lendab, võtame väikse pausi, mul on tunne, et me peame seda korrata, hakkab tulema, aga see ei ole veel õige aeg suremiseks. Lahv Billie Alice parem laulab nõuthantide aeg. Sellisi Emiliin, Nikola ja tema lugu uscana laavid ju. Meil on siin selline mõnus teema täiskasvanuks saamine. Mis siis noh, paratamatult tuleb nii ühte kui ka teist, ehk siis ühte ma mõtlen. Meil on natukene nooruspõlve lugusid natukene Marans. Aga selles suhtes on küll, et kogu selle täiskasvanutunde juures ikka ei ole nagu sedasama tunnet, no ma arvan, et ilmselt ikkagi sellepärast tõesti sa vaatad, me olime üheksa kanti, kui meie vanemad olid siis meievanused praegu ja lihtsalt see ütleme peremudel juba nõudis nendelt seda, et olid natuke teistsugused asjad, teistsugused suhtumised ja ettevõtmised ja kõik selline. Et siis noh, ongi elu on teistmoodi ja tänu sellele, et nagunii-öelda, täiskasvanud inimene meil meil ees on nagu kogu aeg selline ideaal, mis on nagu vananeb koos meiega, ehk siis ma ei saa kunagi seda päris kätte, mis ma arvan, et ma peaks olema mingis vanuses, sest ma jään kogu aeg nagu nooremaks nii-öelda. Oot, praegu tahtsingi küsida, meil on Eestis amet, ametlikult saad 18, siis oled täiskasvanu, muuseas, on see 20, eks ole, täiskasvanu, kas sa mäletad nende 18 aasta sünnipäeva? Mäletan, mul oli hullult lahe sinagi, meil oli selle nimi oli kolmik 18 tsüklon leiti ja me tegime niimoodi, mina minu, eks ja minu üks üks parim sõbranna kellega me oleme ühel päeval sündinud, kusjuures meil on mõlemal oli teisel on siiamaani on teisel oktoobril sünnipäev ja siis minu eksil oli täpselt nädal aega varem ja siis me mõtlesime ja kõik seal 18, samal ajal et teeme koos ja siis meil oli mändjalametsa kämpades oli siis suur pidu, kus me kõik meil üldiselt sama nagu seltskond kõigil sõpradel, aga meil oli sihuke suur majapidu ja niimoodi et stiiliks oli siis kas disko või vanakooli hiphop ja siis kõik olid, ma mäletan nii kohutav välja, mingi imelik, tugevam, mul oli ka tukkuma, 18. Tuhk oli mäestik ja mu tukk hoidis nagu tühja. Et ta ei olnud nagu selline ühtne kardin, vaid tali nagu ribikardinad. Paar tükki vahelt. Hõre rida, käikudel nagu ainult ainult kui ta normaalne millelegi oli mingi kaks sekundit peale seda, kui ma olin kammiga nii noor, vaatas rasu ärritis oli nii suur, siis tõmbas. No ja no kogu aeg oli katkine reha. Pilte ja ma tegin endale kohutava meigiga, sellepärast et sellel ajal ma leian juba tantsija ja me käisime võistlustel, on Me tegime iseendale meiki, aga no ma ei oskand ju teha. Ja siis just naersin üks päev, et miks me tegime seda kõige ohtlikumad silmameigivärvid. Eriti veel oskamatule meigitegijale on valge ja must ja me panime laval kogu aeg valget ja musta enne kohut, silmad, mis sealt tulid välja. Esiteks silmaalune lõppes umbes keset peske ennast laua alla, sa loed. Ja, ja seal lao peale, seal oli lihtsalt nõnda et no põhimõtteliselt kui oli see pann, millel on seal valgemustes põhimõtteliselt seal lataka, niimoodi keset laugu ja siis oligi kõik nagu mingid hajutad. Ta vist või midagi sellist. Ei tulnud kõne allagi. Oligi pandakarud ja sa lihtsalt aa kõik need pildid nagu nooruspõlvest, kus meik on peale täielik, aga sünnida muugiosmovitšos sellest räägiti, et kui üks kõige parem ja kõige ägedamaid sünnipäeva pidusid nagu tõesti kõik oli tore, seal ütleski väga palju lõbusaid seiku selles mõttes, et mis võib olla raadioid otseselt nagu ei kannata. Aga väga, väga, väga väga lõbus oli ja, ja selles suhtes oli nagu hullult hullult toredasti tuli minuga 15 aastat, sünnipäev oli niimoodi, et siis oli täpselt esimene hooaeg, Eesti otsib superstaarisaade. Ja siis eelmisel päeval, 10. juunil oli täpselt pärnus, siis Endla teatris oli finaal ja mina läksin ka loomulikult sinna peole kohale, Pärnusse ja, ja mul oli siis esimene ametlik peigmees, sellel algade kuskil allkiri nagu mul oli nagu esimest korda oli niimoodi, et et nagu, kas oleksid minu pruut. Et ennem oli ja mis need, mis mul ikkagi hauge ja ma mõtlesin, et enne olid mitteametlikud olnudki kurameerinud? Ei no selles mõttes jah, et oli küll esimene armastus ja nii, aga see jäi vastuarmastuseta. Oo aga ta oli nagu selline nagunii on ju. Ja siis meil oli see pidu, aga, aga noh, kuna mina alkoholiga nagu ei olnud varasemalt nagu sõprussuhteid nooruspõlves ikkagi nagu sa ei saa aru, ma ei saanud aru mis täpselt, et nagu nagu, et läbisegi juua ei ole, esiteks okei, onju ja tundus, et kõik need sotid võiksid alla minna ja siis juhtuski niimoodi, et kuna finaal salvestus seal Pärnus, siis mingist hetkest on nägemist ei mäletagi. Mäletan, kuidas ma järgmine päev üles ärkasin ja olin juba Valgas. A. Kuna all oli mu sünnipäevatort, ma olin oma peigmehega peigmees oli mulle järgi tulnud sinna ühesõnaga siis mu sealt ära viinud ja siis viinud sinna koju ja siis ma pidin minema koju, aga kuna ma täiega kartsin, et mul vanemad saavad aru, et mul hull pohmakas on ja mulle sünnipäevapidu Kaavel Havai stiilis, kusjuures mul oli kollane kleit, vanaema õmmeldud jumala lahe, mul oli vaata see hula-hula või nagu see vaata kaelas ja mul oli ka tuk, aga minu tukk oli ilusti. Mul oli nagu ja mul oli siukest alguta mulle nina alla, mainin siis helepruuni peaga Mayon, blond, ma olin pruuni peaga, Smid, need lahedad tsükloreiben stiilis nagu mingit päiksekad, onju. Ja ma läksin koju ja siis mul oli ema, oli seal isa tuli ka mingi hetk tädi oli ja siis ma püüdsin täiega varjata, aga mul oli nii halb olla ja siis nad tõimuna hapukurki nagu ema ja tädi nagu toad, okei, okei, et äkki midagi saab üle ja siis ma käisin seal aia puukuuri taga. Kui oli siis nagu, kes siis järgmisel päeval nii, ühesõnaga, see oli nii kohutav, mul oli nii halb olla. Aga mu pidu oli, oli nagu järgmisel päeval ja see oli nii tore. Mäletan mulle, mulle kingiti esimest korda parfüümi, päris parfüüm, see Joarma ei, see oli Hugo bossi tyypuleed, mäletan seda nii hästi. Ja see lõhnali, kuna mulle meeldisid, siis ainult ainult värske lõhn oli nagunii nii eriline ja nii nagu nagunii naiselik, ma mäletan, ma mõtlesin, issand, kui paha lõhn. Aga ma arvan, et sellega saab vist ainult teatris käia, aga see oli tegelikult aeg lõket ja sellega ma küll kuskile mujale kiinduda kellelegi kõrval, aga ta oli nii hea lõhn ja nüüd ma saan aru. Mulle meeldib see lõhnaga, vaata siis maitsemehel polnud veel seal ja ja siis oligi nagu, et mul oligi siis nagu ametlik esimene peigmees oligi, ma ei mäleta, kas ma olin kaks aastat tekki koos või midagi sellist. Ja, ja siis ma tulingi kolisingi Tallinnasse Niyana janu. Et olingi kahe sain just 18 oli nii. Lihtsalt ma mõtlen, et, et, et ma loodan, et mitte keegi ei mäleta mind sellelt peolt sellelt Eesti otsib superstaari finaalpeolt või sellel salvestusel olnud, et ma ei kujuta ette, mida ma kellele võisin öelda, ma mäletan. Mulle õudselt meeldis Heidy Purga, kuna ta oli meil siis kohtunik ja ta oli nii ilus. Ilm on nii hull naine ja maani terve, tervitame Purgad. Ja, ja ma loodan nii väga, mul on mingi hetk, kus ma nagu mäletan vaimusilmas, et ma midagi läksin talle rääkima jumala eest, et ma läinud mingi Heidy Purga juurde mingi siis sa oled nii lahe heli nüüd kuuleb seda. Ma arvan, ma loodan, et ta kirjutab ketti on põhjus, miks ma ei ole sinuga mitte kunagi suhelda. Vabandust, issand küll, kuri aga Heidy Purga nii soliidne ja niiviisi ja ma arvan, et ta ei meeldi siin, ma arvan. No see oli sealsamas, ma ütlesin selle nagu need madalal madalal. Madalad need viljad, madalad viljad, jah. No ma loodan, et Heidi annab sulle andeks, kui isaga talle peale lendasid purjuspeaga ja lihtsalt, et aga edaspidi on minu peod olnud veel raiumata ossa kusjuures pidudest rääkisid ja sünnipäevapidudest rääkides tuleb mul meelde seik. Sõnni Dave kunagi oli selline koht nagu klass, mäletad ja no ja mina, ma ei mäleta, kas kahju, et seda ei ole enam, on küll, kahju, see oli nii tore, eriti muusikutele meeldis seal hängida, see oli väga, tähendab ma tahtsin eesti keeles, et nagu ütlesin, hängima vaata, et kaheldakse eesti chill. Ja et meil eestikeelne. Ühesõnaga siis käisite koos aega veetmas. Klass minu sünnipäev ja ma ei mäleta, palju ma sain, aga ma arvan, 20 kui on midagi sellist. Ja siis kõik läks plaanipäraselt, mul oli kannude viisi, oli mingit jooki seal ja, ja ikkagi nagu selline viisakas viin energiajoogiga raudselt ei olnud mingi kannu Mohito või ma ei tea, mingi sihuke, mida nad tegid suures kannus ja siis neid laksisin sisse ja ja, ja siis mingi hetk tuli, minu kursakaaslane. Vilma. Ta on hästi mulle tagamaks õelnud, peaks täpsustama, tervitanud ja siis ühesõnaga, ja tema tuli jõudis võIts hiljem kuule kilosotid. Ja siis mul ei olnud veel tarkust selle tekiila koha pealt ei selles mõttes, et noh, iga tekila ei ole tekile. Teiseks, kui sa oled enne õlu õllepõhja alla õllepõhja ja mingi kokteile, mingeid asju, mida ei ole väga hea mõte. Ühesõnaga tegin selle tekiila shoti, vaatasin talle otsa. Siis pöörasin otsa ringi, läksin vetsu, tegelesin olukorraga, olukord oli siis tekiila täpselt seal, kus ta sisse läks, tuli töölt välja tagasi, on ju. Ja siis ma läksin ülesse ja ma tundsin, et noh, et tekiila ütleme nõnda, et füüsiliselt lahkus, vaimselt jäi nagu kehasse ja mul siuke karussell käis. Vaata, ma rääkisin sõbraga juttu ja tahaks sest ära minema. Ja no niimoodi proovid nagu millestki kinni nagu võtta, aga sa saad aru, et noh, maailm seisab paigal, mina ja mina seisan ka paigal, aga kõik siin sees keerleb. Ja siis Kristel oli hästi tark tüdruk, läks selle allkorrusel Petsudeni, ma läksin alla vetsu. Mul ei olnud süda paha enam. Siis sellega ma olin juba eelnevalt tegelenud, läksin alla vetsu, panin selle konku kabiinikese seal lõigatud truumitmelaton, panin selle ukse kinni, vaatasin kella, kell oli mingisugune kaks äkki. Ja mõtlesin nii. 45 minutit, panin endale 45 minuti pärast äratuse ja siis panin, tegin endale sealt põranda puhtaks ja siis niimoodi kükitades magasin 45 minutit, kuni mul äratus. Magasin vaks. Äratus. Käis ma ärkasin üles, kell oli siis noh, midagi sihuke, kolm kolme-duuri läksin ülesse, vaatasin nagu jube tühjaks on kõik kohad jäänud, aga inimesi veel oli ja siis vaatasin, et seal, kus minu nagu inimesed olid, oli paar tükki oli veel alles ja siis ma nagu jõudsin kohale, palju käin. Sellepärast me arvasime, et sa läksid ka koju käima, magasime. Kõik läksid koju ja ma läksin ka koju uuesti magama. Nii tark, et ei läinud sinna mingi laua peale kuskile magama, et mingi okei, kain, ma teen väikse pausi. Ma teen väikse uinaku ja, ja mul on jumala muidugi tip-top ja sellepärast, et ja ma veel tegelikult imestan, main tegelikult täiesti täis, aga ma mäletan, et ma mõtlesin, et ma pean nagu silm vajub kinni, ma ei taha koju minnes mul sünnipäev on, aga et ma ei saa lihtsalt magama jääda, et ma pean nagu, minge ära matusetekitama endale, et noh, et muidu on see, et ma ärkan üles selle peale, et koristaja on mingi, vabandage neiu, aga lahkuge. Et ma seda ka ei tahtnud ja siis tegin seda endast. Kas sul on vaja ühte laksu, ma arvan, meil kõigil on siia laupäeva hommikusse vajadustest serotoniini laksu Genka kohver, Taukar. Autode jaoks null kaks null. Teater on lõppenud, loetud kohe Luhke plaks mull enam. Ei, lõppegi, kuhu te need kõrged madalad laubatusele koodi ka miinus 20 kõik kaubatsirkusest loomatud kanni nüüd ripu mees trapetsikaabel juurde paar fänni ris kirjakumasteropabetsiga jälle luksuspäev on ka loetud jooksatus lumelõpuni, seda, et need relvad on uimul ja kõik need on aetud. Me teame ju täpselt, kus koerad on maetud. Kaks null kaks null ära usu tõde, mis pildid on tegelikult üürituba suletud suuga hõregis fronti ja allpool on veel paar loodimista keera ümber korra, las ma vaatan oma Stroomi rand, lite vurg laada ja valesti ja kalja kuutid. Pesalt Claythoryumaid murel, toonikusti algal alles ei palka. Null kui Baraka uskiloni ka pargi ja miinus 20 lell talu partia rahast on juttu siis nagu soos konto seis tegelikult on. Kurb, aga helgib. Tegelikult ta ju pole trelli toita totaiivsele konna akvaarium mööda ekraane vill, lina tüvi piltidelt sädeleb imaginaariuma raamide taga on eluni. Naiste saun. Eile kõlas minu looga tees tuuris töösse minna, nagu minul on väga tore. Ansambel loodetavasti jõudsite. Kas oli kaks suve tagasi, tõenäoliselt süsteemne suvi, ei toimunud mitte midagi, oli neid ka, sai kuulda siinsamas Tallinna pinnal. Mõnus, väga mõnus kontsert. Meie räägime ka täiskasvanuks saamisest. Mis sellega kaasneb, millal me saime aru, et vest on tegemist täiskasvanud inimestega? On vaja hakata vastutada, on vaja hakata elama oma elu ja siin kohati keeriv. Aga üks kõige šokeerivaid asju, mis korraga siin läbi ka käis, on muutused tehas. Üks asi on muidugi see, mis ütleme eelmises saates siin oli jutuks, eks ole, noh nii-öelda siis naise naise keha muutused, aga sellised universaalsed muutused, kus sa siis järsku saad aru, et ahah seedimine näiteks siis on ja kuidas ma varem nagu kehasay kõigega hakkama ja nüüd järsku aga, ja seedimine ja ka samas ongi seesama alkoholiga hakkama saamine, kuidas järsku iga järgmine ei meil anda ohi ja siis hakkad neid valemeid panema. Okei, nii, jõin õlut siis seeneveini. Okei oleks pidanud, järgmine kord joon ainult õlut. Hommik Paha okei, äkki siis ikkagi veinipeoks ainult? Ikka paha siis lõpuks saad aru, et ikka kõige parem on, kui üldse mitte midagi ju. Kusjuures, ja ma olen nüüd mul on nüüd jaanuaris sinna joonud on ju? Tead, mul tekkisid pohmakat siis, kui ma sain, sest ma nagu kuidagi sujuvalt olen, sõin ka suhkrut nagu vähem magusat veidi vähem ja mul olid suhkrupohmakat, ma panin tähele, mis oli üliveider, eriti kui sa oled nagu mingi aeg, ma ei ole nädalavahetusel ei olnud, aga meil mul oli nagu mingit vahet Joosseks mingitki, ütleme mingit asja mulle Napolion ja sellest tuleb, oi, mulle meeldib ka Napoleoni kook ja, ja siis järgmine hommik ärkan üles, mingi peavalu. Ootatud loeme nüüd lepingu. Siin ei ole kuskil kirjas, ma ju ei joonud, millest peavalu i su keha leidis veel variante, et su hommiku nagu tuksi keerata things keha thing, mina, mina ütlen selle peavaluga, mul kohe meenuvad migreenid. Et kui ma olen olnud terve elu selline töönarkomaan, et vähem, aga ma olen sellest varem vist rääkinud ka, et null magamist, lund, mitte midagi muud, kui lased. Siis mingi hetk, kas oligi, äkki siis ma sain 27, näed, oligi, ma polnud enam noor. Kell seitse kukkus kohe kehalik, kuulge kuulge, euroopar, migreenihood ja ma kogu aeg mõtlesin, et seal mingi migreen on mingi liialdus välja mõeldud asi, et võtta sisse üks sibumentiin sisse või midagi, aga migreen oli ja siis mul hakkasid pihta ja see reaalselt kolm päeva kestev täielik tuumakatastroof nagu lihtsalt õuda. Ma arvan, et see oli natuke karma, kaheksa niimoodi jälle tühistasid teiste pealt Nevade, aga, aga tegelikult ma olen aru saanud, et mida aeg edasi läheb. Selles mõttes keha muutub ka, et okei, et gravitatsioon kisub juba midagi halba. Ei tea muidugi, kas mul mitte midagi minu meelest mul ei ole, kortse? Ei olegi. Mul järjekordse Moden, tule lähemale. Ei, sest siin, kui ma nime tekk pingutan või niimoodi nagu need loomulikult liimiga kord, no ütleme noh, nahk on ikkagi nagu selles suhtes rikkuda ja väga ilus. Ja see on see elama tegin teadlikult valiku, kui ma olin 20.-te alguses ja mai päevitanudki üldse või panin kogu aeg, mul oli kas mingi mütsike, ühesõnaga ma ei lasknud näkku üldse päikest. Ma olin muidu mega päevitaja, sest ma juba teadsin ja mõtlesin siis, et kui ma 10 20 30 aasta pärast ma ei taha olla mingi loop vajunud näoga tüdruk. Kusjuures, ja minul ei olnud seda. Ma ei tegelenud kunagi näohooldusega, ma ei, ma ei päevita väga kergelt. Mu vanaema kutsus mind kunagi hane. Aga ta ütles mulle, mu vanaema ütles, ma olen õnnepask. Mina mõtlen, sest ma olin nii valge ja teine asi, mis ta ütles, et ma olen lubjaahju reklaam, nii valge kuld, lubjavabriku reklaamplakati, ma olen kui see ja siis see nagu sellest ja ma ise nägin ka tohutu valge päike üldse hakanud peale ja ma ei näinud nagu punaseks ka lihtsalt hakanudki, kuni mingi hetk hakkas, sest ma nagu šveitsi tulin nagu mingi, aga samas mulle ei meeldinud ka nagu päevitada, aga kui ma pean siin silmas päiksekreemi aitäh ja beebiõli, raudselt ma toiduõli rapsiõliga, olen mina päevitanud kunagi. Ma ma olen ka vist ühe korra seda teinud, sest et nagu noh meeleheide on ju, pean saama pruuniks ja, ja ma arvan, et ilmselt ma ikka noh, see on noh see annab ilmselt tunda mingi hetk, praegu ma veel ei näe seda, sest et mingi hetk ma hakkasin nagu hoolitsema enda eest, aga õnneks ma sain nüüd 31 aastane Tagna sellega chill. Aga tead akne võib-olla sulle hoopis mingisuguse toidu mittetalumine, mitte talutoidutalumatus ja ka see, et su kõhubakterid täna ma pean sellega toime tulla, et ma võtan praegu neid parandajaid ja tegelikult on see ka, ütles mulle Mehlis krik ja tegelikult tuli ka netis väikse sobramise peale, et naistel on see lõbus asi, ma ei tea, kas meestel on kaasa seesama, aga järjest naiste kohta ma küll kuulsin seda umbes seal kolmekümneselt hakkabki su keha jälle mingi muutust ja mingit asja uut värki tootma, ühesõnaga hästi suured muutused ja siis järgmine mingi 45 vist, et ühesõnaga kehal käivad nagu siuksed, suured muutus põhimõtteliselt, kui sa oled nagu suur laev, mis nagu liigub siis järsku nagu need hammasrattad ja teistpidi natukene keerama, ehk siis nagu see võib olla ka sellest, et mul lihtsalt kõik asjad muutuvad sees. Mis sul nagu Ülivahva ülitore asi, millega tegeleda, et just siis kui sa vaatad endale peeglist 30 aastat ma olen sinuga koos olnud ja ma nüüd lõpuks annan sulle andeks kõik need asjad, mis sulle kogu aeg enda juures närvidele käinud. Sa oled ilus, sa oled hea, sa oled väärt selle, et kõik see, Sa oled iluideaal põhimõtteliselt supermodell, sa vallutanud kogu maailma siis su keha ise selle peale füüsiliselt ütleb. Hooldmaybee hoiame õlled, ma näitan, mis ma tegelikult oskan teha. Täiskasvanud Angle türöder paneb nüüd täiega täiega, tõmbame selle. Võib-olla liiga jõuda, et minul on vastupidi, et nüüd ma alles olen oma aknast lahti saanud ja sellega nagu toime tulnud, siis et vaata, nägu on selline asi, mida väga peitesaaki meigialase kiskuda oleks, meil on seal aga aga tsellu, peput saame, need libisevad kuivaks. Me saame ilusasti krabid. No kuidas sul sellega lood on? Tantsu, tantsusukad, tantsud? Tead, mul on niimoodi sous, so ma, ma olen nii näole keskendunud, ma ei ole jõudnud seda tagumikku vaadata, ma ütlen ausalt. Ja mul on tunne, et ma igaks juhuks ei vaata ka. Keskendu probleemile korraga, mina üldse nagu ei pööranud selle peale tähelepanu, minu arust meil ei ole kellelgi tselluliiti perekonnas ega kuskil aga siis ma igaks juhuks hakkasin LPG massaažis käima, mina käin käida ja on ka ja ma olen jumala rahul, sama ma olen väga rahul ja Mamalasse see eluka vastu ja et ta, et aitab, seda istuks ka ennetada ja ta viib need mürkained, mis siia ladestunud rasvasid kehalt ja seda täiega soovitan. Kui sa seda ei usu, siis näiteks mina läksin ühe korra ka, mul oli tohutu peavalu ja läksin RPG-s ja selle lõpuks mul oli päeval, nad aitavad migreenide vastu ka, on ju lümfi lüpsis. On see õigesti? Lümfimassaaž on see põhimõtteliselt lümfi, ma ütlen jälle varsti. Nümfi massaa. Kas sa saad aru? Üks päev just, mu sõber hullult naeris. Ei, ma ütlesin ma praegu enda pääselemmigeni, ütle nüüd õigesti ja mõtlesin ikka valesti, lümfimassaaž LPG-ga on kaselümfimassaaž nii-öelda ja siis sa oled. Mulle väga meeldib see koht, kus ma käin ja meile mingit keha, mäsi, mähised ja mingid asjad ka, ma polnud kuulnudki, et ka võib-olla see on natuke vanusega, mis kaasa tuleb, et kui varem võib-olla ei paneks sellist summat investeeriks näiteks sinna sisse, siis praegu ikkagi investeerid küll ja siis kohe selline mõnus ja kergelt tunne ja kusjuures võtab megalt sentimeetrid alla ja nüüd hakkasin uuesti käia. Ma mõtlesin, et ma peaks kaua ja peab tunnistama, tõesti, elu ei nõua mitte ainult ohvreid, vaid ka rahakohvreid, kopraid, korralikult rahakohvreid tahab ta ja aga see on okei, selles mõttes, et ma mul ei ole kuigi, nagu mul ei olegi olnud kunagi mingit mingi ja ma olen nii kolevi, nõme on ju. Lihtsalt mingi hetk võtsin 10 kilo juurde, siis ma ütlesin, et ma olen paks. Ma ei ole mõelnud praegu. Ma võtsin juurdelisamise nagu su ütleme, ideaalkaalu ja teised ei saa arugi, aga ma ise tean, et kuidas ma tahan, et ma bikiinides või trikoos välja näeksin. Ja siis, kui on olemas mingid sellised asjad, kuna mina trenni teha praegu ei saa, on ju, mul ongi see oma mingeid ravivõimlemise praegu füsioterapeut, mida ma võin teha, ja siis ja siis ongi nagu see lümfimassaaž nagu Maide, hell not, nagu, kui see aitab mind mul nagu kergemalt ja paremini ennast tunda. Sest tegelikult asi pole mitte selles, mis ma panin, tähele mitte. Ma tahaks välja näha täpselt selline nagu siis, kui ma olin mingi 17 18, kus ma olin vapsee mingi Mariaas miinus 18 kilo praegusest. Et nagu ma ei taha välja näha. Aga. Mulle meeldib, et mul on kurvid ja niimoodi aga lihtsalt, et, et mul oleks nagu mõnus olla ja siis kui ma tean, et ma sain õigeid asju näiteks, siis noh, väike LPG sinna ka juurde. Ja siis mul on niisugune jää Sigma pudi ja natuke nagu niisugune, mitte keegi, mitte keegi teine ei saa sellest aru, aga ainult mina saan ja meil saab nii palju sooja ilma käes rannas ju käia, reisida ma ei mäletagi, millal ma Tallinnas rannas käisin, kolm aastat tagasi või? Meil saab ju kõik, piirid on ju lahti praegu ja me saame ranna, saame ainult ja jalad laiali ja nii et nagu pead, nii et nagu meil on seda igal pool näidata. Ja, aga tõepoolest, ma lihtsalt siia lõppu pole midagi paremat, kui olla nagu nii-öelda täiskasvanud naine, kes on just söönud, õigesti maitsvalt teinud mingit trenni, näeb, tunneb oma kehas ennast ilusti ja mitte keegi ei saa talle mitte midagi õelda. Me The kee lähme siis laulu peale võtab muusika olla, kuulame sellist lugu nagu son Chain ja esiteks suurt. Jah, ta ei unusta korraks. Hindab sind, ootab ja loodab. Tundmatu. Lenna õnnega koos Lenna Kuurmann, minu vaieldamatu lemmik, Eesti laul ja ma vihmi teda kuulama jääda. Mõtlen, et on veel eriti vist su südame või mis ta on kandnud bürokad tomaal äraütlev varakas mees peab ütlema meelelile ennaga väga lahe. Septembris me saime mõlemat osa osaleda matis Leima ja Aapo Ilvese tehtud loomingut esitada seto keeles. Ja kusjuures need laulukesed tulevad nüüd ka selgelt välja. Kuidas seto keeles räägiline. Haa, lahe. Aga üldse, miks selline vanemaks saamisega üldse niisugune juurte juurde tagasi tulemine muutub oluliseks ja oled sa, Kristel, nagu mõelnud ka selle peale, et millesse sina usud? Nii millesse mina usun, ma olen väga palju mõelnud selle peale ja samas üldse mitte, kui see on võimalik, kas sa oled ateist või sa usud jumalasse, usute olen nudis, ma olen. Mis ma nüüd ütlen raudselt selle sõna pärast, aknastik. Ma pole kuulnud, see tähendab seda, et ma usun, et midagi on olemas, aga ma ei tea, mis asi see on või nagu, et et midagi kindlasti on. Jah, aga et, et ma ei saa seda kinnitada ega ümber lükata. Mul on, mul on, endal on kuidagi nagu väiksest saadik jäänud nagu selline, ma ei tea, kuidagi nagu selline pilt silme ees või vaimusilmas, et igal inimesel on olemas nagu kuskil saatuseraamat ja siis seal on lüngad sees kogu aeg. Mis on siis nõnda, et sa oled ise nagu mingis mõttes oma saatuse nagu sepp, onju, aga teisest küljest on, enamus on sulle kirjutatud lihtsalt need lüngad, mis seal on, sul on nagu valikvastused nii-öelda, et mis valikuid sa teed ja siis nende tänu nendele valikutele siis need mingid lüngad täituvad, mingid valikvastused tekivad juurde, tekivad uued nagu selles raamatus tegelikult. Ainus asi, mis on kindel, on surm ja ülejäänud asjad on kõik see, mida sa tegelikult just nende samade valikutega saad. Muude kahte asja, mida sa ei saa muuta, on see, kellele kelle perse sünnid ei saa valida oma vanemaid ja sa ei saa muuta seda, et sa sured kunagi nagunii. Jah, kui just ei tule mingisugune üleloomulik jõud, mis annab mulle võimaluse paluda kolm soovi ja üks nendest soovidest on, et ma oleksin sõelaiti, Edward, sellega peale hakkad nagu päri, mina küll ei tahaks, igav, ei tahaks ka. Õudne, kõik, kes su ümber kukuvad ära ja siis nagu oh jess, ma olen vähemalt ikka veel siin ja sa ei saa kunagi kellegagi üdini aus olla, sest esiteks sa pead kogu aletama manustavad esiteks, meeles pidama, kui vana sa oled, siis sa näed, kuidas kõik ümberringi ära kaovad ja lähevad ja sa pead kogu aeg mõtlema endale uue identiteedi ja sa pead kogu aeg hüvasti jätma nagu kogu aeg, sest mingi hetk on sul juba nagu see, ütleme, tuttavate ampluaa on nii lai, et ühest otsast tuleb juurde, aga teisestadest läheb välja kogu aeg, sa oled nagu põhimõtteliselt nagu inimsuhete soolikas inimene. See kõlab nüüd nii ilusasti suheldes rollika käinud ka see, kuidas meil maal verivorsti tehti. Ütlengi. Et ühesõnaga mina nagu jah, tunnen, et on asjad, mida me ei saa muuta, mis on nagu noh, et nii. Sest kuidagi pani mind nagu elu võtma või nagu elusa ellu suhtuma nagu nõnda, et noh, on asju, mida me ei saa muuta ja ju siis pidi nii minema. Vaata, üks oluline osa tegelikult ongi suureks kasvamise juures on ka leina kogene kogemine leina ja kaotusevalu kogemine ja natuke kurvem teemasse praegu võib-olla on, aga kui ma mõtlen, et vaata, kui alguses võetakse lastele ju väiksed loomad merisiga on ja siis ta sureb ära, siis sa nutad teda taga merisiga või kassi või koera, kedagi on ju. Et see on tegelikult nii oluline, nii oluline nagu episood su elus, et sa protsessiks läbi. Ja siis ma mäletan, kogu aeg me käisime või noh, pidid minema sinna sugulastele mingit vanade sugulaste matustel ei saa üldse aru, kes see inimene on, mis ta nokkis tead, kes ta on, aga see lein nagu pole, ei saa aru see nii kaua, kuni selle hetkeni, kui minu mamma ärasaatmine oli ja siis oli tõesti niimoodi. Ma olin nagunii tohutu kurb, et selline ülevoolav kurbus ja siis nad tõesti igatsesin, jäigi noh, ta oli ikka päris eakas 90 k. Nii ma mõtlesin ainult selle peale. Happed, kas me ikka jõudsin talt kõik asjad ära küsida, kas ma ikka küsisin appi, miks ma sellest teemadest ei räägi, miks ma nendest, et see siis ka, et, et elu ei ole mitte kunagi enam endine peale seda, kui sa oled maha matnud oma vanemad või siis oma mingi vanavanemad või ütleme, sõbra, et kui keegi on iseendalt elu võtnud, ma olen ka paaril sellisel matusel käinud. Õnneks pole mul nagu parimad parimad sõbrad olnud, keegi, aga, aga, aga selline hüvasti jätta siis kuidagi leiad endas hoopis uusi külgi ja kuidagi paneb väärtustama neid inimesi, kellega sa praegu igapäevaselt teeksid nagu mõtle, kui teda enam ei ole ja, ja see tegelikult on see, eks, hästi suur osa on muidugi see, kuidas lahkutakse, eks ju. Sest mul oli esimene lähem lähim siis surm oli vanaisa oma tema murdis vähk ära ja see oli, noh, see oli esiteks see, et see oli esimene selline surm, kus sa said nagu järsku aru või nagu see oli selline asi, et oota, mis mõttes siiamaani peale teda siis veidi hiljem, aga natukene nagu ütleme, et oleks pikemalt läks mu vanaema. Aga aga see oligi nagu need kaks olid nagunii vanaisa läks hästi kähku aga vanaemal oli see ta nagu noh, kuidas nagu vindus ja see asi nagu kogu aeg läks ja et lõpuks oli juba see, et et see nagu lahkumine oli niimoodi, et sa said aru, et et tõesti, tal oli nagu kergem on nüüd olla. Aga kuna vanaisa oli esimene, kes läks nii kähku, siis sõitis nagu nii nagu rong oleks. Siis järsku ei saa aru, et oota, mis ta oli just siin. Kõik oli just hästi just eelmine eelmised jõulud, ta istus siin samas lauas nüüd kui vanaema ka ei ole, et nagu iga jõululaud on nagu, nõnda nagu mis mõttes nagu kaks inimest puudu ei ole, sellepärast et nad oleks kuskil teises linnas või, või et nad, ma ei tea, teeolud olid halvad, neid ei olegi nagu see arusaam nagu ja see nagu ei registreerigi ükskõik mis aeg mööda läinud, registreeruda lõpuni välja ära ja nagu sa tead, et nad on läinud. Aga nagu kuskil ikka nagu mingi osa Kuuse mälestuste osa või nagu see, mis nagu hoiab teda ikkagi nagu elus sinu jaoks või kuidagi nagu alati, veider, kui on nagu koht, kus sa nagu eeldad, et ta on, sest kõik mälestused, näiteks kui maale lähen. Et nagu seal on nagu teda, mis mõttes ta ei ole ta istu oma toolis, aja haigus, et nagu see niisugune meenutamine. Ma mäletan, kui me olime väiksed õega. Me olime narivoodis. Ja kuidas mul minu õde vist oli tegelikult esimene, kes ta minust poolteist aastat noorem ja Taali vist nagu esimesena meist kahest, et see, kes järsku nagu öösel enne magamaminekut. Nõnda et me juba tükk aega olime voodites. Ma ei taha, et emme ja issi ja, ja siis ma olin algul mingi Aa, ja nagu see mõtteprotsess, nagu öeldakse, nagu päris mitu ööd oli nagu nõnda et mina nagu võtsin selle olu lohutaja nagu sest tema oli endast väljas ja ma kuidagi pressisin endas nagu alla selle nagu hullult raske teema ja sa ei saagi sellest tegelikult päris lõpuni aru. See nagu ongi hästi huvitav see registreerimise asi, et nagu ma mul juhtub ka see nõnda, et varsti ja varsti on nagu noh, et me kõik minged ja see ei ole ja see ei ole enam mitte kunagi endine, elu pole ka endine ja siis ma mõtlengi selle peale, et vaata, kui palju lapsed naeravad, miks näiteks lapsed koroonasse ju ei jää, sellepärast et nad on energeetiliselt nii puhtad ja nad on nii positiivsed, et, et kui energeetilisel mõttes rääkida, miks sa saad haigestuvad, miks mitte. Okei, vanemana sa oledki rohkem läbi kogenud Kaarosele kannad rohkem sellist kogemustepagasit, võib-olla negatiivsust ka natuke rohkem kaasas. Aga natuke, sest ma ütlen sisemiselt lahendamata jäänud probleemidele, kes on võib-olla agressiivsemad või teistele liiga skeptik, isikud või näpuga näitajaid, nendele hakkab palju rohkem külge kui teistele ja, ja lapsed, vaata nii vabad, nii mõnusad, ütleme, see ei meeldi mulle, ta mõtlebki, nii ütleb, ma tahan sind, karistuste, kallistabki, sind sealt lahesed, lahe. Et et lapsed, et, et kui me vanemaks saame, siis, siis meil tuleb nii palju seda oh, elu peksu peale, siis me unustame ära ka naeratada, unustame ära need nagu rõõmsad ja mõnusad asjad ja siis ongi, mida vanemaks jääd, seda rohkem ongi selline tunne, et see suu nagu vajub nagu algul allapoole. Ja siis ma pean iseendale ka meeles pidama, et nagu naerab ta päriselt ka, naerata nii palju asju, mille üle nagu õnnelik olla ja tänulik olla. Appi palun et see, et see üks inimene ära võeti, et on tegelikult sinuga alati olemas, mulle meeldib mõelda nii et meil ikkagi on jumal, mulle meeldib mõelda. Et Meil on taevas, kuhu head inimesed lähevad ja mina, mina usun ainult, et minu lähedased inimesed on kõik ainult inglid ja et nad on minul nüüd abiks kaasas ja mulle meeldib nii mõelda ja see aitab mind, võib-olla ma olen lillelaps, et ma peaks uskuma evolutsiooni, aga mina usun jumalasse. Eakate, tegelikult see ongi selline nagu uskumine asi ongi tegelikult nii siiralt isiklik asi, mis noh, et ta on ju tegelikult peaks olema loodud selle jaoks, et see lohutab siin selle, selle tohutu muutu annab joodusele tohutu teadmatuse eest, mis ongi surm ju tegelikult ei tea, mis asi nagu mina olen, ei, et ongi, kõik elu sai läbi, nüüd ta kas põletati ahjus ära või mädaneb seal mingid vaglad söövad teda nagu ma ei taha nii mõelda ta mõeldud ingel. Jaa, jaa. Aga see ongi, ta saab hingel, aga minu arust samas see mõtted, vaglad söövad teda ei ole ka nagu mingi üdini halb mõte, sest tegelikult annad ennast nagu maale tagasi. Muld mullaks tõsi, et sa nagu sa lähed tagasi selleks see nagu noh, see on ka natukene see, et, et kui me kogu meie eksistents on ju tegelikult peaks olema harmoonias kõigega, mis on meie ümber ja sa tuled kogu tegelikult me oleme ju kõik, eksju. Tähetolm, mis köögis on, seda, millest on universum alguse saanud, vähemalt meie geneetikas on see, see ütleme suure paugu energia. Rõpetult on meis kõigis, on kübeke pauk. Labane, aga see on nii ja siis nagu minu arust on nagu tore mõelda selles, et sa oled nagu osa mingisugusest suurest ringist ja sa lähed sinna energeetiliselt, siis kassist, taevasse, universumisse, kosmosesse, kuhu iganes sa lähed sinna raamatusse, suurde suurde raamatukogusse. Aga et su keha läheb ja annab tagasi sealt, kus ta on terve energeetilisest mõttes inimene, kes võtab endalt elu või kelle suguvõsas keegi on väga lähedalt võtnud seda, siis ta ei saa kunagi rahul, ta jääb alati sinna kuskile nagu vahepeale. Et inimene võtab endalt elu selleks, et leida rahu või mingi vaikuse, ta tahab ära, et ei saa endaga hakkama, aga tegelikult ta teeb endale sellega karuteene, sest ta ei saa mitte kunagi tema hing ei saa mitte kunagi siis rahu väga huvitavaks, väga siukseks. Teemaks läks kuule, me saime ta lõpuks ühe kuuga veebruarikuu jooksul ja samas samas kui täis, et see on ka üks osa täiskasvanuks saamisest minu puhul vähemalt ma võin olla täiskasvanulik, aga ma ei kavatse kunagi suureks saada selles mõttes, et ma arvan, et paljud inimesed on sellest aru saanud, võib-olla just seda lapsemeelsust seda siirust, seda tanudki peab, naja ongi labased, naljad on labased, aga kui sa kõguta nende üle, siis nagu miks, miks sul on sees nii vähe? Äsja naerda peab naerma ka nende väikeste ja suurte ja ja lollakate asjade üle, sellepärast et nagu vaadates olemasringe, nii tundub aina vähem ja vähem, on asju ja põhjust, miks naerda. Mõnikord on selline tunne, et ma ei julge naeratada, maid, julge rõõmu tunda, sest et kogu aeg on nii kohut. Ja kui ma ja kui ma ei ja kui ma nagu ei registreeri ära ja kui ma ei anna teada kõigile enda ümber, et nagu ja ma saan aru, ütlen, kohimati laulsid, laulsid südamest. Siin ma olen hästi. Viivat ma naersin niimoodi, pisarad silmas, nii tobe. TikTok'is olimegi video, kus ja kuidas ütles. Et vaheta kõik täishäälikud oma nimes nagu täishääliku asemel oob. Ja siis ma mõtlesin, et mu nimi on. Sõprade nimed ka naerma, aga enne teda naerma see, et pätmen Robi ei Batman ja Batman versus Cheucker on eesti keeles nahkhiir, mees versus naljamees, kas sa tead, kuidas on ämblikmees vene keeles, mis on kõige jaburam süvavec pauk. Ega ole seda esimest korda. Ma ei uskunud seda. Christel naerab vol2 ja silo, EK pauk. Ja aga kõikjal meie läheb, mina näen iga üle küsimusi, osa peale. Nii ja oleme jõudnud kohimusi rubriigi ini, Kristel vaid naerab, silmad on tal siiani. Aga need asjad nüüd ajab naerma, kuna meie eelmine saade rääkis seksuaaltervisest ja kõik naiste naiste allkorrusel toimuvast elust ja mittetoimumisest naiskeldrile kuulajaküsimus tulnud Maarika küsib minu käest. Mida arvate teie surrogaatemaduse eest? B tõrje, mul tuli jälle meelde. Vabandust, ma ei saa seda kontrollides. Naer on pandora, laegas on avatud ogelannani, mida arvame meie surrogaatemaduse eest, et kas te võiksite sellest rääkida, et kuna me ei rääkinud, kui nüüd üldse nagu sellist surrogaatemadust ega viljatu, sest eriti midagi, et seal oli üldse mitu küsimusi õli viljatuse kohta ja aga siis selline surrogaatemadus missinalist, arvad, ma ütlen ausalt, minu arust on ülilahe, et selline asi on võimalikuks tehtud ja minu arust nagu üks naine teisele dismitte Eestis kahjuks mitte aga minu arust üks naine tegemast teisele tegelikult mingis mõttes sellist kingitust on üks nagu üks kõige ilusamaid asju üldse, et seal meditsiinilised võimalik on, nii lahe ja, ja minu arust võiks nagu olla nagu rohkem levinud sellepärast et. Noh, see lihtsalt tundub nagu selline hea väljapääs lootusetuna tundunud muutuvale olukorrale. Ja kui sa nüüd võtad ette, mis asi on surrogaatema ehk siis tema on siis asendusema ja tantsis emasimetaja, kes sünnitab talle siiratud võõrast pärit talu embrüos, arenenud lapse, keeruliselt emasimetaja ja ja näiteks surrogaatemadus on täiesti illegaalne näiteks Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes ja osades riikides on siis mingil määral luba antud asendusemadus Taanis ja Suurbritannias ja, ja tasustatud asendusemadus on näiteks lubatud Venemaal, Indias ja ka mõnes USA osariigis. Nii et aga miks siis ei lasta seda huvitav teha? Sellepärast et sellest võib vist hästi ruttu saada äri, arvan mina. Et sellest hakataksegi, et osad mitte nii jõukad ja heal järjel naised arvavad, hakkavadki oma keha müüma sellel eesmärgil ja, ja ma tean, et tegelikult ma olen isegi kuuluma, olen ühe inimesega rääkinud, kes tahtis seda võimalust kasutada, kuna ta Liise viljad ja oli juba nii palju kordi teinud, proovinud rasestuda, aga kunstlikul teel lõpuks ta jäänudki. Ja, ja, ja, ja ta ei saanudki ja need summad, mis ta, kui ta oleks tahtnud kuskilt mujalt riigist endale selle surrogaatema nii-öelda ballata palgata, see ulatus sadadesse tuhanded ja hästi, kallis kallis lõbu, ütleme nende. No ütleme niimoodi, aga mis sa, mis sa arvad, kiidad heaks, ütled, mis sa arvad sellest? Praegu on see ikkagi veel Eestis ebaseaduslik ja see on tegelikult päris palju arutatud ka, keegi ei ole, keegi ei ole seda veel nagu teemaks teinud ja ma arvan, et see nii kaua nii kaua jääbki sinna, kui meil ei ole neid näinud nagu tagajärgi sellest, et vaata, eesti naised, meie sünnitus, sünnitus. Me valime rasestumise aja nagu järjest edasi lükkame. Ja tegelikult alles ma arvan, mingi kümne-viieteist aasta pärast me näeme siis mis nendest karjääri ja iseseisvatest naistest, et mis selle generatsioonist nagu, mis see tulemus on olnud. Kas me oleme üldse viljakad, kas me üldse saame lapsi ja ma arvan, et nii kui probleemi ei ole nii suur, siis sellest ka mingeid muutusi ei tehta. Et ma arvan, et niukse tuleviku tulevikumuusika, mina arvan, et võiks olla võimalus. Näiteks noh, okei, ei saa päris niimoodi panna, aga, aga näiteks noh, näiteks oletame, et mul on mitu õde, nagu mul on ja kui näiteks ühel meist oleks probleem, et siis me saame või sugulussidemetega nagu kokku leppida ja samas ka. Või siis näiteks sõbranna mingi lähedane inimene, ehk siis et see surrogaatema, et sa võid võtta Ta nagu läheduses tegelikult mina olen, selle poolt ma praegu hakkan mõtlema, et meil on tegelikult viljatu tutele või mõni naine otsustab üksinda saada lapse, siis ta ju lähebki, võtab doonorispermadoonorispermapangas saab endale, miks ma ei või endale valida, miks me või endale valida, kui mul ei olegi päriselt ka tekkinud selle aja peale nagu püsivad partnerit kellama, usaldaksin ta kingiks mulle lapse terveks eluks. Ma tahan lahedat elu. Siis siis kui spermapangad on meil loodud ja ka samuti sa võid ju oma munasarju annetada või ära müüa see vist annetamine või müümine. Täpselt mõlemad vist jah. Et mina olen selle poolt, aga ma saan aru, et see ei juhtu veel kindlasti niipea ja ma saan aru, mis on selle riskid ja ma saan aru, et siin on väga palju, väga palju, nagu vastuolulisi, võib-olla tõesti, kui meil nüüd tulevad, et naised ka poliitikas etteotsa rohkem, siis ma arvan, oleks vaja sellist nagu taaniliku mõtlemist küll. Mina olen poolt. Nonii natukene saime oma mõtteid teiega siin jagada. Täiskasvanud naised lõpetavad nüüd igal juhul oma lõbusa, natuke nii, mitte nii lõbusa saate ära, aitäh, et meid kuulasite, aitäh, et te meiega olite. Mõnusat laupäeva jätku, teie, me teile, meie olime naiste saun, keti ja Kristel. Me tahame teile öelda, et me väga armastame teid. Meie armastame teid ja, ja meil on hea meel, et iga laupäev või siis järelkuulamisega meiega olete ja sest et sina oled põhjus, miks me seda saadet üldse teeme ja me loodame iga kord sulle midagi vähemalt uue ühe mõtte juurde anda või siis, et see oleks niisugune meelelahutuslik podcast, mida kuulata Kälus. Kartjoonideoriisen.