Luukamber tere, algab luukamber. Täna uurime, mis on laulu ja tantsupeo liikumise kollektiivijuhtide palgatõusu meede. Vastava määruse allkirjastas oma viimastel tööpäevadel kultuuriminister Tõnis Lukas. Laulu ja tantsupeo liikumise kollektiivijuhtide alarahastus on üldteada olnud aastakümneid. Nüüd aga on olukord muutumas, sest vanema põlvkonna tööst eemale jäädes on järelkasvu saamine keeruline. Kultuuriministeeriumi tellitud mõttekoja Praxis, rahvatantsurühmade rahvamuusikakollektiivide kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra juhendajate sotsiaalsete kindlustuste kohta tehtud uuring aastal 2019 kinnitas, et olukord on hull. Mida tõmbekeskusest eemale muutub aina suuremaks probleem, et rahvamaja köetud tuled põlevad. Inimesed tahavad laulda, aga tikutulega otsitakse koorijuhti. Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutus Eesti kooriühing, Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts, koorijuhtide liit, muusikaõpetajate liit tegid kultuuriministeeriumile kaks aastat tagasi ettepaneku palgatoetuse meetme väljatöötamiseks ja vajalik määrus sai kultuuriministri allkirja. Jaanuaris 2021. Määrusele kirjutas alla Tõnis Lukas. Jah, see on tõesti olnud koostöö, nagu on koostöö olnud kogu see üle pooleteist aasta kultuuripõllul nüüd ja, ja ma tahan tänada muusika, rahvast ja üldse kultuurirahvast, aga muusikaga on seotud nii suur osa Eesti ühiskonnast ja laulupeotraditsiooniga tantsupeotraditsiooniga sama moodi, et kõik tänu ära teeninud, sest tõepoolest meil on olnud üksteise mõistmine. Me oleme liikunud koos just läbi rääkides eesmärkide poole ja saavutanud nii mõndagi, nii et aitäh kõigile partneritele ja siin täpselt samamoodi idee tuua laulu ja tantsupeo traditsioon välja sellest ohust, tema järjepidevust on tulevikus raske hoida, kui juhendajad kaovad, sest tendents on ju olnud juhendajate keskmine, iga on tõusnud, noori pole piisavalt peale tulnud. Ja selleks riiklike garantiide süsteemi loomine on, seda on arutatud juba mõnda aega ja taotletud juba mõnda aega, aga tõesti sai poolteist aastat tagasi härjal sarvist haaratud ja kokku lepitud, et nüüd me läheme ja teeme selle ära. Taotletud neid vahendeid ka. Esimese prioriteedina on käivitada laulu ja tantsupeo kollektiivide juhtide palgatoetuse süsteem. Ja see andis nüüd hoopis teise tundega läbirääkijatele nüütut testisüsteem ära teha. Ja eelmise aasta teisel poolel oli Põhi visanud olemas, tutvustasin seda süsteemi valitsusele ja kirjutasin alla need määruse ja nüüd peaks olema tõesti elukeskne, mitte elukauge süsteem, mis hakkab ka toimima. 2,7 miljonit eurot on tänavu selle toetusmeetme suurus kuidas see summa on arvutatud, mis siin aluseks? Põhialuseks võetud laulu ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivijuhtide hulk. Ja see, et lõppkokkuvõttes peaks nende palgatase olema kultuuritöötaja keskmine palk, kõrgharidusega kultuuritöötaja palga alammäär on praegu 1300, aga loodetavasti ta liigub aastaga jälle edasi. Ja riik paneb sealt siis poole et poole sellest summast peavad leidma need, kes vastavalt kas tantsujuhiga koorijuhiga orkestrijuhiga lepingu sõlmivad. Ja vaat, üks panus selle süsteemi poolt meie kultuurielu arendamisse ongi see, et me aitame kaasa töötajate palgasuhete selginemisele, mis annab neile sotsiaalsed garantiid. Ja ei luba tõesti enam seda, et, et me oleme kõik harjunud neile aplodeerima, neile pärgi kaela panema laulupidudel küll tantsupidudel, aga samas töötasuks saavad nad ikka lillekimbu ja kommikarbi ja võib olla seal mõnedkümned eurod. Tegelikult, et kõik kollektiivide liikmed, ma olen vähe kollektiivi liige, peame aru saama, et nad on samasuguse ametikandjad, kellel peavad olema sotsiaalses, ka neid, kes brutopalka ja seal peab olema vormistatud. Nii et töölepingute süsteem kindlasti puhastub, nii nagu oli treenerite riikliku palgatoetuse käivitamisel. Tõepoolest see andis neile kindla teadmised, see on amet. Ja kujutage ette, kui nüüd tuntud noored, kes on lausa suuri koore või üldkoore juhatanud lauluvõistlustel osalenud, muusikute konkurssidel osalenud, me teame neid, nad õpivad veel muusikaakadeemias. Nad on hinnatud inimesed juba. Me vajame neid, aga kui neil siis akadeemia uks selja taga sulgub või näiteks ka Elleri kooli või otsa kooli uks sulgub selja taga siis hakata mõtlema. Aga mis mu amet on? Kuidas ma selle leiva laua peale saanud ja, ja loobubki. Meil on tähtis, et nad ei loobuks, et nad jätkaksid ja tõepoolest siis oma kvalifikatsiooniga edasi täiendaksid. Nii et see kindlustunde andmine kõigile umbes 2000. Ta on sellist kollektiivide juhti. Pool palka maksab riik kinni ja arvestatud on sellega, et kõigepealt neil ei ole kõigil seda kvalifikatsiooni, mis tarvis on nad omandaksid kvalifikatsiooni, vormistaksid selle ära. Teine eeldused, kollektiividega püsivad lepingud sõlmitud, lepingud, teine eeldus. Ja et siis järgnevatel aastatel on sellised vormistatud suhted juba rohkem, siis on ka rohkem rahadele. Lihtsalt summast rääkides, siis see on seotud keskmise palgaga. See on sarnane keskmise palgaga seotud Anda, kõrgharidusega kultuuritöötaja palga alammääraga. Kogu süsteemi paneme siis raha nii et järgneval aastal on vaja natuke üle viie miljoni euro. Ja kahe aasta pärast, kui süsteem saab oma täismahu, on vaja riigieelarves seitse miljonit eurot. Nagu öeldud, siis mõttekoja Praxis 2019. aastal läbi viidud uuring tõendas et laulu- ja tantsupeo liikumisega seotud kollektiivide ja nende juhtide tegevus püsib üsna hapral pinnal. Rahadega ei tulda lihtsalt toime ja juhendajad töötavad suures osas entusiasmist. Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid nõustub, et kollektiivi juhti on aina keerulisem leida. Ja seda on ju väga palju tegelikult, et noh, ka minu enda praktikast on, on seda, et, et kui me on, oleme teinud uuringu, et millega lapsed, noored tahaksid tegeleda, mis ringiga spordialaga spordihooneni valmis, tähendab saalid ja nii-öelda vahendid on olemas kultuuri olemassaalid on olemas, tahtjaid teha on ka, aga ei ole kvalifitseeritud või selles mõttes mingit Telegi tingimustele vastavaks tööjõudu võtta ja siis lepime kokku inimesega, kes on kunagi trompetit puhunud või laulukooris ise käinud või läheb tantsuringis ise käinud ja läheb, võtab mingi tunnide, saab siis selle juhendamisega hakkama, nii et seda on hästi palju. Nii et see kultuuriministri määrus on päästepakett, seda on kindlasti võimalik nimetada päästepaketiks, kui palju ta mõjutab, summad ju tegelikult ka selle abi valguses ei ole väga suured, mis looksid inimest võib-olla Tallinnast nii-öelda sinna kaugele Ida-Virumaale. Aga noh, abiks ta kindlasti on. Omalt poolt kasutaksin ka võib-olla natukene eetriaega ja tänaksin meie kõiki liidu liikmeid, omavalitsuse, neid omavalitsustegelasi ning kultuurijuhte, kes sellesse protsessi on panustanud neid nii-öelda. Ta on sellega tegelema ja loomulikult peab tänama ka kultuuriministeeriumi eelmises kultuuriminister Tõnis Lukast ka tänu kultuuriministeerium meie liidu liikmetele heale koostööle on see meede siis ka ellu kutsutud, mina loodan küll, ainult head sellest kõigest. Kooritantsujuhtide tasustamise probleem on läbi aegade olnud üheks suureks komistuskiviks, mis ei ole, ütleme tahese keeles öeldud siis selliste tänapäevaste euroopalike töötingimuste vaates normaalne, kui inimesel pole puhkust, kui inimene peab, peab enda kuludega tegema seda tööd. Treenerite asi sai varem lahendatud, nüüd siis õnneks jõudsime ka nii kaugele, 19. aastal valmiski Praxise uuring ja nende tulemused toetasid neid, samasid mõtteid, mis siis omavalitsused ehk meie liikmed siis meile kokku tõid, kui ka koorijuhid ise ja tantsujuhid ise on selgelt väljendanud, nii et me oleme seda meelt kogu aeg olnud, et omavalitsused ehk meie liikmed peavad endale nii-öelda koksi kohaliku maksukorralduse seaduse ja muude seaduste alusel tehtud ülesandeid saama täita, saama täita nii, et oleks tagatud ka selle täitmiseks vahendid. Ja kui meie eestluse nii kultuuri kui keele säilimise koha pealt on ülioluline meelsuse säilimise koha pealt on ülioluline laulu-tantsupidu, siis järelikult me peame tagama ka need vahendid ja siin peab kultuuriministeerium ja omavalitsus ühte sammu astuma. Need Praxise uuringu tulemused olid ikkagi üsna mustades värvides. Kas te olite teadlikud, et see pilt võib-olla nii masendav? Hea muidugi ma olen ka ise isiklikult töötanud tsirka 20 aastat vallavanemana, nii et, et see teema on ju hästi tuttav, see teema on tuttav mitte nüüd ainult laulu-tantsupeo kontekstis, nende laulukooride ja tantsujuhtidel juhendab juures on üleüldse ringijuhtide koha pealt selge. Aga kui ma ütlen hästi, võib-olla karmilt, siis kultuur on selline koht, mis koksis, ei ole kohustuslik ülesanne fikseeritud omavalitsusele ja kui tekib probleem või mure, siis sa ei saa jätta majasid kütmata teid lahti, lükkamata lapsi koolitamata ja siis neid ülesannet täitmata, mis on kohustuslikud osad ja kus sul on kokku võimalik tõmmata, on ikka see, mis ei ole kohustuslik ja nii kurb, kui see ka tundub, siis aga nii ta on, et põhiseaduse preambula kontekstis keele kultuuri säilitamine meie kõigi põhiseaduslike institutsioonide ülesanne. Aga kus saab tõmmata seal sama koha pealt, mis peaks seda säilitama ja tegelikult oligi niimoodi, et ka meil omas vallas noh, suveks ikka ringi õpetajate tööleping pidi või nii-öelda kasvanud leping ära lõpetama, sest raha tuli kokku hoida. Ja need inimesed noh, õnneks olid ka üldjuhul koolides ja kultuurimajades mujal tööl, et nad said ära elatud, aga see ju normaalne käitumine ei ole. Uue palgatoetusmeetme ja päästepaketi võrdlusega nõustub ka Eesti rahvakultuuri keskuse direktor Kalle vis. Aitäh väga tunnustan sellist lähenemist. Ma arvan, et on märgatud, et kus on need kitsaskohad ja kui 2019 esitleb Eesti koorijuhtide ühingu ja Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi ja mõttekoja Praxise selliste uurimus koostöös kultuuriministeeriumiga siis sealt tuli kenasti välja. Kollektiivne juhtimine on kõrvaltegevus, põhitöökohapõhiselt ei ole need garantiisid ja nii edasi, et selline turvatunne oli tegelikult ju kõigutatud ja ohus ja antud määrus tegelikult toobki selle võimaluse, et siis seda kindlustunnet maastikul nagu parandada rahvakultuuri valdkonnas rahvatantsijana tegutsenud, ei olnud. Et see on tõesti tänuväärt määrus, mis on täna meil ellu kutsutud. Uus palgatoetusmeede on töövõit, kinnitab Eesti koorijuhtide liidu esimees Heli Jürgenson. See on ikka töövõit, aga kui ma nüüd kogu selle protsessi sees olles nagu pikemalt tagasi mõtlesin, siis aastal 2001, kui koorijuhtide liit asutati, juba siis alustati seda teemat, et kuidas dirigentide leida ikkagi tööandjad, garanteerida palk seda süsteemi ühtlustada, nii et see reis, kui ma julgen seda nii nimetada, on kestnud 20 aastat. Ja sellel oli küll vahepeal üks väike kell peatus, mõned ajad tagasi kahe tuhandete alguses, kui tekkis ka üks toetusraha, aga siis see formuleerus mõne aja pärast ümber selleks laulupeo protsessi kollektiivide toetuseks, nii et sellest peatusest. Me sõitsime jälle ruttu välja ja oleme jälle olnud teel ja nüüd me oleme jõudnud tõesti sellisesse peatusesse, kus minu arvates oluline on peale võtta väga palju reisijaid ja sõit. Ta nende vahenditega nüüd igasse maakonda, igasse omavalitsusse üldhariduskooli, et võimalikult paljud tööandjad võtaksid vaevaks sellest palgatoetusmeetmest oma dirigendi palgafondi raha taotleda. Ja sellest meetmest osa saaksid jama. Olen täiesti kindel, et see esimene aasta praegu kulub meil selliseks teavitustöö tegemiseks ja tegelikult rõõmustavaid märkan palju sest Eesti koorijuhtide liidu kutsekomisjon töötab sellistega täis tuuridega, mida ma varasematel aastatel pole kunagi näinud. Ja kuna koorijuhid saadavad väga palju küsimusi, et mida ja kus ja milleks siis ma näen nende kirjades seda, et ma ise polekski hakanud seda kutsetunnistust taotlema, ka meie omavalitsus soovib, et ma seda teeksin, ehk see annab mulle täna kindlustunde selles osas, et omavalitsused siiski on võtnud nii-öelda vaevaks ennast selle meetmega kurssi viia ja siiralt soovivad siiski oma oma valla või kohaliku omavalitsuse fondi nii-öelda raha ka täiendada, et siis kollektiivide juhtidele palka kas tõsta või, või töölepingut ametlikuks muuta või paremaks muuta. Laulu ja tantsupeo liikumise kollektiivijuhtide palgatõusuks on tänavu ette nähtud 2,7 miljonit eurot. Miks just selline summa Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik. Aga selle 2,7 miljonit ongi nagu prognoos üheks tingimuseks toetuse saamiseks on ju kutsekvalifikatsioon ja kui me hindasime kutsekvalifikatsiooni omavate kollektiivijuhtide arvu ja tegime prognoositavad ümberarvestused, et kui palju juhendajaid võivad endale taotlema hakata ka 2021 kutset. Kui siin kuskil 2008 Kümnenda aasta detsembri seisuga oli üle paarisaja kokku, siis prognoosi arvestusse me oleme pannud üle 500 kutsekvalifikatsiooni omaniku või omistaja, et sellest on tulnud ka see rahaline arvestus just, ja rahaline arvestus ka selles osas, et et see miinimumtasu kontakttunnimäe, seda me siis arvestasime enam-vähem seal inimeste hulgaga, nii et see on päris selline keeruline seletus, aga me oleme seda nagu prognoosinud, oleme natuke nagu varuga, niimoodi selle rahalist ressurssi planeerinud. Kui see 2,7 miljonit siiski ei ole piisav, mismoodi siis tehakse? No ma arvan, et esimene aasta võib-olla ongi selline ülemineku aasta ja me oleme nagu tähele pannud ka seda, vaatamata sellele, et me oleme sellest hästi palju rääkinud erinevatel kohtumistel, et selline asi tuleb, aga, aga ei hakanud nagu muutma seda tendentsi või ütleme nii, et kas mingi näiteks töölepingutes või tekitaks nagu lisa järjekorda või nõudlust, ütleme, kutsekvalifikatsiooni omistamise, eks siis tegelikult selles olukorras noh, me tunnetame, et see liigub nagu järk-järgult selle suunas, et esimene aasta võib-olla ongi natuke vähem paljudele on ta uudne, aga kui nüüd seda raha on vähem, siis määrus reguleerib ka selle võimaluse. Meil on määruses fikseeritud ka selliselt, et me teeme täpsemad, noh, kõiki, kes taotlejad tulevad, teevad oma täpse arvestuse ja, ja see vähendamine, kui nüüd raha vähe, mida ma küll päris hästi uskuda ei tahaks, see toimub proportsionaalselt ja seal siis juba pisikene protsendike, mis sealt võib-olla vähemaks võib minna. Ühesõnaga kõikidelt arvestatakse siis ühtlaselt vähemaks, juhul kui on tarvis. Üks mingi kindel ja võrdne kõikidel taotlejatel, mitte ei hakata seda individuaalselt vaatama. Aga mis saab siis, kui raha jääb üle? Noh, üle võib ju jääda ka, selleks on ka mitu erinevat varianti, et et ühelt poolt, kui raha jääb üle, siis tänane praktika näitab, et erinevatest toetusmeetmetest üle jääv raha on võimalik viia üle järgmisse aastasse. Selge see, et meil sellel aastal võib-olla annab meile nagu selle selgema pildi, et noh, me oleme teinud arvestusi ühtepidi ja teistpidi ja ja oleme nagu prognoosinud seda ka, aga kuidas tegelikult hakkaks võib-olla välja nägema, et, et ma arvan, et võib-olla täpsemini oskaksime prognoosida seda, kui see protsess on juba nagu käima läinud ja missugune on see, kui selle toetusmeetme vastu Kellele siis toetus on mõeldud veel kord Eino Pedanik. Toetust võivad tulla küsima kollektiivid ehk kollektiivipidajad oma juhendajatele ja selleks võivad olla siis koorid, rahvatantsurühmad. Et võib-olla sellise omasisese klubile mängime omad ringis vait, vaid nende tegevus peaks olema suunatud ikkagi avalikkusele. Ühe üheks olulisemaks nõudeks on ikka see, et nad osalevad meil laulu ja tantsupeo liikumises. Kuigi me siin varasematel perioodidel oleme nagu toetuste jagamisel arvestanud seda, et sa oled seotud nagu suurte üleriigilise peoga, siis nüüd me oleme ikkagi toonud ka sisse selliseid sätteid, et ka on olulised erinevad valdkondlikud liigipeod. Kui me võtame näiteks meestelaulu päevad või meeste tantsupidu, naiste tantsupidu, et ka need on olulised ja, ja me tahame väärtustada seda tegevust, mis toimub täna piirkondades. Meil on väga Et need kõik on aktsepteeritavad toimingud ja tegevused taotleja peab siis tõendama, et ta osaleb selles ilmselt jooksevad kokku ka kogu see taustainformatsioon toetuse menetlejale, kus me seda kõike nagu kontrollidega saame. Kollektiiv peab tegutsema vähemalt üks hooaeg ja juhul, kui tal tõesti seda pidu ei ole sellel hooajal toimunut, siis ta peab kirjeldama, et kuidas ta on toimetanud selles valdkonnas. Aga miks saab seda toetust taotleda kollektiiv, mitte kollektiivi juht. Küsimus ongi selles, et ka meil on oma eesmärk selle toetusmeetmega, et me tahamegi väärtustada kollektiivide juhte, aga see ei ole nad sotsiaaltoetus, sest võib olla ju niimoodi, et kui meie annaksime näiteks täna otse kollektiivi juhile palka, siis tööandja võib öelda, et aga sa saad täna riigi poolt toetust, et me võime sinu tasu vähendada. Esimesed toetused kollektiivijuhtidele just palgatoetused olid meil aastal 2006 2007 ja seadme muuseas, tõdesime seda, et tihti tööandjad vähendasid ja et seda vältida, tulebki see andvat tööandjale ütleme see toetuse summa sisaldab endas praktiliselt tööjõu kogukulu ehk teisisõnu palgafondist 50 protsenti mis moodustabki siis erinevaid makseid, mida tegelikult ka riigile makstakse. Võtame kollektiivi juhiks praegu näiteks koorijuhi. Et üldse palgatoetust saaks hakata taotlema, on vajalik koorijuhi kutsetunnistus. Heli Jürgenson. Koorijuhi vaatevinklist tõesti, et seal on päris mitu sellist kriteeriumi, millele see kollektiiv peab vastama ja taotlejaks saab olla ikkagi tööandja ja laias laastus neid tööandjaid, meil on kaks, kas meil on kohalikud omavalitsused, on need siis rahvamajad või üldhariduskoolid ja teine nii-öelda suurem grupp on MTÜd, ehk siis nii-öelda kollektiivid, kes on asutanud MTÜ-d ja, ja need kaks on natuke erinevat rühma, kellel on erinevad probleemid ja ka nendega me püüame praegu tegeleda, et maha võtta hirme ja, ja kõiki nagu ühtlaselt nii-öelda tagant tõugata, et see on tehtav, saanud laotatav, see ei ole keeruline, aga nendel kahel rühmal on täiesti erinevad riskid. Kuidas saab koorijuht endale kutsetunnistuse? Esimene voor on meil dokumendi taotlusvoor, sinna tuleb esitada oma isikuandmed. CV, lõputunnistused, koolitus, tõendid, kontserdikavad, aga põhiline dokument, mida me alati soovitame koorijuhtidel täitma hakata, on töö ja õppima. Selleks on meil spetsiaalne vorm. Kõik need avalduste ja dokumentide vormid on meil koorijuhtide liidu kodulehel üleval, seal on ka juhend, kuidas seda täita. Töö- ja õpimapis on meil selline tabeli moodi vorm, kus on pealkirjastatud erinevad tegevused. Mis koore sa juhatad? Millistel laulupidudel sa oled juhatanudki, mis konkursil festivalil sa oled oma kooriga käinud, kas sa oled olnud mõnede kontserdi kunstiline juht? Kas sa oled osalenud mingis töörühmas, kus on töötatud välja kooriliikumise arengusuundasid või mingeid arendustegevusi? Et kõik selle oma tööd peab seal töö- ja õpimapis ära kirjeldama viimase viie aasta jooksul ja siis on see tegevus kirjeldatud, mida hakkab siis kutsekomisjon nii-öelda nagu lugema. Ja õnneks meil on laulupidu ja laulupeo ettelaulmised, et tegelikult Eesti koorijuhtidel kõik on arvult just selline, mida me tegelikult kutsekomisjonis päris hästi tunneme, et me oleme kõiki dirigente siiski laulupeo protsessis näinud, ette laulmas näinud kontsert, konkursi võitja, et me tegelikult omame üsna head pilti ka selle inimese tegevusest läbi laulupeo protsessi. Aga kui meil on kõhklusi, kui me ei tunne, siis väga paljud dirigendid on oma kutsedokumentide juurde pannud videosid oma kontsertidest. Ja see tegelikult on juba väga oluline hea tõendusmaterjal ja tegelikult on ka kutsekomisjonil on õigus teha kutseeksam, nii nagu meie kutsekomisjoni esindaja läheb otsa või Elleri kooli lõpueksamile läheme me vaatama mõnda proovi või mõnda kontserti, kui selleks on vajadus näiteks sügisel toimunud kammerkooride konkurss, mina käisin seal vaatamas ühte oma otsa kooli õpilased kutsekomisjoni esindajana, kuidas tema esines kooriga ja see on jälle üks osa tema kutseeksamist dokumentidest kuni esinemiste ja videote. Nii see on meie võimalus inimese tegevusega ennast kurssi viia ja hinnata tema pädevusi ja kompetentse. Põhiastmetel kehtib kutsetunnistus viis aastat kahel kõrgemal astmel, seitsmendal ja kaheksandal kehtib seitse aastat. Aga mis siis saab, kui kutsetunnistus enam ei kehti? Kõik hakkab otsast peale, et kui dirigent näeb, et tema kutse tunnistusel on viimased kuud jooksevad, nii nagu ka praegu päris mitmed meile on kirjutanud, siis tuleb seda kõike uuesti teha. Ehk et meie soovitus praegu koorijuhtide liidu poolt on need, kes praegu kutset taotlevad ja seda töö ja õpimappi täidavad võiks juba selle uue tühja tabeli nii-öelda endale lauanurgale valmis panna ja hakata järjest oma tegevusi sinna kima. Põhiline mure on tegelikult see, et inimesed on natukene nagu segaduses, et oh, kes enam seda mäletab, mis ma olen viie aasta jooksul teinud, ehk me ei ole väga korralikud arhiveerijad koorikavad, et ikkagi dirigendid minu meelest hoiavad alles kas arvutis või oma kapinurga peale, et need saavad kas kännitud, siis me näeme ka tegelikult seda, et mida koorijuht oma kooridega on ette kandnud, kui pikad on olnud tema esinemised, mis raskusastmega laule ta on juhatanud Nendele kontserdikavadele me siiski oleme esitanud ka nõudmised, et hooajas tuleb neid siiski esitada vähemalt kaks tükki, et me näeme umbes millise raskusastmega teoseid kollektiivi dirigent suudab juhatada. Kas koorijuhi kutsetunnistusele saab pretendeerida ka inimene, kes dirigeerimist pole õppinud mitte ühtegi tundi? Eks üksikud erandid meil tulevad ikkagi kautodid aktidena niimoodi võib-olla ette, et inimestel reeglina mingisugune muusikaline haridus ikkagi on, tal ei ole lihtsalt koorijuhtimise erialatunnistust, aga kui inimene õppinud klaverit, mingit instrumenti, aga oletame, et on käinud mitmetel kursustel, mida mina olen näiteks oma elus kohanud rahvakultuuri keskuse juures dirigeerimist, kursused, siis mingite kursuste peale ikkagi inimene mingeid kompetentsid nagu omandab ja kui kontrollida teda ka nii-öelda kutseeksami vormis töö kooriga, lasta tal teha video või minna proovi kohale. Arvan, et me need inimese kompetentsid leiame üles. Ma kujutan ette, et paljudel erialadel ikkagi on see pilt töömaailmas hästi kirju, et meil on andekamaid vähem andekamaid. Et see pilt on, ma arvan, Eesti kooride hulgas samasugune nagu mistahes muul erialal. Tasub siiski tähele panna, et kunagise Tallinna konservatooriumi või praeguse Eesti muusika ja teatriakadeemia lõpetajal ei ole koorijuhi kutsetunnistus automaatselt taskus. Ei kvalifitseeru automaatselt, Eesti ajalugu on olnud selline, et koorijuhtimist on väga palju aastaid õpetatud väga erinevates õppeasutustes väga erineva tasemega, väga erinevate õppekavade alustel ja meie maastik on ülikirju. On ka palju neid, kes ei oma üldse mingit muusikalist haridust ja nad ei ole mitte sugugi kõige nõrgemad dirigendid. Ka praegu on meil üks selline taotlus, kus andekas noormees tegeleb heliloominguga piloodiks aga soovib koorisel kutsetunnistust. Aga kutsetunnistus on see dokument, mis näitab tema kompetentse pädevust, see tähendab, et eeltingimusena siiski sul peaks olema all muusikaline koorijuhtimisalane haridus, saab ennast täiendada ka täienduskoolitustega ja erandid on ka lubatud. Aga näha on vaja nendes dokumentides ka seda, et ma sellel erialal tööd Need on need, mul on kollektiiv, et mul on kontserdid, et tegevus ja vastavalt nendele esitatud dokumentidele meesis hindame inimese kompetentse kutsetunnistus on dokument, mis näitab sinu pädevust, koorijuhi kompetentse. Meil on Eesti koorijuhtide liidus olemas kutsekomisjon üheksaliikmeline, seal on esindatud nii kolleegid kui ka tööandjad. Ja selles üheksaliikmelises komisjonis me neid dokumente nii-öelda menetleme, vaidleme, võrdleme ja kuna koorijuhtide liit päris ammu ikkagi tegi kutsestandardis on ka tegelikult üle maailma vahepeal muutunud siis koorijuhtidel on olemas omad kutsestandardid, koorijuhtidel algavad meil tase neljast, see on kõige madalam tase, sellele kvalifitseerub õnnestunud lõpetamise korral otsa kooli Velleri kooli lõpetaja koos oma lõpueksamiga ja kõige kõrgem tase, mis eeldab kõrget professionaalsust, sellel erialal on tase kaheksa. Ehk meil on siis võta neljandast kaheksandani need astmed, ütleme üldistatuna laias laastus Eesti keskmine, tubli koorijuht, muusika, ka õpetaja. Kui ta on kogenud tegija ja aktiivne koorijuht, siis tema keskmisel kvalifitseerub tasemele kuus. See on see tase, mida me kõige rohkem nagu näeme, mida me jagame, mida taotletakse. Eestis kehtib praegu kutsekoja andmetel ligi 130 kutsetunnistust ja laulupeoregistri kaudu. Me teame, et Eestis on ligi 800 koorijuhti, kui kaua võtab aega koorijuhi kutsetunnistuse menetlemine, koorijuhtide liidu ja me oleme praegu hakkama saanud mõne nädalaga, et meil on tavaliselt ees üks kümnene grupp ja paari nädala jooksul kutsekomisjon, arutab neid dokumente ja kutsekoda tegelikult selle dokumendi ise vormistab digitaalsel kujul väga kiiresti. Niipea, kui lähed meilt protokoll, on kutsetunnistus olemas, et sõltub nüüd sellest, millise kuhjaga neid taotlusi meile sisse tuleb ja kui kiiresti me suudame need dokumendid läbi menetleda. Vastavalt määrusele sõlmitakse dirigendiga tööleping ja töölepingu vorm sätestab selle. Hea uudisena dirigent teedel hakkab olema puhkusetasu vähemalt 56 tööpäeva eest. Meile laienevad sotsiaalsed garantiid ehk meil on õigus haigekassa kaardile või hüvitisele. Meil on vanemahüvitised ehk kõik need hüvitised, mis normaalses töö suhtes olijale olema peavad. Ja töölepinguga on võimalik noorel koori hõlminnaga ka, nii et me loodame, et vähemalt need töölepinguga kaasnevad punktid soodustavad meie erialal püsimist ja selle eriala õppimist. Seega laulu ja tantsupeo liikumise kollektiivijuhtidele palgatoetuse taotlemiseks peab kollektiivi juhi kutsetunnistusele lisaks olema kehtiv tööleping. Aga milliseid lepinguid praegu Eestis üldse töövõtja ja tööandja vahel sõlmitakse? Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep. Suures plaanis meil ongi kolm lepingut, millega siis tööd tehakse, teenust osutatakse ja vahe on nüüd selles, et, et töölepingut, töölepingu alusel töötamist reguleerib töölepinguseadus ja siis käsundusleping, töövõtu leping, need on teenuse osutamise lepingud ja neid reguleerib võlaõigusseadus. Töölepinguseadus annab suuremat garantiid alates sellest, et seal on väga konkreetselt reguleeritud ületunnitööpuhkused, mis saab siis, kui tööandjal tööd ei ole anda töösuhte lõpetamine, riigipühadel töötamine, koondamise, olukorrad näiteks ja nii edasi. Võlaõigusseaduses sellist regulatsioon ei ole, seal ei ole näiteks ka isegi töötasu miinimumi määratud, need lepitakse kokku teenuse osutamise hinnas. Kas on siis mingisugune ajaperiood või ta on nii-öelda teatud ehk et töötaja või teenuse osutaja teeb teatud selle tüki ära. Ta saab, selles suhtleme, eks 200 eurot. Aga kui kaua ta seda teeb, sealt ei tule, ütleme sellist regulatsiooni määratlust, et see tuleb pooltel omavahel kokku leppida. Aga töölepinguseadus, et isegi kui kõiki punkte ei ole töölepingus kirjas, siis tööleping ise või sealt tulevad need garantiid nii-öelda nagu automaatselt, et kui meil ei ole lepingus isegi midagi kirjas ületunnitöö kohta, siis töölepinguseaduses jällegi on. Ja kui inimene teeb ületunnitööd, siis sellest on ette nähtud tasu. See nüüd on üks pool ja teine pool on see sotsiaalne garantii, millest hästi palju räägitakse, eelkõige siis ravikindlustus. Kui inimene töötab töölepinguseaduse alusel, ükskõik milline on tema koormus, kas täistööaeg või osaline või lausa väga Välgi osaline, näiteks üks kümnendik täistööajas siis talle on tagatud Tuut ravikindlustuses, tööandja maksab vähemalt sotsiaalmaksu miinimumi. Kui nüüd osutatakse teenust käsundus või töövõtulepingu alusel makstakse sotsiaalmaks teenitult tulult. Kui teenitud tulu jääb alla vabariigis kehtestatud miinimummäära siis ravikindlustust ei teki, noh, välja arvatud juhul, kui inimesel on ravikindlustus kuskilt mujalt kui neid teenuse osutamise lepingud on mitu. Aga see on nüüd see üks suur plokk, mis neid kahte eristab, kui me hakkame lepingu valimisest rääkima, et ütleme, huvijuht, koorijuht, ta võib valida mitme lepingu vahel. Aga kõige suurem erinevus on otsustuspädevus. Et kui vabane inimene oma otsustes oma tegevustes, oma aja planeerimisest, et mida vabam ta justkui on, see viitab rohkem võlaõiguslikele lepingutele, ehk siis käsundustöövõtu leping. Kui tal on ette andnud tud ajad tööandja ruumi, tööandja vahendid allub tööandja korraldustele, siis need on töölepingutingimused. Üks või teine leping ei ole tingimata parem või halvem. Aga kui me räägime sotsiaalsetest, nii ta siis töölepinguseadus, tööleping annab neid kindlasti rohkem. Kui hakatakse sõlmima töölepinguid, siis tasub uurida oma valdkonna katuseorganisatsioonilt. Millised on kvalifikatsioonide erinevate astmete töötasude miinimummäärad. Näiteks Eesti koorijuhtide liit on kehtestanud tunnitasu miinimummäära. Heli Jürgenson. Jaht. Hoolimata sellest, et see meede hakkas jõustuma nüüd, tänavu esimesest jaanuarist, tegelikult koorijuhtide liit on kogu selle varasema aja püüdnud olla omapoolsed ettepanekute ja nõu ja jõuga nagu abiks kogu selle töösuhte korraldamisel, et kui meie abi on palutud, siis koorijuhtide liit näiteks kogu selle kutsesüsteemiga ikkagi on juba palju aastaid soovinud seda struktuuri kõike ühtlustada. Me oleme omalt poolt pakkunud välja erinevaid töölepinguvorme. Me teame küll nüüd, eksju, meetmega seoses kehtib ainult tööleping. Samamoodi oleme me igal aastal lähtuvalt TALO ja, ja riigi poolt kokku lepitud kultuuritöötaja miinimumist arvutanud välja oma soovituslikud palganumbrid erinevatel astmetel, et igal aastal neid uuendame. Niipea kui TALO jälle midagi riigiga kokku lepib kultuuritöötaja miinimumi osas, siis meie teeme jälle omad korrektuurid oma palganumbritesse. Kuna koorijuhtide liidu palgakorralduse alused ei ole ministri välja antud määrusega seadus kellelegi siis me teame, et mõned omavalitsused on meie välja töötatud palgakorralduslikke aluseid arvestanud tunnitasu arvutamisel ja mõned on jälle leiutanud midagi ise omast peast vastavalt sellele, kuidas mõne tööandja või omavalitsuse rahalised võimalused on, et koorijuhtide liidu dokumendid on olnud niimoodi soovitused või abimaterjalid. Ja nüüd määrus seab, eks ju omad nõudmised ja omad kriteeriumid, aga koorijuhtide liit siiski nõustab kõiki, kes meie käest on abi või nõu küsinud. Kui laulu ja tantsupeo liikumise kollektiivi juhil on kutsetunnistus olemas, siis järgmine samm palgatoetuse taotlemisel on kehtiv leping tööandja ja kollektiivijuhi vahel. Ja siin ongi võtmerollis just tööandja, kas siis koor ise või suuresti siiski kohalik omavalitsus. Mis põhjused võivad aga olla, et kohalik omavalitsus ei taha alustada selle toetusmeetme taotlust? Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid usub, et selliseid juhtumeid on pigem harva. Ei, ma arvan, ma arvan, et kui seda ette tuleb, siis tõenäoliselt võib-olla seal väga üksikjuhtum, et, et ma ei usu küll, et, et kohalikud omavalitsused Pabrioriat oleksid juba sellised, et me seda ei tee, ei arenda ja ei luba teha, eks ole, et täna ei tule kõne alla, pigem püüame ju teha. Kui sellest välja ei tule, siis me püüame teha natuke väiksemas mahus agu riik tuleb poole osa kappi siis tõenäoliselt taotluse esitamata ja. Aga praegu on ju situatsioon selline, et on juhendajaid, kellel ei ole aastaid võib-olla isegi aastakümneid olnud mitte mingisugust lepingut ja nad ongi saanud võib-olla mitte otseselt ümbrikupalka ka näiteks bensiinitšeki hüvitist, bussipileti kinnimaksmist, mingit sellist asja, et kui ka kohalikul omavalitsusel ei ole seda rahalist võimekust, seda nüüd lepinguga sätestatud, mis siis ikkagi saab? Miks me peame edasi vaatama, mis saab, et noh, kuidas ma ütlen, et selliseid kõrvalkalded või nüansse võib, võib kindlasti jääda. Noh, ma kujutan ette, et võib-olla ka selliseid nii vist ei tohi öelda, aga võib-olla mitte päris tõsiseltvõetavad, aga selliseid ei sobi koore, kes tulevad kokku ise seltskond, tuleme kokku, tahame laulda ja tekitan endale siis koorijuhi, kes natuke oskab, oskab dirigeerinud. Et kindlasti selliseid selliseid tihti on ja jääb ka olema. Et, et võib-olla kogu ilma soojaks kütta ei olegi võimalik, aga see koor või tantsugrupp, mis näitab ennast noh, kasvõi kasvõi sellisel tasemel, et ta pääseb kas või sinna maakondlikule konkursile või, või ta on niivõrd tasemel, et saab ka vallasisesel üritusel esineda, et, et siis ma ei, ma ei usu, et see asi taotlemata jääks, pigemini on siin võib-olla sellesse tõsiseltvõetavuse, professionaalsuses või sellisesse ise endale võetud eesmärgiks tegemist, kas need on niisama laulda kuskil siis võlgu, tšekkide tšekkidega majandada ja kui me tahame kuskile jõuda, tähendab nii-öelda sellel maastikul nagu endale nime teha, et siis kindlasti vald on sellest huvitatud. Kui oluline üldse kohalikule omavalitsusele see on, et neil on palgal kollektiivi juht. Kui meil on palgal Ene Üleoja või Ants Üleoja või sealt nii edasi, et siis tõenäoliselt on see staatus märgiline sümbol juba, aga pigemini on oluline omavalitsusele see, et et esiteks lapsed, noored täiskasvanud, kes soovivad huvitegevust teha mitte siis, kui kultuurivaldkonnas kuhugi jõuda, näiteks nii-öelda rahvakultuuri tasemel ka, et, et siis et kohalik kaubandus on oluline seda seda toetada. Teiseks, igasugune selline esinemine kuskil jõudmine kuhugi toob noh, pildile ka valla või linna enda nime, nii et, et see on ka ülioluline meie omavalitsustele ju. Et omavalitsusjuhte linnapea vallavanem on kindlasti väga õnnelik, kui tema vallas saab minna välja ühe koori asemel seitse koori või tantsugrupp või näiteks laulupeole. Ilmselt see palju kurvem, kellelt ei pääse kadalipust läbi ühtegi, polegi ühtegi kooriat, kes konkursil lähekski üldse. Aga kui tööandjal ja töövõtjal on erinevad nägemused lepingust. Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep. Nagu ma ütlesin, see juhi töö võib olla nii ja naa, aga kui kohalik omavalitsus on ette näinud kõik need ruumid, ajad, vahendid ja nii edasi, see sisult vastab töölepingule, aga, aga justkui pakutakse käsunduslepingud, siis loomulikult on inimesel endal õigus nõuda. Ja kui me natukene vaataksime võib-olla laiemalt, et ka teistest valdkondadest, kus tööinspektsioonile küsimusi sisse tuleb. Eks seal tekib ju aeg-ajalt samasuguseid küsimusi, et kui sisu vastab töölepingule, aga pakutakse käsunduslepingute sellele võib-olla ka alla kirjutada, võetakse, on olnud ka juhtumeid, kus inimesed lähevad hiljem lausa töövaidluskomisjoni, nõuavad töösuhte tuvastamist ja see töö suvega tuvastatakse. Ehk siis me alati võtame sisusse, et kui sisu vastab puhtalt töölepinguseadusele töölepingule, siis tuleks ka seal tööleping sõlmida, kui seda ei ole sõlmitud, siis isikul on kindlasti õigus seda nõuda ja küsida. Ja kui ei olda kindel, kindlad, kumb nüüd täpselt on, et siis võib alati helistada tööinspektsioonile, meiega näiteks nõu pidada ja meil on üleval tööelulehel, ütleme küsimus vastused kenasti ja laulupeotantsupeo liikumise juhtidele ja ka võlaõigusseadusega lepinguseaduse erinevused on kenasti välja toodud. Aga näiteks praegu, kui meil on see koroonapiirangute aeg veel kehtiv ja koorid ei saa vallamaja saalis oma proove läbi viia, vaid nad näiteks tegutsevad zoomi keskkonnas kas siis lepingu sõlmimisel peab, peab seda kuidagi märkima või on see nagunii-öelda suuline kokkulepe, lisa? Lepingus üldjuhul märgitakse töötamise asukoht ja töötamise asukohta võib-olla ka laiemalt, et ta ongi linna täpsusega näiteks Viljandi ja siis Viljandi, kus pakutakse siis tööandja pakub ju need ruumid, kas ta on siis mingi huvikeskus kultuurides, kus ja kui nüüd ei saa, et antud juhul siis eriolukorra tõttu neid ruume kasutada tehakse siis kaugtöö vormis tööd siis kaugtöö kohta tehakse teisiti kokkulepe. Aga see ei pea olema kindlasti kohe algusest peale juba tööle. Lepingulise töölepingus on algusest peale tavapärane töötamise asukoht väga, kui tõesti tuleb hakata kaugtööd tegema, et siis selle kohta tehakse kokkulepe. Töölepingud üldjuhul sõlmitakse tähtajatult ja tähtajalise lepingu sõlmimiseks meil on üsna piiratud teatud võimalused üleüldse. Kui me räägime hooajatööst ajutisest mahu suurenemisest toon võib-olla mõne kõrval näite, et näiteks meil on rendileping teatud ruumidega ja rendileping lõpeb aasta lõpus ära siis tööleping sellest, et tööleping on endiselt tähtajatu, aga tööandjal on, ütleme, kohustuses otsida uued ruumid. Kui me nüüd räägime nendes kutsetunnis vestlustes ja siis see tegelikult ei ole alustähtajalise töölepingu sõlmimiseks sõlmitakse tähtajatu tööleping ja lihtsalt, kui sa viis aastat nüüd mööda saab, siis tuleb vaadata, et mis siis edasi saab, kas sellel töötajal ta saab seda uuendada või kui ta mingil põhjusel ei saa, et kas töösuhe saab jätkuda ja siis on küsimus, mis alusel ta lõpeb, kui ta ei saa jätkuda. Aga see üldjuhul ei ole aluseks tähtajalise lepingu sõlmimiseks, et enamasti sõlmitakse tähtajatud suhe. Kuidas saab aga garanteerida, et uue toetusmeetme kaudu saadud raha läheb ikkagi laulu ja tantsupeo liikumise kollektiivi juhile Eino Pedanik. Aga meil ongi määruses pealkirjastatud tööjõukulutoetus, ehk see ongi palgatoetus, et see ei ole millekski muuks. Meil on täna kehtiv veel laulu-tantsupeo sihtasutuse poolt eraldatav kollektiivide tegevustoetus mis on ka määrusesse vormitav nüüd 2021. aastal ja seal on vaba valik ja on antud ka kriteeriumid ette, et mille jaoks võib seda ressurssi kasutada. Aga see on puhtalt selleks, et väärtustada meie kollektiivijuhte. Mis on selle toetuse alampiir? Üheks tingimuseks üldse seal tulebki juba toetust küsinud toetuse küsijaks ongi selle kollektiivijuhi tööandja. Tema peaks juba seda ala piiri nagu maksma ja see alampiiri võib-olla mõnel on lihtsam öelda, et on brutotasu on siis 15,5 eurot kontakttunni eest või siis, kui me võtame seda tööjõukulu. Kui eksada palgafondi kokku, siis palgafond ühe kontakttunni eest on 22 eurot. Riik tasub selle eest siis 50 protsenti ehk 11 eurot. Juhul kui juba on täna makstud korralikku palka juhendajale siis võib tööandjal tekkida isegi võimalus, kas siis palka tõsta või suunata muudeks tegevusteks selles valdkonnas. Laulu ja tantsupeo liikumise kollektiivijuhtide palgatoetusmeetme taotlusi hakkab menetlema Eesti rahvakultuuri keskus. Keskuse direktor Kalle Vister ütleb, et kõik taotlused vaadatakse läbi ja et rahvakultuuri keskusel on taotluste menetlemisel palju kogemusi. Ka läbister. Kindlasti see keskus on saanud väga edukas kukalt ja hästi hakkama nende toetuste menetlemisel. Et ma võiksin tuua siia sellise eelmise aasta sellise kokku võtta tuli menetleda 1400 ligilähedane 1500 taotlust ja sellest toetusmeetmete osakonnas on meil neli inimest siis töö maht oli tihe, aga kenasti saadi hakkama. Kas te pidite oma personaliga suurendama selles osakonnas? Jah, anti meile siis võimalus kolme ametikoha loomiseks. Kaks on siis spetsialistid, kes menetlevad toetusi ja üks ametikoht on juristi ametikohaks planeeritud. See huvi on tõesti suur ja selle tõttu on ka meil ju planeeritud, need infopäevad, üks on juba meil toimunud ja kohe-kohe on tulemas 10. veebruaril, 25. veebruaril, viimane on teisel märtsil. Huvi selle vastu on nendes nüanssides teada ja täpsemini aru saada, mis see määrus siis endaga kaasa toob. Aga milline on olnud senine tagasiside uuele määrusele? Eino Pedanik. Kui mõelda niimoodi protsentuaalselt, siis tegelikult on tagasiside positiivne ja pigem võib-olla nendesamade kollektiivijuhtide poolt võib-olla natuke keerulisem sutsu tõrksad on võib-olla olnud organisatsioonid, kus siis nüüd tõesti peaksime hakkama sõlmida kas seal töölepingut või tõstma palka, et aga seni oleme näiteks võib-olla kombineerinud kuidagi seda tasu jõudnud kokkuleppele juhendajaga mingil teisel moel seda tee panust nagu kompenseerida. Et sealtpoolt on natukene tunda praegu nagu tõrkeid, aga teiselt poolt. Me oleme ennast nagu võrrelnud ja me oleme päris palju konsulteerinud täna ju treenerite palga toel ega, ega seal oli esimene aasta oli umbes sama seis, nii nagu meil praegugi, et ongi eriarvamus, et see ei ole sunniviisiline, see on vabatahtlik, kui sa tahad riigi raha saada, siis peaksid täitma neid neid tingimusi. Ja riik annabki sellel puhul toetust. Sa tasud ka korralikult riigimaksjaid. Laulu ja tantsupeo liikumise kollektiivi juhendajate palgatoetusmeede vastab aga igati seadusandlusele. See on tööinspektsiooni seisukoht. Kui me nüüd räägime sellest määrusest, mis reguleerib siis toetustingimused, siis määrus ise kindlasti on kehtiv ja vastab siis kõigile nõuetele. Aga pigem küsimus, et mis on siis tööinspektsiooniga vähesel määral küll veel jõudnud, ujutavad just seda osa, kas töölepingunõue seal on justkui nagu õigustatud, et iseenesest see nõue kindlasti on õigustatud? See nõue vastab ka seadusele, küsimus on nüüd selles, et kas kõikese toetust taotlema hakkavad sellele kvalifitseeruvad ja, ja kuna kõik juhid ei ole võib-olla täna veel töölepinguseaduse alusel töötavad siis on kindlasti teatuid juhte, kes sellele täna võib-olla ei kvalifitseeru ja see on tekitanud selliseid suuremaid küsimusi, mis on siis ka osaliselt tööinspektsiooni jõudnud. Rahvakultuuri keskuse juht Kalle Vister ütleb oma kogemusele toetudes, et ega inimesed eriti seadusi ei tunne. Üldmuljena võib öelda, et ega päris kodus ei olda selle tööseadusandlusega ja nii edasi et see vajab kindlasti nende inimeste koolitust, tamist. Aga info päevas selgus kak see välja, et just rõhuasetus, et miks see määrus näeb ette ainult töölepingulist suhet miks mitte varasemalt olnud võimaluste kasutamist, siis selle määruse eesmärk on ikkagi ju see, et nendele ootustele kollektiivijuhtide ootustele vastav palgatase tekitada kindlasti sotsiaalsed garantiid. Ja kolmas eesmärk on oluline ka ja et see laulu-tantsupeo liikumise protsessi jätkusuutlikkus kestaks. Kõige olulisem on ikkagi tööleping. See töölepingu ju tagab kõik need sotsiaalsed garantiid, nagu ma nimetasin, ja tööleping sõlmitakse ju tööandja ja töövõtja kahepoolsel kokkuleppel. Nii et see on oluline tööleping ja, ja, ja teine pool, et see kutse sinna juurde tuleb. Selle tingimuse on sinna määrusesse ettepanekuna toonud valdkondlik muidugi need, kes seltsid, ühendused, organisatsioonid, katusorganisatsioonid. Ja ma arvan, et muret ei pea tundma need kollektiivi juhid, kellel ei ole selliseid kutsestandardit veel välja töötatud. Et seda kutsetunnistus saada, pigem arvestatakse ka määruse kohaselt pädevustunnistust, mida siis need katusorganisatsioonid saavad välja anda vastavale valdkonnale, ütleme juhile. Eesti koorijuhtide liidu juht Heli Jürgenson ütleb, et märgatavalt on tõusnud huvi kutsetunnistuste vastu. Me näeme, dirigendid järjest neid taotlusi toovad ja kuna meil on selline sisseelamisaasta, siis ka see määrus läbi rahvakultuuri keskus annab võimaluse hakata seda taotlust sisestama esimesest märtsist ja lisavõimalus on ka esimesel augustil tagasiulatuvalt, et me sellel aastal oleme väga paindlikud, aga tõesti aastast 2022 on taotluse esitamise võimalus ainult esimesel oktoobril Aja jooksul, et siis niimoodi mitmes reas me seda teha ei saa. Et me siiski eeldame, et koorijuhid on praegu aktiivsed ja lähikuudel tõesti intensiivselt oma töö ja õppimata täidavad ja meile dokumendid saadavad ja me väga nagu toetame, tunnustame, nõustame, abistame, et see ei ole hirmus ettevõtmine, tuleb ära kirjeldada oma viimase viie aasta tegevused. Jätkab Kalle Vister. Samamoodi on võimalik saada ka Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi poolt rahvatantsujuhtidele kutsetunnistused ja puhkpilliorkestrid juhtidel on siis ka nende juhtide kutsetunnistuse olemas. Aga võib-olla noh, täna ei ole rahvamuusikakollektiivijuhtidele ja siis ka sümfoonia ja keeleorkestrit juhtidele kutsestandardid loodud, aga need on võimalik siis garanteerida pädevustunnistuste alusel, nagu ma nimetasin, aga kui see taotlus lükatakse tagasi, tagasilükkamist ei toimu, sellepärast kui juba taotleda, siis need kaks tingimust peab olema, kui on töölepinguline suhe ja kui on kutse või pädevustunnistus, siis me kindlasti hakkame seda menetlema. Nüüd, kui menetlemise käigus tekivad mõned küsimused, siis antakse menetluse käigus tagasisidet kitsaskohtade lahendamiseks ja see määruses toodud kuni viie tööpäeva jooksul. Et kui see tehakse viie tööpäeva jooksul kenasti ära taotleja poolt, siis menetletakse seda edasi. Juhul, kui nüüd jääb see tegemata taotleja poolele, siis lükatakse küll kõrvale, jah, aga üldjuhul aitame ja, ja ma usun, et selliseid olukordi tohiks tulla. Iga uus tahab ju harjumist ja sellepärast on ju ka sellel aastal välja kuulutatud kaks taotlusvooru. Esimene märtsil kuni 31 märts kestab see ja teine läheb esimene august oli 31 August, kus see, mis märtsis läheb, avad lõpuks on ka tagasiulatuv. Esimesest jaanuarist käesoleva aasta ja augustikuule avatav voor on tagasiulatuvalt esimene aprill. Et jätteka sellist ka piisavalt, et puhveraega nende lepingute ja nende kutsete omistamisel ja nende vormistamisel kenasti. Lisaks loodetavale palgatõusule peaks uus meede korrastama ka pilti kultuurimaastikul. Veikko Luhalaid. Siis eesmärk on ikkagi korrastada seda kultuurimaastikul ka seda valdkonda, et peaks esiteks möllama mingite kahtlaste majandustehingutega ja teiseks, et koori- ja tantsujuhtide äre kasu oleks ka perspektiivi või tähendab just nimelt selles kontekstis Tallinnast ja Tartust väljapoole nad tuleksid ja saaksid nagu palgale tulla. Nii et ma usun küll, et sa korrastub. Aga noh, alati võib ka kõrvalekaldeid jääda. Ka praegune kultuuriminister Anneli ott kinnitas saatele delta, et peab uut palgatoetusmeedet väga oluliseks. Mina isiklikult pean oluliseks tegelikult seda sama laulukooride juhendajate dirigentide toetust, mis et üle-Eestiliselt, et kui me räägime sellest, et inimesed teevad väga palju vabatahtlikuna seda tööd õhinapõhiselt, eks nad ei ole tasustatud pidevalt, et siis see programmi käivitamine ja sellest programmist toimima mehhanismi tegemine. Ma arvan, et see on nagu oluline, sest laulupeotantsupeo traditsioon iseenesest on see, mida tuleb nagu hoida ja, ja siin nagu see, mis praegu on otsustatud, võiks kindlasti nagu edasi minna. Kultuuriminister Tõnis Lukase viimastel ametipäevadel allkirjastatud määrus laulu ja tantsupeo liikumise kollektiivijuhtide palgatoetusmeetme kohta peaks kõigile asjaosalistele andma turvatunnet. Tõnis Lukas. Ja muidugi see ongi tuletatud sellest vajadusest ja muide ka selle koroonakriisiga. Me oleme targemaks saanud ja see on andnud argumente uue garantiide süsteemi kehtestamiseks. Ma ei taha öelda halvasti, aga tihti oli omavalitsuse käitumine üks esimene asi, mis nad tegid, lõpetasid ajutised lepingud kollektiivi juhtidega, sest harjutusi ja kontserte ei saanud toimuda ja esimesed, kes leivalt maha võeti, olid siis kollektiivide juhid tihti. Nii et nende kriisija kuudel langes kollektiivijuhtide kindlustunne märgatavalt. Ja see panebki meid ikkagi küsima püsitöösuhteid. Ütleme, et, et hullus seisukorras on lisaks kooridele ja orkestritele ka tantsuansamblid isegi hullemas selles tähenduses, et et kui koorimuusikat veel kuidagi palade õppimisega sõnade noodilugemisega sisse juhatada, siis distantsilt rahvatantsu teha on veelgi raskem. Kriisiolukord pani ka harrastajad proovikivi ette ja ma loodan, et, et mis on ka ju meie rahvatantsu ja laulupeotraditsiooni jätkumiseks ülioluline, et harrastajad ei lõpeta harrastamist. Et siin on kaks poolt. Koori ja tantsu ja orkestrijuhid on üks osa sellest protsessist. Aga teine pool on need harrastajad, et neid jätkuks. Te kuulasite saadet luukamber täna rääkisime laulu ja tantsupeo liikumise kollektiivijuhtide palgatoetusmeetmest, mille taotlusi hakkab Eesti rahvakultuuri keskus vastu võtma esimesest märtsist. Saates rääkisid Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik, eesti rahvakultuuri keskuse direktor Kalle Vister, Eesti koorijuhtide liidu esimees Heli Jürgenson, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid ja eelmine kultuuriminister Tõnis Lukas. Mina olen Marge-Ly Rookäär, tänan kuulamast ja jääge terveks.