Heligaja. Tere, head kuulajad, MINA, OLEN nelevasteinfeld ja selle nädala helikajas vaatame tagasi muusika-aastale 2020 mis jääb meie ajaloos kindlasti üheks imelikuks aastaks, mille mõjusid tunneme ka ilmselt päris paljude aastate pärast. Saates arutlevad muusikakriitikud iija Remmel ja älian Klooren ja mõtestavad läinud aasta muusikaelu Eestis ja paigutavad seda ka suuremasse konteksti võrdluses maailma muusikaeluga. Ajakirjanik ja muusikakriitik immo Mihkelson mõtiskleb. Aga teemal, milline on muusikute olukord seoses sellega, et reaalne live kontserttegevus on praktiliselt olematu ja viiruse leviku tõttu on kogu muusika tegemine kolinud ümber virtuaalkeskkondadesse? Muusikat on meie ümber vast rohkemgi kui kunagi varem. Aga muusikute tasud, mida nad peaksid voogedastusplatvormidelt oma loomingu esituste eest saama, on praktiliselt olematud. Immo Mihkelson mõtiskleb, mismoodi võiks siis muusik ka elu välja näha ja kuidas muutuda, kas jääb kõik enam-vähem samaks ja taastub. Kas vähenevad kontsertide ja muusika loomise mahud suuremal määral või muutub kogu praegune olukord ja kogu senine süsteem muusikatööstuses ja selle rahastuses laguneb ja teeb läbi ümbersünni. Saate lõpus räägime Eesti riikliku sümfooniaorkestri suvel ilmunud plaadist, kus soleerib viiuldaja Triin Ruubel lilleberg ja dirigeerib Neeme Järvi. Ja plaadil kõlavad Edvard Elgari viiulikontserte Wilhelm Stein hammariik sentimentaalse romanssi. Plaat pälvis BBC Music Magasini aasta 2020 väljapaistva plaadi tiitli ja sai viieternise. Nüüd aga arutame, milliseks kujunes muusika-aasta 2020. Stuudios on muusikakriitikud iija Rämmel ja älian Klooren. Kujunes 2020. aasta tegelikult koroonaviirusest hoolimata Ta päris sisukaks aktiivseks muusika aastaks, mida ju märtsikuus ei osanud ette kujutadagi, et nii palju võimalusi ja vabadusi tekib nagu oli suvel ja nägu oli meil Eestis pikka aega ju ka kuni detsembri keskpaigani ja Eesti ilmselt jääbki ka selle aasta ajalukku maana, kus oli peaaegu et vaatad suhteliselt kõige rohkem võimalik muusika vallas teha. Samas Venemaal muidugi tehti ka päris palju, kuigi seal samal ajal toimus, oli päris siukene, ohtlik pandeemiline situatsioon, aga sellest nagu väga ei hoolitud ja kontserdielu muudkui kestis aktiivselt edasi. Peterburis ja Moskvas oli see kohe nagu olekski midagi, kuigi publikuarv saalis oli vähendatud. Aga no muidugi, Euroopa ja Ameerika pildis oli see muidugi palju raskem, nii et seda ütlesid ka välisartistid, mõned, kes siia tulid, et Eesti on nagu ime Vetemaa, kus saab veel teha asju, mida meie üldse teha ei saa. Ja siis teine aspekt, mis sellel aastal esile kerkis, suure tugevusega on siis see küsimus, mis siiamaani on ülalt, kuidas siis hakkab omavahel suhestuma elav ettekanne ja siis need onlain-ettekanded. Sest siiamaani me ju ei tea, kuhu viirus keerab, kuidas mõjuvad need vaktsineerimised ja kas siis onlain-variant peab jääma nii-öelda tagataskusse üle maailma kõigile kontserdiorganisatsioonidele või kas see onlain, kontserdite vorm võtab üldse mingisuguseid uusi, hoopis teistsuguseid kujusid? Ja mina mõtlen enam-vähem samu asju, et kui mis toimus eelmine aasta, siis tõesti Eesti oli nagu paradiis muusikamaailmas teiste maadega võrreldes, et siin oli niivõrd palju väljapaistvaid kontsert, festival, et meil ei olegi nii häid esinejaid, et just välisriikidest selliseid maailmanimesid, et tavalist, et on vist neid siia palju raskem saada nagu näiteks lükkade park, klaverimängija või siis Haapsalu vanamuusika festivalil oli Paulo pandolfiini Chams kilkvist, kes vist muidu oleks üliraske siia Eestisse saada, aga tuli välja, et see oli tal vist üks ainukesi esinemisi. Ja tuli ka välja, et ta vist töötab poes. See oli jah, et selles mõttes oli muu maailmaga võrreldes Eestis nagu imeline aasta, aga kui nüüd natuke nagu mõtelda, et kui see kõik algas eelmise aasta märtsis, see oli lihtsalt selline nagu šoki ja võib-olla nagu mõtlesin, et läheb kiiresti ja öelda, et minu arust praegu on see olukord nagu masendavam, sellepärast et nüüd on nagu äkki selline tunne, et kas see jääbki või et kuidagi kevadel ei teadnud veel niipalju sellest haigusest nagu kuidagi lootus see, et seal mingi puhang läheb mööda ja sügisel läheb kõik edasi ja kõik planeerisid, et no mis see ikka, et elame selle suve üle ja sügisel elame vana elu edasi, aga nüüd on nagu näha, et, et tegelikult see asi mõjub ikka palju palju pikemalt, et juba öeldakse, et selle suvefestivale. No see küll puudutab rokkmuusikat, aga näiteks klastenbury festival jääb ära, mis on ikkagi rokkmuusikas üks selliseid suuremaid ettevõtmisi, et see olukord on tõesti väga murettekitav. Peakski nagu välja ütlema need küsimused, millele kahjuks vastuseid veel ei ole, kuna see olukord on veel ebamäärasem, tõepoolest, kui ta oli kevadel, ilmselt praegusel hetkel tundub, et Need Online variandid ja vormid vist mingil kujul ikkagi jäävad ja mulle tundub jällegi see ei saa väga palju toet ta millelegi, kuigi vist juba on hakatud uurimusi tegema ja püüdma mingisugust süsteemi leida, aga peab jahvatama, kuidas nad siis hakkavad ilmuma igal pool nekteeri uurimused, onlain musitseerimise vormidest, et praeguse treenimise süsteem ja onlain-variandid on vist ikkagi olnud orienteeritud sellele, et ikka tasuta tasuta valdavalt, et just nagu see osa, et kuidas siis selle eest tasuda selle võimaluse eest muusikat kuulata? Vaat see osav nagu täiesti jäänud ripakile praegu meie ees rindlased on siin selles vallas ERSO oma ERSO-t veega ja siis džässiklubi Philly Joe's, kes reageerisid ka väga kiiresti kohe kevadel ja nemad on nagu üles ehitanud sellise süsteemi, kus siis kontsert teekuulamiseks saab siis osta selle ligipääsu pileti. Aga vot ei ole ma ka neid tuurinud ja ma ei ole ka vist kuskilt näinud, et palju nad sellest, nagu siis tulu on saanud või kuidas nagu need tulud ja kulud tasakaalus on. Mind ennast nagu hästi häirib selline lähenemine. Et mis seal siis nagu ikka, et kolime sinna mingisugusele platvormile ja näitame seda ja vaatame arvutist ja kõik on nagu endiselt hästi, et esiteks ikkagi elavat muusikat, mitte midagi ei asenda tseni, hoopis teine, et ta nagu konservikarbis ikkagi ja teine asi, millest veel väga palju ei ole teada, aga juba tehakse järjest rohkem ja rohkem uurimusi see, kuivõrd keskkonda saastavam striimimine. Kui palju see võtab energiat, on uuritud, et see on isegi hullem kui näiteks lennukiga lendamine, et kui me selle lennukiga lendajate väga palju juba nagu häbimärgistatakse või nagu see mõeldakse mingeid teisi variante välja, siis selle digimaailma juures kogu aeg seda, nagu soositakse ikat, kasutage, kasutage. Tegelikult ei mõelda selle peale, et kuidas seesamamoodi saastab keskkonda, rääkimata siis tõesti sellest, et need, kes need tegelikult tegijad on, need, need saavad mingisuguseid naeruväärseid summasid ja tegelikult kogu see raha läheb mingite suurte, me ei teagi, kuhu kohta see lõppkokkuvõttes läheb. Suurte streenimis teenuste tehnoloogiafirmade kätte kehas on Amazon või Apple, kes siis arendavad oma keskkonda, aga nende keskkond pakub ütleme, 99,9 protsenti midagi muud, kui seda on klassikaline muusika või kasvõi džässmuusika. Ja siit ongi välja tulnud, tegelikult kui kehvas-segases seisundis on tegelikult kas või need väga suured, sellised on nad nagu Spotify või Apple või seal kõik nagu töötanud varem mingitel teistel alustel, aga nüüd peaks nagu ümber mõtestama. Ja siit ei panega nagu imestama, et tegelikult on võrdlemisi vähe selliseid Online kontsert. Ta ei tahtnud anda sellised kõige nimekamad artistid nagu klassikavallast, nagu siis vaatan, et näiteks Daniil Trifonov ei ole väga kippunud Online esinema. Lutša vangans, nüüd esines siis Ameerikas Orlando sümfooniaorkestriga üle pika aja Gadja Puniad šviili, noh, need, kes on nagu sellised kõige kõrgemate asetuste Honaaridega artistid või long lang või Daniel, parem polnud küll on päris aktiivne ka olnud, kuid siiski ta väga vaatab, et sellist asja nagu nemad ei tee nad oma elutoast esinevad sokid jalas, klaverile tasakaal selle vahel, et ma olen olemas, et ma ennast näitan kogu aeg versus see, et kas ma oma esituste eest sanga mingit honorari. See süsteem on nagu täiesti segamini sassis. Tegelikult ongi ju see olukord, kui püüda üldistada, mis siis selle viie aastaga või pisut vähem üheksa kuuga on siis muutunud, et kõik need streenimis teenused olid ju olemas ja igaüks, kes sai võib-olla palka omal regulaarsest orkestri lepingust või kuskil, kus ta töötas, siis nüüd on need töökohad tagant ära kadunud, see kindlustunne, suur osa, lõviosa sissetulekust ja nüüd siis vaatab terve suur hulk muusikuid, et kuidas nad saaksid löögile, et oma kunsti siis kuidagi seal streenimis keskkonnas müüa, kuidas sellest elatuda, aga põhimõtteliselt on need võimalused otsekui ära lõigatud, keegi ei tea, kuidas see masinavärk toimib ja ammugi, et kuidas sinna siis löögile pääseda. Tegelikult on siin asi ju ka selles ja väga suurt rolli mängib asjaolu, kuidas erinevad riigid on oma kultuurile toetusi jaganud ja see on riigiti hästi erinev. Et kui näiteks Eestis on meil olnud väga hea, kus minu meelest maksimaalselt hea muusikutele, mis olla saab ja mitmeid kordi on siis Kultuuriministeeriumist tulnud päris suuri summasid tänu sellele, Eesti kultuur on ka hoolimata aegadest täitsa heal järjel. Samuti on väga hästi toetanud Saksamaa, kus on ka ikka ülisuuri summasid nende kultuuriminister Monika krüpthers välja andnud, aga näiteks väga kehv lugu on Ameerikas, kus ei olegi seda riiklikku toetussüsteemi, kus siis peab oma tuludest või sponsorite rahadest sisse välja tulema ja seal on tõesti see olukord väga vilets ja samuti Inglismaal, kus me siin nägime, vahepeal ringlesid lausa siuksed reklaamid, et joon Extšoobiis muusikute kohta, et noh, muusikud ja seal oli ka siis niuke plakataleriiniga, et kus oli siis näha, teie tööd ei ole, et on vaja nüüd mingi raamatupidajaks, et otsige endale mingisugune hetkel vajalikum töökoht, et seal läksid asjad nagu äärmusesse. Ja ega ka Prantsusmaal on need toetused olnud pigem väiksemapoolsed, eriti kui naabermaa Saksamaaga võrrelda. Selles kriimimise ja kontsertide ülekandmisega, et eks on ka inimesed on erinevad, et ühel on need meeldivad ja teisele need ei pruugi nagu üldse istuda. Hästi palju sõltub ka sellest, et mis tehnika kodus on, et kui mul on kodus igaüks tavaline väike arvuti ja ei ole korralikke kõlareid või et siis ausalt, kuidas see kontsert on ikka hädapärane, et võib-olla ma tahan midagi sealt lihtsalt informatsiooni mõttes, tahan seda nagu vaadata, aga see ei ole see, et ma istun seal ees ja ma naudin seda, rääkimata seda, et koduses keskkonnas üks asi, sega, teine asi segab, et ma ei tea väga palju inimesi. Oma tutvusringkonnas olen rääkinud, et kes viitsiks tõesti istuda niimoodi, nagu sa kontserdil istud, süvened, et see on ikka nagu rohkem selline hädapärast läbiajamine või siis, kui sa tõesti mingi väga, väga konkreetne asi, et sa oled sellest interpredist või sellest asjast nii huvitatud, et siis sa seda jälgida. Sti süvenenult. Mina juhtusin nägema kaarnegi, hooli avakontserti, et see oli minu arust üks kurvemaid asju, mis ma näinud olin. Mina arvasin ka, et see on saalis tulla ilma publikut, aga see oli täpselt nii tehtud, et iga interpreet istus siis kodus sokid jalas oli ka näiteks Lang, Lang, kes mängis seal klaverit kodus ja siis kogu aeg all jooksis siis selline reklaam, et annetage annetega annetage täpselt oli kavisse rooleks oli, kes siis pani seal natukene ja, ja kui teie nüüd siis ka veel panete, et raha juurde, siis Carolex paneb veel raha juurde, et selline kurb ja õnnetu ettevõtmine minu arust. Ameerikas on see asi kuidagi väga raske ja üldse Metropolitan kogu olukord on ikka täitsa absurdne ja noh, et kas siis tõesti mingisuguseid toetusmehhanisme ei ole võimalik leida, aga noh, ju siis ei ole, aga samas ma olen jällegi vaadanud päris mitmeid online kontserdi, kus on siis tipptehnoloogiaga täies paraadmundris, ütleme, sea nägu, see kuulamise nauding on täitsa okei, sest et see on nagu, annaks elavad kontserti üle peaaegu nagu elavad kontserti, ainult et saalis ei ole publikut, aga muu osa on kõik nii nagu ikka sinna kategooriasse muidugi läheb ka see Viini Filharmoonikute uusaastakontsert, kus tegelikult oli ju kõik nagu ikka uhked lillekompositsioonid, orkester, tiptop, kõik oma parimates paraad riietuses ja mängiti ikka neid samu vanu häid, natuke kuulab seda tühja music raini saali vaadata, aga ma ei tea, ma kuidagi võtsin seda rahulikult ja samuti ka meie ERSO, siis see uusaastakontsert, mida samuti siis seekord üle kant. See mulle lausa meeldis isegi. Mulle meeldis see, kuidas seda näidati, kuidas, nagu see operaatoritöö oli tehtud ja mulle meeldisid isegi ka need vahelugemised, mis Maiken, Pius lugese Meie väikses Eestis toimub justkui harjumuspäraselt neid kontserte oli ju Airi festival, ERSO on suutnud tegelikult oma hooaja siiski täiesti üles ehitada, on seal kammerlikumaid asju sees, aga mis sellest siin toimub nagu selline vana elu, aga tegelikult mujal maailmas imelik lagunemine, millest me võib-olla praegu päris täpselt aru ei saa, on siiski toimumas toetajad eratoetajad, kes on kultuuri taga, võib olla panustavad nüüdsest suures hirmus hoopis meditsiini oma inimkonna abistamiseks mõeldud rahad, et võib-olla see läheb sealt kultuuri tagant üldse minema, et ei oskagi ju ennustada, et see olukord võib-olla ka kauni sull ja kui need Meti lauljat nüüd poolteist aastat ei laula, et mis tase sellel maailma ühel parimal ooperimajal siis on, kui see võib lahti tehakse, seda ei kujutagi praegu ette, et mis mõjud sellest saame mõne aasta pärast võib-olla siin saate teha ja analüüsida, et mis siis kuna meile kaasa tõi. Aga kui me veel eesti peale vaatame, siis kuidas läks koorikollektiividel, kuidas solistid, ansamblid esinesid, mis toimus näiteks plaadistamiste maailmas? Mina tooksin välja mõned sellised hästi eredad elamused, näiteks üks oli Haapsalu vanamuusikafestival ja see haakub ka natukene plaadistamisega, kuna seal festivalil esines ka siis Vox Clamantis esitas kreegi muusikat, mis ilmus ka plaadil. Plaat on hästi palju saanud tunnustust ja on ka sel aastal üks nominentidest parima koorimuusika plaadi kategoorias. Haapsalu festival oli üks selliseid esimesi suuremaid ettevõtmisi pärast seda pikka vaheaega nad ka kaua aega veel kõhklesid, et kas seda üldse saab korraldada? Ei saa ja mis minu arust seal läks nagu kõige rohkem ingeri alatiseks iga kontserdi lõpus, kui siis need esinejad, need välisesinejad käisid kummardamas, siis oli näha, et tõesti neil oli endil pisar silmis, et nad said esineda, et see oli nagu nii suur asinad, kõik ütlesid, et nende esimene esinemine pärast pikka pausi ja nad ei tea, millal on siis järgmine esinemine, et selles mõttes väga hinge läks, festival viga, kui muid hästi huvitavaid ettevõtmisi oli ja kuidas meie kooridel läks, siis ma tooksin välja rammi, kes esitas täiesti vapustavalt asemel Tormise, Kalevala seitsmeteistkümnenda Runa, et see oli niivõrd eriline ettekannet, üks aasta kontserdielamusi, ma ütleks Eesti enda. Interpreedid on teinud nagu väga suuri asju, minu meelest, kui võtta kasvõi kohe näidiseks festival Beethoven, mis kestis seitse, Raivo igal õhtul kolm tundi muusikat, kus kanti, et 32 peetum, sonaati 10 viiulisonaati ja viis tšellosonaati ja suurem enamus meie väljapaistvad intertäita, siis esinesid ja tegelikult oli seda väga huvitav kuulata, kuigi see oli nagu väga-väga suur asi kuulajale kuulatav Eestis pole kunagi sellist asja tehtud, sellise suurusega ei ole, kuigi on ju meil pianistid. Lauri väinmaa omal ajal mängis ju kõik 32 sonaati, noh küll erinevatel kontserditel mängitud Beethoveni, kõik liis klaverikontserti ja nüüd mängiti ka festivalil mängiti kõik teed, on ta kontsert, nii et hoolimata sellest, et mitu kuud ei saanud ikkagi liithani juubelit, tähistati ka vääriliselt ja võimsalt. Keda võiks jällegi nagu heliloojate poolt esile tõsta, täiesti hämmastav oli see, kui palju Tõnu kõrvitsat ja küll uudisloomingut küll vanemat loomingut, neid kontserte, kus kõrvitsa muusika külas, et neid oli tõesti väga palju, väga heal tasemel, hämmastab tõesti, kui palju ta jaksas ka veel uusi teoseid kirjutada ja kui häid teoseid. Erkki-Sven Tüüri tuli välja ka kaks märkimisväärset plaati, kõigepealt siis müütos Eesti festivaliorkestri ja Paavo Järvi ka kevadel, kus siis kõlab ka ühtlasi tema siis viimane, üheksas sümfoonia ja see on ka saanud aga kõrget tunnustust, et sai nüüd siis aasta lõpupoole prantsuse diapasoon toori preemia ja aasta lõpul tuli välja ka ECM-i plaadimärgi all, et uus plaat Tüüri kammermuusikaga loost Preie ja see on nüüd siis praegu nomineeritud Eesti muusikaauhindadele, siis parima klassikaplaadi kategoorias veel ei ole otsus langenud, aga noh, siis ootame, mis tuleb. Üks oluline osa muusikamaailmast on siiski ka veel konkurssidel rahvusvahelistel konkurssidel need nüüd kolisid ka päris mitmed interneti päris mitmed muidugi jäid, lükkasid ennast edasi, et iija, kas sa jälgisid konkursside käekäiku? Tõepoolest, kõik lükkusid edasi, aga mis oli muidugi täiesti erakordne, olid kaks suurt konkurssi, mis toimusid meil ka keset kõige paksemat koroonaaastat väga suurt uimasti osalejate rohket konkurssi siis kõigepealt see vabariiklik keelpillimängijate konkurss kohe sinna otsa, vabariiklik Vello Jürna nimeline vokalistide konkus. Hästi suured ettevõtmised, no keelpillid, eks ole, juba see kava oli niivõrd nõudlik, mida pidi seal mängima tõesti, seal ikka sai kuulda fantastilisi esitusi, mis jäänud kuidagi olla mingitelegi kontserdielamusele või siis need finaalis kontserdid Sersaga, mida mängiti, Need olid priimalt esitatud, särav täht oli Hans Christian Aavik, kes on juba teada-tuntud suur talent meile, ka sellel konkursil ta kuidagi veel eriti avanes ja noh, seal loomulikult ka esimese koha. Mulle meeldisid kõik finalistid keelpillidest omanda Ernesaksa oli väga huvitav kuulata kõrgel professionaalsel tasemel viiuldaja. No samuti, Triinu Piirsalu klassikatäht, eks ole, klassikatäheanne väga, mulle meeldib Linda-Anette veer tema ansile kips, sügav, väga ilus muusik ja siis Anne Alto minu meelest väga võluv ja väga potentsiaalikas ja siis sellistidest muidugi. Greta Ernesaks, kes sai seal kõige kõrgema koha peal, esimest seal välja ei antud, teine aga on ka väga-väga kõrgel professionaalsel tasemel tšellist Valle-Rasmus Roots on muidugi meil hästi suur Hannega ja üllataja mingis mõttes väga ja tšellist on siis silon hirvoja muidugi muidugi Regina Uudod kontrabassimängija, kes on juba ammugi väga kõrgel tasemel ja ja samuti sisse Vello Jürna nimeline okkaistide konkus kohe sinna otsa tõi välja ka ju meil nagu meie parimad hääled. Haikoraalik on ikka fantastiline bariton, täiesti super. Ma loodan, et teda nüüd muudkui hakkab kuulma Estonia teatris rohkem mujal ka ja siis tuurid edet, ma tahaks ka väga kuulda, Janari Juro, kes siis ju laulab kammerkooris ka, et tema samuti sai endale tuult tiibadesse munest ka finalistid Marje Ernits ja Kristjan Janek Mölder on hästi potentsiaalikas lauljad. Marje Ernits on selline mu meelest Wagneri laulja potentsiaaliga hääl, et äkki nüüd teda märgatakse, pakutakse talle Wagneri mõnes päris kujut. Lavale tuleb osa Tallinna kammerorkester ka väga ilusti, kui nii võiks öelda, kohanes olukorraga ja, ja suvel oli neil see väga südantsoojendav tuur, ase saabumist sümfoonia üle Eesti. Kuna ilusal suveajal siis oli võimalik niimoodi reisida, siis üle terve Eesti toodi rõõmu orkestrimänguga esineti erinevates kirikutes ja siis ka siis Tallinnas. Ei, kool oli mitmeid kauneid kontserte, siis ka hiljem Mozart reekviem, mis oli väga muljetavaldav, samuti nende plaadiesitluskontserti jõul, see oli väga menukas ja nendel aasta lõpul ka napilt napilt, enne kui me kinni pandi, toimus väga uhke kontsert neil, kus siis peategelane ei kao. Ees oli Florian Tonderer, kes on siis tuntud Bremeni kammerFilharmoonikute kontsertmeister viiuldaja ja väga ilus barokikava oli neil ja meie teised andekad solistid, seal Cap särasid näiteks käinud Tepp klassinist. Nii et Tallinna kammerorkester oli ka väga tegus. Eelmisel aastal. Mismoodi möödas rahvusooperiaastad ja me ju, et oli siin mõnevõrra skandaalne aeg neile ja vahetusjuht uueks juhiks sai ott, vaatan aga, mis toimus programmist. Programmist võiks esile tõsta ooperi Don paskvale lavastust, et see on selline lavastus, mis natukene nagu jagas neid arvamusi, et oli neid, kes arvasid, et, et ei ole just kõige paremini õnnestunud. Oli ka neid, kes sellegi väga kiitsid seda, see oli hästi klassikaline lavastus. Mina isiklikult arvaks, et see publikule väga meeldib, selline klassikaline lavastus, et alati ei pea kõike kuskile tõstma mingisugusesse, teise aega ja mis selle nagu tegi eriti heaks olid just need esitused, et solistid olid väga kõrgel tasemel, orkester oli väga heal tasemel. Ma arvan, et seda ooperit saadafer, selline pikk menu ja et rahvas käib seda vaatamas. Muidugi seoses praeguse olukorraga on meil selline õnnelik võimalus ka, et me kõiki oma eesti kit lauljaid kuuleme siin natuke sagedamini, kasvõi näiteks Ain Anger või siin vahepeal oli aine Asseni Monika-Evelin Liiv, nüüd on tulemas, loodetavasti varsti ka saab see välja tulla, see Estonia uus tuba, tuuri lavastus, Priit Volmer on nüüd jälle tagasi Eestis. Lauri vasarat sai kuulda ja noh, lihtsalt meil olid need võimalused avatud ja siis ma vaatasin, et Vanemuise samuti esineb ta Savi nova, kes on väga huvitav laule, muidu töötas Šveitsis, aga noh, need olukorrad on, nagu nad on ja ka Annely Peebo seal oodata siis Carmelisse. Nii et kuuleme oma tipplauljaid seoses koroona olukorraga tihedamini kui muidu. Muidugi meie pärimusmuusikud on ka huvitavaid asju tegid selle aasta jooksul, aga võib-olla kõige silmapaistvam oli mari kalkun igas mõttes. Üleüldse on alati väga sügavat muljet avaldanud muusikuna, aga ka see aspekt, kuidas ta nagu tuli toime nende muutustega ja selle uue ajaga ja minu meelest ka kuuse, tema projektse õunu ja album oli lihtsalt fantastiline ja samuti oli väga tore kase tema detsembrikuus tehtud kasukese väikse piletiga kontsert. Minu meelest läks tal ka kuidagi väga hästi korda ja ja oli nii hästi läbi mõeldud ja minu arust, et tema on nagu küll õigel viisil tegutsenud ja jõudnud hästi paljude inimesteni, hoolimata sellest koroonaajast. Muusikaaastat 2020 nii meil kui mujal maailmas analüüsisid muusikakriitikud ja Remmel ja älyyan Klooren. Eesti rahvusringhääling valis tänavu aasta algul aasta muusikuks mari kalkuni. Suur-suur, aitäh. Eesti rahvusringhäälingurahvas. See aasta muusika tunnustus on väga-väga liigutav. Väga ebatavalisele eriskummalisel ajal annab jõudu edasi luua, edasi uskuda, edasi laulda. Kui ma oma muusikuteed alustasin, siis ma miskipärast arvasin, et see seisneb peamiselt suures uhkes üksinduses laulude loomises. Aga ma eksisin, see on ka seda. Aga muusikaameti juurde käib palju muud. Siia juurde käivad vaimustuse hetked õnnestunud kontserdist, energiavahetus publikuga, rõõm, siiras tagasisidest, pikad kodust eemalolekud otsingud ja leidmised. Aitäh. Minu kallis pere. Viimastel aastatel on üha suuremas mahus muusikat kättesaadav erinevate voogedastust tormide kaudu. Koroonaviiruse pandeemia tõttu muutunud maailmas on aga paljud kontserdimajad ja ooperiteatrit suletud ja väga paljud muusikud on kaotanud oma töö ja põhisissetuleku. Kääre tekitab antud olukorras aga asjaolu, et rahasummad, mida muusikaloojatele ja esitajatele voogedastusplatvormide kaudu levitada tatud esituste pealt makstakse on peaaegu olematud ja näiteks miljon korda Spotifys kuulatud teose eest võib artist saada tasu suurusjärgus paarkümmend eurot. Selline olukord pole kahtlemata jätkusuutlik ja ajakirjanik ja muusikakriitik immo Mihkelson arutleb, millised on võimalikud stsenaariumid, kuidas pandeemiast taastudes asjad muusikamaailmas muutuma võiksid hakata. No see aasta kõikides kokkuvõtetes selles suures pildis ja Eesti muusika on ju täiesti vältimatult seotud selle suure pildiga, et kui tehakse kokkuvõtteid, siis nenditakse kurvalt, et see oli üks omapärane ja huvitav, huvitav jutumärkides muidugi aasta muusikutele ja muusikale, sest kumbagi ei saa lahus vaadelda muusikutega muusikat ning kahtlemata ka kuulajaid, sest nad kolm moodustavad kõik sellise terviku või ökosüsteemi ja see stoppamisega seisakuaasta, kus muusikutel on väga palju sunnitult aega olnud, mõtelda ka, mis edasi saab ja kuidas kõik toimub, see on kahtlemata tekitanud lisaks probleemidele ka mõtteid. Mina prognoosisin selle aasta lõpuks, ehk siis sügiseks. Peaks olema massiliselt suuri kohtuprotsessi muusikute poolt plaadifirmade vastu aga seda juhtunud, see kõik võtab tohutult palju rohkem aega ning ma olen vaadanud seda mitmekümne aasta vältel seda muusika ökosüsteemi muutumist ja neid seoseid ja need mutrike hammasrattakesed, kuidas nad omavahel haakuvad ja mismoodi see raha nagu praegu on välja toonud selle möödunud aasta jooksul. Et selles ökosüsteemis hapnik, mis nagu hingata võimaldab üldse olla, elada, tegelikult on see raha ja kui need suhted on rikutud publiku ja esineja vahel esineja ja muusiku vahel kõik vahendajatega ja see raha ei liigu, siis on suur probleem ja hing on kinni. Aga see süsteem ei ole teinud mitte viimase aasta jooksul, vaid juba mõnekümne aastaga. Kui näiteks võrrelda muusikat kirjandusvaldkonnaga suuremalt ja kuidas seal business käib, siis tegelikult on näha, et mõned põhimõtet, et mis on nagu kokkulepitud noh, kirjutamata reegleid, mis kirjutatakse lepingutesse alati sisse, et need on väga erinevad, tegelikult muusikas on suurt muutust vaja ja kõik seda nagu ootavad pikka aega, et see, mis on 100 ja 150 aasta vältel sementeerinud kogu süsteemis ja see võiks olla teistmoodi, aga kuidas võiks teistmoodi olla, kuidas seda nii lõhkuda või purustada, et see nagu ei tekitaks palju kannatusi ja muusikute hulgas? Vaat see on küsimus ja keegi ei taha ju seda kannataja rolli, et tema on see, kes nagu peab ennast ohverdama ja millestki loobuma ja nii edasi. Kui vaadata nüüd edasi kokkuvõtteks siis on kolm suurt küsimus, et mis edasi saab, et kas kõik jätkub endiselt, kui vaktsiin tuleb ja väravad tehakse lahti, lastakse valla või siis toimub proportsionaalne kahanemine, kõik asjad natukene väiksemaks muutuvad näiteks või siis toimuvad strukturaalselt muudatused. Meeskond ütleme nii, täielikult muutub, et, et midagi on ikka täiesti teistmoodi. Ma pakun, et see viimane variant on palju tõenäolisem kui kaks esimest. Nii võikski tegelikult juhtuda, aga see tähendab halba olukorda ja midagi nagu helgelt seal nagu ees ei paista. Kui seda süsteemi veel nagu väga üldistatult vaadata, siis näeb umbes niimoodi välja, et muusikud mängivad, inimesed kuulavad, muusika on tähtis, kõik teavad seda. Ja nende vahel on veel hulk vahendajad, on plaadifirmad ja kontserdikorraldajad ja on kirjastajad, see süsteem on nii suur ja nii keeruline ja see raha voolab ime keeruliselt juba praegu, et väga raske pihta saada, kuidas see kõik toimub? Isegi paljud, kes selles businessis endas sees on väga väikest lõiku seal esindavad ka nemad ei saa päris hästi aru ja olukord on sellepärast muutunud koguse vahenduse süsteem on läinud, nagu kästi, teise kohta. Nüüd praegu sellel imelikul aastal, sellele tagasi vaadates tõdevad paljud, et tegelikult on läinud see tehnoloogiafirmadega aitäh ja tehnoloogiafirmadel on tegelikult muusikutest ja muusikast peaaegu ükskõik kui inimesed natukene liigutavad raha, kui nad ostavad midagi, okei, ja siis tegeleme sellega. Kui nad seda ei tee, siis me sellega ei tegele, paneme kinni mõne asja, selles mõttes olukord nukker, mis edasi saab, kas tuleb vähem muusikat? Vaevalt sellepärast et praegu ka selle viimase aasta jooksul ei, vist ei ole kunagi tiirelnud nii palju muusikat inimeste ümber kui praegu tänu nendele tehnoloogiafirmade vahendamistele muusikat küll mängida ei saa, aga muusikas on kõik kohad täis, muusikud on näljas, elada ei saa, raha ei ole, üüri maksta ei saa, toitu osta poest ei saa, aga muusikat on ikka kohutavalt palju ümberringi. Väga paradoksaalne olukord. Näiteks on veel küsimus, kas muusika muutub pärast seda covidi olukorda lokaalsemaks? Väga vaevalt, kuna tehnoloogiafirmad mängus vaevalt muutu blokaalseks ja hea küsimus, et kas näiteks tänu sellele tehnoloogia lahendus olla Karale muusikut muutuvad kuidagi iseseisvamaks või saavad rohkem otsustada, aga kahtlane. Nii et need numbrid, mis näiteks möödub aasta jooksul välja tulid, ütlesin, et tehnoloogiafirmad ja väga vähe neid numbreid edastavad numbrid, mis välja tulevad ja mida majandusajakirjad k reprodutseerivad. Näiteks see, et laias laastus nendesse striim platvormidel umbes üks protsent esitajatest saavad 99 protsenti rahast, ehk siis Spotify andmetel umbes 40000. Ta moodustab selle ühe protsendi ja nemad saavad kogu raha ja ülejäänud siis 90 90 protsenti, keda miljoneid nemad siis tegelikult võib-olla isegi ei ela mitte peost suhu, vaid maksavad peale sellele Spotify see oma keskkonnas nende muusikat edastaks, nii väga imelik olukord, aga kes siis kuuluvad selle ühe protsendi ja nende tehnoloogiafirmade jaoks, vahet ei ole, mis laadis ja muusika on, pigem võib ulatuda isegi, et inimesed, kes on selles ja lipsuga ja majandusharidusega ja loevad hästi Exceli tabelit, need vaatavad sinna peale, ütlevad mingeid klassika, mis väiksed, mis protsendi murdosa selline mõttetu muusikat, seda, nagu midagi sisse ei too 40000, enamik nendest popmuusikat. Ma oleks väga imestunud, kui nende hulgas oleks mõned üksikud klassika, džässi-ja, folgi etnoesindajad, nii on see alati olnud, selle struktuuriprotsessi määrab ikkagi popmuusika, see meelelahutus ja ajaviitmise muusika ning see, mis on siis muus otsas, selline esteetiliste väärtuste ja eksistentsiaalsete mõtete kandja. Et see on alati väiksem osa ning kõik see, mis nagu veel olukorra keerulisemaks muudab. Me võime lugeda igasuguseid jutte, kuidas näiteks mõni muusik saab miljonitest riimidest sente. Klassikute puhul on need vähe neid numbreid kuuldanud mets Tasmid, Little laadise viiuldaja, kes teatas, et kuidas ta mitme miljoni striimi ees, kus oli 17 naela või midagi taolist. Aga see tähendas seda, et tal olid plaadifirmaga vanad lepingud streemjamisega, digitaalse ajastu eelsed lepingud nende salvestuste peale ja see kõik on äärmiselt keeruline. Kokkuvõttes on suur probleem muusikute eksistentsiaalne probleem. Kuidas ellu jääda sellises olukorras, et kuidas süsteemi muuta, nii et oleks võimalik hakkama saada ja kuulajal samamoodi küsimus, kuidas jõuda selleni, mida ta tegelikult väga vajab, mis on nagu tema õnge üldises võnkumise pildis selle popmuusika domineerimise vahel. Kui sul on teadmised, siis sa ikkagi oskad otsida selle oma klassikalise või etno või džässmuusika artisti seal Spotify'st õõnest mustriimimise pakkujast ju välja. Jah, aga minu arust on juba täiesti selgelt näha selline pilt, et suuremad plaadifirmad, kui nad annavad välja selliste uute jutumärkides väikeste staar artistide plaate on näha, et see repertuaar ühe hõlbaskub, on tuntud palade kordamist, uus muusika ei pääse üldse nagu ainult sündimagi niimoodi, et selles mõttes on väga kahtlane olukord tulevikus. Kuidas need uued keskkonnad võiksid tekkida, kus sellised muusikalised erivajadused saaksid rahuldatud. Alguses oli juttu nendest kohtuprotsessidest, mida veel ei ole tulnud, mis võib-olla võiksid varsti tulla massiliselt, aga kas on ka siis sõlmitud uusi lepinguid uute artistidega, kellel on need tingimused juba teised, mis puudutavad tänast muusika edastust maailmas siis eelkõige läbi nende platvormide, et kas on kuulda, et kuidas Osada teiste jaoks on vähemalt tingimused juba muutunud? Minu teada ainsad, kes natukenegi midagi teenida võivad, nende platvormide pealt on need artistid, kes ise omavad oma fonogramme, kes tegelikult ei kasuta vahendusteenusega, siis endaga praktiliselt sõlmivad selle lepingu ja on täiesti nagu seltmeid, männid ja nõmedaid. Kogu selle stream imisplatvormide juures on kõige suurem probleem see Inglismaal muusikute survel praegu algatatud riiklik parlamendi tasemel uurimine selle ärimudeli osas, et kas tõesti on nii, et see ärimudel on vale, seda püütakse muusikutelt ja ärimeestelt uurides teada saada, mis on täiesti võimalik see, et see ärimudel ei olegi jätkusuutlik. Ta liiga odavalt püüab müüa asju, mida ei ole võimalik nii odavalt müüa ja muusikat tegelikult ei tohiks nii osavalt müüa, muidu nad surevad välja. Me ei tea, mis edasi saab, et selles mõttes on väga kahtlane. Ma oletan seda, et lähiaastad viivad kogu selle muusikavahendusskulptuuri väga olulisele muutusele, sest praegu on isegi muusikakirjastajad see väljend ja see mõte ise on ju umbes 150 aastat vana, siis kui heliplaate veel eriti ei olnud ja põhiteenistus tuli nootide trükkimisest. Inimesed ostsid popmuusika noote koju selleks, et kontakte omada, selle muusikaga ise mõtteliselt noote lugeda, aga mängida ei osanud, aga neil noot oli ilusa pildiga noot ja need muusikakirjastajad näiteks siiamaani küsivad mingeid niisuguseid tasusid, mis just nagu eeldaksid, et on 150 aastat vana aeg, kogu see süsteem peaks oluliselt muutuma, milliseks, seda ei tea veel keegi. Aga see tasakaaluasendi leidmine on kindlasti valus. Aga põhimõtteliselt on nende striimi ühiskondade puhul ju siiski ka mingisugused tasud, on see siis kuus või kaheksa või 12 eurot, olenevalt selle konto erisustest on ka tasuta kuulamisvõimalusi, aga seal muidugi toob selle raha siis siis reklaamide müümine firma poolt, et et kuhu see osalustasu siis ikkagi läheb, et kui muusik saab miljoni kuulamise eest seal paarkümmend naela, aga inimene, ma kujutan ette, et Eestiski on võib-olla Spotify kontoomanike paarkümmend 1000 ikka, et see kaheksa või 10 eurot kuus, et et see ju siiski läheb sinna firmale, kuhu see raha pannakse. No siin, kui ma rääkisin, et tehnoloogiafirmaga need vahendajad tegelikult Google oma Youtube'i on kõige suurem stream'i ja üldse ja Apple selline tehnoloogiagigant on ka väga suur Stream ja selle teenusepakkuja Amazon samamoodi ja Spotify, kes ainsana ei oma väljaspool muusikat, et mingisuguseid muid tehnoloogilisi huvisid on siis nagu näide, mida alati tuuakse ja Spotify puhul on tegelikult see, et kogu selle kaadervärgi tehnoloogini teenindamine on nii kallis ja selleks on tehtud nii palju investeeringut, et kuidas seda asjal ei vaataks, kus on ärimudeli küsimus jälle, et kas kulud ja tulud on selles mõttes üldse võimalik hoida tasakaalus, et siis muusikud saaksid elada ja Spotify tegutseda. Et see tasakaal on praegu igal juhul? No selles mõttes, et Spotify enam-vähem ei ole, kasumist on alati miinuses, kulusid on alati suuremad kui tulud, ehkki nagu muusikutele makstakse vähe, nagu muusikud kurdavad. Nii et see on suur probleem, selle tasakaal, asendi saavutamine, nii et asi funktsioneeriks. Mõned näited on niimoodi, et kuskil paarkümmend aastat tagasi, kui oli selle heliplaaditööstuse kõrghetk siis aiast, pea ees on fonogrammitootjaid ülemaailmselt ühendav organisatsioon deklareeris, et nende käive oli globaalset 40 miljardit dollarit. Möödunud aastal minu teada striinamisest kogutanud kas oli 12 miljardit või midagi taolist, et kahanemine on umbes neljakordne, salvestatud muusika müük plaadifirmade jaoks, nendest röövimiste kaudu, sellest võib oletada, et need summad, mis muusikuteni jõuavad, on ka oluliselt väiksemad. Plaadifirmad võtavad suure osaga lenda kuludeks, kuna need on ka börsifirmad, kes tahavad kasumit teenida investeeringute tegijatele ja nii edasi ja nii edasi. Nii et kogu see süsteem kuidagi lonkab. Ta on tsentrist väljas. Samamoodi võiks ju mõelda, et kõik need orkestrid ja ka mõned ooperid kui eelmisel aastal siis oma etendusi või kontserte digitaalses kontserdisaalis, seal võiks ju ka mõelda, et see tehnika soetamine päris kallis, et seda kõrgel tasemel teha. Ja teiseks võib-olla see osalustasu, mis netipilet siis maksaks, on jällegi liiga väike, et toota siis sel moel nagu piletitulu toimis vanas mõttes kontserdisaali füüsiliselt kohale tulnud inimesega. Natukene kaarega ma hiljuti raamaturiiulit sirvides sattusin ühele artiklile, mille ma kirjutasin 25 aastat tagasi, see oli üks noortekalender ja seal ma kirjutasin seda muusika businessi süsteemi kui koridoride rägastikku, kus on palju uksi ja iga ukse juures on keegi, kes tahab sissepääsu maksa ja kokkuvõttes on niimoodi, et kui sa selle kogurägastiku läbi, siis sa oled tohutud summad nendele uksehoidjatena vähehaaval ära maksnud. Tookord oli see süsteem täiesti teistsugune. Praegused uksehoidjad on täiesti uue tehnoloogia arengule. Tänu kui keegi tahab striimida, piletit müüa, siis ta peab igal juhul nendele uutele uksehoidjatele midagi natukene maksma, et see kõik ei ole tasuta. Need kulud, mida seesama ooperiteater näiteks teeb, et müüjad Mis pileteid see ei tule niisama lihtsalt kätte ja inimene mõtleb ikkagi, et see kontserdisaali elamus võib-olla on seal väärt 40 eurot, aga vaat kodusest tahaks ainult neli maksta, eks ole, aga see töömuusikute poolt on ju sama või veel suuremgi. Teoorias on see nii, et kui saali mahub näiteks 2000 inimest kusagil Metropolitan selles skaalas siis Veevia võiks mahtuda 20000 selle neljaeurose piletiga. Aga kas need inimesed tulevad niisama lihtsalt kutsuma, mis seepeale või on selleks vaja tööd teha ja jälle kulutada väga suuri summasid makstes nendele samadele tehnoloogiafirmadele selle eest, et nad võimaldaksid nendele inimestele selle sõnumi lähetada? Jah, ma lugesin ühte artiklit näiteks Metropolitan ooperal võib-olla seal 150000 jälgijat nende, kas või Facebooki lehel Chicago ooperile on võib-olla 8000, et nemad olid palju õnnetumas olukorras, et saada sellist suurt publikut, siis oma netis toimuva sündmuse Külge tegelikult niisugune massidesse viimine, lahjendad seda elamust võib-olla ka seda muusikat selleks, et sa suurtele massidele oma sõnumit edasi saaksid. Lando, sa pead lahjendama sõnumit ja see võiks tegelikult mõnes mõttes halvasti mõjuda ka sellele muusikale, sellest eetilisele suurusele kõrgusele, mis muusikas sisaldub. Need probleemid ei ole kuhugi kadunud, see kõik on jätkuvalt olemas ja kõige selle üle vaieldakse. Võideldakse ja mis tulevik toob, on väga tume. Kas võib näha ka midagi positiivset, ütleme, et jah, see klassikalise muusika või teatud džässmuusika, elitaarset seal väikese seltskonna selline siseringis pikalt keerelnud huvi, et kui nüüd tulid muusikud, oma tuba, kontserdit, ega need suured artistid, keda me teame parimate plaadifirmade kataloogidest, kui nad nüüd tulid järsku sedasi oma koju lähedal, et kas võib selles ka midagi positiivset siiski näha? Ma arvan, et midagi on juba tegelikult positiivset sündinud nimelt selle kogu klassikastaari süsteemi jäikuse ja selle puhamatu kasvule nuritsete juba ammu ja arvati, et see võiks kuidagi muutuda, nii et ma arvan, et see uus olukord tegelikult Ta lõhutusele staarisüsteemi ja nendele makstavaid hiigeltasude süsteemi ka ära. Mõnes mõttes võiks ju see olukord olla sarnane sellega, mis oli seitsmekümnendatel popmuusikas kui tulipunkt mis tegelikult tähendab seda, et kogu see ülemine korrus oli täis sellised luksuslikke hiilgavaid staare, kellele maksti meeletuid rahasid ja sellist noort Ta annet selle värsket verd ei saanud enam sinna ülespoole tulla, et kõik kohad olid kinni, tõrjuti nagu täie võimsusega. Ma arvan, et kui see ülemine korrus kokku kukub staarisüsteem, et see võimaldab siiski altpoolt uutel annetel ja noorel värskele energial tulla paremini esile, see on positiivne. Kui nüüd tulla Eestisse tagasi selle globaalse pildi juurest, siis ma arvan, et siin on muusikutel võimalik ainult nukralt pealt vaadata, mis mujal toimub ja üritada sellest võtta parimat. Aga kuna praegu kõik alles toimub, nii purunemise protsess ka toimub ja Eestis ei ole palju võimalusi seda kõike mõjutada siis see valmisolek võimaluse avanedes midagi teha või öelda platsi hüpata, et see võiks olemas olla. Aga midagi helget ma siin ausalt öeldes ei näe kohapealse. Olukorda maailma muusikatööstuses analüüsis immo Mihkelson. Läinud aastal ilmus uus plaat plaadifirmast Sorel klassiks ja plaadil kõlab Edward Elgari viiulikontsert ja William Sten hammari kaks senti mentaarset romansi. Esitajatekson Triin kombel lillepärg ja Eesti riiklik sümfooniaorkester ja dirigeerima san Neeme Järvi. Ja nimetatud plaat pälvis ka BBC Music Magasini tunnustuse, kuna jõudis aasta parimate ära märgitud viietärniplaatide sekka. Seda plaati kuulas nüüd Igor Karsnek, millised on. Muljed tegemist on hilisromantilise muusika, aga tegelikult need kaks helile vaata on peaaegu et heakaaslased ja need teosed, mis plaadil kõlavad, need on enam-vähem ka üheaegselt kirjutatud, see kirjutamise aeg jääb kuskil 20 sajanditel esimese kümnendisse. Neeme Järvik ja tema sellist reputatsiooni ja kõrgelt hinnatud dirigendi staatus arvestades on muidugi huvitav, et Järvi võttis esitada kaks heliloojat, kes kuuluvad ja on juba natuke täpsustama, et kui me võrdleme klassikalise helikunstipärandit näiteks reisirongiga siis Elgaritega Sten hammarit muidugi kutsutaks Bachi, Beethoveni, Mozarti, Sibeliuse kupeesse, aga samas nad ei peaks ka tingimata turistiklassis reisima. Need sellised frondi võrdlus kasutades nii-öelda äriklassi ehk siis sellise natukene halli ala heliloojad maailma muusika kontekstis samas muidugi tuleb arvestada. Ja et nii Villem Sten Hammer rootslastele kui Edward Eldar brittidele on umbes samasuguse tähendusega rahvuslik helilooja nagu meil ütleme, Heino Eller, on eestlastele, et siin selle muusika nii-öelda oma väärtuse ja maailma muusika konteksti paigutamise kõrval on tegelikult oluline, aga selline rahvuslik joon, mida küll selline hiis romantiline pitser mõlema helilooja puhul natukene ühtlustab ja paigutab ka sellise maailma muusika konteksti juba valmis olevasse sahtlisse. Kahtlemata Anne Edward Elgari viiuli kontsed oma pikkuse tõttu juba see on ligi kolmveerand tundil. Teos on Edward helgaril pühendatud Fritz Kreislerile, aga no ma ei tea, millised olid küll Elgari ootused, sest 20 sajandi alguses Fritze Chrysler ju maailma viiuldaja number üks, et Edgar ei lubanud Kreesleril seda salvestada ka siis juba olid juba esmased plaadi salvestused võimalikud jääd selle viiulikontserdi esmasalvestuse haug kuulub hoopis 16 aastasele Yehudi Menuhin, teleEdward, Elgari viiulikontsert. Oma kolmveerandtunnise pikkusega on muidugi kõigile esitajatele, nii solistile, dirigendile kui orkestrile muidugi paras pähkel, aga isegi mitte niivõrd võtta selle pikkuse tõttu, aga teose vorm on väga liigendatud, tähendab, siin on lootusetu otsida mingeid klassikalise sonaat-allegro piirjooni, tähendab Elgar hilisromantilise helilooja on kasutanud vormi täiesti vabalt. Kohati mõni osa võib tunduda isegi nagu sellises fantaasiavormis nagu üks selline eeldused selle Edward Elgari viiulikontserdiga peavad kõik esitatavad veel väga kõvasti tööd tegema. Ja seda plaati kuulates on on selge, et seda tööd on ka tehtud, eriti triin ruumi poolt. Nüüd kolmest osast jättis kuulamisel kõigele veenvama ja kunstilises mõttes läbi tunnetatuma osa ehituslikult allegro ehk siis esimene osa. Kui natukene jälgida, kuidas toimis Esidusid loogika, siis juba alguses orkestrit sissejuhatuses hästi energiline tempo andis sellise aktiivse liikumise ja kui Triin Ruubel oma viiulipartiiga esimese korraga sisse tuli siis juba algusest peale oli selge, et tegemist on sellise üliromantiliselt rõhutatud romantilise tunnetusega. Neeme Järvi ja ERSO-l tulid hästi välja sellised romantilised Rubatod. Tähendab, see andis sellise esitusliku vabaduse. Mulle jäi selline mulje, et selle osa vähemalt algusetapi nii-öelda juhtis pigem viiulisolist Triin Ruubel ja orkester väga hästi harmoneerub sele romantism agoogika. Teine asi, mis viiulikontserdi avaosapool on väga oluline. Ta on hästi, on finantseeritud dünaamika nii solistile kui orkestrile, tähendab see on nagu isegi mitte line kuulamis on nagu kuskilt maalt ühine hingamine, et see dünaamika oli hästi põhjendatud, rafineeritud ja see dünaamiline skaala oli, oli väga rikas. See muidugi on suur kompliment ja helirežissöör Tanel Käsmendile, kes oskas ühesõnaga dünaamilise erisusi välja tuua niimoodi, et kuskil ei heli tehnilis moonutustega kuskil ei läinud ka midagi kaduma. Nüüd teine osa andante, seda on tempoliselt natukene raske, ükskõik mis telligendil ohjes hoida sest tempo on aeglane ja orkestrile selliseid pikad noodid tähendab ja muusika on juba kirjutatud, et niimoodi, et on nagu raske millegi järgi meetrumi tunnetada, kui sa nooti vaata partituuri järgi, juhatajat siin ma aimasin, et tõsi küll ekslikult, et see muusika võib lihtsalt seisma jääda, aga õnneks ei jäänud ja Neeme Järvi katsutus orkestripartiis selliseid väga voolujoonelisi tõuse ja aga samas ka sellise väiksemaid kulminatsioon ja saatele selliseid tagasitõmbed, et nad ühesõnaga see esituslik dramaturgia oli hästi jälgitav ja seal hästi reljeefne. Nüüd selle osa põhikarakter tegelikult ilmubki välja alles lõpupooles Neeme Järvi tõlgenduses mosoorselt eetiliseks. No põhimõtteliselt siin oleks võinud kuid tempot natuke tagasi tõmmata. Ta oleks võinud, ta isegi ei leegia poole kallutada, aga mind veeniste käegutsesse Neeme Järvi tempo lahendus ja samas Triin Ruubel viiul muidugi seda täiendas aeglases tempos rahaliselt nauditanud, kohati lausa nagu vokaalse kantileeniga. Nüüd finaagi puhul tekkis mul rida küsimusi, ma saan aru, et finaal on muidugi Triin Ruubel, igale viiulisolistile on esituslikus kõrghetkeks ja tähendab, latt on tõstetud nii kõrgele, et iga viiulda saad üle ennast ei viiluta puht mängu tehnilises mõttes aga samas finaali tempo, töö valikutest ma saanud nii-öelda kokku sellist suurt pilti, jah, et pidevad, sellised agoogilised laiendused siis pidevat tempovahetused, ühesõnaga tekkis selline mosaiik, mille osad minu jaoks ei kippunud nagu seostuma, sellesse ma ei näinud, ei kuulnud, ei tunnetanud seda, et mis on selle taha. Mulle tundus, et kas Neeme Järvi näinud seda suurt pilti sellisel kujul, nagu seda nägi mina või mina ei näinud sellisel kujul, nagu seda nägi Neeme Järvi, aga igatahes oleks, see jäi siin üks suur küsimärk õhku rippuma, samas see on selline detail, et kunstilises tähenduses oli finaal muidugi triin Ruubeli, selline kõrgpunkt ehituslikus mõttes. Ja ma põhjendan, miks, eks ole. Eriti lõpuosas oli tunda selliste solisti mängu pihtimuslikust, noh, ütleme niimoodi, et kuulates mind ei olnud vaja veenda selles miks Triin Ruubel mängib nii ja mitte kuidagi teistmoodi. Sest et ma tunnetasin tema isiklikku suhet see Elgari muusikaga sinna juurde veel viiul, hästi peendünaamika, hästi tundlik, lausa sugune vokaalne fraseerimine, tähendab see oli selle plaadikokkuvõttes absoluutne kõrghetk üldse. Plaadi lõpus, Me võime kuulda siis William Sten Haameri kahte senti mentaalsed romansi viiulile ja orkestrile. Tegemist on tegelikult minu natuuriga mõlemad loonud selliseid viie minuti pikkused sõna sentimentaalne selles pealkirjas ei tähenda ilmselt 20. sajandi alguse kontekstis mitte sellist sentimentaalsus, nagu ütleme, praegu on Mehhiko seebiooperites või see tähendab pigem nagu tunde sentimento rõhutamist. Ja romantiliselt esimene A-duur ei kõlanud alguses üldse senti mentaalselt, meie mõistes minu võtlikult selline tantsuline karakter ja kliinilist sümpaatsed pretensioonid, esitus Kerbia muretu. Ja kui tulid keskosas minaarsed Titunatsioonidki, siis ma ütleksin kurva sentimentaalse sellise kaeblawa karakteriga. Aga kuskilt ei olnud mindud. Nõretav oskad, et ära, et tähendab selline retensioonitu tundeavaldus, ütleme siis viieminutise natuuris teisest romansist, Effmul võrdleks, et see võiks olla helipilt noorevertäri kannatustest, aga tema lootustest ja unistustest romantiline meloodiakujundus riiulil, aga ka sellel romansil ei ole mingisugust sellist, et seda maad filosoofiliste pretensiooni. Kokkuvõttes, kui me vaatame seda plaati kui tervikut, siis mõlemad romansid oleks nagu mängitud lisalood, et kontserdil on see alatihti vähemalt nime järgi kontserditel ja sellise kursiga vaadatuna paigutuvad need plaatidele väga hästi. Eesti riikliku sümfooniaorkestri Triin Ruubel lillebergija Neeme Järvi salvestatud plaadist rääkis Igor Karsnek ja muusikaaastat 2020 analüüsisid muusikakriitikud immo Mihkelson ja Rämmel ja älian Klooren. Mina olen nelevasteinfelt ja soovin head päeva jätku.