Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku reede, 12. veebruari teemad. Mina olen toimetaja Kadri Põlendik. Viimase ööpäevaga tuvastati 717 uut koroonaviirusega nakatunut. Levik on hüppeliselt kasvanud just koolides. Ja kui me hakkame vaatama, et kuidas see nakkus sinna kooli jõuab, siis reeglina esimene juhtumise palguse nakatumisest perekonnas. Leedus hakati koroona vastu vaktsineerima olümpiasportlasi. Kremli kinnitusel mõisteti välisminister Lavrovi sõnu võimalikust sidemete katkestamisest Euroopa Liiduga valesti. Euroraha toel loodab Eesti järgmise nelja aasta jooksul osta kaks uut kopterit. See kopterilabade külmutusvastane süsteem on alalõpmata rikkis, mis tähendab seda, et talvel külmade ilmadega on tihtipeale olukord, kus meil praktiliselt ühtegi kopterit, Eesti riigil ei ole. Eestis tuvastati Euroopas leviv eriti ohtlik lindude gripiviiruse tüvi H viis, N kaheksa. Täna kuulutas kultuuriminister ministeerium välja aasta kultuurisõbrad. Te olete hoopis rohkem panustanud selleks, et tehti kultuur, elaks, et meie loomingulised inimesed tunneksid ennast turvaliselt ja nad saaksid pakkuda meile seda, mida me kõik tegelikult vajame. Laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel Pokk Lukas võitis meeste sprindi rootslane Martin Ponzi looma. 43. koha saanud Rene Zahkna pääses jälitussõitu. Ilm on öösel ja homme muutliku pilvisusega ning kohati võib sadada kerget lund. Öösel on külma kaks kuni 16 kraadi, kohati võib langeda ka 20 kraadini. Homme on õhutemperatuur nullist miinus üheksa kraadini. Viimase ööpäevaga tuvastati 717 uut koroonaviirusega nakatunut, teste tehti 5513, seega oli positiivsete testide osakaal 13 protsenti, teatas terviseamet. Suri kuus nakatunut. Haiglaravi vajab neli inimest vähem kui päev varem ehk haiglates on kokku 451 patsienti. Eestis on koroonaviiruse nakatumiskordaja R täna 1,05. Halvem on see näitaja Euroopas vaid Tšehhis ja Montenegros. Viiruse levik on praegu kiireim, kooliõpilaste hulgas jätkab Evelyn Villers. Viie kuni üheksateistkümneaastaste vanusegrupis ehk peamiselt kooliõpilaste hulgas nakatumine hüppeliselt üles läinud, terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Uta varjas ütles, et viimase nädala jooksul on selles vanusegrupis Covid 19 diagnoosi saanud üle 700 inimese mis moodustab ühe viiendiku kõikidest nakatunutest. Varjase sõnul on mõnes koolis nakatumiste üksikjuhtumeid, kuid nakkuskordaja kiire kasv toimub ikkagi koolides, kus on nakkuskolded. Tänase päeva seisuga on meil selliseid rühmaviisilisi haigestumisi 22-st koolist ja kui me hakkame vaatama, et kuidas see nakkus sinna kooli jõuab, siis reeglina esimene juhtum saab alguse kas nakatumisest, perekonnas ja, ja sealt siis nakatuvad juba kooliõed ja koolivennad või õpetajad ja halb selle asja juures on see, et koolilapsed, kui nad nakkuse on juba seal koolis saanud, siis levitavad seda nakkust edasi oma pereliikmete hulgalt. Me oleme sellist tendentsi tähele pannud. Valitsust nõustava teadusnõukoja liige Krista Fischer ütles saates uudis pluss et hoolimata viiruse kiirest levikust just koolides ei tõtta koda üheselt valitsusele soovitama koolid sulgeda. Kas koole distantsõppele viia või mitte, et noh, see on hästi keeruline küsimus, sest sellel piirangul on jah, nakkuse seisukohalt on tal väga tugev mõju, aga paljude muude faktorite seisukohalt tuleb jälle nagu väga järgi mõelda, et, et noh, algklassilaste puhul on see vast kõige keerulisem ja seda teadusnõukoda ei ole soovitanud ka mitte ükski teaduskonna nõukoja liiget, et et väikeste laste koju jäämine paneb suure koormuse vanematele ja nad jäävad sisuliselt ka efektiivsest töötamisest kõrvale tihtipeale tänu sellele, mis puudutab vanemaid koolilapsi, siis seal on jah, erinevad variandid, et mitte, ma ei tahaks näha seda niimoodi mustvalgelt, et kas kõik koju või kooli vaid, vaid just mõelda, et kas, kas ka mingisugused osalise, et kuidas piirata seda nakkuse levikut Nende hulgas, et see on nagu oluline küsimus ja, ja kas ajutiselt kasvõi distantsõpe võiks kõne alla tulla, aga, aga noh, väga raske on siin öelda kindlat, jälle jahi või heidet peab või ei tohi. Mullu vähenes Eesti maksutulu 2,4 protsenti, samas täitus 2020. aasta kevadel vastu võetud lisaeelarve maksutuluprognoos 111 protsendiliselt. Endine rahandusminister Martin Helme kritiseeris Indrek Kiislerile antud intervjuus praegust valitsust, mille ministrid on süüdistanud Helmet ülekulutamisest. Ja ma veel kord rõhutan, see, et eelarve on suures miinuses, on teadlik poliitika ja selle teadliku poliitika tegelik reaalne tulemus on see, et majandusel läheb hästi ja kui majandusel läheb hästi, siis me jõuame selle kasvufaasini maksulaekumistega kasvu faasini kiiresti ja saame sellest kasvust hakata seda laenu tagasi maksma. Et kui me ei oleks kevadel teinud neid suuri kulutusi, võtnud kasutusele reserve ja võtnud laenu siis me oleks pidanud ju veel aasta teises pooles palju suuremalt raha kulutama just nimelt reservidest ja, ja laenudest. Kui me vaatame seda kevadist prognoosi, mis meil näitas, et me kasutame veel aasta lõpuni palju rohkem laenu võrreldes sellega, mis päriselt oli siis selline nii-öelda kokkuhoid valel ajal läheb pärast palju rohkem maksma. Millal peaks saabuma see aeg, kus päriselt tuleb ka kokku hoida? No ma ütleks niimoodi, et majanduskasv peaks kindlasti jõudma, ütleme siis kriisieelsele tasemele, mis meil on siin ennustatud, et jõuab kätte 22. aastal ja peaks ületama kahte protsenti ehk siis ma arvan, et kuskil 23 24 võiks hakata sellest rääkima. Aga see sõltub väga palju, noh, meil täna on jätkuvalt väga keeruline prognoosida, millal maailma majandus teeb, et tänu sellele vaktsineerimise läbikukkumisele, mis Euroopas on tegelikult piirangud, kestavad palju kauem, kui algselt loodeti ja sellel on väga negatiivsed tagajärjed majandusele ja see tähendab seda, et Euroopa majanduse selline nii-öelda taastumine võtab oluliselt kauem aega kui veel noh, ma ei tea, pool aastat tagasi arvati, mis see seis on 22., kolmandal või neljandal aastal, on täna väga raske veel ikka jätkuvalt öelda, aga ennem kui majandus on uue nii-öelda lennuhoo sisse saanud, ei tohiks kindlasti hakata siin mingisuguste kärpimisega tegelema või maksutõusudega või või hakata siin kätt väristama laenu pärast. Välisuudiseid vahendab nüüd Uku Toom. Vene välisminister Sergei Lavrov ütles ajakirjanik Vladimir Solovjovi antud intervjuus, et Venemaa on valmis suhete katkestamiseks Euroopa Liiduga, kui Brüssel kehtestab taas Venemaale sanktsioonid. Me ei taha olla isoleeritud rahvusvahelisest elust, kuid me peaksime olema selleks valmis, ütles Lavrov. Kui te tahate rahu, peate valmistuma sõjaks, lisas ta. Hiljem kinnitas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et hoolimata euroliidu võimalikest ebasõbralikest sammudest soovib Venemaa Euroopa Liiduga suhteid arendada ja Lavrovi sõnu ei tasu valesti mõista ning kontekstist välja tirida. Leedu üldhariduskoolide ligi 30-st 1000-st õpetajast on 4000 vaktsineeritud, vahendas Leedu rahvusringhääling Heller. See ministeerium ei oma ülevaadet, kui palju õpetajaid on vaktsineerimisest keeldunud. Esimese vaktsiinidoosi on leedus üldse saanud kätte enam kui 90000 inimest. Mõlemat doosid on saanud üle 53000 leeduka. Ele jõudis Leedus lõpule Tokyo olümpiale ja paraolümpiale minevate sport laste koroonaviiruse vastase vaktsineerimise esimene etapp. Ööpäevaga lisandus Leedus 468 koroonapositiivset. Nende nakatumisnäitaja 100000 elaniku kohta on 288 ehk täpselt kaks korda madalam kui Eestis kolmandas balti riigis. Lätis tuvastati ööpäevaga 808 uut nakkuse juhtu. Nende viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on 555. Ungari alustas täna esimese Euroopa Liidu liikmesriigina Vene vaktsiini sputnik vee kasutamist koroonaviiruse vastu. Ungari andis Vene vaktsiinile kasutusloa jaanuaris ja tellis kaks miljonit doosi, mis peaks kohale jõudma kolme kuu jooksul. Sellest piisab miljoni inimese vaktsineerimiseks. Budapest on Brüsseliga eri meelt mitmes küsimuses ja on korduvalt kritiseerinud Euroopa liidu pikaldase vaktsiinide heakskiitmise hankeprotsessi. Ungari andis jaanuaris kasutusloaga Hiina sino farmi koroonavaktsiinile, olles samuti Euroopas esimene ning tellis viis miljonit doosi. Tööstusriikide ühenduse G7 rahandusministrid ja keskpankurid kohtuvad täna videol üritusel, et arutada pandeemia tagajärgi, kliimamuutust ja digihiidude maksustamist. Ühenduse tänavune eesistuja on Suurbritannia. Lisaks Ühendkuningriigile osalevad kohtumisel Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan ja USA. Tegu on ühenduse esimese kohtumisega alates Joe Bideni asumisest Ühendriikide presidendi ametikohale. Tallinnast Kopli poolsaarelt leitud kühmnokk luigel tuvastati eriti ohtlik lindude gripiviiruse tüvi inimestele ohtu ei kujuta, kuid tekitab majanduslikku kahju. Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul on tegemist esimese sellelaadse leiuga Eestis. Me räägime kõrge patogeensusega, lindude gripist ja ohtlik on ta muidugi lindudele konkreetne tüvi, millest me räägime H viis N kaheksa teadvad andmetel inimese tervisele mingit ohtu ei kujuta. Aga linnupopulatsiooni ööl? Hetkel tuvastasime tema veelinnul eksis kühmnokk luigel. Aga kindlasti on, on olnud ohustatud, on ka peaaegu kogu kodulindude populatsioon Eestis, ehk siis tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, et see viirus ei jõuaks kuidagi kodulindudel, tuleb rakendada kõiki võimalike bioturvalisuse meetmeid kompleksselt. Ehk siis vältida liikumisi, materjali, liikumisi, loomade liikumisi, inimeste liikumisi, selliseid, mis võivad olla seotud siis viiruse sissetoomisega ehk siis saastunud materjalid inimesed oma riietega ei viiks seda viirust farmidesse. Ja oht, millega see kindlasti kõik seotud on, on see, et selle konkreetse lindude taudi puhul puudub siis võimalus ennetuseks läbi vaktsiini ja puudub ka ravi. Ehk siis selleks, et haigus ei leviks, tuleb kogu kari tegelikult kogu linnukari tegelikult likvideerida ja, ja miks ta ohtlik on. Ohtlikud on sellepärast, et ta põhistab väga suurt suremust. Suremuse määr on 90 kuni 100 protsenti, eks põhiline kahjuks sellest tekib, on majanduslik kahju. Lindude gripp on tuvastatud 27. Euroopa riigis ning haiguse tõttu on sellel aastal hukatud või hukkunud ligi 3,5 miljonit kodulindu. Eesti plaanib kuni 55 miljoni euro eest osta kaks uut kopterit. Madis Hindre räägib lähemalt. Politsei ja piirivalveameti lennusalga kolmel kopteril on palju ülesandeid alates merehädaliste päästmisest kuni riigijuhtidel lennutamiseni. Viimasel ajal kasutatakse koptereid üha enam ka meditsiinilendudeks, aga aeg-ajalt juhtub, et võtta pole ühtegi kopterit. Mõnikord on muretehnikas, mõnikord peavad puhkama meeskonna liikmed. Euroopa taaskäivitamise rahastust loodab Eesti saada 55,5 miljonit eurot, mille eest võiksime kaks kopterit juurde osta, räägib siseminister Kristian Jaani. Kõige mõistlikum on, kui Eesti riigil on olemas selliseid multifunktsionaalsed koptereid, mida saaks kasutada siis väga mitmetes valdkondades, olgu ta siis päästetegevus, meditsiiniteenuse tagamine Plaanis on soetada juurde kaks umbes samasugust kopterit nagu need Augustav vestland lennumasinad, mida me juba praegu kasutame. Ka uute kopterite eest hakkaks hoolitsema PPA lennusalk. Arvestades ikkagi jälle seda Eesti riigi nagu väikseks ja selle teenuse kallidus, siis mina ütlen küll, et mõistlik oleks sellist teenust hoida ja arendada ühes kohas. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemide arendamise osakonna juhataja Agris Koppeli ütleb, et praegu tellivad haiglad PPA kopteri siis, kui tarvis ja meditsiinilennu maksab kinni haigekassa. Niimoodi võiks käia ka tulevikus, lihtsalt ööpäevaringselt oleks Eestis lennuvalmis kaks kopterit koos meeskonnaga. Et mis on kindlasti üks nendest kopteritest ööpäevaringselt, on eelkõige meditsiiniasutuses koostöösid kiirabiga tagatakse meditsiinibrigaadi valmisolek. Endine siseminister Mart Helme räägib, et tänase kopteripargi üks suuremaid kitsaskohti tuleb välja talviti. Jäistes tingimustes lendamiseks on meie kolmest kopterist valmis ainult üks. Kopterilabade külmutusvastane süsteem on alalõpmata rikkis, mis tähendab seda, et talvel külmade ilmadega on tihtipeale olukord, kus meil praktiliselt ühtegi kopterit, Eesti riigil ei ole. Seda kinnitab ka minister Kristian Jaani. Ja me oleme täna sõltuvad ilmastikust ja nii lihtne see vastus ongi, et kui ilmastik on selline, mis näeb ette jäätumise kopteri tiidikutel parajasti seda kopterit ei ole, millal see võimekus on, sel juhul peaksime küsima siis oma headelt partneritelt abi, kui see tõesti see vajadus nii suur. Kristian Jaani kinnitab, et uusi koptereid hankides arvestatakse ka sellega, et Eestis on aeg-ajalt talv. Jaani sõnul loodetakse uued kopterid soetada ja mehitada nelja aastaga. Kultuuriministeerium andis täna kätte eelmise aasta kultuurisõbra auhinnad Margitta otsmaa teeb kokkuvõtte. Sel aastal oleme eriti oodanud, kuidas kultuur meid kõnetaks. Üks väike kontsert, üks väike laulupala, üks etendus kas või veebi vahendusel on muutnud meie meeleolu paremaks, nii ütles kultuuriminister Anneli ott. See kriis ja see väga-väga teistsugune aasta, kus me võib-olla eeldasime, et need toetused jäävad teinekord isegi väiksemaks. On hoopis inimesed teistmoodi käitunud. Te olete hoopis rohkem panustanud selleks, et eesti kultuur elaks, et meie loomingulised inimesed tunneksid ennast turvaliselt ja nad saaksid pakkuda meile seda, mida me kõik tegelikult vajame, et olla õnnelikumad, tugevamad, et olla rahvusena tugevamad. Et me hoiaksime rohkem kokku. See tunne, et keegi väljastpoolt lisaks poliitikale ja riigile toetab, ei ole mitte midagi iseenesestmõistetavat aga toetades skulptuuri ka vabatahtlikuna ettevõtetena me teeme midagi palju suuremat, me lihtsalt oleme tublimad. Ja ma arvan, et see on täiesti õige tee. Tunnustuse sai 21 ettevõtet, kolme ettevõtete tunnustati aasta kultuurisõbra tiitliga. Need on Jazzkaare aasta toetaja BMW Estonia kes võttis sel aastal oma tiiva alla ka Fotografiska. Teiseks Viljandi pärimusmuusika festivali toetaja, Premia Tallinna külmhoone. Ja kolmandaks Heldur Meerits eraisikuna etenduskunstide toetamise eest. Erinevalt väga paljudest siinviibijatest ma väga täpselt ei tea, misjaoks skulptuur küll oluline on. Aga kui me vaatame elus endas ringi, et, et siis me näeme, kuidas samba saaga Viljandis kütab kirgi või siis teatristatistikat või vaidlusi ilusate ja vähem ilusate majade üle, nii et, et see kõik see räägib sellest, et kultuur on oluline ja hea, et seda toetada, siis ei peagi seda väga täpselt pulkadeks lahti võtma. Raha on küll oluline, aga ka pühendatud aeg on oluline. Jazzkaare korraldaja Anne Erm märkis kultuurikorraldajate nimel, et kultuur on kallis ja seda nii hingele kui majanduslikult. Nii korraldajad kui ka riik ei saa eeldada, et kultuuri toetamine on erasektori kohustus. Nende otsused tulevad vabadest valikutest. See on alati tähelepanu ja tunnustust väärt. Ja loodan, et eesti sponsorlus skulptuur on liikumas poole kus kultuuri ja spordi toetajate leidmine läheb lihtsamaks ja vähem peaks põhjendama, miks kultuur on oluline. Sihtasutuse Põltsamaa sport eestvedamisel Valmis Põltsamaa külje all kuningamäel Põltsamaa vallale kuuluv mäesuusaspordiõppenõlv, mis on tänasest avatud kõigile mäesuusa- ja lumelauasõpradele. Olev Kenk käsitleb teemat. 140 meetrise tõusu rajaga nõrvalt saab umbes 200 meetri pikkuse liuraja. Profiil on mõeldud pigem alustavale ja kesktasemel harrastajale kuid see võimaldab ennast arendada kah kogenud sportlasel. Mäkke viib tõstuk ja suusanõlv on pimedal ajal valgustatud, selgitab Põltsamaa spordinõukogu esimees Indrek Heinsalu. Sa räägi, on nüüd saanud valmis, ütleme, ühe kolmandiku osas on esimene nõlv ja see on õpe null tegelikult nii lastele kui harrastajatele ja saad sõita lumelaudurit, jaga suuskadega. Ärge oodake siit võrdlust Kuutsemäe või millegi suuremaga, vaid see on lihtsalt kohalik väikenõlv, kus saavad esimesed harjutused ja esimesed tunnetused laua ja suusa peal sõitjad. Peamine nõlv on alles ehitamisel ja üks Relbikel nõlv, seda pole veel õieti alustatud. Nii et tahaks saada valmis siin lähima paari aastaga peanõlva, kus tulevat suurem parkla lauduritele ja ka suurem suusatõstuk. Siin on õhtune valgustus, siin saab ilmselt midagi laenutada, rääkige sellest ka laenutada, saab hetkele, munalauda suuskadega on meil natukene, teeme, aga ma loodan, et mäeoperaatorid lahendavad selle probleemi ja saab laenutada ka suuski. Kuningamäemäesuusanõlval saab esimese sõidu teha juba täna õhtupoole, siis algavad ka esimesed treeningud, selgitab treener ja mäge haldava lumelauaklubi Põltsamaa kosmose eestvedaja Joel pärle. Meil on tegelikult registreerinud juba 14 osalejat on Põltsamaa valla elanikud enamus ja, ja seal oli seal vanuseaste äkki mingisugune seitse kuni 19 vahemikku. Iseenesest kõik on teretulnud, hetkeseisuga on grupp täis kui soovijate arv. Tundub, et on suur samm ilmselt teise grupi veel lisaks juurde, aga praegu natukene jääb varustuse taha kinni, saime tellida, varustasid nendele, kes olid ette registreerinud, ära oma huvimägi tasapisi kasvab. Võib-olla tulevikus on siin täiesti niisugune talvekeskus, kus lisaks Nõlvale on vähe kangema kallakuga nõlvasid, et eks saab näha. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Põltsamaalt. Ilm on endiselt talvine lähemalt räägib sünoptik Ülle Jõemaa. Norra lõunaosas püsib väheliikuv kõrgrõhuala üle Soome põhjaservaAga suunduv valge mere poole väike madalrõhkkond mille lohk koos natuke mahedama ja niiskema õhumassiga jõuab Läänemerele. Järgneval ööl on meil ilm muutliku pilvisusega ja kohati võib sadada kerget lund. Puhub põhja- ja loodetuul kaks kuni kaheksa, Lääne-Eesti saartel viis kuni 11, puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 10 kuni miinus 16, kohati võib langeda miinus 20 kraadini. Saartel ja läänerannikul on külma on kaks kuni kaheksa kraadi. Homme päeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib sadada kerget lund. Puhub põhja- ja loodetuul kaks kuni kaheksa, Lääne-Eesti saartel viis kuni 11, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni miinus üheksa, saartel null kuni miinus kolm kraadi. Spordiuudised toob Teieni Juhan Kilumets. Laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel pokri hukas võitis meeste sprindi Rootsi laskesuusataja Martin Bon Silvama tiirudeksimusteta läbinud Ponzi looma edestas samuti puhtalt lasknud prantslast Simon Desdjööd 11,2 sekundiga. Koondisekaaslasele jäi vähem kui kahe sekundiga alla ühe möödalasu teinud ja kolmanda koha saanud Evelin Jacques lään. Johannes Taale oli parima norralasena neljas esimeses tiirus kahel lasul eksinud Johannes Thingnes Bö sai viienda koha. Ainsa eestlasena pääses jälitussõitu Rene Tsahkna, kes ei teinud ühtegi möödalasku ja lõpetas võistluse 43.-na. Kaotust võitjale kogunes minut ja 48 sekundit. Raido Ränkel oli 90. ja Kalev Ermits 92.. Hollandis Heerenvenis toimuvatel kiiruisutamise maailmameistrivõistlustel sai Marten Liiv 500 meetri distantsil 15. koha. Liivi aega 35,13 sekundit jääb tema enda jaanuari lõpus püstitatud Eesti rekordile alla 0,2 sekundiga. Maailmameistriks tuli üllatuslikult Kanada rajal orandubreeii, kes edestas nii venelasest maailmarekordiomaniku Pavel kulisnikovi kui ka maailmakarikasarja üldliidrit. Hollandlaste aita Taavi Kalev Cramo korvpalli VTB Ühisliigas sel nädalal teist korda võõrsil vastamisi Permi Parmaga. Kui teisipäeval jäi Kalev Permine alla kaheksa punktiga, siis täna on Kalev kolm minutit enne kohtumise puu 64 78 kaotusseisus. Seejuures võitis Kalev ava, poolaja 15 punktiga, aga kaotas kolmanda veerandaja omakorda 18 punktiga. Enne tänast on Kalev liigatabelis kolme võidu ja 11 kaotusega eelviimane, 12.. Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi jätkavad Austraalia lahtisi tennisemeistrivõistlusi homme. Kanepi ja Donna VEKi chi kolmanda ringi kohtumine algab Eesti aja järgi kella kolme-nelja ajal öösel. Anett Kontaveit ja Shelby Rogers tulevad väljakule kell 10 hommikul. 20 neljandat suure slämmi turniirivõitu jahtiv Serena Williams alistas kolmandas ringis venelanna Anastasia botaapova seitse. Kuus, kuus. Kaks. Williamsi järgmine vastane on seitsmenda asetusega Riinassa paljenko. Maailma teine reket Simona Halep oli kindlalt parem venelannast Veronika kudermeetovast ja kohtub neljandas ringis mulluse Prantsusmaa lahtiste võitja, 19 aastase poolatari. Iga ši antakiga 16 parema sekka jõudis ka maailma kolmas number Naomi Osaka, kes võitis kahes setis, on vööri. Meesüksikmängus pidid neljandasse ringi jõudmiseks väljakul viis setti rassima. Nii maailma esireket Novak Djokovic kui ka kolmanda asetusega Dominic tiim. Djokovic alistas lõpuks noore ameeriklase Taylor Fritzi. Tiim sai jagu kodupubliku lemmikust nik kiri osist. Seejuures kaotas tiim kaks esimest setti. 16 parema sekka pääses ka kuuenda asetusega Aleksander veerev, kuid konkurentsist langes kaheksanda paigutusega Diegos Vartsmane. Selline sai reede, 12. veebruari Päevakaja, saate pani kokku Kadri Põlendik, aitäh kuulamast ja mõnusat õhtut.