Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 11.-st veebruarist. Stuudios on Kai Vare AstraZeneca vaktsiin. Haridustöötajate vaktsineerimiseks on Eestisse jõudnud, aga vaktsineerimist pole alustatud, sest koolid alles koostavad soovijate nimekirju. Liigne kiirustamine vaktsineerimisel annab tagasilöögi. Sel kevadel ei arvestata põhikooli lõpetamisel lõpueksamite tulemusi, lõputunnistuse saab kätte ka puuduliku eksami hindega. Väiksemad ikkagi tuleb minna ja, ja eksam tuleb teha ikkagi nii hästi kui võimalik, sest tulemus läheb ka lõputunnistusele. Ja eks seda näevad ka gümnaasiumid, kutsekoolid, kuhu õpilane tahab edasi õppima minna. Valitsus valmistab ette uusi meetmeid viiruse ohjeldamiseks, koolid on kavas lahti jätta. Vaid neli protsenti nakatumistest on toimunud õppeasutustes. Valitsus leppis täna kokku, et Euroopa taaskäivitamise rahastust küsib Eesti toetus nii Tallinna haigla kui Ülemiste ühisterminali rajamiseks. Eesti ehitussektori kindlustunne on tõusnud. Valitsus kuulutas välja riiklike kultuuri- ja spordipreemiate elutöö preemia ning Wiedemanni keeleauhinnasaajad. Riikliku kultuuri elutöö preemia pälvivad kunstiteadlane Eha Komissarov maalib. Kunstnik Tiit Pääsuke ja helirežissöör Enn Säde. Spordist Anett Kontaveit Kaia Kanepi jõudsid Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel kolmandasse ringi. Kanepi alistas kindlalt tiitlikaitsja Sophia geni. Ilmon öösel sajuta külma lubatakse 16 kuni 22, saartel kaheksa kuni 14 kraadi. Homme pärastlõunal hakkab kohati lund sadama ja õhtul tugevneb tuul. Külma on homme kaheksa kuni 13, saartel kolm kuni seitse kraadi. AstraZeneca vaktsiin Haridustöötajate osaliseks vaktsineerimiseks on Eestis kohal, aga vaktsineerimist pole alustatud, sest koolid alles koostavad soovijate nimekirju. Sotsiaalministeeriumi hinnangul poleks saanud vaktsiini soovijaid enne vaktsiini saabumist ära kaardistada, jätkab Merilin Pärli. Möödunud neljapäeval võttis valitsus vastu otsuse, et haridustöötajad lisatakse eesliini töötajate nimekirjakeele. Vaktsineerimine on prioriteet. Reedel andis sotsiaalministeerium haridusministeeriumile korralduse asuda koolidelt koguma nõusolekuid vaktsineerimiste kohta. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Robert klipin. Haridustöötajate liit, kes juba mitu kuud tagasi palus õpetajata lisamist eelis vaktsineerita vaata nimekirja leiab, et riik Jokutab vaktsineerimisega nõusolekud, tulnuks nende hinnangul küsida ära enne vaktsiini saabumist ja mõningates omavalitsustes on seda juba ka tehtud. Haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri. Vähemalt osades omavalitsustes käis nii-öelda nimekirjade koostamine mitmeid nädalaid tagasi juba ja sealt tulenevalt on kummaline tõesti, et ei ole nüüd jõutud päriselt vaktsineerimiseni. Sotsiaalministeeriumi asekantsler maris Jesse aga ütleb, et varasematest nimekirjadest kasu ei ole. Kaks nädalat tagasi ei olnud veel teada, milline on AstraZeneca vaktsiini kasutusnäidustus. Nii et inimesed ei saanud anda teadvaid nõusolekuid, et soovin saada vaktsineeritud AstraZeneca vaktsiiniga. Samuti ei näe ta midagi halba selles, et vaktsiin nädalapäevad laos oma järge ootab. Saan aru, et küsimus on suunatud sellele, et miks ei ole vaktsineerimine juba koheselt alanud. Saan ainult öelda seda, et liigne kiirustamine vaktsineerimisel annab tagasilöögi. Kindel on see, et enne järgmist koolivaheaega, mis algab 22.-st veebruarist, kõiki õpetajaid vaktsineeritud ei jõua. Vaktsiini praegu Eestis on vähem, kui meil on kõiki haridustöötajaid ning ka AstraZeneca vaktsiin ei lähe ainult haridustöötajatele vaid hakkavad vaktsineerima ka perearstid, riskigruppi inimesi, kes on alla 70 aasta vanad ning ka siis osa sellest läheb teiste eesliini töötajate vaktsineerimiseks. Haridustöötajate vaktsineerimine võtab aega kindlasti üle kuu, kinnitab Jesse. AstraZeneca vaktsiini tarnekava on paigas veebruari lõpuni. Millal ja millises koguses vaktsiin märtsis Eestisse jõuab, on veel lahtine. Haridusministeerium plaanib kevadel lubada põhikooli lõpetada ka nendel lastel, kellel on kuni kahes aines aastahinne puudulik, samuti pole vaja koguda lõpueksamitel vähemalt 50 protsenti punktidest. Haridusministeeriumi välishindamise osakonna juht Kristin Hollo rääkis plaanist lähemalt vikerraadio saates. Uudis pluss intervjuu tegi Lauri Varik. Vot selle otsese mõte on vähendada õpilaste jaoks stressi seoses põhikooli lõpetamisega. Et eksamitulemust ei oleks seotud, et niivõrd põhikooli lõpetamisega, küll aga annaks objektiivset tagasisidet selle kohta, kuhu õpilane on oma õpingute lõpus jõudnud ja eks see eksam on ka, eks ikkagi tuleb minna ja, ja eksam tuleb teha ikkagi nii hästi kui võimalik selle pinnalt, mida õpilane vähegi oskab, sest tulemus läheb ka lõputunnistusele. Ja eks seda näevad ka gümnaasiumid, kutsekoolid, puha õpilane, tahab edasi õppima minna, kes küll saavad siis ka toetada õpilast vastavalt sellele tulemusele, et ei, ei peaks olema nüüd selline märk. Nii et eksamitulemus ikka lõputunnistusele läheb, kuigi lõpetamine otseselt sellest ei sõltu. Ja, ja sellel aastal ongi siis nii, et see on tagasisidet õpilasele endale, gümnaasiumile või kutsekoolile, et oleks selge pilt, mis sellel aastal on toimunut, millega õpilane nüüd siis põhikoolist väljub. Aga see ei peaks nagu otseselt sellist takistust põhikoolist väljumiseks. Kuidas see otsus või ettepanek siis sündiskas ministeeriumis endast tuli see mõte võiv teie arutasite siin ka koolide ja aineliitudega. Oleme arutanud loomulikult nii koolijuhtide, õpetajate ühendustega, haridustöötajate liiduga, õpilaste esindajatega. Et need arutelud on, on olnud ja eks neid arvamusi on nii- ja naasuguseid, aga jõudsime, ütleme niimoodi täiesti üksmeelele. Aga tundub, et enamus kaldub selle poole, et sellel aastal võiks sellise erisuse teha. Ööpäevaga lisandus 677 positiivset koroonatesti, positiivseks osutus 11,8 protsenti võetud proovidest. Suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimest, neist üks, 65 aastane, kaks üle 80. Tänahommikuse seisuga on haiglas 455 koroonaga inimest. Terviseamet tuletab meelde. Koroonaviirus on ulatuslikult levinud üle Eesti ja kõikjal kehtivad piirangud. Viiruse kriisi lahendamisele saab kaasa aidata igaüks oma vastutustundliku käitumisega. Peaminister Kaja Kallas ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et järgmisel nädalal arutab valitsus uusi meetmeid viiruse leviku ohjeldamiseks. Jah, tõsi ta on, kui kogu ühiskond panna täiesti lukku, kehtestada komandanditund, siis need numbrid hops tulevad tegelikult alla, kui ei tohi ka üksteisel külas käia. Aga niipea, kui need piirangud maha võetakse, need numbrid lähevad jälle ülesse. Kuskil peab olema see tasakaal ja seda tasakaalu. Me püüame siis tabada piiranguid täpsemalt. Me arutame järgmine nädal, aga noh, kui ma vaatasin kogu seda Euroopa pilti, tee neid piiranguid, siis midagi ei ole teha, kui on numbreid minemast suuremaks, siis on väga suur surve valitsustele, et tehke midagi. Kui vaadata seda, mis tõeliselt toimib, siis tõeliselt toimib see, et inimesed ise on vastutustundlikud, nagu me näeme uuringutest, ohutaju on alanenud ja inimesed seda distantsi ei pea ja seetõttu see viirus ka paremini levib. Aga jah, me arutame piiranguid, järgmine nädal, mida me näeme. Me näeme tõusu just nooremate inimeste hulgas, aga me tahame hoida koole ikkagi lahti, sest et me teame või lastel tekivad õpilüngad ja läbi selle tekib hariduslik ebavõrdsus, tekivad ka suuremad lõhed ühiskonnas. Haridus ja teadusminister Liina Kersna Kui vaadata nakkuskoldeid, siis tegelikult nakkuskolletest 15 protsenti on seotud koolidega ja kaheksa protsenti on seotud lasteaedadega. Et iseenesest nakkuskoldeid meil on, mujal need ei ole haridusasutustes ja kui, kui meile näidati ka graafikut, et kus kohas on toimunud nakatumised siis vaid neli protsenti nakatumistest on toimunud õppeasutustes. Harju maakohus mõistis kiirmenetluses reaalse vangistuse Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarsti Peep talvingut rünnanud Toomas Härm Wilsonile. Kohus karistas 54 aastast Wilsonit kuue kuu pikkuse vangistusega, millest tal tuleb reaalselt ära kanda üks kuu ja 15 päeva. Videosilla vahendusel istungil osalenud Wilson tunnistas süüd ja ütles, et tal on väga piinlik. Kohtuistungil viibis ka Peep Talving, kes oli nõus asja lahendamisega kiirmenetluses ja Wilsonile mõistetud karistusega. Kriminaalmenetlust juhtiva ringkonnaprokuröri Diana helile sõnul ei olnud talvingu ründamine seotud tema tööga teadusnõukojas, kuid Wilsoni motiiv on seni selgusetu. Läti piirid on tänasest suletud ja valitsus arutab praegust viiruse olukorda. Ragnar Kond, mis praeguseks teada, on, Tõepoolest, reede ja laupäeva öösel on seni olnud siis liikumiskeeld hommikul kella viieni. Teada on, et politsei soovib seda praegu lõpetada, sest lihtsalt pole inimesi, pole ressurssi, kes seda kõike suudaks kontrollida, siin on erinevaid variante, et on ettepanek, see keeld päris ära kaotada ainult õhtul kella 10-st öösel kella kaheni. Nii et see otsus ei ole praeguseks veel tulnud, sest istung kestab ja sellega seoses on muidugi ka oluline Eesti vaates see, mis saab, sest kui politsei ressurssi siit vabaneb, siis tõenäoliselt tehakse tõhusamat kontrolli pärast seda ka Eesti ja Leedu piiril. Sest tõepoolest, alates tänasest on siis kaheks nädalaks keelatud mittevajalikud sisenemised läbida. Vajalikeks peetakse tööd, pimist, matuseid. Põhimõtteliselt ei ole midagi muutunud võrreldes praeguse olukorraga, sest ega turistina eriti niikuinii oli keeruline minna, sest pidi ju olema ette näidata Ta testi tulemus negatiivne testi tulemus ja samamoodi tuli jääda ka isolatsiooni, nii et selles osas nagu midagi ei muutu, aga lihtsalt kord võib nüüd minna veel rangemaks. Kas läheb, et peaks õhtutundide jooksul selguma, aga märgiline päev on täna Lätis olnud, sest täna käisid Stradiņši Ülikooli kliinikus ennast vaktsineerimas president Egils Levits ja neli ekspresidenti ja samamoodi ka peaminister Krišjānis Kariņš. Kogu selle tegevuse eesmärk, kui oli, siis julgustada rahvast vaktsineerima minema. Lätis on praegu väga populaarne panna ennast järjekorda internetikeskkonnas vana vaktsiin LV et ei tekiks selliseid probleeme nagu praegu Eestis, kus vaktsiin on küll kohal, aga nimekirju, mille järgi vaktsineerida veel ei ole, nii et Lätis on praegu näiteks 73000 inimest viimastel andmetel ennast juba järjekorda pannud ja president Levits ütles täna et kogu ühiskonda on võimalik siis vaktsineerida kahe kuu jooksul alates sellest hetkest, kui see on saabunud piisav kogus vaktsiine, nii et ettevalmistus peaks Lätis olema väga tõhus ja praegu käib valitsuse istungil vaidlus ka selle üle, millises järjekorras siis neid eelisrühmi ikkagi vaktsineerida. Valitsuses on küll põhimõttelise korra kehtestanud, aga kuna Lätis on kõik koolid suletud, siis näiteks haridus ja teadusminister on täna teinud ettepaneku et võib-olla peaks pedagoogid ja eriti lasteaiakasvatajad õpetajad olema. Samas grupis siis seenioride ka ehk et nende vaktsineerimist võiks alustada varsti praegu nad on üks aste tagapool nendest, nii et ka see on vaidlus, mille üle valitsus veel praegu siis väitleb. Aitäh Ragnar Kond. Eesti valitsus leppis täna kokku, kuidas kasutada Euroopa taaskäivitamise rahastu ja koroonaviirusele reageerimise fondi raha, mida on kokku ligikaudu miljard eurot. Muuhulgas soovitakse tuge rail Balticu Ülemiste terminali ehitamiseks. Valitsus ei loobunud ka Tallinna haigla rahastamise soovist. Madis Hindre annab ülevaate. Selle, kuidas Euroopa taaskäivitamise raha kasutada, leppis eelmine valitsus kokku juba detsembris, kuid uus valitsus soovis senised otsused üle vaadata. Eesti osa taaskäivitamise rahastust pole veel päris selge. Läinud suvel arvutas komisjon meie osaks 1,1 miljardit eurot aga kuna meie majandusel läks oodatust paremini, tegi komisjon detsembris uue arvutuse 970 miljonit eurot. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütleb. Täna arvestas valitsus siiski 1,1 miljardiga. Kuna see praegune on meie ettepanek, mille alusel me läbi rääkima hakkame, siis on ka mõistlik esialgu küsida maksimaalses mahus, mitte hakata hiljem otsima. Võimalik, et nii rikku lisandus sinna programm. Läbi peame me rääkima Euroopa komisjoniga ning kõige keerulisema läbirääkimiste objekti kirjutas taastekavasse juba eelmine valitsus. Uus valitsus jäi senise plaani juurde ning loodab kuni 380 miljonit eurot Tallinna haigla jaoks. Mul endal oli täna sel teemal üks tunnine telefonikonverents Euroopa Komisjoni esindajatega, kellele siis oli võimalik selle suure projekti tausta selgitada, sest tõsi on olnud, et Euroopa komisjon, varasemalt on Tallinna haigla investeeringu suhtes olnud pigem skeptiline, kriitiline. Euroopa komisjon on märkinud, et Eesti tervishoiuprobleemid peituvad hoopis mujal. Muuhulgas on komisjon küsinud, kas meil ikka jagub piisavalt arste õdesid ja rõhutanud, et kättesaadavamaks tuleb muuta esmatasandi tervishoiuteenused. Keit Pentus-Rosimannus märgib, et esmatasandi tervishoidu oleme me juba päris palju investeerinud. See oli üks osa sellest informatsioonist taustast, mida komisjonile ka täna selgitasin. Kui Tallinna haigla sättis valitsus taasteplaani muutmata, siis üht-teist muudeti teistes peatükkides. Muuhulgas ootab valitsus kolmekümmet ühte miljonit eurot Rail Balticu Ülemiste ühisterminali rajamiseks. Samamoodi on juurde tulnud digipööret toetavate oskuste arendamiseks täiendav rahasest inimeste koolitamine, kellel oleks vajalikud teadmised rohetöökohtade jaoks. Need on mõned näited sellest, mis muutunud on. Lisaks taaskäivitamise rahastu põhimõtetele leppis valitsus kokku ka 177 miljoni eurose kiire kriisiabi kasutamise põhimõtted. Kõige suurem muudatusprojekti jõu ehk siis kiire kriisiabifondis puudutab turismisektori toetamist. Me suurendame turismisektorisse suunatavat toetust seitsmeteistkümne ja pisut peale miljoni euroni. Detsembri seisuga pidi turismisektori juust saama viis miljonit eurot. Eelmine aasta tõi ehitusturule suured kõikumised, praeguseks on kindlustunne ehitussektoris taastunud. Margitta otsmaa. Juba eelmise aasta kevadel prognoosisid ehitusettevõtjad sügiseks tuntavat pea 50 protsendilist ehitusmahtude langust, mis kandub edasi sellesse aastasse. Praegu läheb hästi pigem nendel ehitusettevõtetel, kellel on oma arendused, ütleb Merko Ehituse juhatuse esimees Ivo Volkov. Selgelt investeeringud eraettevõtjate poolt on väiksemad, kui nad olid mõned aastad tagasi. Korteri ehitus läheb hästi. Riik on tänu väärist pannud turule Eestis vähemalt mõned suured objektid, mis on aastaid seisnud. Aga siiski suured. Eraettevõtjad on hotellide ehitus, on see kaubanduskeskuste ehitus, see praktiliselt on ikkagi väga-väga madal. Mitia Berlebach juhatuse liige Kristjan Mitt ütleb, et ehitussektoris tervikuna jäi aastaga uut tööd ligi ühe miljardi euro võrra vähemaks. Küll aga püsib nõudlus elamuehituses. Need lepingud hakkavad nüüd tekkima võib-olla siin aasta lõpus ja praegu ka see töö jäi kevadel ja jaanuaris starti mõte ja, ja seal on näha siis ettevõtete käibe langusest juba täna. Swedbanga peaökonomist Tõnu Mertsina ütleb, et ehituse kindlustunne jaanuariks on tõusnud mitte päris üle kriisieelse taseme, aga sinna lähedale. Aasta lõpus oli näha, kui vaadata nõudluse poolelt siis sellist kuhjunud nõudlust, mis jäi üles kevadel just eelkõige eluhoonete koha pealt, kus on oli, oli näha, et tehingute arv järk-järgult suurenes ja see oli väga tugev ja samuti ka nõudlus eluasemelaenude järele. Ja teisest küljest, kui vaadata ka nüüd ehituses pakkumist, siis mitmed projektid, mis kevadel jäid seisma, ootele, siis sellise kindlustunde paranedes hakati neid projekte kasutusele kasutusele võtma. Teisalt näevad ettevõtjad, et tegevustoetuste maksmise asemel võiks pigem anda objekte ehitamiseks, et ettevõtteid töös hoida. Veel kord, Kristjan Mitt. Mure on selles, et see riigi reageerimine on suhteliselt aeglane, et ei ole nii, et kui nüüd näha oli, miljard töölt kadusid, nad suudaks siis nagu kiirelt sinna nagu oma investeeringud ettepoole tuua. Ja Tõnu Mertsina Swedpangast. Aga selliseid suuremaid projekte, eriti mis puudutab mitteeluhooneid, vähemalt praegu ei ole veel näha selleks aastaks, mis, mis peaks sellist suuremat mahtu andma. Konkurents nii pea- kui alltöövõtjate seas on tihe, ehitada tahtjaid on rohkem kui tööd. Teisalt on puudu just kolmandatest riikidest, eelkõige Ukrainast pärit oskustööjõust, keda jaguks nii objektidele kui ka tehastesse. Valitsus kuulutas täna välja riiklike kultuuri- ja spordipreemiate elutööpreemiate ning Wiedemanni keeleauhinnasaajad. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna sai Jüri Viikberg pühendunud töö eest eesti murrete väliseestlaste, keele ja keelekontaktide uurimisel ning õpetamisel. Jüri Viikberg ütles kultuuriuudistele, et eesti murrete säilimisele võib vaadata optimistlikult. Lõuna-Eesti on siin olnud heaks suunanäitajaks. Nüüd on küsimus selles, kuidas Kesk- ja Põhja-Eestit järgi aidata. Nendel murretele läheb selles mõttes väga hästi, et kes need eripärad on ju võtnud kirjakeel enda sisse, see, mida mina hea meelega näeksin, on just nimelt see, et kuidas inimesed Põhja-Eestis võiksid ikkagi hoida lahus oma kodukeele ja kirjakeeled seda oma kodukeelt, on ta siis Paide või Põltsamaa või Märjamaa. Et neid kohalikke keelejooni võiks oma jutus tarvitada päris sundimatult. Riikliku kultuuri elutöö preemia pälvivad kunstiteadlane Eha Komissarov, maalikunstnik Tiit Pääsuke ja helirežissöör Enn Säde. Enn Säde ütles, et tööd on palju ka pensionipõlves. Püüan käivitada ühte fotoraamatut Rein Marani superfotodest Linnutee tuulte filmimise aegu, need on mul üks planeeritud juba ja sinna kõrvale siis selline jutulisapäevaraamatute baasil. Kunstiteadlane Eha Komissarov ütles, et võttis teate kultuuri elutöö preemia saamisest vastu teatud kohkumusega. Praegu on Eha Komissarovile muuseas ettevalmistamisel ülevaatenäitus nullindate kunstist. Stseeni algusaegadel selline tavaline kunsti areng häiritud mitte sellepärast, et toimida ei saa ka, lihtsalt on katkestuse inimesed mõtlevad asjadele, vaatavad mingist teisest perspektiivist, on tulnud nagu mingisugune uus sügavus. Riiklike kultuuri aastapreemiaid antakse välja viis, Need pälvivad arhitekt Irsit intera, oma töö eest Valga linnas isikunäitustega välja tulnud kunstnik Flo Kasearu ning kunstiteadlane, kuraator ja dramaturg Eero Epner. Aastapreemia saab ka viljakas rahvusvaheliselt tunnustatud džässmuusik Jaak Sooäär. Naisteteadlased eplankotsia Triin Ojari, kes uurisid Eesti 20. sajandi puhkamisskulptuuri riigi kultuuri ja spordipreemiad, antakse üle Eesti vabariigi aastapäeva eel 23. veebruaril Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga. Ning ilmast, Skandinaavia kohalt sirutuv üle Eesti kõrgrõhuhari. Selle mõjul tuleb eeloleval ööl muutliku pilvisusega ja sajuta ilm. Puhub nõrk põhjakaare tuul üks kuni kuus, saartel ja rannikualadel kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb mandri sisealadel miinus 16-st miinus 22 kraadini, saartel ja läänerannikul on miinus kaheksa kuni miinus 14 kraadi. Homme ennelõunal on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Pärastlõunal põhja poolt pilvkate tiheneb ja kohati sajab vähest lund. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, õhtul saartel põhjatuul tugevneb. Õhutemperatuur on miinus kaheksa kuni miinus 13 kraadi, saartel ja läänerannikul tõuseb miinus kolme kuni miinus seitsme kraadini. Juhan Kilumets võtab kokku spordisõnumid. Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi jõudsid Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel kolmandasse ringi. Kanepi alistas teises ringis tiitlikaitsja maailma neljanda reketi Sofia senini vaid veidi üle tunni kestnud kohtumises kindlalt kuus. Kolm, kuus. Kaks. Seal kanepi karjääri 13. võit maailma edetabeli esikümne mängija üle. Kolmandat korda Austraalia lahtistel kolmandasse ringi jõudnud Kanepi läheb seal vastamisi 28. paigutusega donna vekitšiga. Kaia Kanepi kommentaar. Serv nagu aitas palju kaasa, et üldiselt hästi mängida. Suht agressiivne ja väga palju vigu ma täna ei teinud, tundsin ennast normaalselt. Kogemustega ilmselt on see, et ma nüüd tunnen ennast vabamalt kui grantslemil, siis mängin. Ilmselt see on ka nagu palju kaasa aidanud, et ma olen saanud võistelda päris palju juba. Eesti esireket Anett Kontaveit sai raske kuus. Seitse, kuus. Neli, kuus. Kaks võidu Briti Heather Watsoni üle. Kontaveit on maailma edetabelis 23. ja Watson 60. kohal. Kontaveidi järgmine vastane on maailma edetabeli 57. number ameeriklanna Shelby Rogers. Selle mängu võitja võib neljandas ringis vastamisi minna maailma esireketi äss libartiga. Meesüksikmängus jõudsid kindlate võitudega kolmandasse ringi maailma teine reket Rafael Nadal, neljanda asetusega Daniil Medvedjev ja Seitsmenda paigutusega Andrei rubleow. Mitmevõistleja Maicel Uibo ei saa vigastuse tõttu märtsi alguses Poolas toimuvatel kergejõustiku Euroopa sisemeistrivõistlustel osaleda. Uibo vigastas reielihast eelmise nädala keskel Tallinnas rahvusvaheliseks mitmevõistluseks, valmistudes pärast kordusuuringut, ütles doktor Madis Rahu. Taastumiseks kulub kuni viis nädalat ja EMil võistlemine oleks olümpiamänge silmas pidades liiga riskantne. Mäesuusatamise maailmameistrivõistlustel kortina Tambetsos selgusid esimesed medalivõitjad ülisuurslaalomis. Meestest võitis austerlane Vincent Krihmayer. Naiste ülisuurslaalomi maailmameistriks tuli maailmakarikasarjas viimased neli ülisuurslaalomit võitnud šveitslanna Lara kud Pehraami. 40000 euro suuruse riikliku spordi elutöö preemia pälvivad õnne Pollisinskija Gunnar Paal. Õnne Polyszinski on andnud suure panuse allveespordi arendamisse ja olnud erivajadustega inimeste ujumisharrastuse eestvedaja. Ta on sportlasi juhendanud kuuel paraolümpial ja tema õpilased on võitnud palju tiitlivõistluste medaleid. Endine EOK peasekretär Gunnar Paal pälvib elutöö preemiad. Spordijuhi ja spordiajakirjanikuna. Aitäh Juhan, niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.