Selles saatesarjas on tegijatel kavatsus esitada mõned enamvähem samad küsimused erinevatele inimestele. Kõneluste sisu peaks avama meie kaasaegset suhtumist Lenini teadusliku ja eetilisse pärandisse. Nõusoleku oma mõtteid mikrofoni ees jagada on andnud mitmete elualade ja põlvkondade esindajad. Vast on huvitav jälgida, mis suhtumises Lenini pärandisse meid ühendab ja milles me oleme erinevad. Täna on siis esimene saade sellest väikesest sarjast ja esimene intervjueeritav. Kõigepealt pean paluma, et ta ennast tutvustaks. No mina olen suhteliselt Keskealine inimene sündinud 1901. Noh, oleneb mõningal määral osalenud Eesti töölisklassi revolutsioonilises liikumises. Partei liige 1900 seitsmeteistkümnendast aastast pikemat aega istunud vangis nõukogude korra aeg olnud ka mitmesugustel nii-öelda riiklikel või või kroona ametikohtadel. Peale nõukogude võimu taastamist olen ka mõttes rahvakomissari, hiljem olin ministrite nõukogu esimehe asetäitja laenukomitee esimees ja nüüd olen juba mõningat aega pensioni ajal, nimelt alates 1973.-st aastast. Nonii, ma arvan, et nüüd asume siis intervjuu juurde, nii nagu ta on mõeldud. Missugune Lenini kogutud teostes avaldatud töö või dokument on teid eriti köitnud. No neid on muidugi palju ja kõiki neid ei jõuagi vast loetleda. Aga võiks mõnda mainida nimelt võib-olla selles järjekorras, nagu ma neid lugesin. Eriti on meelde jäänud Lenini Kas enamlased suudavad hoida riikliku võima seal ennam, oktoober revolutsioone kirjutatud ja selles oli nii-öelda avaldatud tulevase nõukogude valitsuse tegevuse programm ja olid väga selgelt loetletud kõik need küsimused, mis tulevad lahendada. Niisama hästi on meelde jäänud Lenendil teos, riik ja revolutsioon. Seda ma lugesin, kui ma ei eksi 1918. aasta algul kus anti väga selge vastus revolutsiooni põhiküsimusele nimelt liikliku võima küsimusele üldse riigi ülesandele. Olemusele käesolevas ühiskonnas. No edasi võiks nimetada niisugust Leeneni teos nagu mida teha, see oli kirjutatud varem ka 1902. aastal ta ilmas, aga mina lugesin ta 1921. aastal. Seda nimetatakse enamlaste partei teoreetiliseks aluseks. Põhjenduseks ja eriti, mis mind köitis, oli selles Lenini seisukohad illegaalse partei ehitamisest ja tema sidemetest legaalse revolutsioonilise liikumisega, ühesõnaga needsamad probleemid, mis meil olid neil aastatel väga akuutsed. Pahempoolne lastehaigus kommunismi ees mis on pühendatud võitlusele revolutsioonilise fraasiga ja eriti, kus on siis tähelepanu pööratud sellele, mida tuleb teha, kuidas tuleb teha, et või Ta pöörab hulkasid revolutsioonile. Muuseas on sealt meelde jäänud pleeneni seisukoht vigades ja kriitikasse. Nooma peastasid teraga umbes on seal öeldud niiviisi, et igat parteid tuleb Vienna ta peamiseks kriteeriumiks, ütleme, hindamisel on tema suhtumine oma ridadesse. Nende avastamist nõnda analüüsis. Ja siis abinõudesse nende parandamiseks. Ja ta ütleb, et ainult sea seda parteid tuleb võtta tõsiselt, kes suudab avastada oma vigasid, leida nende põhjused põhjalikult, need arutada ja leida tõsiseid abinõusid nende kõrvaldamiseks. Ja ma arvan, et see on õige, mitte ainult parteide kohta, see on õige isiku kohta. Iga inimene, kes ei suuda kriitiliselt vaadelda oma tegevust ei suuda avastada oma vigu, mis on teinud ja vigu teeb, iga inimene ei suuda analüüse, tähendab vigade põhjusi ja ei suuda mõelda abinõudele, kuidas neid vigasid, parandada. See ei ole üldse ei tõsine poliitikategelane ega üldse ka tõsine töömees. No edasi võiks veel nimetada, mis erilist mõju avaldas, mulle oli leene teos materialism Empire britid, siis see ilmus juba enne esimest maailmasõda, kuid mina lugesin teda 1900 kolmekümnendatel aastatel vanglas. Seda ma olin juba tuttavat Marxi Engasse plehaanovi meering. Ja täiesti marksistlik autorid töödega marksistliku filosoofia alal. Kuid Leenel kirjutas selle töö siiski mõnikümmend aastat hilja. Ja sel ajal seas olid toimunud loodusteaduses eriti füüsikas suured avastused. Ja nende avastuste mitte õige filosoofiline tõlgendamine viiski selleni, mida Lenin nimetas Sis füüsikaliseks idealismi, eks ja mille vastu on suurel määral see raamat ongi kirjutatud. Sellest suurepärasest raamatust on eriti meelde jäänud muuseas Leeneni väide, et marksistlik filosoofia Peab ennast uuendama iga suure loodusteadusliku avastuse järele. Et võtta uued faktid Nende najal edasi arenenud inime tunnetuse oma relvastusse sädal kasulik meelde tuletada praegugi, sellepärast et mitte alati ei ole seda Lenini õpetust silmas peetud. Tuletame meelde kasvõi 1000 948. 1949. aastal, kui meil geneetika pandi vande alla ja nosse näitaja geneetikute peksmises muidugi peale bioloogide agaralt võtsid sellest osa siis väga paljud filosoofid. Ehk mõni aasta peale selle, kui. Mõnede filosoofide poolt tunnistati küberneetika ikkagi peaaegu et imperialistide reaktsiooniliseks välja mõeliseks. Praegu võidakse muidugi öelda, et vaat need vanad asjad, mis meelde tuletada aga eks nende vanade asjade meeldetuletamine hoiab tihtipeale ära, seda nad veadele tulevikus ei korduks. Kas on mõni mõtteavaldus seisukoht või väljendus mis tundub teile eriti lähedane, mõistetav? Tänapäevane? Ma mõtlen, mõni Lenini tees või seisukoht? Võib-olla vast Leenen? Kui internatsionalist ja tema seisukohad rahvusküsimuses Tänapäeval rahvusküsimus areneb nii-öelda väga dialektiliselt. Ühest küljest nüüd riikide rahvastevaheline läbikäimise tihedam majanduslikud kultuurilised sidemed, jaga puhal puht nii füüsiline kokkupuutumine turismina. Seni lähendab rahvaid. Aga teisest küljest, käesolev aeg on aga MP realistlik. Ja koloniaalriikide lagunemise periood on tõuk tekkinud kümned uued rahvusriigid ja see omakorda on ka kasvatanud natsionalismi, kohati šovinism mägi. Meil tihti, tuletame meelde Majakovski ütelus, et vene keelt tuleb õppida, sellepärast juba selles keeles, rääkis Lenin. See on õige, kuid kõrvuti sellega ei tule unustada, et Lenin ei pidanud sugugi paljus ära õppida peale emakeelega saksa, inglise, prantsuse, itaalia keelt, mida ta võrdlemisi vabalt No olen takse Üksikud rahvused sulavad kokku. See on võimalik, kuid see neljandas kauge tuleviku küsimus seda protsessi ei saa pidurdada, kuid samuti ei ole mõtet seda ka vägivaldselt forsseerida. Sellepärast tihtipeale toob enesega kaasa vastupidise resultaadi. Lenina suhtus rahvusküsimustesse väga delikaatselt ja Ka meie peame seda arvestama, et senikaua kui on üksikud rahvused siniga kahtlemata sapisimuga rahvusküsimus läänele muuseas öeldud, et iga maa kommunistid peavad võitlema oma natsionalismi vastu ja toob näite sellest na tol ajal Poola kuulus veel vana vene tsaaririigi koosseisu. Et oleks mõttetu, kui näiteks Vene kommunistid hakkaksid Poola natsionalismi vastu võitlema. Et see peab olema ikka Poola kommunistide ülesanne. Ja-le nende tegevusest võib tuua Õiga palju näiteid just tema suhtumisse, rahvusküsimusse. No näiteks 1918. aastal oli tuntud tolleaegne sõjaväelane tegelane Donofašenko ukrainas. Tegutses seal punaarmee üksuste juhtimisega ja tal tekkisid koha peal arusaamatused sellega et talle nimetanud seal mingid ülemused ilma Ukraina kohalike võimudega kooskõlastamata, kus Lenin saatis selle Telegram, et et tagada oma poolt määratud komissarid, et see on väga terav rahvuslik küsimus ja siin tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. Niisama Nanna meeles pal kus ta saatis telekremorfeline kiitsele selles samas küsimuses. Nimelt ütles, et ilmaasjata Antonov forsseeritult harjutab nime Antonov oma nimes. No mina ei tea, mis rahvusest oli Antonovošenkogada Ukrainas tegeles. Sleeve narrastata võiks tarvitada ainult Osseenconime. See paistab muidugi pisiasi, sellepärast lõpuks on ükstakõik kas inimest nimetama Ivaneks või Juhan, eks. Aga poliitika on kunst ja nagu teada organismi ütelus olemas. Et kunst algabki pisiasjadest. Kas Lenini eluloos on mõni episood, mida te peate eriti tähelepanuväärseks või tahate nimetada mõnda episoodi tema elust, mida peate endale õpetlikuks? Seisukoht see oli ja siis käitumist nii-öelda rasketel momentidel. Sellepärast et kui asjad kõik hästi lähevad, siis on kõik lõvid. Aga kui asjad halvasti lähevad, siis väga paljud ostavad ära hirmutatud kutsikataks, kes jooksevad laiali ja peidavad ennast põõsastesse. Ühenduses sellega alge, väga hea meel, et oled meenutada Lenini seisukohta 1905. aastal peale Moskva detsembri ülestõusu mahasurumist. Lehaanud teatavasti kirjutas sel puhul, et. Ei oleks? Tarvis olnud v oleks maksnud relvi haarata? Moskva ülestõusu õppetunni, et see on võib-olla siiski headma. Mul on ta siin üles märgitud kusagil madele. Võiksin tema tsiteerida. Et niiviisi ole midagi lühinaljalisemad kui kõigi oportanistide poolt omaks võetud plikhanovi väide, et ilmaasjata alustati ennatlikult streiki jäi, oleks pidanud relvi kätte võtma. Ma vastupidi, oleks pidanud haarama relvad veel otsustavamalt energilisemat rünnaku himulisematud. Oleks pidanud hulkadele seletama. Et ainult rahuldone rahulik streik on mitteküllaldane ja kartmata halastamata relvastatud võitluse vajadust. Vaat selles on väga ilmekalt väljendatud Lenini seisukoht. Nii tegevuse rasketel silmatilkadel ei olnud mingit paanikat, vaid vastupidi, tuli õppida kaotustest ja valmistada hädasi uueks rünnakuks. Millises sündmuses? Avaldus hästi lenin nii eetika tema suhtumine inimese positiivsetesse, negatiivsetesse, omadustesse. Jah, on teada 1918. aastal tsaariperekonda. Volli peeti kinni Jekaterinburgis praeguses Sverlovskisse ja kuna Valga kartlikud jõugud ähvardasid vallutada seda linna siis kohaliku täitevkomitee otseselt tsaari peale kollaste 1900 18 aasta suvel maha räägitakse Leenenud, saades seda teadet, olevat töötanud ilmaasjata laste lapsed, nemad ei olnud selles asjas süüdi. Vanas testamendis on öeldud, et vanemate patud nuheldakse lastekate kolmandast ja neljandast põlvest saadik. Meie oleme küll ateistid, kuid seda vana testamendi seadust on siiski meil tihti rakendatud. Ma olen nüüd juba mitu aastat kroonupaberitest eemale, ei tea, kuidas praegu aga omal ajal meil kehtivates ankeetides tuli vastata, kes on su isa, kes on su ema ja tihti palga, kes vanaisa vanaema, kes on see naine, kes naise vanemad. Ja selle tõttu Need asjad uurimisel. Kuna keedis ei olnud vastavast küsimust. Et kas sa oled turakas või oled sa tark inimene sattusid teistegi peale kohtadele inimesed, kes sellele hoopiski ei vastanud ja imestad, ankeedi, kordeid, korra saavad inimesed endasse, ei ole mingeid asju. Nii palju kui mina, olen nüüd Leenened lugenud, temal on väga palju juttu inimestest kellega tal tuli kohata. Ei ole Lenin kusagil huvi tundnud nende inimeste nii-öelda päritolu vanematega tema naistega naise vanemate vastu, vaid on ikka vaadanud inimeste sammast. Nii et see oleks üks asi, mis iseloomustab Lenineid. Et. Tuleb tundma õppida inimest, aga mitte nii-öelda tema esivanemad, sellepärast oma esivanematega tule töötada, töötada tuleb, inimestel on väga palju näiteid, võib tuua selle kohta Leenen heatahtlikust suhtumisest seltsimeestele, nende eest hoolitsemisele ja nõnda edasi. Kuid kaleeninud siiski öelnud näärivana, kes kõigele komposid jagas. Leenen oli poliitik ja väga temperamentne poliitik. Ja kui lugeda Lenini töid ja kirjavahetust siis näeme medvaidlustes. Mitte ainult väänastega, vaid ka seltsimees taga oli tema väga terav ja tarvitas ka küllalt teravaid epiteete. Kuid sellega ilmneb seal ka teine joon. Mulle meenub üks Leeneni kiri, kus ta räägib raadekest radikega. Neil olid seal palju lahkuminekuid ja selles kirjas nimetab Radekid, lurjus ja kaabakas ja kirjutab siiski seltsimehel, aga ta on siiski andekas inimene, teda tuleb ära kasutada ja kas ei saaks selle panda kirjutama sellesse, sellest küsimusest? See näitas seda, et Leenen võttis inimesi nii, nagu nemad on ja teadis, et revolutsiooni ja sotsialismi ehitamise suures majapidamises läheb iga viimane kui nöörijupp vajalik. Ja ka iga inimese sobivaid külgi tuleb selles töös ära kasutada. Ühenduses sellega meenub mulle üks episood Mihkel Martna ka nimelt see oli 1923. aastal. Kui seal põrandal Jaan Anvelt siis tema rääkis, et ta oli saanud, siis oli varemalt tooted, mis 1922. aastal kirja Klara Tseedki neilt, kes oli tuntud saksa komperday juhte. Clarence hetkel oli nimelt külastanud Leenen, et Moskvas ja seal oli jutt läinud vanadele asjadele esimese ilmasõjaaegseid alasedele. Ja Lenin oli siis meenutanud Martnap Mart Laariga emigratsioonis Šveitsis ja nad seal Lenina ka suhtlesid. Jagalklaratset tundis Mart, nad ütelnud, et Jaan on Martna nüüd seal sotsiaaldemokraatide üks juht. Aga võib-olla temal on siiski natukene veel järele jäänud internatsionalistide südametunnistust, nimelt maailmasõjal, Martna kuulus internatsionalist tähendab hulka, kes olid selle vastu. Ja et soovitas Tsitkeneljad, kirjutage eesti seltsimeestele. Nagu mina aru saan, ainult jutust oli katse tehtud Martnaga kontakti astuda, kuid Martnole loobunud ja tades jõunud saanud ära tõmmata. Aga vaat see näitab Esleeneni suhtumist. Lenin teadis, et Mart oli sotsiaaldemokraatide üks juht et kodu sääsele Martna kodanluse poolel. Aga vot oli siiski veel väikene lootus, et võib-olla saab teda ära tõmmata liinidele kuuluv muuseas ka ütelus, et poliitika on teadus, mis tegeleb kümnete miljonite inimestega. Need kümned miljonid moodustavad üksikutest isikutest ja sellepärast peab selles võitluses võitlema iga-ini mingi eest. Ja vaat seda tegi ka Lenin ja selles just avaldab tema nii-öelda suur oskus inimestega suhtlemises kui dialektiks, kui revolutsionäär ja kui riigile. Seltsimees olid, need on niisugune küsimus. Mida teate Lenini kui riigimehe tegevuse tähtsaimaks küljeks. Missuguste probleemide tõstatamist, lahendamist tema poolt hindate? Eriti kõrgelt? No ma arvan, et kõigepealt tuleb muidugi hinnata tema realiteeditunnet ja reaalsed olukorra hindamist. Selle kohta võib väga palju näiteid tuua, no võtame kasvõi oktoobrirevolutsioon, kuidas Lenin hindas. Täpselt määras aega, millal tuli võtta võim? No meil kõigil on meeles, et see kiri, mis sa saatis keskkomitee liikmetele kus ütles, et võim tuleb tingimata võtta ööl vastu 20 viiendat, et viivitamine tähendab surma. Nimelt 25. tuli kokku, teine Nõukogude kongress seal oli peale, enamlaste oli väga palju jõuga Esseere vähem lasi ja kui seal oleks hakatud arutama seda võimuvõtmise küsimus, see oleks läinud suureks pikaks arutamiseks elada teisest küljest leni teadis, et keerinski valmistas oma poolt ette vastulööki. Ja ta alustas sellega juba peale, nii et tõesti kahe võim tuli võtta ka enne 20 viiendat. See oli nii väga, täpselt ja selgelt nähtud. Näitas Lenini poolt nimelt seda olukorra väga õiget hindamist. Võtame sarnased asjad nagu Bresti rahu küsivus. Me teame, et seal ei ole mitte sellel vastased ainult meil tolleaegsete liit klasse pahempoolsete Esseerida hulgas, vaid ka meie oma partei ridades ja keskkomitees olid suured lahkuminekud. Ühel hääletamisel Lenin jäi seal vähemusse isegi oma ettepanekutega ähvardas selle peale keskkomiteest lahkuda. Ja tõesti olukord sarnane, et ei olnud teisse, jätkub pidinad, alandavad ja metsikud Bresti rahutingimused, vastavad Lenin läks selle peale, teades, et see hinge tõmbas, on vajalik. Ja et Cipressi rahuelement igavene ja nagu me teame kõigest mõni kuu. Talupoegade vastuhakkamise mitmel pool krooniline ülestõus 1000 921. aasta kevadel. Need näitasid Leenelile selgelt, et sõjaaegse kommunismipoliitikaga edasi ei saa, et siin tuleb teha mingeid muudatusi ja Lenin kunagi, kui ta leidis, et see olukord nõuab, on vajalik. Leenen ei kõhelnud, ei kartnud teha väga kardinaalseid muudatusi ja tegi sellega selle uue majanduspoliitika. Näpi sisseviimisega öeldes, et tuleb aeg, et kus leplik Venemaa saab sealt selliste Venemaasse. Me teame, et ajalugu, seda täiesti õigus. Ja nüüd on hoopis teistmoodi küsimus. Kas te võite öelda, et mõnes kunstiteoses, kas filmis raamatus või või kujutava kunstiteoses on näidatud Leninit, nii nagu ta teie meelest on kõige mõistetavam, kõige arusaadavam, kõige leninliku? Leene isikule nii mitmetahuline ja ma julgen öelda, et ma oleksin nüüd näinud kõige kunstiteosed, kus Leenenud on kujutatud. Ma arvan, et vaevalt need ühes kunstiteoses saabki haarata kõiki külgi. Minul on eriti meelde jäänud üks kunstiteos, nimelt praegu loetakse fotot, fotokunsti loetakse kunstiks. See on kas Lenini kujutatud teisel kammittoni kongressil. Nähtavasti on seal kongress siis nagu vaheaeg Lenin istub trepi peal, Jaanson kirjutab midagi seal oma aplognod. Võib arvata, et nähtavasti ta kavatses sõna võtta siis seal märkmed selle sõnavõtu ajaks võib-olla oli ka mingi teine põhjus, ei tea. Aga igatahes Lenin istub selle trepi peale, kirjutab kongress. No meil on praegu nii mitmesuguseid võistlusi, ametlikud sõnaski võistlust ei ole, kuid mitteametlikult. Me teame, et käib ka võistlus paljude ülemuste vahel. Selles kui suur peab olema ühe teise kabinette, mis peab olema sisustus ja ja siis ei olegi õieti ülemus, kui sul ei ole suurt kabinet ja ei ole selles suurt kirjutluse lauda, paksu vaipa, pika nõupidamise laua taha ja laua peal tervet seda sidevahendite kompleksi. Ja veel parem on, kui selle taga on kabineti taga veel suur puhketuba ja ees on veel suur vastuvõturuum, kus on üks effel parem kaks sekretär ja vot siis oled, sõidan salli ja vaata, kuidas mandonisest ennast nats naljakas pidavad inimmardikad vaatad. Ja võrdled siis seda leeniga. Ja töötab. Siis võid aru saada inimeste vahest ja saad aru ka sellest vanast rahva kõnekäänust. Et mitte koht ei alusta meest, vaid mees ilustab kohta. Ühenduses sellega saab ka väga arusaadavaks. Leenine resolutsioon ühele telegrammile. See oli vist, kui ma ei eksi 1920.-st aastast ühes maakonnas all parteikonverents, sealt saadeti siis selle konverentsi juhataja ja sekretäri allkirjaga tervitus Telegram Leenelia leeninud, siis panin sinna peale resolutsiooni Telegram Randjad tervitustelegrammi saatma sellest kohtulikule vastutusele võtta. Nimed. Leenen ei sallinud pugemist pugemise varjugi ja astus alati resoluutselt vastu kõikidele katsetele tema isikut nii-öelda ülistada ja elavad kui nii-öelda ikooniks teha. Ja nüüd on viimane küsimus. Kas olete püüdnud milleski jäljendada Leninit? No ma ei tea, kas jäljendamine vast ei ole kõige õigem sõna jäljendama seal, mina mõtlen siin mõndagi järel tegemiste kere lappimist. No selle kohta on valm sellest konnast ja härjast ja me teame mõtsa, kus üks püüdis teist jäljendada, see hästi lõppenud. Ja võib-olla ka iga inimene on indiviid ja sellepärast ta püüab teist inimest jäljendada, sellesse tuleb palju jäävad välja, välja arvatud muidugi näitlejatele. Näitlejad on laval, kus nad võivad seda teha. Nii et mina ei ole sellepärast püüdnud mitte kedagi järe lahvida, selles mõttes nii-öelda jäljendatud. Aga muidugi olen ma püüdnud leene neilt õppida. Ja võib öelda, et olgugi et Lenini surmast on juba mööda tükk aega, tema teosed on praegugi väga hingekosutav lugeda aega. Sellepärast et väga palju küsimusi, mis Lenin on käsitlenud, on praegu El akuutset. On ka teisi küsimusi, mis juba oma tähtsuse kaotanud ajalugu on juba nemad lahendanud. Kuid sellegi peale vaatamata jääb alati huvitavaks vaadata just õpetlikuks Lenini juurde minek asjale ja tema haare ja küsimuse käsitamine ja ja motiveerimine, selgitame, see on alati õpetlik ka nende küsimuste üle, millel võib olla tänapäeval enam nii päevakajalist tähtsust, ei olegi. Suur tänu. Ma arvan, et sellega võimegi.