Täna me siis jätkame oma vestluste seeriat, millele on pealkirjaks pandud. Mõeldes Leninist. Enne kui alustame intervjuud oleks mul hea meel, kui Aili Unt ennast ise tutvustaks. MINA, OLEN, EKP Valga Rajooni komitee instruktor, tegelen põhiliselt kultuuride, poliitmassilise töö näitagitatsiooni küsimustega. Varem töötasin 14 aastat Rapla parteikomitees, seitse aastat samal tööpostil ja seitse aastat propagandaosakonna juhatajana. Nii et võib öelda, et te olete kutseline parteitöötaja? Seda vist mitte. Ma olen lõpetanud Tartu riikliku ülikooli ajaloo osakonna, nii et ajaloolane, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Kas igatsust õpetaja töö järele? Te ei tunne? Ma ei ole õpetajana õieti töötanudki ja sellepärast ma vist seda õiget igatsust selle töö järele ei oska tunda. Sest eks parteide on peaaegu ka pedagoogiline töö, see on inimestega. Ja kuna ma olen tegelenud ainult täiskasvanud inimestega, siis ma kardan, et ma lastega äkki ei saa enam hakkama. Aga oma kodus oma kodus, kell, see on teine asi. Kui te nüüd lubate, siis asume küsimuste juurde. Missugune Lenini kogutud teostes avaldatud töö või dokument on teid, eriti köit? Iga inimesega on vist nõnda, et erinevatel eluperioodidel hindame asju erinevalt. Ja kui ma mõtlen siis ja minuga on täpselt samuti. Et vaadates tagasi ülikoolipäevadesse, mulle on alati meeldinud palju rohkem kirjutada kui kõnelda. Ja seal oli tol ajal palju vaja konspekteerida. Siis jäi mul Mitmeid Lenini teoseid, no kasvõi selline nagu imperialism kui kapitalismi kõrgeim staadium pigem vähem aga paremini. Ja mitmed teised, mis olid minu meelest väga väljendusliku konkreetsusega, neid oli väga hea konspekteerida punktide viisi oluline välja tuua. Nad olid mulle arusaadavad ja õppetöös väga heaks abimaterjaliks. Hoopis teine lugu on hiljem praktilises töös olnud sest parteitöötaja ei saa läbi ilma Leninit kasutamata. Tema juurde lähed alati abi ja nõuatsi. Ma tahan nagu tark sõber, kelle poole ikka alati hädas pöördume. Ja alati leiad midagi, mis sobib ka tänapäeval, mis on aktuaalne? Ja selles osas mina olen Raplapäevil palju aastaid tegelenud naistööga naiskomisjonide juhtimisega. Ja selles mõttes ma olen olnud vaimustatud Lenini teostest, mis puudutavad naisküsimust ja neid on võrratult palju tandist ligemale 50. töös erinevatest aspektidest. Naise vabastamise ja üldse naise probleeme valgustanud. Ja selles osas peab ütlema, et noh, need küsimused on aktuaalsed kindlasti ka tänapäeval. Sest Lenini õpetusel, naiste kaasad tõmbamisest ühiskondlikke ülesannetega on suur aktuaalses ka praegu me ei saa kasvatada uut inimest kommunistliku ühiskonna inimest ilma naise alati otsiva ja loova vaimuta ilma naise ennastsalgavad tööta ilma naise emotsionaalsus, eta. Just väga paljud sellised tööd, kus Lenin naisküsimust valgustab kasvõi näiteks naisliikumise ülesannetest Nõukogude Vabariigis tervitus kubermangu naisosakondade ülevenemaalist, selle nõupidamisele ja nii edasi, need on mulle väga sügava mulje jätnud. Kas on mõni Lenini mõtteavaldus või seisukoht väljendustees mis teile on eriti mõistetav või mis tundub teile nii tähendusrikas tänapäeval? Lenini teeb meile lähedaseks ilmselt just see, et paljud tema tõstatatud probleemid kattuvad tänapäeva lahendamisel olevate küsimustega veel paljude tema eesmärkide ja püüdluste realiseerimine. POLE VEEL lõpule jõudnud. Ja lugedes tema teoseid leiame hämmastavalt palju aktuaalsust. Otseselt meid veel praegu suunavad ja nõuandvat. Ja kui me meenutame kasvõi Seltsimees Brežnevi esinemist novembri pleenumil, kus ta ütles, et vähem paraatlikust ja kära siis minu tööalasest vaatevinklist eriti jällegi see Lenini seisukoht, et ei oleks seda poliitilist sõna kõlpsutamist ja tema enda isiklik eeskuju, et sõnad ja teod alati kokku läheksid. Et meie oma töös peaksime tõesti jälgima seda, et inimestega suheldes oleksime avameelsed argumenteeritud ja püüaksime vähem loosungite keeles rääkida. Või veel, mis mulle väga meeldib. Kuna ma tegelen kultuuride küsimustega siis me teame, kui palju leidis Lenin revolutsiooni järgsel perioodil aega ja võimalusi pühendada kultuuri küsimustele. Aga kurb on aga, et me oleme praegu vahel lenilikust mõtlemisest ja leninliku praktikast hoopis kaugel. Ja tundub vahel, et uskumatult vähe võimalusi meie tingimustes leiame kultuuri materiaaltehnilise baasi tugevdamiseks ja üldises suhtumises kultuuriküsimustesse kuivõrd vajalik inimesele tootmistöö kõrval on ikkagi vabaja sisukas veetmine. Ja seda te olete oma töö käigus tunda saanud, et mõnele majandusmehele on kultuuritöö väga tähtsusetu. Jah, seda kahjuks aastate jooksul on siiski päris mitu mitu korda tulnud kogeda. Ja see on kurb, et ei osata nagu nende tonnide ja kilogrammide taga nähe inimest tema kõikide vajadustega sest inimene, kellel on hea meeleolu ja kes saab rahuldatud oma kultuurilised vajadused, on nähtavasti ka parem inimene. Muidugi on ka väga palju tublisid majandusjuhte näiteks kas või palgarajoonis esimese mai kolhoosi esimees Viktor vilks kes alati võrdväärselt pöörab tähelepanu, olgu see siis poliitinformaatorite agitaatorite tegevus, loenguline töö või kultuuritöö tootmistegevusega võrdväärselt. Nii et see oleneb just suhtumisest teadlikkusest jah, võib-olla mitte nihardia teadlikkusest, aga lihtsalt inimene tootmisjuht on väga kinni nende plaanide küljes ja ülesannete küljes ja ta ei, ei. Ma ei tea, ikka suhtumine ei mõtle leerindlikult. Mulle küll tundub nõnda, sest Lenin ometi leidis aega väga palju ju materiaalselt toetada teatreid ja üldse kultuuriüritusi, tunda huvi ise luulekunsti kirjanduse vastu, muusika vastu. Nii et see peaks olema eeskujuks. Nüüd on niisugune küsimus, kas Lenini eluloos on mõni episood, mida peate eriti tähelepanuväärseks kas või selles osas, et see on andnud ainet mõtlemiseks järelduste tegemiseks. Kas just sellist episoodi tulebki pähe? Aga üldiselt temalt on muidugi väga palju õppida ja mõelda tema tahte ja sihikindlus, tema visadus tema optimism, kas või näiteks seegi, kuidas ta suutis pärast seda, kui ta ülikoolist välja heidetud ikkagi pooleteise aastaga omandada selle programmi, mida teised nelja aastaga omandasid lõpetada võrdsel ajal oma ülikoolikaaslastega. Kõrgem õppeasutus ja paljud tema iseloomujooned on sellised, mis peaks meile kõikidele eeskujuks olema, aga mis kahjuks ei ole paraku lihtsalt me ei küüni nendeni vist sündmus, kus avaldub eetika või suhtumine inimestesse. Selliseid episoode tema elus on kindlasti väga palju, sest et tema tähelepanelik suhtumine inimestesse kui või lihtsalt ei ei mäleta nagu kõike, loetut ja mälestusi. Nendes on ju väga palju selliseid episoode. Kusagilt nagu meenub kas või näiteks seesama pisikene articelgi, kui ta siis kra oleks peaaegu kustunud sealgi väga huvitavalt, tema suhtumine inimestesse ja tema tema enda suur inimlik lihtsus ja, ja inimlikkus üldse, see artikkel on minu meelest nagu kiri heale sõbrale, kus oma hingavatakse, ta ütleb nii avameelselt seal, et nii raske oli vahepeal, et nutt tahtis peale tulla. Ja tema jaoks see kokkupõrge plehaanoviga oli nii keeruline, hingeline läbielamine. Ja see jätab temast ju väga sügava mulje, ikkagi avab teda, missugune inimene ta tegelikult oli, see on võib-olla üks väheseid artikleid, kus Vladimir Iljitš kõneleb iseendast. Ta muidu ju naljalt ei räägi oma murest oma probleemist, aga selles ta esitab isikliku probleemi, mis tekib poliitilises võitluses. Siis on midagi niisugust, mida me iga päev kõik läbi elame puutudes kokku isiklikult inimestega, kellega me teeme ühist sotsiaalset tööd. Ja see on õige, selles mõttes, see on nagu jällegi eks tema teedest, mida võiks tänapäeva suhetesse üle kanda meie töökollektiivides. Sest paratamatult tuleb mitmesuguseid kokkupõrkeid inimeste vahel arusaamatusi ja päris päris nii küllalt tähtsates küsimustes, teinekord põhimõttelistes küsimustes. Ja kuidas ta siiski suutis pärast üle olla, sellest ja ikkagi kokkuleppele jõuda. Ja kui ta siis ikkagi õigustanud. Ja nüüd on siin küsimus, mida Beatreerime kui riigimehe tegevuses tähtsaimaks? Siin on väga palju asju, kõike loetleda vist ei jõua ja, ja võib-olla ma ei oska õiges järjekorraski nii äkki tuua kindlasti partei loomine. Siis kultuurirevolutsioon palju palju tähtsaid küsimusi, mida ta algatas ja mis tema ettevõtmisel ja tema tee näitamisel läbi on viidud. Üldse hämmastab tema tulevikutaju. Tema oskas oskus alati ja kõikjal näha asjade ja sündmuste õiget arengut ja näha seda kaugele meie päevadesse ette. Suur tänu. Aga nüüd on küsimus, mis ma arvan, et laadilt sobib teile hästi. Olete te kunagi mõelnud Lenini kujutamisest kunstiteoses? Kas oskate öelda, kus on teda näidatud nii et see tundus teile kõige vastuvõetavam? Ma vist olen kahjuks siiski väga vähe näinud üldse näitusi ja etendusi Lenini kohta. Võib-olla et selles osas on minu muljed mõjutatud keskkonnast ja meeleolust, mis mind haarasid 1973. aastal, kui ma külastasinud Jaanovskit ja millegipärast just seal kunstigaleriis, kus on Lenin kujutavas kunstis seal ma nagu nägin näiteks kas või meie graafiku Evald Okase Lenini täid isegi need seal jätsid sügavama mulje täpselt samuti ka kõik need monumendid missal, Leninist püstitatud paroodia, gümnasist ja mitmed teised kuidagi hoopis eredama mulje kui mujal nähtud ilmselt mõjus lihtsalt see, et ma olin nendes paikades. Elasin sügavalt sisse tema aega ja tema ellu. Nagu monument Leninile jah, tervenisti kindlasti majamuuseum ja memoriaalkompleks. Ja seal kuidagi tõesti esimestest päevadest juba meelestada ennast nõnda et sa oled sellel vastu võtta lained nõnda tugevasti, et need mälestused ei kustu, need pissivad rati visteredamani kui muud. Kas te olete kunagi püüdnud endale Leninit konkreetselt seada eeskujuks? Ma mõtlen, et Lenini mõistuse ja isiksuse täiuslikkus on nõnda suured, teda lihtsurelikud jäljendada on võimatu. Teda võib ainult väga hinnata tema omadusi, tema ausust, õiglust, humaansust, tema tähelepanu iga inimese jaoks, mida ta oskas leida. Isikuna olevat olnud väga egoismi, vaba, tema tagasihoidlikkus, lihtsus, mida me näeme juba tema välimuses, tema väljendustes, tema käitumises igal pool. Ja kui ma midagi tahaksin, siis kõige rohkem tahaksin ma temalt õppida oskust aega õigesti kasutada sest tema suutis nii võrratult palju meiega, oleme tihti oma argipäevades pisikeste ülesannetega nõnda ära koormatud, et ei jõua ega jõua mäele oma ülesannete täitmisega. Ja veel on mul kusagilt meelde jäänud väga ilus ütlemine, vist Panso ütles seda kunagi. See mõte oli, et Lenin on nõnda rikas nagu päikesetõus ja nõnda lihtne nagu rahvalaul. Mu meelest see on väga ilusasti öeldud. Ja Lenini puhul ei ole vist mõtet tedagi ta rohkem sest jällegi kusagil kellelegi Lenin ütles Marxi puhul nõnda, kui Marxi kiideti. Et te ei peaks teda mitte nõnda palju kiitma, vaid peaksite teda usinamalt uurima ja sügavuti rohkem tundma piima ja ma arvan, et just Lenini puhul peame me samast põhimõttest lähtuma eriti tema 110. juubeli eel ja seoses sellega, kui vähene siiski Leninit veel tunneme ja oleks vaja vaja palju rohkem teda tundma õppida. Ma juhuslikult tean, et teie isiklikus elus on üks päev tihedalt seotud Lenini sünnipäevaga. Kas te võite seda reeta? See on seotud eri Lenini 100. sünniaastapäevaga, kuna Mul poeg oli küllalt suur, juba 13 aastat vana ja sel päeval sündis mul tütar, sellepärast jääb see mulle alati meelde ja väga hea tütre sünnipäeva tähistada. Sest nüüd, kui Lenini 110. sünniaastapäev, on minu tütre 10. sünnipäev. Soovin teile kõike head ja teie perele häid kordaminekuid. Ja teie lastele häid iseloomujooni. Aitäh. Tahaks loota, et neist tublid inimesed tulevad.