Me oleme jõudnud oma vestluste seeriaga neid Tartusse. Ja täpsemalt ülikooli peahoonesse, komsomolikomiteesse enne kui me asume oma küsimuste juurde, palun, et Madis kallion ennast ise pisut tutvustab. Olen pärit Võru linnast, sündisin seal 56. aastal, need praeguses varsti saab aastaid, 24 lõpetasin Võru esimese keskkooli 74. aastal siis peale seda aastase õigusteaduskonda Tartu riikliku ülikooli ja selle lõpetasin käesoleva aasta tähendab nüüd juba möödunud aasta kevadel. Ja siis töötan üle aasta, nüüd komsomolisekretärina ülikoolis. Et juba viimasel kursusel valiti sektoris Kuidas juhtus, et valisite õigusteaduskonna? Teame väga nii konkreetselt ei oskagi, eeldasime, uurija, romantika mindi tõmmanud püstoliga mööda katuseid, vargaid taga. Aga kodus ei saa olema. Oli kogu aeg tegelenud tööõigusega ja ametiühing on veel vaja siis nagu seinaga, mis tõmbaks. Kuigi tema rohkem tahtis, et ma EPAsse metsandust läheksin õppima. Ühiskondliku tegevuse vastu huvi algas juba keskkoolis. See on ka keskkoolis, ma olin keskkoolis kooli komsomolikomitee sekretär. Et sellest ajast peale Nüüd kisub nagu professionaalse ühiskondliku tegevuse peale. Ei tea, ei oska. Aga võiks see kõne alla tulla või. Nagu inimestega tegelemine ja suhtlemine, asjade organiseerimine meeldib küll iga päev ainult laua taga istun. Niisugune standardse töö tegemine nii nagu ei tõmba, tahaks nagu inimeste hulgast vaeva. Kui lubate, siis pärast seda sissejuhatust tasume meie traditsiooniliste küsimuste juurde selles intervjuude seerias. Esimene küsimus, mida me oleme siis esitanud? On missugune Lenini teos? Dokument, kiri on teid eriti köitnud. Väga raske on sellest nii suurest pärandist nüüd seda ühte just välja tuua ja välja tuua just selles suhtes, et miks ta minule eriti meeldib. Võib-olla seoses oma diplomide kirjutamisega pidin ma tõesti rea realt läbi töötama komsomoli nagu programmilise dokumendi seal kõne siis kolmandal Venemaa kommunistliku noorsooühingu kongressil tuntud noorsooühingu ülesannete nime all. Ja tõesti, selles väikses 50 leheküljelises artiklis on pandud paika komsomoliülesanded ja need põhiprobleemid paljudes peavad isegi tänapäeval paika, kuigi on kirjaoskamatus juba ammu-ammu aastaid likvideeritud ja kultuurirevolutsioon juba aastakümneid NSV Liidus ellu viidud. Aga kõik need ülesanne, kus nagu komsomoli jätta, seal on pandud noore inimese suhtumine, see nagu on nagu aktuaalne, isegi tänada. No kui filosoofiat meelde tuletada ülikooliajast siis meeldis oma ülesehituse poolest just meeldis filosoofilisi vihikuid sirvida selles mõttes, et no tõesti kuidasmoodi Lenin kõike seda eelnevat heegeli õigusfilosoofiat läbi töötanud asja kritiseerides Jaanus konspekteerimist sai võib-olla isegi seal mõnes suhtes vaadata, et mismoodi tema konspekte koostas, sest on ju see teos kaevu raamatuna täitsa konspektid on välja toodud, kõik need ääremärkusena, nii mind sealt on näha, mis moonile raamatu, koguduste tegija kuidasmoodi, teiste pärandist selle iva välja võttis ja enda oma juurde. Läheme siis teise küsimuse juurde. Kas on mõni seisukoht tees või? Või no mõte, mida te tahaksite eriti esile tõsta, tähendab, mis teile tundub, et on eriti tänapäevane. No võib-olla viimaste viimaste aastate üldse meie Sest sisepoliitikast välja tuues siis Lenin ju alati ka rõhutas distsipliini osatähtsus, no näiteks nõukogude võimu järjekordsetes ülesannetes tõi ta välja paljudes teistes töödes just tollel ajal, et et eelkõige. Me peame ise kindlustama tööliste hulgas distsipliini talupoegade hulgas ja sellega siis võitma ja aitama uut üles ehitada. Ja nagu siin näitas hiljuti vastu võetud määrusus töödistsipliini, kohtasin partei ametiühingute ühine määrused ka tänapäeval on see asi väga tõsine ja tõesti, aga iga minut ju maksab väga kallist hinda meie maale ja tõesti, seda tööaega tuleb nii ratsionaalselt kasutada. Siis meelde on jäänud veel see, et Lenin alati rõhutas seda, et et ükskõik, missugusel ametikohal sa nagu töötad, kas see aeg on piiratud või mitte, alati tuleb noh, iga inimest võtta nii nagu inimene on püüda iga inimese mure ära kuulata ja anda talle tõesti nõu või jõuga olla abiks. Et niisugune suhtlemine inimestega ja kõige lihtsamast inimesest peale, et alati tema mured ära kuulata. Abiks püüda olla mitte öelda, et noh, see ei ole konkreetselt minu asi, pöörduge sinna sinna tihti tudengid ja muud inimesed, kes ülikooli peahoonesse tulevad, pöörduvad meie juurde, kuna me oleme ka teisel korrusel, elektoraat on ka siis tihti nad ajavad selle puu ja kivitrepp isegi pöörduvad kõigepealt meie juurde. Need tuleb alati inimestele rahulikult ära seletada, kuhu neil tuleb pöörduda, nõu anda. Mitte niimoodi. Me siin ei ole, aga me ei tea, kuskohal on. Sest noh, tihti kuhugi asutusse pöördudes Siinse koht ei ole, ei tea, küsige kuskilt mujalt. Aga noh, ei ole mõtet inimeste ostunagu, sa tead, siis räägi talle ära, kus on ka lihtsam täpselt see või teine isik või asutus. Et eile, kui komsomolisekretärile räägitakse, vahel ka probleemidest, mis sisuliselt teie töösse ei puutu. Aga mis ometi annavad teile, kui te asjasse süvenete vajaliku See inimestega suhtlemine annab väga mitmesugust infot, näiteks siin kõige lihtsam näide, noh, tihti tullakse küsima pitsatit, rektari rektorile, esitatava avalduse, et palun anda mulle toetust rektori fondist, no see on ka nii ette nähtud omavalitsuse käsk, kirjastamine, et tal on kinnitanud aga tihti sinna kogutud olid mul muid allkirju, kes seda kõike toetavad seda avaldust, aga tegelikult seal piisab ainult kolmest-neljast allkirjast ja see näitab seda, et noh, et kui me käime kursustel kohtumas koosolekutel ja komsomoliaktiivi õppustele, lihtsalt peame rahval selgeks tegema, et ei ole mõtet kuut inimest tülitada, kui kolmest lihtsalt piisav. No näiteks niisugune kas või näitab, et paberimajandus kõiges ei ole korras, inimeste teadlikkus on selles suhtes neile lihtsalt selgeks teha. Siis kui näiteks siin ühiselamuküsimustes mõni siin seltsimees tuleb rääkima mõnikord siis näiteks esimese teise kursuse tudengid nende käest selgub, millised probleemid praegu ühiselamus on. Kuna ma olen ise ka kõik viis ülikooliaastad ühiselamus elanud, siis ma vähemalt nende aastatega olen kursis ja nüüd muidugi iga aastaga natuke muutub, kuna järjest nagu üliõpilaskontingent mõnes mõttes nooreneb, väga palju tuleb just keskkoolist ja selles suhtes ka nagu probleemid, nagu võib-olla selles mõttes muutuvad, et inimesed visatakse äkki vette ja nagu ei oska elada ja just selline käega löömise, meeleolu ja niisugune mõisa köie lohistamise meeleolu nagu iga aastaga nagu süveneb ühiselamusse just seoses sellega nende inimeste käest saab küsida, mis te siis nagu ise mõtlettena, et kõik sellised puudujäägid on küll jah, et ega meil ei ole veel kõik väga hästi, aga aga mis, te nagu ise selle jaoks olete teinud ja see annab nagu. Selgeks tuleb, läheme siis korraks Lenini elulooga seotud mõtete juurde. Kas on Vladimir Iljitši eluloos mõni episood? Mis seal äratanud teis erilist tähelepanu või mida võite pidada õpetlikuks? Enda jaoks? Siin on nagu selles mõttes selle raske vastust anda, et on ju Lenini elu väga keeruline ja just see geograafia isegi elamise geograafia väga paljutahuline. Aga noh, mul on nagu laps peale meeldinud ta nagu seiklusi nagu ei kartnud, kui nii võib üldse öelda. Juba algklassides me mäletame ju kõik selle vedurinumber, see kütet, kus tõesti mõte tuli viimasel hetkel ja seega realiseeriti ja noh, mis nagu nüüd need soomekäigud siin üle lahe minek ja need on nagu tõesti selles mõttes meelde jäänud. Ta ei põlanud kuskil nagu oma füüsilist mina nagu käin käiku panna ja selles suhtes, et noh, idee nimel minna jala sellesse või teise punkti, nii et näitas, et inimene oli lisaks oma mõttemaailmale ka füüsiliselt täiesti selles mõttes terve ja ja elujõuline, et ta oma ideid kehaga nagu maagirjels aitas alati toetada ja ja ei, ei peljanud kuskil mingi riskidest. No see on muidugi igale revolutsionääri oli omal ajal ka tema juures väga palju seiku just ja kusjuures noh ei saa öelda, et tema noh, eesmärk oleks niimoodi, on näiteks kaamat, me tunneme kõik just sellise revolutsioonilise võitlejana just, aga noh, Lenini põhieesmärk nagu üldse ajaloos ju, ja eks ta seda ise ka tunnetas, oli just see ideede genereerimine, teiste kaasatõmbamine ja teooria teooria paikapanemine. Ta ei olnud sellise võitlusgrupi juht, kes oleks pidanud tegelema ja organiseerima just võitluses osa võtma, aga noh, et ta igal pool ei peljanud seda igalt poolt nagu ideede nimel astus välja selles suhtes Kas teie oma selles organisatsioonilisest töös, mida te iga päev siin teete, tunnetate ka vajadust hoida ennast füüsiliselt heas vormis, et kõigega toime tulla. Tunnen küll jah, sest eks noh koosolekult koosolekule ja ühest sõnavõtust teise ja sõnavõtud ette valmistame ja noh, palju just sõna kasutamine ja rääkimine, eks ta füüsiliselt päris palju väsitab. Erilist mingit trenni ei tee, aga hommikuvõimlemist teen küll. Ja nüüd siin õigusteaduskonna õppejõududega koos ka saab nädalasse ühel päeval palli käin koos mängima. Eelmine kevadest, kui see diplomitöö tegemise aeg oli suur pinge oli peal, siis oli küll tunne füüsilist sihukest välja pigistamist. On mõni sündmus või või juhtum, milles teie arvates avaldus hästi, Lenini eetika tema suhtumine enim lõkkesse, nõrkustesse, inimese tugevatesse, külgedesse. Kuna eelmine aasta oli rahvusvaheline lastevastase silindrid, tulevad meelde Lenini, hoolitses nagu lasteaiast kõik see tema lastekodudes, käin kohtumine lastega ja alati asjade valitsusele ülesande tegemine, et last hoolitses lasteaias, peab olema eelkõige seal isiklikest fondidest sinna jaotamine. Ja siis mis mulle eriti on meelde jäänud, on ka see, kui kullavarud meil ei olnud mitte kõige paremat ja siberi kuld oli hädaohus siis Lenin isegi oma lõpu keskkooli lõpetamise kuldmedali tahtis sellesse fondi anda bonstrueerits asjade valitsejale tollel ajal siis omavoliliselt nagu ei võtnud seda vastu ja mille veel neil tekkis väga suur pahandus, sest ametialane vaatsest nõudis, et see võetakse vastu selles fonti. No see näitab, et mitte ükski teda ennast puudutav asi ei olnud talle nii kallis kui kogu rahvakogu, Venemaarahva saatuse ja tuleviku. Mida te peate Lenini kui riigimehe tegevuses väga oluliseks või tähtsaks? Kuna ta erihariduselt oli jurist, siis on nagu selles suhtes natuke kolleeg öelda, aga eks see muidugi aitas kaasa kõikides nendes suhetes ja hiljem ka juba riigiasjadesse, kuid mida eriti välja tuua võib-olla seda, et Lenin oli ikka väga hea inimestetundja ja peenpoliitikat kõiki näiteks tollel ajal mitmeparteisüsteemi all nüüd püüda välja tuua just see bolševikud jääksid peale ja kui nad ka vahepeal jäänud peale, siis lihtsalt leida see õige koht kuskohalt jälle uuesti tulla ja tuua bolševismi idee nagu kõige-kõige peale. Ja siis riikidevahelistes suhetes. Tollel ajal, kui Neid oli nagu kriisiolukorda pandud ja keegi meiega majanduslikult suhelda ei tahtnud, siis sest näiteks Saksamaa Saksamaaga lepingu sõlmimine, millest siis hiljem kujunesid välja majandussuhted. Peale Lenini surma küll pikematel fiktuaalne Coelho plaani või mingit muud asjad nii majandus kui ka riigi diplomaatilises suhetes igal pool ta lihtsalt. No oli tõesti hea spetsialist, naine ja see ei ole küll hea sõna öelda oskas lihtsalt välja tuua seda, mida, mida oli leida seda iva ja, ja vaenlast lüüa tema nõrgemates kohtades ja samal ajal oli väga hea tõesti tuleviku tunned, prognoseerimine oli tal selles mõttes täitsa käes, näha seda kõike ette ja nii hästi paika. Palun olete te mõelnud Lenini isiksusest, tema isiku kujutamisest kunstiteoste abil. Kas on mõni teos, mis teie ettekujutusele sellest inimesest kõige rohkem vastab? Iga tartlane ole ka Vanemuise patrioot ja tõesti Vanemuise kremlikelladest nüüd praegu ka veel laval käib. On tõesti meelde jäänud, et Hermaküla on täitsa linn iseloomulikud jooned väga hästi osanud välja tuua see natuke r-i põristamine ja siis pöidlahoidmine siin vesti taskus ja kõik need, need noh, vahepeal, kui silmad kinni panna ja uuesti avada, siis on täitsa tunne, et Lenin on nii, nagu me teda oleme näinud. Dokumentaalkaadrites on täitsa laua peal, nii et väga hästi osaleb nagu selle iseloomuliku kaljatuur selgelt see oli ka muidugi Hermakülale väga raske, sest eks ju kõik näitlejad on alati rõhutanud, selliseid suuri inimesi mängida on ikka ääretult raske, kuigi noh, materjali on väga palju ja kõik teavad ja oskavad sulle nõuanded olla nii ja naa. Aga see noh, suur vastutus ja enda juba sisemine tunnetus. No vot seda, seda inimest tuleb kehastada, seisab väga suured nõudmised, aga minu arvates tuli väga hästi toimib. Ja viimane küsimus, kas te olete kunagi püüdnud milleski jäljendada Leninit või vast oleks õigem öelda. Kas olete püüdnud võtta eeskuju temast? Konkreetselt ei oskagi öelda, nüüd kuskil oleks nagu mõelnud selle peale, et täpselt nii teha nagu lenin, aga kui võib-olla natuke seda lühikest elu elu tagasi pöörata, siis väiksena mulle meelde jäänud raamat mälestusi Leninist. Ja seal oli tema lõputunnistuse koopia, sellest pilt oli tehtud ja mulle ei meeldinud, seal oli niisugune viite rida ja pärast võib-olla tõesti elus. Mõnikord tekkis ka silme ette, kui mõni neli kippus tulema ja selle eesmärgi noh, nagu nii palju see täide viidud keskkooli kuldmedaliga lõpetasin, nii et seda võib võrdluseks tuua. Aga ülikooli lõpetamine, kuidas läks selleks ka 5,0. Olete te mõelnud sellest, missugust jõupingutust pidi nõudma iseseisev õppimine? Ja kas teie oma praeguse töökoorma juures siin sekretäri kohal suudate ka teha veel oma erialast näiteks teaduslikku tööd? Tegelikult muidugi peaks suutma ja nii palju ma natuke isegi olen teinud sügisse messil. Lugesin filoloogiateaduskonna matemaatikateaduskonnas Nõukogude õiguse alguses ja see distsiplineeris nii palju, et tuli esimese teise kursuse konspekte uuesti üle vaadata just neid üld üldõigusained, mida nagu neljaki kolmekümnetunnises mahus antakse, neil väike ettekujutus sellest Nõukogude õigusest oleks kaugem perspektiiv, on, ostetaks kandidaadimiinimumi eksamitega hakkama ka tegelema, sest kuluvad alati marjaks ära või aspirantuuri mõtted kunagi tulevad, et siis vähemalt need on nagu tehtud armastama siis võta aga muidugi elase sekretäri tööpäev kella üheksast kuueni kesta hel eriti lihtne ei ole. Kui suur on praegu ülikooli komsomoliorganisatsioon? Kokku on meid esimese jaanuari seisuga siis 5345 komnoort, nendest on siis tudengeid 4989, nii et ülejäänud on noored, õpivad teenistumine tõeliselt. Et varsti saab 5000 üliõpilast kommunistlikku noort täis ja statsionaarseid üliõpilase 5450. Olete te selles kindel, et õigusteaduskond oli teie jaoks õige koht? Jah, nii ei selle viie aasta jooksul ega ka nüüd töötades noorspetsialistina ei ole ma veel leidnud, nagu vale eriala oleksin valinud. Kui võib-olla kunagi veel midagi juurde võtta, siis võib-olla tahaks kaugelt psühholoogia lõpetada või vähemalt selle asjaga natuke lähemalt tegeleda, sest igapäevases elus tuleb ikka väga palju seda just peent inimese tundmist vaja. See kulub marjaks ära. Tänu soovin teile siis head edu.