Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva 10. veebruari olulisemad uudised, mina olen Uku Toom. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien tunnistas täna Euroopa Parlamendis vigu Euroopa Liidu vaktsiini strateegias. Koroonaviirusele levik üle Eesti on ühtlustunud, varasematel kuudel hoidsid kõrgel näitajaid Harjumaa ja Ida-Virumaa, nüüd on teised maakonnad järele jõudnud. Sputnik v vaktsiini kasutuseletulekut ei ole lähiajal loota. Me usaldame neid vaktsiine, mis on läbinud vajalikud kliinilised uuringud, saanud eurooper ametilt positiivse hinnangu saanud Euroopa komisjonilt müügiloa ja erinevalt ka kohati nii sotsiaalmeedias kui mujal meedias ilmunud väidetest ei ole hetkel sputnik vaktsiin müügiloa taotlust esitanud. Ametile. Tallinnas on koroonaviirusesse haigestumine langustrendis, aga murekoht on koolid ja lasteaiad. Aleksei Navalnõi abikaasa Juulia lendas Venemaalt Saksamaale, kinnitavad anonüümsed allikad. Hiina kosmosesond jõudis Marsi orbiidile. Eesti Panga president Madis Müller ütles, et valitsus hakkab vaatama Euroopa taastusfondi projektide nimekirja juba sel nädalal. Võlgades sissenõudjad teevad viimaseid pingutusi, et päästa vähemalt osa kuni 80-st 1000-st õlast, mis viiendal aprillil aeguvad. Kadrioru kunstimuuseum tõi, toob aprillis külalistajate Madalmaade kunsti, avatakse näitus Memlingistrugentsi. Kuhu tuleb üle 140 teose maailma tipptasemel Madalmaade kunstnikelt, Antwerpeni ühes suurimast erakogust, Eesti kunstimuuseumi sellise kaliibriga teoseid pole varem näidanud. Algasid laskesuusatamise maailmameistrivõistlused segateatesõidus tuli maailmameistriks Norra Eesti võistkonnal, võistlus ebaõnnestus, lõpetati 19. kohaga. Ilm püsib pilves selgimistega ja vähese lumega. Öösel on külma seitse kuni 21, päeval seitse kuni 14 kraadi. Taas koroonast terviseameti kinnitusel on koroonaviiruse levik üle Eesti ühtlustunud. Tänu vaktsineerimisele on Aga haigestumine arstide seos langenud. Kiisler teeb ülevaate nädalaga nakatumiste arv üle Eesti kerkinud ligi viis protsenti kasvõi ei tule enam ainult Harjumaalt Ida-Virumaalt, vaid sisuliselt on viiruse laialdaselt levinud kogu Eestis. Endiselt saadakse nakkust kõige enam pereliikmetelt ning kasvanud on nende nakatumiste arv, mille puhul pole võimalik öelda, kust viirus saadi. Eriti jõuliselt on kerkinud viiruse numbrid nooremate inimeste seas, tunnistas terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma. No kui me vaatame, et kus siis erineva vanusgrupi inimesed peamiselt nakatuvad, siis lapsed joonistub välja, et lapsed nakatuvad, siis suurem osa siis või ligi pooled neist nakatuvad kodus ja 24 protsenti siis koolis tööealised inimesed 37 protsenti nendest siis nakatumist paik teadmata, kolmandik nendest nakatub siis kodus ja 18 protsenti tööl. Kui palju tuuakse aga viirust sisse välismaalt? Me näeme, et see osakaal on nüüd natuke langenud, et nad on püsinud siin ligi kolme protsendi juures väga pikalt, nüüd viimase kahe nädalaga näeme, et see on kaks protsenti või isegi alla kahe peamiseks siis riigid, kus meil haigus sisse tuuakse, on juhtivalt endiselt siis nüüd Venemaa 21 juhuga, seejärel siis Soome kaheksa Rootsi seitsmejuhuga. Ja ette mõeldes siis, et meil on järjekordselt tulemas koolivaheaeg ja nähes ka varasemalt koolivaheajaga on seotud suurenev reisimine ja siis ka nakatunute arvu, kas siis ka erinevates kuurortpiirkondades, nagu me varasemalt siin nägime Araabia ühendemiraatidest palju sisse toodud juhte, et lihtsalt südamele panna, et et võtame veel see koolivaheaeg rahulikult, naudime ilusat suusa ja kelguilma. Endiselt tekitab eriti venekeelse elanikkonna seas küsimusi, millal võiks Venemaal välja töötatud vaktsiin Sputnik vee jõuda Eestisse. Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas, et Eesti lähtub ainult teaduspõhisest lähenemisest vaktsiinide valikul. Ehk me usaldame neid vaktsiine, mis on läbinud vajalikud kliinilised uuringud, saanud eurooper ametilt positiivse hinnangu ja saanud Euroopa komisjonilt müügiloa ja erinevalt ka kohati nii sotsiaalmeedias kui mujal meedias ilmunud väidetest ei ole hetkel sputnik, vaktsiin müügiloa taotlust esitanud ametile ta ei ole tegelikult selles faasis väga vara hinnata, millal ta võiks selleni jõuda, teatud nii-öelda eelprotsessid tõesti käivad infovahetus Euroopa ametiga. Loomulikult ka meie jälgime seda huviga. Aga ei maksa hetkel luua võib-olla kahjust vale illusioonide ootust, et kohe-kohe lisandub siia Euroopa Liidu ühishankeväliseid vaktsiine, mis oleksid samaväärsed või, või võrdselt kättesaadavad nendega, kellega me oleme ta lepingut sõlminud. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5810 koroonaviiruse proovi. Positiivsed olid 798 13,7 protsenti testidest ja viimase 14. Päeva haigestumus 100000 inimese kohta on 575,2 haiglaravil 449 patsienti, suri kolm nakatunud inimest. Eestis on Covid 19 vastu vaktsineerimisi tehtud veidi enam kui 39-le 1000-le inimesele ja kaks doosi saanud vähem kui 20000 inimest. Aga Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien ütles täna, et Euroopa liit ei suutnud ette näha koroonavaktsiinide tootmise raskusi. Samas kaitses ta Euroopa ravimiameti pika tööprotsessi vaktsiinide hindamisel. Joosep Värk jätkab. Euroopa Komisjoni president Ursula Fonderlaien kaitses täna Euroopa Parlamendi ees Euroopa liidu vaktsineerimise strateegiat. Mitu tundi kestnud kuulamisel tunnistas ta vigu, ent kasutas võimalust ka selgitada tehtud otsuseid. On fakt, et me võitleme täna endiselt viiruse vastu, me pole seal, kus tahaksime olla, sest autoriseerisime vaktsiinid hilja, olime nende masstootmise suhtes liiga optimistlikud ning võib-olla ka liiga enesekindlad, et tellitud kaup jõuab õigel ajal kohale, ütles Fonderlaien. Ja kuigi Fondarlaieni sõnul autoriseeris Euroopa ravimiamet vaktsiinid hilja, ei tähenda see, et ta otsuses viga näeks. Me ei saa teha kompromissi olukorras, kus me süstime hea tervise juures inimestele bioloogiliselt aktiivseid aineid. Sel põhjusel toetamegi me Euroopa ravimiametiprotseduuridele ning jah, see tähendab, et vaktsiini kinnitamine võtab aega kolm kuni neli nädalat, sõnas Fonderlaien. Ta selgitas oma sõnavõtus ka vaktsiini puuduse tehnilisemaid tagamaid. Tema sõnul pole varem emmerrennaa vaktsiine sellises mahus toodetud ning mõned pudelikaelad, mis masstootmist takistavad. Peamiselt on küsimus kahes sünteetilisest molekulis, mida on väga vähe. Tema sõnul on võimalik näiteks 250-st grammist neist molekulidest toota miljon vaktsiinidoosi. Järjekordne õppetund oli see, et keskendusime väga palju vaktsiinide loomisele, aga me alahindasime nende masstootmisega seotud raskusi. Tavaliselt kulub viis kuni 10 aastat uue vaktsiini tootmiseks. Meie tegime selle 10 kuuga. See on suur teaduslik edu ja me peaksime olema uhked, ent omal viisil on teadusületanud tööstuse võimekuse, rääkis Fonderlaien. Ta kaitses ka Euroopa ühist vaktsiini hanget. Ma ei kujuta seda isegi ette, kui suured liikmesriigid oleksid kõik ette tormanud ning jätnud ülejäänud tühjade kätega, mida oleks tähendanud Euroopa ühisturule ja ühtsusele. Majanduslikult oleks olnud nonsens ning lõpp meie ühisele kogukonnale, sõnas Fonderlaien. Joosep Värk, Brüssel. Kadri Põlendik võtab kokku välisuudised. Soome valitsus hakkas tund aega tagasi arutama vaktsineerimiste testimisstrateegiat piiridel testimiskohustust võimaldav seadus ei ole ikka veel parlamendi jõudnud. Peaminister Sanna Marin tunnistas, et see on juriidiliselt keeruline, aga kinnitas, et eelnõu koostamine ei ole ummikusse jooksnud ja selle kallal töötatakse. Soome valitsus püüab teha muudatust nakkushaiguste levikut puudutavasse seadusesse, aga sundtestimine ei ole põhiseadusega kooskõlas. Juba korra esitatud eelnõu saatis parlament tagasi. Senised piirangud Soome piiridel kehtivad praeguse otsuse järgi 25. veebruarini. Teadus- ja kultuuriminister Annika Saariko ütles enne valitsuse istungile saabumist, et kuigi kergemini nakkav viirustüvi on juba soomes levima hakanud, on kõige suurem oht siiski piiridel. Vene opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi abikaasa Julia lahkus Venemaalt Saksamaale, teatas anonüümne allikas agentuurile Interfax. Allika sõnul lendas Julia Navalnõi Moskvast Frankfurti. Ta osales Moskvas 23. jaanuari meeleavaldusel, kus ta kinni peeti ning kohus määras talle 20000 rubla ehk 223 euro suuruse trahvi. Leedu välisminister ja siseminister mõistsid hukka Venemaa püüdlused vahistada opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi, Leedus elav abi Leonid Volkov. Rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutamise kasutamine opositsiooni vastu diskrediteerib Venemaa osalust sellistes koosto instrumentides, ütles Leedu välisminister Gabri elus Lansbergis. Ka siseminister Agne pilottide leidis, et Venemaa püüdlus peab pälvima hukkamõistu. Siseminister tõstis esile, et Interpoli kasutamine poliitilistel eesmärkidel on keelatud organisatsiooni põhikirja kolmanda artikliga. Moskva basmanni Ringkonnakohus registreeris täna uurijate taotlusel Leonid Volkovi vahistamiseks süüdistatuna riigireetmises. Varem süüdistati teda üleskutsetes osaleda sanktsioneerimata meeleavaldustel. Riigireeturiks kuulutati ta pärast seda, kui kutsus Euroopa riike üles kehtestama sanktsioone president Vladimir Putini lähikondlastele. Hiina kosmosesond Dianuen üks sisenes Marsi orbiidile planeedi pinnal maanduda ning koguda seal andmeid maa-aluse vee ja ehka kunagise elukohta, teatas uudisteagentuur Xinhua. Hiina sond on teine kolmest kosmoseaparaadist, mis saadeti eelmisel suvel maalt Marsi poole. Araabia ühendemiraatide sond jõudis Marsi orbiidile eile ja USA oma peaks jõudma järgmisel nädalal. Hiina programm on kolmest kõige ambitsioonikam. Kui kõik läheb kavakohaselt, peaks kulgur mõne kuu pärast kosmoselaevast eralduma ja Marsil maanduda üritama. Õnnestumise korral saab Hiinast teine riik USA järel, kes on Marsil maandunud. Teadvuse teemal jätkame riigikogus otsustas Tartu piirkondliku arengu toetusrühm teha kõik, et akadeemik Mart Ustav initsiatiiv ravimitehase rajamisest Tartusse toetust leiaks. Rühma kuuluvad kõikide fraktsioonide esindajad ja selle juht Aadu Must ütleb, et tegu on tõeliselt väärtusliku initsiatiiviga. Paarikümne aasta jooksul, mil ma olen tihedalt seotud tar arengu- ja planeerimisküsimustega olnud, ei ole olnud Ühtegi niivõrd Tartu nägu suurprojekti meid laua peal olnud. Tegemist on kõrgtehnoloogilise ettevõtte rajamise ettepanekuga, mis loob tipptasemel töökohti, tipptasemel spetsialistide töökohti. Sellel on oluline positiivne mõju Tartu ülikooli maine suurendamisele euroopalise tähtsusega teaduslinnana. Kindlasti on seal ka majanduslik oluline tähendus. Ma vaatasin majandusprognoose, tegelikult on märgitud tasuvuspunktiks sellel ettevõttel viis aastat mis on noh, väga sümpaatne. Ja loomulikult peab olema riigil tema julgeolekugaranteerimiseks ka tervishoiujulgeolek, ravimijulgeolek ja selles mõttes kriisid tulevad, kriisid lähevad, viirused tulevad, viirused lähevad, aga selline teadlaste kollektiiv, kes on võimeline tegema viirusi ja ravimeid ka erakorraliste õnnetuste jaoks on lihtsalt eesti rahvale vajalik kõik meie arengukavad ja prognoosid, mis räägivad seda, et me peame vältima ajude äravoolu ja arendama kõrgtehnoloogiat ja kõiki muid väga sümpaatseid asju, soosima teaduspõhist tootmist, kõik need on selles projektis olemas ja seetõttu me teeme riigikogus omalt poolt kõik, et seda projekti võimalikult edukalt rakendada. Eesti Panga president Madis Müller tuletas meelde, et ligi miljardi euro suurune euroliidu taastusfondi investeeringute nimekiri peab olema valmis paari kuu pärast ja seal peavad olema projektid, mis on ühekordsed investeeringud, mis hiljem ei nõua suuri ülalpidamiskulusid, on skeptiline, et seal oleks ka Tallinna haigla. Ma ei oska konkreetselt haigla projekt eraldi vaadatuna hinnata, ma mõistan, et see ei ole, sest ilmselt ei lähe kategooriasse, mis on selle pikaajalise majanduskasvu toetav investeering ja just need viimased tegelikult võiks olla peamine eesmärk nende taastefondi investeeringutele, aga samas ma tunneks ennast ebamugavalt, öeldes, et haiglates ei ole vaja raha investeerida ja seetõttu ärme sellist projekti ette võtta. Aga küll on kindlasti tõsi see, et ei ole liiga palju aega enam arutada, et kuhu täpselt siis ligi miljard eurot, mida on siis Euroopa sellest aastate plaanist kokku Eesti loodust, kuhu sa tahaksid investeerida. Kui ma eelmine nädal rahandusministri klassi, siis ta mainis, et sel nädalal juba plaanivad valitsuses värske pilguga seda nimekiri üle vaadata. Ma julgeksin soovitada vaid sellest ka rahandusministriga juttu, ma tean, et tal endal on täpselt sama lähenemine, et pigem võiks siis vaadata, et need projektid, mida tehakse, et nad ei oleks siis sellised, mis ka kuidagi püsivalt riigi kulutusi kasvatavad vaid tõesti oleksid ühekordse investeeringud, mis võimalikult hästi toetavad tulevast kasvu. Kas teie jaoks oli pettumus, et teise samba reformi uus valitsus tagasi pööranud? Kas teil pole enne seda, kui kõnelused käisid, ka keegi pöördused, kuulge mis seal toimub, kas on veel võimalus midagi tagasi võtta, sest Reformierakond oli sellele ju väga ägedalt tegelikult vastu? Ma kardan, et seal ikkagi oli, oli rong läinud, et kui seadus on vastu võetud ja inimestel selge juba seaduses kirjas olev võimalus tekitatud oma teise samba sääste välja võtta ja tulevikus mitte kohustuslikus korras pensioniks raha säästa, siis ma arvan, et tol hetkel oligi juba päris raske ümber pöörata. Kas seevastu võetud seadust võiks veel tuunida, näete seal mingeid kohti, mis on kriitilised ja, ja vajaksid parandamist, võib-olla üks asi, et, et mis selle raha väljamaksete puhul, mis meil algusest peale, eks ole, teise samba sellisel kujul kaotamine, halb mõte, aga üks, mis minu jaoks isiklikult on arusaamatu Mik, kui kellelgi tõesti on hädasti seda raha vaja täna kätte saada ja kulutada ja mitte hoida siis vanaduspõlveks, siis näiteks ma ei saanud aru, miks on vaja siis kohustada inimest kõiki oma sääste korraga teisest sambast välja võtma, et et noh, võib-olla võiks siis näiteks juhul, kui inimesel on paarkümmend 1000 teises sambas ja ta tõesti tunneb, et tal on hädasti vaja korteri sissemaksed mingi osa tervise mingi hädaolukorra jaoks 5000 eurot, et võib-olla see võiks selle lubada võimaldada välja võtta, aga tänane kord on, et kas kõik või mitte midagi, mis tundub natuke raskesti mõistetav. Pärnus algas rannapromenaadi remont, sellest Ester Vilgats. Promenaadi uuendamiseks kulub ligi pool miljonit eurot, millest 350000 on Covid 19 investeeringu toel. Ehitustööd kulgevad rannapromenaadi autori, arhitekt Kersti Lootuse koostatud rekonstrueerimisprojekti järgi. Promenaadi on vaja uuendada, sest linn on kavandanud sinna uudsed söögikohad. Pärnu abilinnapea Silvers Meljanski. Hakkame siis rekonstrueerima eesti esindusranda Pärnu rannapromenaadi ühte siis osasid ja läheb siis tegemisse, sillutisega tulevad uued pingid, uued prügikastid saab prügi sorteerida, siis siia side tänavale Sa parklana tulevad võib-olla mõned kohad juurde, aga tehakse siis eraldi sissesõidutee, kus siinsed kauplejad ja surfiasutused saavad eraldi omale ligipääsu ja päästel oleks eraldi ligipääs, muidu sõideti siit läbi läbipark laiali üsna kehva ja ka talvel sõideti siin autodega üle purskkaevu, tekib siis eraldi ligipääs, kus siis sellise ilmaga nagu täna on võimalik minna mere peal promenaadi äärde tulevad uhked seegi. 20-l jah, et on pakkumised siin väga mitmele asukohale siin Pärnu linn annab välja need osad 10-ks aastaks viieks aastaks ja on väga huvitavaid vaid pakkumisi tulemas, aga need siis ilmselt siin märtsijooksule selguvad, et kes täpsemalt osutuvad valituks, siin on planeeritud ja ka ette nähtud sellised konteiner stiilis lahendused, viisakad, lihtsad, et iga pakkuja eraldi on teinud oma kava oma plaani, selle ergist, nad ehitavad nad valmis. Ester Vilgats, Pärnu, Eelmise aasta plaanid läksid muuseumidel vett vedama, aga sel aastal on taas uhked plaanid vähemalt Kadrioru kunstimuuseumil sellest Margitta otsmaa. Muuseumid on taas uksed avanud, kuigi läheb veel aega, kuni külastajad samuti tee sinna leiavad. Koroonaaasta sundis aga nii väikeseid kui ka suuri muuseume oma plaane oluliselt muutma. Kadrioru kunstimuuseumi juht Alexandra murre rääkis sellest klassikaraadio saates delta. Asjad, mida inimeste jaoks on valmistatud, seisavad tühjalt saalid. Muuseumi töökorraldus on muutunud radikaalsed, oleme mitu näitust edasi lükanud, ümber mänginud, ära jätmata. Asi ei ole ainult ühes muuseumis, vaid kogu maailmas on selline hullumeelne olukord, aga muuseum tavaliselt näitusetegevust planeeritakse saastate ette vähemalt ja praegu on siis räägime nädalatest või kuudest, mitte aastatest. Mis on ebatavaline olukord ja muuseum meil loomulikult on keeruline ka olukorras, kus turistid ei käi. Sest et on selline aastaringide tsükkel, on ka muuseumeerus, suvel turistid, talvel käivad kohalikud inimesed ja siis need teineteist täiendavad. Praegu balansseerime, elame varasematest nii-öelda säästudest. Kuid see aasta 2021 on Kadrioru Kunstimuuseum Esson erilise pompöössus, aga sest meil kõigele kiuste aprilli lõpus avame lossis näituse memm lingist Robinsoni, kuhu tuleb üle 140 teose maailma tipp tasemel Madalmaade kunstnikelt, Antwerpeni ühes suurimast erakogust saabuvate teosed sellisel tasemel. Millist Eesti kunstimuuseumi vanameistrit sellisel sellise kaliibriga teoseid pole varem näidanud, et see on siis terveks suveks? Oktoobri lõpuni jääb suureks kingituseks Eesti rahvale. Et kui me ise ei saa välismaale sõita, siis toome sellise kunsti, mida saab Raiks muuseumis võimedel uuris, näha, toome siia Tallinnasse. See on siis aprillis, aga juba eeloleval pühapäeval toimub Kadrioru kunstimuuseumis. Perekontsertettekandele tuleb Camille sansansi koomiline muusikaline komplekt. Loomade karneval esineb klaveri tuua Nataly Sakko, sead, Toivo Peäske ühel klaveril. Teos koosneb 14-st fragmendist, millel igaühel on oma nimi. Iga osa imiteerib mõnd looma. Karnevali alustab loomade kuningas. Lõvi. Koos muusikaga on meil saalis ka kunstnikke, meie muuseumipedagoog ja kõigile lastele ja täiskasvanutele, kes soovivad, pakume joonistamisvõimalust ja kunstnik on ees jooniste, ehk siis kuulates pala, püüame muusikat keelt pildikeelde tõlkida ja igaüks saab joonistada. Ja siis omavahel vaatame, võrdleme neid pilti Kell, milline kujutluspilt tekkis ja siis taustaks näitame ekraanil suurte kunstnike teoseid, nendest loomadest. Taimi paljak räägib, milliseks kujuneb ilm. Põhja-Euroopas valitsejaks võimad arktiline kõrgrõhuala selle külje all on nii põhja kui lõuna poolt madalrõhuvöönd niiskust lisamas pilved katavad järk-järgult taevalaotuse ja eeloleval ööl sajab siin-seal lund. Suurem on võimalus Pärnu Jõgevajoonest lõuna pool ning teisalt Harju- ja Hiiumaal. Tuul puhub kirdest ja idast kaks kuni kaheksa, saartel ja Liivi lahe ümbruses kuni 10, puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 12-st miinus 18 kraadini. Sajuvööndite vahel võib ka üksikuid selgimisi olla ning siis langeb miinus 20 ümbrusse. Rannikul on miinus seitsmest miinus 11 kraadini. Homme päeval kehtestab kõrgrõhuala taas oma ülemvõimu, selgimisi on enam ja veidi lumelisa, tuleb vaid üksikutes kohtades, suurem on tõenäosus Hiiu- ja Saaremaal. Puhub kirde- ja põhjatuul kolm kuni üheksa, saartel ja Liivi lahe ümbruses puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üheksast miinus 14 jäävaba veega rannikul kuni miinus seitsme kraadini. Ja spordiuudised Johannes vedru Sloveenias Pokli hukas alanud laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel oli täna esimene võistluspäev, selgus maailmameister segateatesõidus. MM-tiitli võitis Norra kvartett, kuhu kuulusid stuur, laholm, laekraid, Johannes Thingnes, TÖÖ tiri, Lekofja Martteolsbyröizelanud. Nelja vahetuse peale. Kokku kasutati üht-teist varupadrunit, aga trahviringile minna ei tulnud. Norra sõitis konkurentidelt eest teises vahetuses ja edestas finišis järgnevad pea poole minutiga. Hõbemedali pälvis Austria. Viimases vahetuses näitas head kiirust ja külma närvi suurepärast hooaega tegev Liisa Theresa Hauser. Kolmanda neljanda koha heitlus kujunes väga põnevaks. Viimase tiiruga Rootsi medalimängu tõstnud Hanno ööberi suutis 0,5 sekundiga jagu saada ukraina ankru naisest obleena Pidrušnast. Eesti koondise jaoks võistluskokkuvõttes ebaõnnestus, ehkki trahviringidest täna pääseti. Kahe esimese vahetuse ehk Rene Zahkna ja Kalev Ermitsa etteastete järel oli Eesti 19. kohal, kaotust parematele üle kolme minuti. Johanna Talihärm ja Tuuli Tomingas ei suutnud positsiooni parandada, ehkki Tomingas sõitis rajal koondisekaaslastega võrreldes oluliselt paremini. Eesti lõppkoht oli 19., võitjale jäädi alla viie minuti ja kuue sekundiga. Johanna Talihärma kommentaar. Suur pettumus ja tiirus ka, ega ma arvan, et me teame, millest need ajad võisid sellised tulla. Melbourne'is jätkub tenniseaasta esimene suure slämmi turniir ehk Austraalia lahtised meistrivõistlused. Eesti Tennis istidest käis kolmandal võistluspäeval väljakule Anett Kontaveit, kes tegi koos venelanna Darja kassatkinaga kaasa naiste paarismängu avaringis. Paarismängu esimeses ringis jäädi kuus, seitse, kaks. Kuus alla Hispaania Itaalia Tuule Aljona polsova Jasmine Paulini. Naiste üksikmängus langes konkurentsist Kahekordne Slami võitja, tšehhitar Petra Kvitova Kvitova kaotas maailma edetabelis 68. kohal olevale rumeenlanna Zorana kirstjale. 32 parema hulka ei pääsenud ka Bianka Andrescu. Favoriitide jõudsid aga edasi Simona Halep, Naomi Osaka, Serena Williams, Arina sabaljankagarbiine, Muguruza ja iga ši antec. Meeste konkurentsis ei jõudnud maailma esireket ja suurfavoriit Novak Djokovic kolmandasse ringi sugugi hõlpsalt. Neljas eetilise kohtumise ameeriklase Francis Diathow vastu võitis Djokovic kuus-kolm kuus-seitse seitse, kuus, kuuskonn. Ongi praegu kõik aitäh kuulamast.