Tere päevast, head raadiokuulajad on pühapäev ja Eedeeerrecon taaskord kätte jõudnud saate röster jaoks ja nüüd lähima pisut vähem kui tunni aja jooksul me saame jälle tuttavaks ühe tuntud Eesti inimesega, räägime tema elust natukene juttu ja lisaks muidugi kuulame ka tema valitud muusikat. Ja veel teeme ühe väikese väikese mängu ka, aga selle juurde me jõuame hiljem. Mina olen selle saatejuht, Brent pere ja nüüd on mul au tutvustada tänast saatekülalist. No võib öelda, näitleja, võib öelda ka laulja, võib öelda ka ilmatüdruk, see on Grete kuldvala nimega Grethe kleidis. Tere, tere. Ei, ma mõtlesin, et tavaliselt juhatad inimesi sisse niimoodi, et meil on tuntud kultuuritegelane ja siis sa ütlesid mulle, et ma olen lihtsalt üks tuntud inimene. Mõtlesin, kas ma ei ole kultuuritegelane. Sa hakkad nüüd ka Eesti laulu ja nüüd on kell see aeg, et nüüd võib öelda, et ma olen kultuuridega. Kuule, kultuuriministri koht ei ole vastu võtnud? Ei hetkel mitte. Mis sa selle peale öelnud oleks, kui oleks sulle helistanud Tanel Kiik öelnud, võib-olla hakkaks õige kultuuriministriks. No ma läksin lihtsalt, ma arvan, pikalt naernud ja öelnud, et vaatame, räägime mõne aasta pärast. Nii et ei oleks isegi mõtlemisaega? Ei, kindlasti mitte. Aga Eesti lauluga sa võtsid küll paar päeva mõtlemisaega, miks see nii siis läks? No tegelikult pigem oli see, et kuna ma olen nagu praegu teada, ma olen ka, eksju väiksele lapsele ema. Et siis ma pean oma aega natuke rohkem planeerima, et mis puudutab nagu meie pere tegemisi, et siis kui palju on minu abikaasal tööd, siis pean mina oma asju siin arvestama ja, ja siis on veel lapsed, et natuke nagu võib-olla seda kaalumist on just sellepärast rohkem, et kuidas ma, kuidas ma jõuan. Just sellepärast ma olen mingisuguseid pakkumisi ära öelnud, mida tegelikult ma oleksin võib-olla võib-olla tahtnud teha, aga noh, aeg lihtsalt on see, mis, mis nagu tingib hästi palju minu neid otsuseid, et mida ma jõuan ja mida mitte hästi pikk vastus, aga ühesõnaga. Jah, ja abikaasa ütles, et mis aja tullu Tema ütles, et muidugi tee ära ja. Väga tore, kui selline suur Maido, suurte otsuste vastuvõtja sa oled või suurte pakkumiste, et kui sulle vähegi pakutakse, võtad kohe hea meelega vastu või või ikka hakkad pisut mõtlema. Ei, ma olen nagu natuke see, kes mõtleb ja võib-olla isegi liiga palju. Olen nagu ülemõtleja. Just. Aga kust see ülemõtlemine siis tuleb, on seal mingisugune lapsepõlvevärk? See on jah, kuidagi nagu veres, et see on, võib olla geneetiline, et minu emale meeldib väga palju mõelda. Et jah, ma olen selline kaalutleja, ma ei ole küll kaalud, aga mul on kõva kaalutleja. Aga lapsepõlvest, kuidas sul oli nende selliste riskantsete otsustega, et kas võtsid pigem vastu mingisugused sellised asjad või pigem hoidsid tahaplaanile alad? Võib-olla ongi see, et vanusega hakkab nagu tulema see, et sa hakkad aine vähem riskima. Et lapsena sa oled selline hulljulge ja elada päev korraga või tund korraga, onju, et mida vanemaks saad, seda rohkem sa hakkad nagu mõtlema selle peale, et, et kas ikka või kuidas või et noh, hakkad nagu kaalutlema, rohkem. Et kas mina olen ikka see õige ja nii edasi? Sest seda selles, ma olen kindel, et mina olen see õige. See on suurepärane ja siis sealt edasi rohkem ei olegi vaja. Aga sa vist sündisid Tallinnas oled täitsa linna tuluke. Ma sündisin Tallinnas, ma olen enamus oma elust elanud nõmmel ja natukene olen ka. Mul on hästi palju sellest rääkinud, aga, aga võib-olla inimesed ei loe kõiki artikleid, mida, mida ma olen või mingisuguseid intervjuud, mida ma olen andnud, eks ju. Et ma olen natuke, ma nimetan ennast saaretüdrukuks sellepärast et meil oli 10 aastat Orissaares Saaremaal suvila, kus ma oma suved veetsin ja, ja siis natuke Saaremaaga nagu südames mul. Ainult suvel olid siis seal, et päris niimoodi aastaringselt sellist asja ei olnud. Ei olnud hea, et oli ju Tallinnas ka tegemisi-toimetamisi, mina pidin koolis käima ja et selles mõttes jah, aga suved veetsin küll seal. Ma lugesin, et sa rohkem lapsena olid selline poistega tšilliaed võtsid poisid pigem endale ette ja siis ajasid nendega juttu ja mängisid autode ja kõige muuga. Auto. Võib öelda küll, nii et ma miskipärast olen alati saanud poistega paremini läbi kui tüdrukutega, aga samas muidugi mul on olnud ka selliseid sõbrannasid väga häid sõbrannasid, et aga samas ma hakkan nagu mõtlema, siis mulle tundub, et need sõbrannad on kõik olnud natuke sellised Tomboid või noh, kuidas öelda eesti keeles sellised nagu poisilikult äkki või et ilmselt siis mingi see vaib, nagu läheb mulle kõige paremini. Aga siis, millal need tüdrukud ja need nukud tulid, siis ma lugesin, et alles 14 aastasena käisite endaga tänava peal. Ja see tuli natuke hiljem, siis tulid Barbid ja, ja selles mõttes kuuse mingi iluteema, et ma arvan, see oli selline mingi 10 pluss äkki vanuses. Mõtlen praegu lihtsalt tänapäeva niimoodi ülekandes, siis see oleks küll harukordne, kui näiteks mingi 13 14 aastane tüdruk võtaks nuku käevangu ja läheks õue. Praegu on nagu täitsa teiselt poolt. Praegu on ja praeguse aja noored ongi teistsugused, nad elavad teistsugust elu. Ma ei tea, kas on hea või halb, aga mul on väga hea meel, et ma sündisin just sel ajal, millal, millal mina sündisin, et ma sain olla veel see noor, kes mängib õues hukkakat kuni hiliste öötundideni ja ja käib võib-olla vahepeal korraks kodus lõunat söömas ja läheb uuesti välja mängima ja Ma ei tea, lumesõda või mis iganes mängija me mängisime, et, et mulle tundub, et see on nagu, nagu tänasel päeval on, nagu pigem noortel tahaplaanile jäänud, et see nutiteema, mis ei ole ka halb, aga lihtsalt. Ma kindlasti väga paljud noored ka jälgivad sind sotsiaalmeedias, eks. Tõenäoliselt jah, päris palju on neid sinna kogunenud juba. Lukud. Ja võib-olla ja. Räägime siis natukene nendest krutskitest ka seal vist ei olnud väga suur selline ma ei tea pidutseja või, või midagi sellist, kui sa olid täitsa seal ütleme teismeeas. Ei olnud ja ma see pidude teema jõudis minuni suhteliselt hilja, et ma arvan, et ma olingi. Ma vist olin, ma arvan, mingi 17, kui me esimest korda klubisse läksin, ma ei tea, kas ma tohin seda öelda, sest tegelikult alla kaheksateistaastast vist ei tohi. No peab see paika veel nii palju aega möödas, et. Tagasiulatuvalt ja keegi enam ei tule mind trahvima, aga ma tean, et, et minu sõbrannade klassi käisid küll ikkagi oma oma vanemate õdede või ma ei tea siis kelle iganes sugulaste dokumentidega, küll varem juba klubis. Aga vähemalt ühe rõdusaid küll põlema pandud. Nii toredad jäädke ike. Ja rõduga oli jah selline lugu, et ütleme niimoodi, et see oli tegelikult täiesti kogemata, eks ju. Et ma võin selle loo siin siis kiiresti ära rääkida, et me hakkasime minu sõbrannaga minu kodu, korteri selle rõdu peal, väikse rõduga hakkasime, tahtsime grillima hakata. Me oskasime seda nii palju, kuni mu kõrvalt näinud, et kuidas ma ei tea, meie vanemate grillisid, eks ju, et tuleb panna sütt ja siis süütevedeliku hästi palju siis visata pikku, eks. Aga ilmselt süütevedelik oleks natuke liiga palju ja seal olid minu ema käis tol ajal lillekoolis ja tal olid mingisugused taimekesed ja asjad ja mingid kuivanud ideaalne materjal, mida põlema panna olid selle rõdu ääres siis ja siis, kui see, kui me selle tiku sinna viskasime, siis läks nagu säraküünal ja siis käisime, läksime kiiresti tuppa, hakkasime tassima mingite suvaliste kausside asjadega kiiresti vett, et seda kustutada. See oli päris tegelikult mingi hetk oli päris hirmus, aga siis kui see kustu sai, siis oli see mõtet. Kas ma saan seda oma vanemate eest varjata, kui ta vist ei saa? Sest rõdusein oli must täiesti? Vot ongi, praegu on seda tore rääkida, naljakas, aga noh, see asi oleks võinud lõppeda nagu täiesti fataalselt selles mõttes, et. Praegu tundub jah niimoodi, et põhimõtteliselt oleks võinud maja põlema. Ei oleks võinud meie korteri, aga teised korterid ühel hetkel, et selles mõttes päris päris õudne jah, et lapsed, palun ärge tehke ise. Ärge hakake kodus grillima. Nii et sinu puhul siis need sellised väga hullumeelsed tükid on, pigem sellised ütleme, lihtsalt toredad kogemata juhtumised. Jah, jah, sellised vot vaata, sa küsisid ennem, et kas ma juba lapsena isegi ennem mõttes ja siis tegutses, aga tuleb välja, et vist ei olnud. Suurepärane, aga sul on vist juba täitsa teismelise east ka ette näidata, ettekandja töökogemus või? Ma ei tea, kas päris teismeeast on, aga ma arvan, et sihuke kesk kooliga äkki äkki paralleelselt jah, ma hakkasin, hakkasin seda tegema, et ma käisin tegelikult 10 aastat oma elust ühes koolis ja siis ma läksin nagu teise kooli, ma läksin täiskasvanute gümnaasiumisse. Ma saaksin ka selle kõrvalt siis nagu tööd teha, et selles mõttes, kuna ma iseseisvat elu nii-öelda vanematest eraldi kolisin, kui ma olingi äkki 18 või 19, et siis siis kuidagi tundus nagu loogiline. Aga palju see praegu sind kannab, et näiteks kui sa lähed restorani või ükskõik kuhu kohvikusse või mis iganes, et kuidas näiteks teenindajatesse suhtuda ja nii edasi, ma lihtsalt küsin seda sellepärast, et ka mina olen seda tööd teinud. Jah, ma arvan, väga paljud on teinud suhtungi, nii et tegelikult mõtlesin jube raske töö ja see on täiesti nagu ala alahinnatud või kuidagi ma ei tea alamakstud selles mõttes, et see on füüsiliselt raske, et kui sa oled ikkagi terve päev nagu jalgadel pluss kõik kliendid ei ole väga toredad ja, ja tegelikult seal karm päris tegelikult noh, mina räägin enda kogemusest, et ma ütlen, et ma vist pigem nagu ei, ei arva, et ma seda tööd nagu uuesti Läheksin selles mõttes tegema. Et see oleks kuidagi mu kutsumus, et ma lihtsalt võib-olla oleksin väga halb teenindaja, sest minul mul ei ole seda teenindaja geen ja võib-olla sellepärast tundus see töö mulle ka kuidagi eriti raske. Mul tuleb isegi meelde, et seal oli vist mingisuguses sarjas või filmis olid ka ju ettekandjat mängisid, seal tuli ka see kindlasti kasuks. Miks mitte olisele ETV, eks seriaal, kus ma tegin väikse osa, oli jah, oli tõesti jah. Ja seal seal vist enam-vähem vihkasid komadega. Sina teed korralikke pits noh, nii-öelda praegu siin eetris küll, aga enne kui me siit edasi läheme, mängime ühe loo ka, mis on siis sinu lapsepõlve ja selleks on raien, päriselt? Holfhaviita? No see on tõesti üks huvitav, ma just ennem kuulasin ka seda üle ja mõtlesin, et no vot see afoni kahit küll miks? Ma olin hästi mitmete lugude vahel, eks ju, et noh, issand jumal, lapsepõlv on ju kui pikkust maale ja isegi praegu võib öelda, et ma olen ikka veel oma lapsepõlves. Kui ma kunagi vanem olen, siis ma võib-olla vaatan tagasi sellele niimoodi, aga mõtlesin seda, et et kes või mis, nagu mõjutab meie nii-öelda muusik, aga ma ei tea maitset või mingit ma ei tea muusikalist arengut, on ikkagi see, mis keskkonnas kasvanud Eestis, mida kuulavad sinu vanemad või vanavanemad, et kuna minu peres on muusika, on hästi olulisel kohal. Ja lapsepõlvest mäletan, et kogu aeg mängis meil muusika ja see oli üldjoontes kaheksakümnendad, sellepärast et minu ema nooruspõlv on kaheksakümnendad ja isal on siis natuke sinna natuke seitsmekümnendaid, mida ma kuulasin. Et siis kuidagi sealt sain ma mõjutasi, et just sellepärast oli see lugu, et ütleme, minu esimesed muusika mälestused, siis ma võtsin nagu selle järgi selle loo. Raadio kahe kuulaja saade röster jätkab ja meil on siin külas Grete kuld, vana nimega Grete Klein. Ma arvan, et me peaksime selle nüüd selgeks tegema ikkagi, et sul oli juba Grethe Kleinina nii tuntud nimi ja siis kui see abiellusid, otsustasid, et võtad oma mehe nime, oled nüüd Grete kuld. Miks sa selle otsuse tegid, olles ikkagi juba väga tuntud selle nimega? Ma ei tea, kõik küsivad seda ja kuna kõik küsivad, siis ma olen hakanud ise ka mõtlema, et kas ma siis ikkagi oleksin pidanud, mitte et ma olen hakanud ise kahtlema, ei tegelikult see nali. Küsimus oli selles, et miks ma otsustasin võtta või sest et ma ei tea nagu abiellusin ja see tundus kuidagi loogiline, et ma mõtlesin, et Grete Klein, kuld kuidagi on hästi selline kohmakas, et Grete Klein kuld või et kuidas seal see on, nagu see on nagu kreisiraadios olid ka vahepeal mingid sellised huvitavad nimed, et selline natuke kõlas niimoodi naljakalt ja kui ma läksin nagu enda nime alles jätnud, siis see oleks selle teistmoodi naljakas olnud, et ainuke asi, mida ma olen mõelnud, on see, et ma oleksin võinud teha seda, et ma võtan uue nime, et ma olen küll passi järgi või siis ID-kaardi järgi olen, olen kuld, aga ma ei oleks nagu pidanud oma nime selles mõttes nagu avalikult muutma või ütlema, et ma olen nüüd see või teine, eksju. Et ehk siis te võite mind kutsuda nii, nagu te tahate. Ma reageerin igale nimele. Et selles mõttes on jumala chill. Sellepärast küsin, et ma kuskilt lugesin, et sa olid mingisuguse lubaduse andnud ja siis sellepärast üldse nõus seda nime võtta. Ei, see oli üks nali, et meil oli kunagi padjaklubis oli mingiks esimesi hooaegasid ja siis me rääkisime padjaklubi, tolleaegne grimmeerija, temaga rääkisime nagu nimedest ja ütlesin, et mulle väga meeldib enda nimi, et ma ei oleks nõus nagu enda nagu Klein, siis, eks ju. Et ma ei oleks vist nõus seda üldse nagu kellegi teise nime vastu vahetama. Ja siis hakkasin mõtlema, et kunstis kuld, et noh, kuna me mõlemad teadsime ergotex produtsenti, et siis ma tundsin, et see on hästi sihuke äge suursugune nimi, selline lihtne tabab. Et siis ma tegin nagu nalja, et kuld, ma võiks olla, aga noh, tol hetkel mul ei olnud nagu õrna aimugi, et see on päriselt see inimene, kellest ma räägin. Kunagi tema nime endale võtan, siis oli ikkagi ette määratud juba väga varakult saates juhtus ja räägime su lauljakarjäärist, venelased laulma, hakkasid noorena. Mulle vist kogu aeg on meeldinud laulda, et nii palju kui ma mäletan ennast, siis ma ikka mäletan seda, et ma tahtsin saada lauljaks ja olla artist ja olla kuulus ja ma mäletan seda, et see oli nagu kohaks ikka südamesoov, mul tuleb üks huvitav seik meelde. Ma kuulasin CD-mängija heli kassetikas, isegi ma ei mäleta ikka vist seedakas, kuna see oli kõrvaklappidega või ma ei tea, kas kassetikaid olid kõrvaklappidega vä? Kindlasti mingisuguseid variante, ma eeldan. Aga tõenäoliselt, võib-olla mul oli ikka CD plaadimängija. Ja siis ma kuulasin apa mingit albumit seal, siis laulsin hästi kõvasti kaasa, siis unustasin ennast nii ära, panin silmad kinni ja kujutasin ette, et ma olen laval ja mingi lakipudel või midagi oli mikrofoniga. Ja siis ma laulsin hästi kõvasti, kuni mul isa tuli ukse peale koputama, et kuule, Kreeta hetkel on nii palju, et äkki sa ei laulaks nii kõvasti. Et noh, ma kujutan ette, kuidas see kõlas, et ma ise laulsin kindlasti nagu hästi valesti, hästi mööda, kuna mul olid klapid peast, kus tuli kõvasti muusikatäiest kõrist, kujutasin ette, et ma olen suurel laval, laulan, Apolugusid. Aga millal see siis otsustasid lõpuks, et nii, nüüd läheb soolokarjäär käima. See otsus võeti natukene minu eest selles mõttes vastu, et kui läksin reporteris ilma teadustajaks, siis kuidagi see saigi nagu alguse tänu sellele, et minu tolleaegne mänedžer tegi bändi ja, ja siis ta küsis mu käest, et kas ma, kas ma oskan laulda ka ja mõtlesin ikka oskan, et ma olen laulnud koorides ja kodus laulan vahepeal ja et siis tuli nagu see jutuks ja ta arvas, et oleks hea, kui me teeksime ühe loo, mis nagu ilmateate nii-öelda siis, kui silmadeta läheb eetrisse selle nii-öelda taustal, siis mängiks. Ja sealt sa kuidagi hakkas nagu rulluma. Et see oli enam-vähem sisse kirjutatud, et kui juba ilmatüdruk, siis ta võiks laulda ka. Ta oli jah, selline difoolt natukene jah. Seal oli teised ilmatüdrukud kadakas täpselt samamoodi. Kõik hakkasid laulma ja see oligi tegelikult mingi hetk, see oli nagu kõik naersid selle üle, et noh, et kuidas juhtus nii, et kõik need inimesed, kes sinna läksid, tegelikult olid laulmisega tegelenud, kui me mõtleme Marvi Vallaste, kes on ju noh, absoluutselt suurepärane laulja, et samamoodi ta laulis seal oma oma lugusid seal ilmatajate taustaks ja, ja seal oli veel tüdrukud, kes laulsid need, kes laulda ei osanud või olnud laulmisega tegelenud, nemad ei teinud ka lugusid, seda ma tean. Lõpuks tuli sul ikka kaks albumit ja bändis oli sul mudel x. X sain ühe kuidagi kokku. Aga ikka üks lugu, näiteks päike ja tuul kasseligemisse reporteri lugu ka või see oli esimene lugu ja see oli täitsa hitt juba. Oli ja, ja nii tore. Mul on jälle, eks mälestus sellega, et ma pidin aastaid hiljem esinesin. Me tegime siis nagu akustilise nii-öelda bändiga, tegime aeg-ajalt esinemisi, esinesin ühes ühes kesklinna lokaalis ja ma mäletan, et seal oli esimeses nii-öelda lauas istus Pirita, oli vist tol ajal, õigemini Birgit Õigemeel siis ja ta laulis seda päikest kaasa ja see oli minu jaoks nagu täiesti. Birgit laulab minu laule kaasa praegune Sarrap, siis ma ütlen igaks juhuks ära. Et jah, mingi bänd oli ka, sul vist oli Sandervis setiga? See oli ka selline asi, et me panime selle reporteri raames nagu kokku ühe bändi, mis tegi ühe loo nagu pudenes niimoodi vaikselt käest, et me ei jõudnud isegi ühtegi esinemist teha, sest et kuna kõik liikmed olid hästi nagu pisid oma eludega, siis me ei saanud lihtsalt mingeid aegu. Maja ja Sven Lõhmus, kes seda bändi kokku pani, siis ilmselt ühel hetkel sai aru, et siit ei tule nagu midagi, et pole mõtet. Aga praegu, siis on muusikaga täiesti kriips peal või kuidas sellega? No eks mul nagu, nagu pisik on ikka sellised tahaks laulda ja tahaks mind lugusid teha ja ma ei saa öelda, et mulle ei meeldi laulmine. Aga noh, hetkel nagu seda nagu plaanis ei ole, et ma hakkan neid uuesti hakanud uuesti muusikat tegema või et teil mingi bändi või et selles mõttes Jah, ilmatüdrukuks läheks, et siis võib-olla jälle sokutatakse ette midagi. Uuesti läheksin seal muidugi. Kuidas sellele ilmatüdruk ajale tagasi vaatad? See oli hästi tore aeg, hästi tore, ilus selline noorusaeg. No ma ei oska jah, nagu kuidagi. Mulle tundub, et see nagu, et see oli kuidagi see oli mingi teine elu, et seal nagu nii ammu, et see ei ole nagu see elu seal mingi eelmine elu olnud. Aga hästi hästi tore ja ahv aeglane. Millised need sellised erksamad mälestused seal on, minul tuleb esimese asjana reporteri ilmatüdruk, tuleb ette, on varbad liivas kuskil Pirita rannas. Tegelikult see nii oligi, et enamus ilmateated ikkagi suvel läksid eetrisse rannast olenemata sellest, kas kas päriselt oli bikiini ilm või mitte ja olid ikkagi bikiinid kaasas ja ega mind paar korda saadeti koju tagasi ka, et miks sa bikiine kaasa ei võtnud, et meil ei ole mingit kleidiga esinemist siin, et mine too bikiinid ära? Ei no päris iga ilmaga tegelikult ei olnud, et, et ikkagi suvel lihtsalt olime rannas kui oli noh, väga-väga külm, aga ma mäletan, et oli küll paar korda, kus ma tundsin, et noh, tegelikult ei ole päris rannailm, aga ka noh, plaan oli selline, siis tegin ära. Ma mõtlen ka seda, et nagu jaanipäev näiteks tavaliselt Eestis on selline suhteliselt jõuludele ilm, et siis sellistel ilmadel, kui vähemalt päike paistis, siis ikkagi pidid randa minema. Nii oli jah hullu Vellorclikku tore oli, tegelikult oli hästi tore ka ja tore seltskond ja toredad inimesed olid seal tööl ja sai nalja palju ja ja ma ütlen, et tegelikult on ainult head mälestused. Ja see vist enam-vähem päästiskasin sellest teenindajad koormast. Isendi. Sellest teenindada eest niimoodi rääkida, et see on kuidagi väga halb, et, et see oli mingi täiesti õudus minu jaoks, et tegelikult ei olnud üldse lihtsalt, et kui sul on mingi unistus, et ma tahaksin teha seda, ma tahaksin laulda või ma tahaksin olla, ma ei tea, artist, et siis ja sa teed midagi hoopis teistsugust ja sul tuleb see võimalus siis loomulikult, see on natuke see, nagu taevaväravad avanevad pilved lähevad laiali, päike tuleb välja. Seda kindlasti jah, et teenindaja töö kindlasti on ka väga tore ja armas siis, kui on väga toredad külalised, aga lihtsalt vahel on raske ja mõtlesin, mängime siia nüüd taaskord ühe loo ära, selleks seekord siis kaasalaulmishind. Siis võiksid kõik inimesed sinu arvates peast kaasa laulda, ma isegi ausalt öeldes usun, et oskavad. Kui vahel on mul selline tunne, et võib-olla ei oska, siis täna on selline tunne, et võib-olla oskavad. Ma just arvasin, et äkki see on selline, vabandust, ma segan vahele, äkki see on selline lugu, mida inimesed nii paljud inimesed ei tea just noored. No vot, see on nüüd hea küsimus, ma ei tea siis, eks me peame kaasa laulma. Põhjenda ära, et kliikuvad Mcerniver, miks siis? Jälle on see, et ma mõtlesin, et võiks panna sinna midagi hästi sellist, et paneme sinna mingi. Ma ei tea, Esposito on jah. Aga see läks kuidagi hästi, selline nagu lihtne valik olnud, et ma panin natuke nagu džiitisin selle küsimuse vastusega, et ma panin sinna pigem sellise bändi, et kui küsida minu käest, et mis on, ma ei tea nimetama nii läbi aegade kõige kõige parem bänd või kes on tõesti väga head muusikat teinud, siis mulle tuleb ikkagi tuleb kohe meelde, et ma valisin nagu selle ja miks just see lugu. Lugude osas ma lihtsalt tegin nagu Üki kaki kommi nomisest, et nendel on tõesti väga palju häid lugusid, et ja ma valisingi selle pärast just, et võib-olla noored, kes kuulavad saadet, kes ei tea, võib-olla väga palju kiitvat Mcis, siis andke võimalus, uurige diskograafiat ja viige ennast kurssi. Mina olen igatahes rahul. Raadiosaade restor, jätkame, kuulasime praegu Grethe kulla kaasa laulmas hitti seal liikuv mäki ever ja me jätkame nüüd juttudega, aga teeme väikese vahepõike ja nüüd teeme ühe väikese mängukese. Nii. See mäng on äraütlemata lihtne, kaks vastuse varianti ja ühe peab valima ja siis ongi ongi kõik tehtud põhimõttena põhjendaga. Aga enne veel ma ei tea, kui suur selline mängude mängija sa oled või kuhugi kutsutakse, kui palju sa oled pidanud seda tegema? Natuke olen pidanud ja mulle väga meeldib, ma olen mingi hull lauamängude fänn ka ja kurb on see, et minu elukaaslane ei ole üldse täiesti nagu ei ole, mingi igihaljas siin küll mängima ei hakka ja siis mingil momendil. Aga mis su lemmiklauamäng on Hongkongi alias? Alijas on tore ja ja issand jumal, ma ei teagi. Nii raske küsimus, mis on lemmik lauamäng? Selline väga raske viktoriini alguses. Aga ühesõnaga see mäng on jah, selline rakenduse plaat ühelt võetud mingisugune välismaa värk ja ma siis hakkama on nemad otsast peale, et näiteks esimene kas sa elaksid pigem oma unistuste majas ilma internetita või elaksid oma praeguses kodus internetiga unistuste maailma internetita, aga majast välja lähen, siis on internet olemas? Jah? No vot seda siin ei ole öeldud, aga ilmselt küll noloogilil Alexiga internet kaduda. Tead, kuna ma elan praegu üüripinnal, siis ma lihtsalt arvestan nagu seda, et ma elan veel võib-olla nädal kaks seal, et ma kohe kohal on kolimas. Et sellepärast on keeruline, et ma ei tea, kas ma nagu selles kohas päriselt elaksin, kus ma praegu hea. Ja, ja siis, et ma siis valin selle variandi A äri, et unistuste maja ja interilma internetita. Huvitav niimoodi ütleksid ainult 37 protsenti inimestest 63 siis lihtsalt elavad seal, kus nad iganes ka elaks, aga ta läks. No kõige tähtsam. Sa rääkisid oma sotsiaalmeedia kontol silma niimoodi, et no mis seal ikka, elu läheb edasi. Olgu nii, järgmine, kas oleksid maailma parim mingisuguses asjas või oskuses, mida keegi ei tea või siis oleksid maailmas kõige halvem mingis asjas oskuses, mida teavad kõik. Okei, ma olen blondiini, palun seletage mulle, kas selles mõttes keegi ei tea, et ma olen näiteks, ma teen mingit asja hästi, aga mitte ükski inimene ei tea seda hästi, teen. No põhimõtteliselt see on nojah, seda niimoodi võtta. Et mitte keegi ei tea, et sa hästi oskad või siis oskad, ma ei tea, lumehelbeid omavahel ma ei tea, eristada ja siis need panna kategooriatesse. Või millestki hästi halb ja siis kõik teavad, et ta on hästi halb selles. Ma arvan, et see viimane variant, sellepärast et kui sa oled millestki halb, siis võta see nagu omaks ütled, sorry, ma lihtsalt on asjad, mida ma ei oska. See on tore, sest et niimoodi ütleksid siin ainult 15 protsenti inimestest ausalt öeldes üks väiksemaid protsente, mida ma siin kunagi näinud olen. Nii et väga aus ja tore vastu küll. Nii niukene. Kas sa pigem oleksid pluus, lee või Chuck Norris? Chuck Norris? Muidugi, te kuulete nalja tema kohta, mida ta kõike suudab siis nagu ma arvan, et ma läksin maailma kõige võimsam inimene. See on tõsi, siin ei ole isegi rohkem. Nonii ütleks 40 protsenti inimestest. Aga siit järgmine, kas sul pigem oleks 10 sõpra päriselus või sadafeisse? Oh issand, 10, päriselt lasin, ei olla isegi küsimus mitte 100 protsenti vastas nii 89, ainult. Ma ei tea, mis need 11 protsenti siis tegid, kas nad vajutasid kogemata vä? See on tõesti harukordne. Nii, aga siis järgmine selline tuleviku küsimus, et kas see pigem kohtuksid oma tuleviku Sinaga või tuleviku lapsega, ütleme näiteks ütleme 20 aastat. Ai, see on väga raske küsimas, ütle mulle protsendid, vähemalt siis ma nagu on tihti tihti või 57 43. Ma olen tuleviku minaga. Miks? Ma ei tea, ma isegi lihtsalt vanim protsess. Või ma ei tea, tegelikult oleks hästi põnev ju teada, et mis, kuhu kuhu oma eluga siis välja jõuan. Et laps niikuinii tuleb kaasa ja siis ma näen, mis temast saab. Ja 57 protsenti ja ütleksid selle tuleviku Sinaga. Aga järgmine siit, kas sa pigem oleksid 50 protsenti hea kõiges või 100 protsenti hea ühes asjas jälle mingisugune hea ja väga huvitav kaalugos. Viimane, viimane 100 protsenti healases, mis asi see olla võiks? No praegusel hetkel võiks, seal on nagu mingi saate juhtimine näiteks ütleme, et kui ma saaks selle valida, siis ma lülitaks selle lüliti praegu sisse need siin enne kaheksateistkümnendat veebruari. Lükka sisse. Ma arvan, et umbes 42 protsenti ütleks seda 100 pluss. Niisiis huvitav, kas sul pigem oleksid perfektsed, juuksed või soeng või siis A Berg variant juba läksa? No vot siis riideid ei pea perfektseid olema. Et mul on jah see teema, et ju juuste teema on jah, karm selles mõttes, et ma olen, ma hoolitsen nende eest liiga liiga palju, võib-olla ei saa, aga ma panen hästi palju rõhku sellele, mitte mitte just sellele, et mu soeng oleks perfektne, vaid see, et mu juuksed oleksid terved. Kuna ma olen neid viimase paari aastaks päris palju reisinud, siis ma nagu annan neile aega nagu taastuda. Nii et sellega on kõiksugused, maskid on peas kogu aeg, kogu aeg on igasugused asjad peas. Praegu ma vaatan, et ei ole praegu täitsa suvaline pats, aga ma isegi ei ole. Ja nüüd siis viimane, kas sa oleksid kinni pigem heas päevas või halvas päevast, mida, mida see tähendab siis põhimõtteliselt, et kas sul oleks hea päev või halb issand nagu hea päev ikka, ma ütlen ka, et nagu ja siis on mingi 70 protsenti raudselt näinud seda vastanud 73 või või ma ei saa 27 protsenti lihtsalt mingisuguseid eluheidikud, oleks parem, kui poleks pääst? Ei, nad on võib-olla. Natuke melanhoolsema või sellest, kuidas me ütleme, sellised nagu kurvameelsemad inimesed, et nad tahavad nagu seda, sest tegelikult, kui, kui hakata mõtlema, siis vahel on see kurbus, mõnikord viib sind rohkem edasi, et selline nagu selline ülevoolav, positiivne energia ja teinekord ei vii sind edasi. Võib-olla, et võib-olla need inimesed on lihtsalt väga targalt selle otsuse teinud, siin need protsendid, mis seal olid. Tõsi, võib-olla nad on lihtsalt nii rõõmsad inimesed, et nad tahaksid teada, kuidas. Kuidas sõnu ja, ja samas, kui me räägime muusikast, siis head lood sünnivad ka ju tihti just nukra nukatest, mingitest halbadest või mingitest lahkuminekutest, mingitest olukordadest, mis ei ole hea. Nii et ma loodan, et need 27 protsenti nüüd kõik muusikud on plastiklugusid seda. Aga võtame siit nende küsimuste jätkuks ühe looga, mis sulle absoluutselt ei meeldi. Ei ja no ma arvan, et seda ei pea isegi ütlema, sa juba tead, mis lugu see on seal marja Cervi olevand for Christmas is you. No miks sulle see lugu siis ei meeldi, hakkame siin, veebruaris, muidugi nüüd jõulu. Seda, seda ma tahtsingi öelda, et kas kas sul on praegu, tunned, sa tahaksid tänasel päeval kuulata jõululaule, kui väljas on? Natuke rohkem. Et jõuludest on päris palju juba möödas, eks ju. Et nüüd võiks hakata lumi vaikselt sulama. Ma saan aru, et seda ei juhtu niipea ja siis reisile ju ka väga ei saa, et siis noh, kõige viimane asi, mida ma tahaks kuulata, on üks jõululugu, mida me maailmas ma arvan, seda majandust kõige rohkem mängitud on või? Ilmselt küll osse Kozlaskasvassega Selle juust detsembris ka nüüd jälle mingites ühendkuningriigi edetabelites. Just nojah, keri mõtteliselt ei pea midagi muud tegemata, elabki nagu jõulust jõuluni ma selle loo najal muidu jõulude tegema, jah, vot ongi, et on mingid eurolood, mis mulle väga ei meeldi, kuna neid on nii palju lastud, et võib-olla see lihtsalt kuulub nende hulka, et see ei ole mitte halb lugu, aga seda on tõesti nii palju. Kuule. Tegelikult, et noh, ma ei puhka selle aastaga nagu välja sellest loost Raadio kahe eetrisse jätkab saade rester ja meil on siin külas Grete kuld, räägime siin tema elust-olust praegu parasjagu, kuulasime natuke jõulumuusikat, sest et miks mitte siiski 14 veebruar, muide sõbrapäev, head sõbrapäeva. Ja samad sõnad, ma ütlen vahele ära, et ma loodan, et mingi 50 protsenti kuulajatest ei keeranud nagu ei vahetan kanalit. Ning lihtsalt lambist läbiks jõululugu, kusjuures see karvane talv võis juhtuda, aga loodetavasti siiski tulge tagasi nendele päid lugusid ka ja üks lugu tuleb veel kindlasti ja see on tõeline maiuspala siin. Niipalju võin ette öelda. Aga kui nüüd rääkida sinu elust-olust edasi, siis viimased aastad kahtlevad. Ta on sinu elu kõige rohkem mõjutanud padjaklubi. Ja vihtsa jõudsid sinna niimoodi poolkogemata, et ega sinu praegune abikaasa Ergo Kuld ei tahtnud sinna sellist keskpärast näitlejat. Kõlab kõlab karmilt, aga eks see nii oli, jah, sellepärast et ta ei teadnud tegelikult mu näitamisoskuseid. Kuidas sellega oligi see, et ma saan aru, et tolleaegne tegevprodutsent, kes seal oli, oli pakkunud totsidki ühte, kuidas siis öelda blondi naisterahvast, kes mängiks sellist tüüpilist blondiin, eks ju. Ja nendel olid seal mingid valikud ja siis naisterahvas oli, see protsent oli pakkunud ergole mitu korda minu nimelt seda ei, ei, ei mingit ilmatüdrukut me küll ei võta sinna ja kuna lõpus oli juba see, et hakkas nagu salvestus tahab lähenema, inimest polnud, siis ta pidi andma mulle võimaluse ja väga hea, et pidi. Põhimõtteliselt põhimõtteliselt lõpuks said ilma konkursita sinna sisse. Seal oli vist veel ikkagi paar kandidaati, sõja, et kui mina casting'u ära käisin, siis ma siis pidin Martin Algusega koos, kes on siis ka kassikullas, kes kirjutab, siis padjad kirjutas padjaklubi tol ajal, et pidin temaga koosne mingisuguseid nagu stseene läbi mängima, lihtsalt et siis tema oli väga nagu vaimustuses. Oreni, äge issand, kui tore ja siis oli ergo, kes seal nagu filmis meid stats, et noh, jah, me anname siis teada, et miks me mõtleme, et meil on siin veel paar inimest, onju, aga no ma sain teada, et hiljem, et see oli lihtsalt selline, et ta ei tahtnud, et ma nagu liiga nagu ülevoolav oleksin seal kogu selle asjaga, et siis tegelikult oli vist mõne tunni pärast juba sain juba teada, et, et aga teksti vaikselt Tänan väga taval selliselt lüket siis ikka ja eks ta on selline jah, meeletu meelelahutusmaailma, need väikesed ei tahtnud kohe kätte anda ja meil on väga suur konkurents. Ääretult hea. Aga padjaklubis, kuidas su selle tegelase nimi oli? Laura vist? Laura Pille lind laulab. Ja tegelikult Laura, aga me pidime kunagi oli see, et me pidime kõigile neile nimed mõtlema, et mis seal täisnimed on ja siis mina sain endale laura. Pille lind. Väga pikk tore nimi mitte ja ma pean tunnistama, et ma ei ole väga suur selle padjaklubi jälgija kunagi siis kui sa alustasid, siis ma ikka osad mingisugused vaatasin ära, aga sinu osa on seal, roll on selline. No nagu sa ütlesid ka selline blondiin, kes mängib blondiini või kuidas sulle endale sellised rollid sobivad või meeldivad sulle sellised rollid? Mulle meeldivad kõik rollid, ma arvan, et ei ole sellist, kui ma mõtlen, et seda ma kindlasti mängida ei tahaks, siis mul ei tule nagu sellepärast, et tegelikult see on ju ikkagi näitlemine mängimine ja mida ma arvan, et Laura rolle lihtsalt natuke lihtsam teha minu jaoks, kui ütleme, mis meil kohe varsti esilinastub, on film soo, kus ma mängisin hoopis teist tüpaaži ja ikkagi tegemist on nagu ajastu filmiga ja, ja kõik see nõudis minust pingutust, et, et ma kindlasti pabistasin rohkem. Kui ma lähen, Laura, Laura, ütleme platsile, siis ma teen seda kuidagi niimoodi nagu nagu möödaminnes, selles mõttes, et, et see on juba nii käpas. Mul. Aga seal soos sa oled siis mingisugune tõsisem karakter? Ma olen tõsisem karakteri, ma olen, seda peab nägema, aga, aga minu tegelaskuju nimi on, ma olen proua Martinson ja ma olen natuke hullumeelne. Oopiumisõltlasest selline ei teagi, selline lesestunud naisterahvas, ütleme siis nii. No see juba ütleb nii mõndagi oopiumisõltlasest lõhestunud naisterahvas, no väga hea selline kirjeldus siis sõnaga soovitan vaatama minna, aga kui sellest padjaklubist veel rääkida, siis see on ju tõesti iidamast-aadamast eetris olnud, pakun mingisugune 10 aastat, ei ole nii palju, seitse näkkine seitse, on seda jaksu veel seda teha või? Tegelikult. On see, et, et nüüd see kevadhoo meil vahele jääbki, et praegu oleks pidanud juba padjaga salvestama, aga kuna ongi see, et kõigil on nii palju toimetamisi ja me ei saa lihtsalt oma graafikuid klappima et siis me otsustasime, jätame väikest pausi. Ma ei oska hetkel öelda, kas see paus tuleb nagu pigem, kas me üldse jätkame kunagi või mis sellest saab. Aga sellise karmi otsuse vastu võtsime. Aga praegu vähemalt tunned sa, et huvi selle järele on, et inimesed ikka vaatavad ja selle taha nüüd asi ei jää. Selle taha nagu jääfännid on väga kurvad, kui nad kuulsid, ma olen seda varem ka öelnud, et me hetkel teeme pausi väga kurvad, nad võivad väga palju kirju, kus, kus nad panevad seal nutu nägusid, et miks nii tore oli ja kuidas ikka nii et, aga noh ütleme niimoodi, et ega siis iga hea asi kunagi otsa saama. See on nüüd küll üks tõsiasi. Aga sa oled ju päris mitmes filmis ja sarjas veel osalenud, kas nüüd võibki olla, et näitlemine on selline meelis või selline eelistus tegevus? On küll, jah, kindlasti kindlasti see on kõige, kui ma mõtlen kõik nii-öelda tööd, mida ma teinud olen või mingid projektid siis ikkagi näitlemine on minu number üks ei saa mitte midagi öelda. Ja ikkagi, näiteks, kui võtta nüüd lavakas, etasid lavakasse, sul pole kunagi olnud soovi minna. See soov oli selles mõttes mingi hetk, ma mõtlesin, et kui ma veel ei tegelenud näitlemisega, et siis ma mõtlesin, et võib-olla oleks tore lihtsalt, et see avaks näitlemismaailma uksi, tutvusi ja mis iganes, et, et siiski on nagu paber, et ma olen näitleja, aga praegusel hetkel ma ei tea, kas see oleks nagu oluline enam, et teatri näitlejad minust kindlasti ei saaks. Noh nüüd ma olen muidugi kui nii vanad ja keegi seal lavaksin, Vastseliina Tanja. Aga teatri näitlejad näiteks ma ka ei ole tahtnud kunagi saada, et mul on ikkagi see rohkem see tele ja filmi ja, ja kogu see kinovärk nagu pakkunud huvi. Et kui siis võib-olla mingeid lisakursusi kuskil, kus pakutakse, ma ei tea kus iganes, Londonis, kus iganes, et võib-olla see oleks nagu oleks nagu põnev. Kui nüüd rääkida su lemmikutest rollides, kas seal on ka siis see padjaklubi Laura või on hoopis midagi muud? Lemmikutest rollidest ma arvan, et minu lemmikroll hetkel on ikkagi seesama sooroll, mida ma teen, et see on lihtsalt nii-nii teistmoodi ja see oli väga üldse filmitegemine on hoopis hoopis teistmoodi kogemus kui seriaalide tegemine. Et kogu see melu seal ümber hästi äge ja siis tuleb suur esilinastus kinos ja kõik see, et see on niisugune tore. Nii et filmi tegemine on siis selline natuke suurejoonelisem, kui ühel sarja kokku korpimine. Ja eriti kui me võrdleme nüüd seda filmi soov filmi on võrdne padjaklubi, siis seal on täiesti kaks erinevat nagu äärmust. Kui palju seda võib nüüd öelda, et tänu sinu abikaasal on ka need trollid kukkunud natukene. See on, muidugi on, ega ma ei väidagi vastupidist, sest et ta võib-olla ei, ta on ise vähemalt niipalju, kui tema mulle räägib. Ma üritan nagu mõelda, et ta räägib seda päriselt, ta ei räägi seda sellepärast, et, et ma olen ta naine. Minu näitlemine väga meeldib talle ja ta ütleb kogu aeg, et ta arvab, et minus on nagu selles mõttes andekuse mõtles palju rohkem peidus, kui, kui võib-olla ongi mingi mingisugusesse väga lihtsasse realis mingisuguse, väga lihtsa rolli tegemine. Et ja, ja tänu sellele ta pakub mulle ka erinevaid asju ja ikka noh, ikka väga paljudes TEMA projektides ma olen ka mingid väiksed sutsakad teinud, et mingi selline paaris senine roll, et siis ta ikka nagu kutsub mind välja ja hästi tore. Selles mõttes on väga hea valik ERGO poolt. Vähemalt tal on väga kergerelvade, et hommikul ärkab üles. Kuule, mul on siin üks roll, et äkki tuled teed ära. No on juhtunud seda ka, et, et kuule, et praegu on SOS, et sa pead tegema, et niimoodi et tegelikult oli see, kus viimati mängisin, oli Elisa oma toodangu seriaal ja seal oli see tegelikult algsetes plaanis sinna kedagi teist, aga aga kuna see teine inimene vist ei saanud, siis ta kutsus mind ja, ja lõppkokkuvõttes tegelikult oli vist väga hästi, sest et ta ütles, et ta võib olla Ma ikkagi kuidagi. Ta nägi mind selles rollis ka nagu tegelikult rohkem. Nii et selline varuvariant on alati olemas ja selle üle on ainult rõõm. Aga praegusel ajal no lisaks sellele näitlemisele vist suurem aur ikkagi, no kui me võtame selle näitlemine on ka ikkagi väga väike our selle kõrval ikkagi läheb lapsele. Läheb päris palju ja et ega meil on küll lapsehoidja olnud, on Saara nagu sünnist saadik olnud minu ema, kes on talle nagu ka hoidja. Et selles mõttes teeb seda nagu tööna, ütleme siis nii. Sest et mina lihtsalt olen selline jälle, et mul on nagu väga hea meel, kui, kui last vaatab keegi, kes on oma inimene ja, ja mul on kuidagi süda rahul ja, ja nii edasi, eksju, emade teema ilmselt aga ikkagi need päevad, kui, kui on saare kodus, nüüd kui ta hakkab kaheseks kohe-kohe saama kuu aja pärast, siis ta on ikka korralik rüblike ikka jookseb talle järgi, pluss ta mingi superenergiline laps siis eks jah, kogu võhm läheb sinna. Tuleb meelde, et sa oled vist öelnud ka ja kasu abikaasa on öelnud, et vist ühest aitab küll, et ma saan aru, et selline suur rublik ja kõik see värk vist. Ja tegelikult ma olen, ma olen nagu mega tänulik, sest ma tean, et tegelikult on see, et paljudel inimestel ei, ei, ei ole seda võimalust, et väga paljud unistavad sellest, et nad saaksid lapsed. Ma kuidagi ei taha öelda nüüd, et ma ei taha kuidagi iseenesestmõistetavalt seda võtta, et mul on, mul on väga hea meel, et mul laps on, aga meie puhul oligi see ergoga, et me pigem olime inimesed, et, et maks, üks. Et selles mõttes mul oli elus periood, kui ma olin noorem, kus ma olin kindel, et ma üldsegi laps ei soovi selles mõttes, kas ma võin selle välja öelda, ma pole seda vist kuskil välja öelnud, et ja ma arvan, et on veel naisi, kes nii mõtlevad ja see on väga okei. Aga lihtsalt ühel hetkel mul tekkis soov ja ma teadsin, et ühte lasknud kindlasti tahan ja mul on väga hea meel, et ma selle otsuse tegin, aga lihtsalt et see teine oleks, see eeldaks seda, et ma olen valmis kõik selle, kõik need raskused, mis, mis alguses paratamatult väikse lapsega olen valmis seda kõike uuesti läbi tegema ja praegusel hetkel ma vist ei ole selleks valmis. Mine tea, kui varem oli, et pigem mitte ühtegi. Ühes. Me ei näe ma ütlengi, et ma ei, ma ei ütle, et ei, aga lihtsalt tänasel päeval ma tunnen, et, et ma korraks tahaks jälle keskenduda, võib-olla natuke rohkem mingi oma karjääril oma asjadele, et tulla nagu tagasi siia nagu teise ellu, mida ma enne laste elasin natukene, või tuua seda õigemini siis kõrvale koos selle lapselapsega olemise elule. Et siis siis vaatab jah. Kahtlemata see eesti laulu mälunud on osaliselt sinu vana elu ja nüüd siis ka sinu uus elu siis kui me nüüd räägime sellest Tõnis Niinemetsaga, seal sa hakkad saadet juhtima juba uuel nädalal. Ma ei tea, kas kartus on ka sees juba vä? Noh, eks ikka natuke on ja selles mõttes kartus võib olla tundmatu ees, et kuna me ei ole hetkel veel nii-öelda lavaproove teinud, siis mis, kuidas üldse kõik seal olema, et see on nagu, et kuna ma olen selline, nagu ma ennem ütlesin, seal on palju ja mulle meeldib, mul on hästi suurplaneerijat, mulle meeldib, kui mul on nagu kõik asjad, ainult see, see on nüüd see siin on see siin on, mul on kõik nagu kirjas on ja mul on kalender, mul on nagu natuke, ma olen nagu natuke kontroll, friik ainet ja kui sul on puudub nagu täielik teadmine, mis saama hakkab, siis tekib see, et okei, okei, ma olen nagu tundmatutest vetes natuke. Kas siin pannakse seal proovile ka mingi esinemisega näiteks vaid laulma uuesti või? Teatav vaadake Eesti laul ja ma loen ainult ühe vastuse eest, aga see selleks. Aga ma ei tea, kui nüüd siin saate lõpp hakkab lähenema, ma arvan, et on õige aeg siin sellest laulmisest, ma ei tea, võib-olla sa laulad seda lugu ka kodus kaasa, no ma olen suht sellised kindel, et laulad, sest et see on sinu salajane pahe minu kiltibleser ja selleks on Enrique Iglesias days. No miks siis see lugu, ma pean, ma pean tunnistama, et video on muidugi võimas, ma ei ole näinud nutmas ekraani ja vaatamas mingisugust inimest seal, tal on nii kurb, et ta on seal ekraani taga. Vot sellepärast paningi end ikka sinna sellele küsimusele vastuseks, et ma hakkan sellest pihta, et see on jälle mul nagu see oli üks nagu lapse, kui seal oli küsimus, et milline lapsepõlvelugu siis minu nii öelda teine lapsepõlveks, see oli siis, kui ma olin natuke vanem juba, et ma olin vist ma arvan, mingisugune olingi gümna Kümneaastase kanti kuidagi kuskil, kui see laul või see, ütleme, see album tale ilmus, see võis olla 99 Külse album äkki või et see oli ta minust esimene inglise keelne album. Me kuulasime sõbrannaga selle ribadeks selles mõttes, et me olime suured end riike fännid. Ja ta teeb jumala tegi jumala head muusikat, seal siis enam, ma ei tea, kas ta üldse tegutsebki, ma ei ole väga kursis enam tema muusikaga. Aga, aga miks see läks sinna kategooriasse, et see on nagu natuke gildibleser on see, et kui sa ütled, et ütleme, et sul on inimesega vestluses hakata muusikast rääkima, kuule, kes sulle meeldib. Kuule, mul on täienenud hõikeid Leistes. Aa, okei, nojah, ei, ta on jah tore, et Aado, kes Eestis ka jah ja tal on mingid skandaalid siin olid mingite tüdrukutega, et võib-olla sellepärast tegelikult kaalusin sinna selle küsimuse vastuseks pane charstin Bieber, sest sest, et ma ütleksin, näitsiastin, Bieber on minu meelest jälle samamoodi nagu Flyitvad maid kaks täiesti erinevate aktsiastide jube head muusikat minu meelest eriti viimased aastad, need on hullult äge, artistidel on. Tal on, ta on hea lauljad, on hea, tantsijad on võimekas laulja, eks ju. Et et aga samas tema nimega koos käib sukesed Imbi peret, see on see beibis täis, kes laulis beibi beibi, mingit lugu on ju, et aga samas on see, et võib-olla tänasel päeval ta natuke oma seda imidžit muutunud, et võib-olla võib-olla see ei ole enam nagunii magus Justin Bieberi nimiseletten riike kuidagi sobis sinna paremini. Ühendriike kõlab siia kahtlemata suurepäraselt, mina olen taaskord aga rahuldust, et tõeline kilti, Pleser, tõeline salajane tahe ja sellise loo välismeile siia Grethe kuld ja sellega hakkabki nüüd vaikselt resteri saade läbi saama. Meil on veel see lugu mängida. Mina olin selle saatejuht, Brent pere ja ma pean, andsin tänama Gretet, sa tulla said ja siis edu juba uuel nädalal. Eesti laulul.