Tere õhtust, kell on kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 15.-st veebruarist. Mina olen toimetaja Erle loonurme. Valitsus kaalub taas kaugõpet koolides. Kui koolid suunatud distantsõppele, siis loomulikult on meie eelistus see, et esimesest neljanda klassini lapsed siiski saaksid olla kontaktõppes. Ka lõpuklassid. Üheksas 12.. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütleb, et tegelikult on paljud haiguskollete statistikas kajastuvad nakatunud juba ammu tervenenud. Riigikogu võttis 62 häälega vastu avalduse Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduste kaitseks Venemaal. Välismaalt saabuvatel töölistel soovitatakse Eestis viibimise jaoks taotleda viisa. Ja seda põhjusel, et kui reisimisel on vaja ületada teiste riikide piire, siis muu sellise ajutise viibimisalusega, näiteks viisavabaduse kasutamisel võib esineda takistusi. Soome ja Venemaa välisministri pressikonverents Peterburis näidata, et erimeelsusi kahel riigil on Venemaa välisminister Sergei Lavrov ründas taas ägedalt euroopalitu. Eesti keeles ilmus Poola ulmekirjaniku Stanislaw Lemi robotite muinasjutud raamatu tõlkes Hendrik Lindepuu ja andis välja kirjastus päike ja pilv. Seraamad. Samamoodi see näitus on mõeldud lastele, kelles hiilib juba täiskasvanu ja täiskasvanutele, kelles peitub laps. Itaalias jätkuvatel mäesuusatamise maailmameistrivõistlustel jagati medalid välja alpi kahevõistluses. Eestlane Johan Luik tulemust kirja ei saanud. Eeloleval ööl ja homme sajab kohati lund. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni miinus 14, saarte rannikul kohati null kuni pluss kaks kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt meie portaal kirjutas täna, et hooldekodude ja raviasutuste kolded on nakatunud üle 1500 inimese. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles intervjuus Uku Toomile, et tegemist ei ole tänase seisuga. Vaatame tegelikult hooldekodudes nakatunute numbreid, siis need on nädalad nädalale üldiselt alla liikunud, on üksikuid erandeid, aga pigem on selgelt siin näha langustrendi kindlasti kaasa aidanud ka vaktsineerimine, erinevate usaldusmeetmeid hooldekodudes kasutusele võetud. Kui näiteks vaatame kahe viimase nädala nakatunuid hooldekodudes, siis see arv on olnud suurusjärgus 250 ehk kõigist nakatunutest. Selle perioodi jooksul ta moodustab kõigest mõne protsendi. Aga kui ma vaatan neid arve seal siis on Iru hooldekodus üksi 250 nakatunut, kas see arv on tõene? Ja need on oluliselt pikema perioodi numbrid sel hetkel välja toodud, ehk et kui me räägime kahe nädala nakatunutest, viitasin kahe nädala jooksul. Kokku on Eesti riigis nakatunud. Suurusjärgus 8300 inimest, neist on olnud siis umbes 250 hooldekodude kaudu tulnud. Tõsi on see, et terviseametil on ju nii-öelda arvel pidevalt ka varasemate perioodide nakatunud teatud kolded hooldekodudes. Kolle loetakse lõppenuks siis, kui viimane inimene on seal tervenenud. Näiteks Iru hooldekodunumbrid neile viitasite. Need on nakatunud, on toimunud ju valdavalt kuu aega tagasi hiljemgi ehk kolla kui selline loetakse lihtsalt lõppenuks siis kui viimane inimene tervenenud ja kolle on aktiivselt kollete ristist maha kantud, ehk et ühtegi haiget klienti Teile ühtegi haiget patsienti on alles. Aga see ei tähenda seda, et need oleksid nüüd nii-öelda värsked või hiljuti just toimunud nakatumised haiglate hooldavad osaga, nagu viitasin, on järk-järgult langenud praegu kõigist nende kahe nädala numbritest. Hooldekodud on umbes kolm protsenti nakatunutest, haiglad on sealsamas suurusjärgus, sinul on pigem väiksem, et põhiline raskuskese nakatumise numbrites on on perekonnad, töökohad, erinevad vabaüritused, liikumised ja muu taoline. Olete uurinud, miks see haiglate number just Lõuna-Eestis nii suur oli? Lõuna-Eestis on tõepoolest olnud mõned konkreetsed Muret tekitavad haiglakolded, on ta siis Põlva haigla, kus hetkel tõesti aktiivselt on nakatunute arv järjest tõusnud. Samamoodi tegelikult Viljandis on olnud siis haiglasiseselt nakatumisi. Mis küsimus on ühest küljest kindlasti selles, et on veel jätkuvalt inimesi, kes ei ole kasutanud vaktsineerimise võimalust tervisetöötajate seas kui ka näiteks on ka mitmes haiglas küsimus õendusabi osakonna patsientide vaktsineerimisest. Sellega tuleb kindlasti edasi liikuda. Homsel valitsuse ja teadusnõukoja kohtumisel arutatakse, kas koolides on vaja kaugõppele taas üle minna jätkav Joakim Klementi. Haridusminister Liina Kersna nendib, et viiruse levik on murettekitav. Siiski taha Kersna koole kergekäeliselt kaugõppele suunata. Ministri sõnul tuleb ka hoolt kanda, et õpiraskustega õpilased ei jääks abita. Kersna seletab, et raskustega laste arv on kaugõppe tõttu kahekordistunud. Kindlasti peab reageerima ja leidma sellise kesktee ja kui koolid suunata distantsõppele, siis loomulikult on meie eelistus see, et esimesest neljanda klassini lapsed siiski saaksid olla kontaktõppes. Ka lõpuklassid, üheksas 12., kes peavad valmistuma ka kevadiseks eksamiteks. Kersna arvab, et rangemate piirangute puhul oleks vale alustada koolide sulgemisest. Mulle tundub see kummaline, et kui me ütleme lastele, et koolide minna ei tohi aga igale poole mujale te tohite minna sõpradega kinno või, või teatrisse te tohite minna. Minister manitseb ka õpilasi 22. veebruaril algaval koolivaheajal tervist hoidma. Tartu linna haridusosakonna juhataja Riho Raave tunnistab, et kannemat kaaluvat piiranguid. Teatavasti ka koolivaheajal õpilased ei püsi ju kodus, eks ole, nad ikkagi käivad ju ka ringi, ikka kohtutakse ja võibki olla, et just peale kooli vahel, aga esimestel nädalatel on see nakatumise tõus suurem kui, kui tavapäraselt ja sealt lähevad uued puhangud lahti ja ja mina isiklikult küll pooldan, et meil tuleb peale koolivaheaega, läheneda nii-öelda ettevaatlikult sellele teemale ja risti kas või hajutamise eesmärgil, mitte kõiki kukku korraga kooli kutsuda. Tartu kivilinna kooli direktor Karin lukk kiidab heaks mõttekoolivaheaja lõppu osaliselt pikendada. Lukk ütleb, et kuigi ta tahaks näha võimalikult palju kontaktõpet, saaks täna ettevaatlik, olles seda kevadel rohkem lubada. Eelmise nädala keskelt tõime kuuenda ja üheksanda tagasi, sest seal oli nakatumine nagu kõige väiksem ja lõpuklassi peale mõeldes ka algklassid on siiani kogu aeg koolis käinud küll aga nakatunud tulnud ka sealt, siis need klassid, kus nakatumine on olnud, on jäänud koju. Aga me oleme ikkagi nii-öelda neid väiksemaid praegu hoidnud koolis, sest neil on kodus ikkagi keeruline ise õppida. Ja nüüd tänasest on meil küll kõik koolis, küll, aga täna hommikul tuli distantsile kohe saata ikkagi kaks klassi, sellepärast et tulid uued nakatunud ja mõni õpetaja läks ka kolmandat ringi. Eneseisolatsiooni. Karin lukk rõõmustab samas, et täna ja homme peaks saama ligi 80 protsenti nende kooli töötajatest vaktsineeritud. Õpetajad teavad, et nad on igapäevaselt väga suure riski sees ja see vaktsineerimine on praegusel hetkel üks selline päästerõngas nende jaoks, et nad ei peaks olema kolmas, neljas või viies kord enese isolatsioonis. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütleb, et lihtsam oleks kõiki vaktsineerida, kui seda teha koolides kohapeal. Osad haridustöötajad kahtlevad nõusoleku andmises. Väga seinast seina, et on koole, kus on tegelikult vaktsineerijate soov. 10 11 protsenti on soove koole, kus on 80 90 protsenti. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2968 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid oli 412 ehk 13,9 protsenti testide koguarvust. Surin kuus inimest ja haiglaravi vajab 492 patsienti. Eestis on Covid 19 vastu vaktsineerimisi tehtud üle 46000 doosi on saanud ligi 22 ja pool 1000 inimest. Nüüd aga vahetame teemat ja läheme välismaale. Peterburis kohtusid täna Soome välisminister Pekka Haavisto ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov. Nad saavad kui traditsiooniliselt kord aastas olukorda Venemaal, kommenteerib kunagine suursaadik Moskvas ja Ekre liige Mart Helme. Ma meelega hoidnud Soomet niisuguse eri niisuguses eristaatuses, et Soome on nagu see, keda kasutatakse ära, kui on tarvis kuidagi kuidagi teha nägu, et aga me ju suhtleme, et Soome otsitakse alati välja, kui tahetakse mingeid signaale saata. Ja antud juhul soome muidugi kasutas minu meelest selles mõttes nutikalt ära, et pakkus ennast kohe nii-öelda ida-lääne Sillana välja, et aga las Biden ja ja Putin kohtuvad Helsingist nii-öelda neutraalsel pinnal, mida Soome on ju ka varem teinud. Aga noh, Lavrovi kui diplomaadi kohta võib öelda, et tema stiil on väga jõhker. Et ei tseremoonial ja minu meelest ka sellel kohtumisel abistaja jättis mõnevõrra hädise mulje. Vabandust, kui ma nüüd põhjanaabreid jälle solvanud, nagu ma sihuke solvaja ahven ja minu arvates Lavrov oli seal väga dikteeriv pool nagu taliga Borelliga milles tegelikult tuleb teha võib-olla mõnevõrra teistsugune järeldus, kui, kui see välja paistab. Nimelt see näitab seda, et venelased Ta on väga ebakindlad sel põhjusel, et esimest korda 20 aasta jooksul Venemaa sisepoliitikas on tõsine rahva rahulolematu. Ja, ja see ei ole mitte ainult see, et nagu Putin ja Lavrov ütlevad, et lääne eriteenistused on rahva tänavatele saanud, ei ole. Inimesed on rahulolematud, 20 aastat on Putini režiimi olnud, elu ei ole oluliselt paremaks läinud. Sanktsioonid kehtivad. Majanduses on endiselt selline koloniaalne tooraine, väljaveopoliitika ja inimesed, tõsiselt, aga, mis me siis nüüd oleme saavutanud, hea külg? Krimmi võtsime ära, tore, et võtsime ära. Oleme Süürias näidanud, et me oleme sihuke kõva poiss, kellega on vaja arvestada meil inimestel siin, Venemaal, mis meil paremaks on läinud ja see on tegelikult murekoht, see on murekoht. Putin on 68 aastane, mina ei näe talle ühtegi sellist tõsiseltvõetavat järglast. See peab tulema inimene, kes kellel on eriteenistuste ja jõu jõuametkondade selline vaieldamatu toetus, teine inimene Venemaad juhtima tulla, isa, selle režiimi jätkudes. Ja välismaalt reele Reene Leas võtab kokku olulisema. Myanmari sõjavägi ähvardab riigipöörde vastu protestivad inimesi kuni 20 aasta pikkuse vangistusega. Pikk vanglakaristus ja trahvid ähvardavad neid, kes leitakse süüdi olevat näiteks vaenu õhutamises sõjaväejuhtide vastu. Viimastel päevadel on protestidest osa võtnud sajad tuhanded inimesed. Muuhulgas nõutakse meeleavaldustel vangistatud riigijuhtide vabastamist ja demokraatliku riigikorra taastamist. Myanmaris. Iseseisvuslased suurendasid Kataloonia regionaalparlamendis pärast eilseid valimisi enamust. Peaminister Pedro Sanchezi sotsialistid said küll kõige suurema toetuse, kuid kolm separatistide erakonda võtavad sellest hoolimata 74 kohta 135 kohalises parlamendis. See võimaldab neil jätkata regiooni valitsemist kolme aasta tagustel. Valimistel said nad 70 kohta. Sotsialistid saavad 33 kohta, mis on samuti märkimisväärne edu võrreldes seitsmeteistkümne kohaga eelmistel valimistel. Saksamaa ei välista kontrolli laiendamist ka piirile Prantsusmaaga, kuna Mooselli piirkonnas kasvab koroonaviiruse uute variantide tuvastamine. Kantsler Angela Merkeli pressiesindaja sõnul jälgib Berliin olukorda, rõhutades, et kuna piiride sulgemine ei ole normaalne, kasutatakse seda viimase abinõuna. Prantsuse võimud kutsusid Saksamaad ülese piire Prantsusmaaga siiski mitte sulgema. Nädalavahetusel kehtestas Saksamaa range kontrolli piiril Austria ja tšehhiga. Ja tuleme Eestisse tagasi. Koalitsioon andis täna riigikogu menetlusse eelnõud, millega muudab erikomisjonide moodustamise korda. Uku Toom teeb ülevaate. Riigikogu erikomisjonid moodustatakse praegu nii, et sinna kuulub igast fraktsioonist üks esindaja. Kuna reeglina on koalitsioonifraktsioon arvuliselt enam kui opositsiooni omi, on see taganud ka koalitsioonikontrolli nende komisjonide tööle. Praegune olukord on aga teistsugune. Riigikogu fraktsioonidest kuuluvad kaks koalitsiooni ja kolm opositsiooni, mis tähendab, et olukorda kontrollib opositsioon ja on loogiline, et koalitsioonil ja see ei meeldi. Nii esitatigi täna eelnõud kolme komisjoni julgeoleku, asutuste järelevalve erikomisjoni, eesti keele õppe arengu, probleemkomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamise printsiibi muutmiseks. Edaspidi moodustataks need komisjonid lähtuvalt proportsionaalsuse printsiibist. Ja veel üks erikomisjon. Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon kaotatakse üldse ära. Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev põhjendas seda nii. Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon dubleerib riigikogu sotsiaal- ja kultuurikomisjoni ning sotsiaal-sise- haridus- ja välisministeeriumi tööd. Seetõttu pole probleemkomisjoni olemasolu vajalik mõistlik ega ka majanduslikult otstarbekas, kuna komisjoni töö nõuab lisaks märkimisväärseid lisakulutusi riigieelarvest. Ettepanek lõpetada rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni tegevuse tegelasega Ta vastavate sisu teemadega edasi nii Riigikogus, eeskätt sotsiaalkomisjonis ning sotsiaalministeeriumis kui ka sisekultuuri välisministeeriumis. Riigikogu võttis täna vastu avalduse Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduse kaitseks Venemaal avalduse esitanud 57 saadiku nimel, ütles väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Venemaa tuleviku otsustavad Venemaa kodanikud pole meie asi öelda, milline on nende valik. Kuid me ei saa ega tohi jääda ükskõikseks, kui Euroopa nõukogu liikmesriigina on Venemaa järjekindlalt eiranud oma rahvusvahelisi kohustusi omaenda kodanike vabaduste ja õiguste tagamisel. Liiati veel siis, kui sellega on kaasnenud, kasvab agressiivsus välispoliitikas ja näiline kõikelubatavus. Diplomaatias. Avalduse poolt hääletas 62 saadikut, kolm keskerakondlast olid vastu. Igor Kraft tšenko Oudekki Loone ja Mihhail Stalnuhhin. Koroonapiirangute tõttu võtab ettevõtjatele välisriikidest saabuvate hooaja tööliste tööle vormistamine rohkem aega välismaalt saabuvatel töölistel soovitatakse Eestis viibimise jaoks taotleda viisa, Leevi Lillemäe. Politsei ja piirivalveameti nõunik-ekspert Liis Valk ütles, et käesoleval aastal on kehtima hakanud erisused, millega on vaja välismaalt Eestisse tööle asumisel arvestada. Endiselt on võimalik nii hooajaks kui ka muuks eesmärgiks välistöötajaid Eestisse kutsuda aga tänastele oludele kohaselt on mõningad erisused, millega arvestama. Peamine oluline erisus on see, et piiride ületamisel on erinevad piirangud ja on ka isolatsiooni kohustus ja Eestisse jõudes tavapäraselt välismaalased on saanud rahulikult erinevaid piiri ületada, tulla, jõuda siia Eestisse ükskõik millist seaduslikku viibimisalust omades siis täna meie soovil. Vastus on, et kindlasti enne Eestisse tulemist Jubada. Ja seda põhjusel, et kui reisimisel on vaja ületada teiste riikide piire, siis muu sellise ajutise viibimisalusega, näiteks viisavabaduse kasutamisel või esineda takistusi, sest viisavabadus reeglina on mõeldud turismi eesmärgil reisimiseks, mis üldjuhul on täna piiratud. Eestisse saabuvad hooajatöölised peavad enne tööle asumist jääma isolatsiooni ja täitma Eestis kehtivaid koroonaviiruse leviku tõkestamise reegleid. Liisfalk. Millega endiselt tööandjad peavad arvestama, mis kehtis ka juba eelmine aasta on see, et Eestisse jõudes peavad töötajad jääma isolatsiooni ja tegema testi enne, kui nad reaalselt saavad tööle asuda. Nii et enne, kui see välismaalane Eestisse üldse tulema hakkab, tuleb tööandjal teha vajalik protseduur PPA juures registreerida see töötamine välismaalasel, taotleda viisa ja siis saab siiapoole teele hakata tulema, mida me täna soovitame. Tööandjatel on see, et varakult pihta hakata erinevad taotlemise protsessidega ja arvestada lihtsalt selline lisaaeg. Täna Pärnu maakohtus alanud kohtuprotsessil tunnistas mullu juunis Lihulas inimesi tulistanud ja neist kaks tapnud Mikk Tarraste end süüdi. Ester Vilgats räägib lähemalt. Peale selle nõustus üleeile 33 aastaseks saanud Tarraste kõikide tsiviilhagid ega mida on kokku 350000 euro suuruses summas, aga ei võtnud omaks kuriteo paigale põgenemist. Tarraste lisas, et jääb oma varem esitatud avaliku kahetsuse ja vabanduse juurde. Rangete turvameetmetega kohtuprotsessil pidi osa ajakirjanikke protsessi jälgima tulnuid. Vaatame seda teises saalis videoülekandena. Tänasel istungil esitas prokurör tõendid, millele kulus terve päev. Lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kaardi Anderson. Tõepoolest, täna me kuulasime ära üks, üks kahele tehtud kõned, mida oli siis kokku 15 samuti täna vaatlesime videosalvestusi, millised olid tehtud siis kiireageerijate poolt, millest nähtusid siis sündmuskohal toimetanud politseiametnike kiirabi tegevus, aga samuti vaatlesime videosalvestusi, mis kajastasid liiklusseaduserikkumisi siis Olerexi tankla juures ning viimasena kuulasime ka politsei sidepidamise kõnesid, kus kuuldus viimase kannatanu suhtes toimepandu ehk siis, kui ta sai kiivrile siis kahjustuse ja sai seeläbi ka tervisekassi. Kohtualune väljendas seisukohta, et ta võtab süüdistuse omaks seda punktidest, mis puudutab kuriteo toimepanemist siis kahe ja enama isiku suhtes ja üldohtlikul viisil küll aga ta ei ole nõus sellega, et oleks olnud toime pandud teise süüteo varjamise eesmärgil. Samuti võttis ta omaks süüdistuse, mis puudutab laskemoona ebaseaduslikku käitlemist, tunnistas ta. Hagisid ja oli ka nõus, siis varaarestiga. Jääkultuuriteemadel ka tänavu möödub Poola ulmekirjaniku Stanislaw Lemi sünnist 100 aastat kirjastuselt päike ja pilv valmis sel puhul Hendrik Lindepuu tõlkes. Lemmi robotite muinasjutud. Ja sellest räägib lähemalt Tõnu Karjatse. Tegemist on unikaalse trükisega, sest esimest korda on Stanislaw Lemi illustreeritud ka värviliselt ja raamatu 16 lugu on jagatudki võrdselt Eesti ja Poola illustraatorite vahel. Kirjastuse päike ja pilv kirjastaja Katrin Rein maa tõdes, et kirjastusele on see esimene kord laieneda ka ulmekirjandusse, avardada oma lugejaskonda. Jah, Serlemmi robotite muinasjutud ei ole kindlasti klassikaline lasteraamat, ma soovitaks teda lugema hakata vanuses võib-olla 14 pluss ja loomulikult ta sobib kõigile täiskasvanud teadusliku fantastika austajatele. Robotite muinasjutte saadab lastekirjanduse keskuses raamatuillustraatorite näitus, kus tavapäraste repro tasemel on illustratsioonid toodud ruumi räägib Poola suursaatkonna kultuuri referentslava Meiraborowska Peterson. Siin ei ole peaaegu ühtegi illustratsioonid, mis oleks nagu tervikuna esitletud nad on v ribadeks lõigatud vei monteeritud sisse minipik silmadesse luubidega nagu seotud või kõik on nõnda näidata, et absoluutselt teistmoodi leida teekonna vaatajani. Näitus Stanislaw Lemi robotite muinasjuttudest on Tallinnas avatud Kaheteistkümnenda märtsini liigub siit edasi Haapsallu Tartusse, seejärel juba leitu ja Rootsi veel kartslawomi Peterson. Kui lenn, tegeles seis nagu aegruumis ilma piirideta vein piiritletud nagu maailmas, kus olevik, minevik ja tulevik segunevad ja kõik on väga relatiivne, et tegelikult ei tea, kumb poolt on õige kus on reaalsus, et kõik on nagu kuskil kosmoses ja me ise oleme ka tillukene osaga ikkagist sellesama kosmoseosa siis ma arvan, et jah, see raamat ja see näitus annab meile seene meist, see on kõigile näitus nii lastele kõige võib katsuda ja ka täiskasvanutele. Sünoptik Ele Pedassaar räägib nüüd ilmast Homse lahtla päeval kujundab meie ilma väike madalrõhkkond, mis Karjalast Venemaa lääneosa kohale liigub. Üle Eesti levib üürikeseks ka soojem õhumass. Öö tuleb meil vahelduva pilvisusega, Kirde-Eestis sajab kohati lund. Puhub läänekaare tuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Külma on kolm kuni üheksa, Kagu-Eestis kuni 14 kraadi. Saarte rannikul on õhutemperatuur kohati nullist pluss kahe kraadini. Päev on pilves selgimistega. Lumepilved liiguvad Kirde-Eestis päeva jooksul edelasse. Maale jõuavad õhtul. Tuul puhub läänekaarest kolm kuni üheksa, ennelõunal puhanguti 12 meetrit sekundis. Pärastlõunal pöördub põhjakaarde. Õhtul tugevneb Soome lahe ääres ida ja kirdetuul iiliti 12 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus kuuest null kraadini, saarte rannikul on sooja kuni kaks kraadi. Johannes vedru võtab kokku tänased spordisündmused. Põhja-Itaalias kortino tamp Petsus jätkuvatel mäesuusatamise maailmameistrivõistlustel selgusid medaliomanikud nii naiste kui meeste alpi kahevõistluses. Naiste seas tuli sel alal esimest korda maailmameistriks ameeriklanna Mikael ašifrin. Slaalomi rajal oli sihvrinud selgelt päeva parim ja oli kahe ala kokkuvõttes hõbemedali võitnud slovakid tarist Petra Wilhavast parem 0,86 sekundiga. Pronksi teenis šveitslanna Michel kise. Meeste alpi kahevõistluses pälvis sportlaste üldse esimese maailmameistritiitli 25 aastane austerlane Marcos Schwartz. Ta edestas prantslast Aleksei root kahe ala kokkuvõttes vaid nelja sajandiksekundiga. Kaasa tegi ka eestlane Juhan Luik. Ülisuurslaalomi järel 30 seitsmendat kohta hoidnud luik jäi sellel alal parematele alla 5,3 sekundiga. Slaalomis noormees aga finišisse jõudnud ja nii tale lõppkohta kirja ei läinud. Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel sündis täna üllatus naiste üksikmängu turniiril, kui viienda paigutusega ukrainlanna Elina Svitolina jäi neli. Kuus, kuus. Kolm, kolm. Kuus alla WTA edetabelis 61. kohal paiknevale ameeriklannale Jessica Pegulale. The Kula mängib veerandfinaalis kaasmaalannat Seniferbreidiga. Kindlalt edasi pääsenud maailma esireket Ashley Barty kohtub kaheksa hulgas Karoliina muhovaga. Meeste üksikmängu turniiril jätkab kindlate esitustega maailma edetabeli teine reket hispaanlane Rafael Nadal. Neljandas ringis alistas Nadal kuus. Kolm, kuus. Neli, kuus. Kaks turniiril kuueteistkümnendat paigutust omanud itaallase Fabio Foniini. Esimest korda pääses meeste suure Slami turniiril kaheksa parema hulka kolm Venemaa tennisisti. Täna jõudsid nii kaugele Daniil Medvedjev ja Andrei rubleoff. Kiiruisutaja Marten Liiv on sel talvel Eesti kiiruisutamist maailma konkurentsis väga stabiilselt pildil hoidnud. Nädalavahetusel toimunud kiiruisutamise maailmameistrivõistlustel sõitis liiv 1000 meetri distantsil välja koguni viienda koha. Marten Liiv. Pigem on ikkagi suur üllatus, et eks ma ikka enne võistlust paar päeva mõtlesin, nagu, et võiks olla nagu top 10., aga üldjuhul ongi, et see hooaeg keskendun nagu iga võistlus ainult siis uisutamisega ja siis nii-öelda koha ja aja eesmärgiks kõrvale. Tihtipeale on seda raske teha, aga see aeg olen ma saanud väga hästi hakkama sellega. Aitäh spordisõnumite eest, te kuulsite Päevakaja ilusat õhtut ja olge terved.