Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 16.-st veebruarist. Stuudios on Janek Salme. Valitsus teeb neljapäeval otsuse uute koroonapiirangute kohta. Kui me räägime valitsus tavaliselt otsustest, siis siin on mõistlik teha need üle riigi ühetaolisena. Kui me lähme haridusvaldkonda või muid valdkondi piirama. Algas politseinike ja päästjate vaktsineerimine. Tallinna ringkonnakohus vabastas endise rahandusministri nõuniku, korruptsioonikuritegudes kahtlustatava Kersti Krafti vahi alt. Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu keskmes oli julgeolek ja rahvusvaheline koostöö. Maailmas, kus suurriikidevaheline konkurents teravneb, tuleb Eestil enda eest vapralt seista. Läti valitsus kaalub koos paljude valdkondade asjatundjatega, milliseid nõudeid järgides saaks suletud majandusharusid osaliselt taasavada. Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni sõnul ei vähenda Prantsusmaa lähikuudel oma sõjalist kohalolekut Aafrika Saheli piirkonnas. Laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel võitis naiste tavadistantsi võistluse tšehhitar markeda Dowidova Johanna Talihärm oli 30.. Enne keskööd sajab Lääne- ja Lõuna-Eestis mitmel pool lund, saartel võib kergelt tuisata. Õhutemperatuur on miinus 13 kuni miinus 19, saartel ja rannikul kohati miinus kaheksa kuni miinus 12 kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega olulise sajuta ilm. Õhutemperatuur on homme päeval miinus 10 kuni miinus 15, saarte rannikul kohati miinus seitse kuni miinus üheksa kraadi. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles vikerraadio saates uudis pluss koroonaviiruse leviku piiramiseks on vaja mõned uued meetmed kehtestada ning valitsus teeb otsuse neljapäeval. Kiige sõnul andis teadusnõukoda valitsusele ettepanekute paketi, mille järgi kaalutakse piirangute kehtestamist avalikele üritustele, samuti hariduses, meelelahutuse ja kultuurivaldkonnas jätkab kodav. Terviseminister Tanel Kiik tuletas intervjuude käigus korduvalt meelde, et valitsus teeb oma otsused neljapäeval. Aga muidugi on mingid arusaamad ka täna olemas. Minu isiklikul hinnangul Covid 19 teadusnõukoda on toonud lauale päris mõistlik paketi. Just nimelt sellise tasakaalus lähenemise üle avalike ürituste poole üle erinevate meelelahutusasutuste poolt samal ajal mõelda, kuidas ka haridusvaldkonnas võimalikult ohutult õppetööd läbi viia, et mil määral kasutada siis distantsõpet, mil määral kontaktõpet ja ma arvan, et ühine valitsus nagu teadusnõuga all on loomulikult see, et võimalik paljud meie lapsed saaksid käia koolis tavapärases korras, aga on arusaadav, et teatud nakatus taseme juures ei pruugi see üle riigi teatud piirkondades enam võimalik olla. Jõgi lisas. Kui me räägime valitsuse tasandil tehtud otsustest, siis siin on mõistlik teha need üle riigi ühetaolisena kui me lähme haridusvaldkonda või muid valdkondi piirama. Edasi on loomulikult on küsimus ka selles, et mida otsustavad piirkonnad ise ehk piirkondlikud kriisikomisjonid on omavalitsuste vedamisel koostöös terviseamet, päästeametiga peavadki ise alati kaaluma, et milline on konkreetne kohapealne nakkusoht. Ehk alati on võimalik teha valitsuse otsustest ise rangemaid piiranguid, kui kohapeal olukord seda eeldab. Keskerakonna esimees Jüri Ratas toetab igati teadusnõukogu soovitusi piirangute karmistamise osas. Täna me näeme seda, et nakatumise, kas selle seal r on läinud juba seal usaldusvahemikud sinna 1,2 juurde või grammisega üle ja tegelikult kui see r sinna jääda, et siis see tähendab sulgemist kõikides kohtades see tähendab sulgemist, tervishoiust, sulgemist, haridusest, sulgemist, majandusest, tervishoiu loomulikult plaanilise ravi sulgemist ja seda me keegi ei taha, et err tuleb tuua alla nulli, see peab olema eesmärk, sa saad teha peamiselt kahepiiranguga, see on meelelahutus. Ja teiseks see, mis on täna teadusnõukogude vannud lauale peale koolivaheaega võiks jätkuda vähemalt üks nädal distantsõppe. Nii et ma arvan, et need otseselt tuleb kiiresti ära teha teadusnõukoja ettepanekuid toetada ja läbi selle me suudame ka selle erry taas viia langusest. Mis võiks meelelahutuses ette võtta kindlasti ajalise piirangu? Poole toomine, et ma arvan, et täna me näeme, et võib-olla kuni üheksani ka söögikohtades, et ma arvan, et see, see on liiga pikk aeg, et midagi ei ole teha, aga meelelahutuses, kus on palju kontakte, sealse viirus levib ja nii me peame piirama. Terviseameti andmetel tuvastati viimase ööpäeva jooksul 622 inimese nakatumine. Koroonaviirusega analüüsiti 5702 proovi, millest viirusega oli seega ligi 11 protsenti. Tallinnas lisandus 262 ja mujale Harjumaale 112, Ida-Virumaale 73, Tartumaale 32, Saaremaale 26, Pärnumaale 20 ja Viljandimaale 19 nakatunut. Rapla ja Võrumaale lisandus 14, Järvamaale 12, Lääne-Virumaale 10, Hiiumaale seitse, Valgamaale kuus, Jõgevamaale viis ning Põlva Läänemaale kolm nakkusjuhtu nelja nakatunu elukoha andmeid rahvastikuregistris. Viimase 14 päeva nakatumisnäit 100000 inimese kohta on nüüd 637 ööpäeva jooksul suri seitse koroonaviirusega inimest. Kogun Eestis surnud 508 koroonaviirusega nakatunut. Ööpäeva jooksul avati haiglates 60 uut haigusjuhtu, haiglaravi vajab 492 inimest. Vaktsineerimisega on tehtud kokku 46740-le inimesele, neist mõlema doosi on saanud 22573 inimest. Täna alustati ka siseturvalisuse eesliini töötajate vaktsineerimisega. Siseministeeriumi teatel vaktsineeritakse järgnevatel nädalatel huvi avaldanud päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti teenistujad, vabatahtlikud päästjad ja abipolitseinikud. Siseminister Kristian Jaani sõnul püütakse vaktsineerimisega liikuda heas tempos. Politseinikud ja päästjad, kes iga päev meie kõigi turvalisuse eest seisavad, oleksid haiguse eest kaitstud. Vaktsineerimiseks kasutatakse AstraZeneca vaktsiini. Tallinna ringkonnakohus vabastas endise rahandusministri nõuniku, korruptsioonikuritegudes kahtlustatava Kersti Krafti vahi alt. Kohus tühistas vahistamise aluste äralangemise tõttu. Määruskaebuse võib esitada riigikohtule 10 päeva jooksul. Ühtlasi otsustas ringkonnakohus, et ettevõtja Hillar Tederi vahistamine asendatakse elektroonilise valvega, mille tähtaeg on neli kuud. Et alles siis, kui määrus 15 päeva pärast jõustub. Prokuratuuril on võimalik määrusele aja jooksul riigikohtus vaidlustada. Riigiprokurör Taavi Pern ütles rahvusringhäälingule, et kohtu seisukohtadega tutvutakse ning seejärel otsustatakse, kas määrused vaidlustatakse võimite. Kaheteistkümnendal jaanuaril pidasid kaitsepolitsei töötajad porto Franco kinnisvara arendusega seotud võimalike korruptsioonikuritegude tõttu kahtlustatavatena teiste seas kinni Tederi Agraadi. Kahtlustus esitati ka Keskerakonna peasekretärile Mihhail Korbile ja juriidilise isikuna keskerakonnale. Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitikat. Mall Mälberg teeb ülevaate. Välisminister alustas tõdemusega, et Eesti tegutseb välispoliitikas suveräänse riigina, et meie huvid oleksid esindatud ja julgeolek kindel. Paraku on rahvusvaheline julgeolekuolukord pingestunud juba varem surve alla sattunud reeglitel põhinev rahvusvaheline süsteem seisab silmitsi tõsiste katsumustega, millele lisaks on Covid 19 pandeemia tekitanud ka ülemaailmse tervishoiu ja majanduskriisi. Maailmas, kus suurriikidevaheline konkurents teravneb, tuleb Eestil enda eest vapralt seista. Minister rõhutas, et Eesti julgeolek on lahutamatult seotud kogu Euroopa julgeolekuga ning selle nurgakivi on meie liikmesus NATOs. Ta märkis, et USA juhtroll NATO kollektiivkaitse tagamisel asendamatu. Sellepärast töötame jätkuvalt edasi usaldusliku liitlassuhte kinnitamise nimel ja soovime USA jätkuvalt aktiivset osalust meie regiooni julgeoleku tagamises, sealjuures sõjalise kohaloleku kaudu. USA aktiivse osaluse kõrvale on Eesti julgeolekule kriitilise tähtsusega ka Euroopa enda tugevnemine kuid see ei ole alternatiiv Atlandi-ülese selle koostööle. Vastupidi Atlandi-ülese sideme tihendamine peab olema üks Euroopa tugevnemise olulisi komponente. Bududades Euroopa vahetus naabruses toimuvat julgeolekupoliitika seisukohast osutus välisminister Venemaa agressiivsele välispoliitikale. Ütles, et Eesti huvides on endiselt see, et Eesti ja Venemaa ratifitseerivad allkirjastatud piirilepingu ning kinnitas, et Eesti toetab ka edaspidi Gruusia ja Ukraina territoriaalset terviklikkust. Edasi vastas välisminister saadikute küsimustele ning piirilepingu kohta tahetigi mitu korda täpsemat selgitust. Üks näide. Ruuben Kaalep küsib. Eva-Maria Liimets vastab. Ametist lahkunud valitsuses oli konsensus, et Venemaaga uue piirilepingu sõlmimisele edasi ei liiguta. Ja seda sel põhjusel, et Eesti vabariigi territoriaalsest terviklikkusest loobumine ja Eesti õigusjärgsete valdade Petserimaal ning Narva-tagusel loovutamine Venemaale oleks eesti rahvuslikele huvidele kahjulik ja ka põhiseadusevastane Teie ütlesite oma ettekandes, et uus valitsus on valmis uue piirilepingu küsimuses edasi liikuma. Kas uue piirilepingu sõlmimisel peaks Eesti lähtuma eelkõige Tartu rahulepingust? Riigipiiri kokkuleppimine Eesti ja Venemaa vahel on kooskõlas Eesti põhiseadusega. Põhiseaduse paragrahvi 122 lõike esimene lause sätestab, et Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta teise veebruari Tartu rahu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste lepingute. Ka praeguse piirilepingu tekst on alla kirjutatud 18. veebruaril 2014. aastal ja see on see leping, millega edasiminekut tänane valitsus toetab ja miks me seda toetame. Seda põhjusel, et piirilepingu sõlmimisel Venemaaga on Eesti julgeolekule positiivne mõju. Selgelt paika pandud ja mahamärgitud piir on oluline julgeolekut kindlustav faktor. Välisuudised võtab kokku Evelyn Villers. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles pärast G5 kohtumist prantsuse 5100-st mehest koosneva kontingendi vähendamist Aafrika Saheli piirkonnas lähikuudel oodata ei ole. Prantsusmaal on üleskutsed kärpida Barcheini operatsiooni Lääne-Aafrikas kõlama hakanud pärast seda, kui prantsuse vägesid on tabanud hulk surmavaid rünnakuid. Macron ütles, et Prantsusmaa eesmärk pole võidelda kõigi kohalike relvarühmitusega. Meie eesmärk ei ole võidelda kõigi relvarühmituste vastu, mis võivad piirkonnas olemas olla, see oleks lõputu sõda. Meie eesmärk on võidelda teatud terrorirühmituste vastu, mis ohustavad piirkonna suveräänsete riikide stabiilsust, elanikkonna turvalisust, ütles Macron. Saksamaa spordikaupu tootev ettevõte Adidas plaanib müüa mitte tulusa kaubamärgi Riibock, mille ettevõte ostis 15 aastat tagasi eesmärgiga konkureerida USA turul oma pearivaali Naigiga. Adidase teatel alustatakse viie aastast protsessi reboki loovutamiseks strateegia raames, mille ettevõte avaldab 10. märtsil. Adidas ostis USA-s bostonis asuva reboki 2006. aastal 3,8 miljardi dollari eest, kuid reboki kehvad majandustulemused põhjustasid TD investorite üleskutseid rippokist loobuda. Vahepeal õnnestus Tiidasel USA turul laieneda selliselt, et enam pole Nike turuliider. Saksamaa tervishoiuministri Jens paani sõnul pakub riik alates esimesest märtsist kõikidele kodanikele tasuta koroonaviiruse antigeeni teste. Erinevalt BCR testidest, mida tuleb analüüsida laboris, saab antigeeni testi teha inimese süljes ja testimiskohas. Testi tulemus selgub 30 minuti jooksul ja seega saavad inimesed tulemuse teada juba kohapeal. Venemaa kinnitas, et on valmistunud avatud taevalepingusse jäämiseks, mis lubab sellega ühinenud riikidel teha relvastamata vaatluslende üksteise territooriumide kohal juhul, kui USA sellega taasliitub. Nii ütles Vene asevälisminister Sergei Rjabov riiklikule RIA Novostile. Venemaa otsustas külma sõja järel sõlmitud avatud taevaleppest lahkuda jaanuari keskel ja USA lahkus sellest eelmisel aastal. Reapkowi avaldus tuleb kaks nädalat pärast seda, kui Vene president Vladimir Putin allkirjastas otsuse pikendada viie aasta võrra tuumarelvastuse piiramise lepet uus start, mis oleks vastasel juhul viiendal veebruaril aegunud. Ja veel välismaalt Lätti karmid koroonapiirangud eeldavad ka suuri seisakuaja toetusi. Samas on meetmed aidanud nakatumist vähendada suurettevõtetes ja Lätti eksportimisel taastal isegi 1,7 protsendi võrra kasvas. Nii poliitikute kui ka ettevõtjate hinnangul on aga ärikitsendused kestnud arvatust kauem ja valitsus nuputab nüüd koos paljude valdkondade ekspertidega, milliseid nõudeid järgides saaks suletud majandusharusid osaliselt taasavada, jätkab Ragnar Kond. Läti koolid ja kultuuriasutused on kinni, restoranidest saab toitu vaid kaasa osta, osa hotelle on suletud, iluteenused keelatud. Poodidel ei lubatud pikka aega paljusid kaupu koha peal müüa. Ja ehkki Läti valitsus on toetuse saajate ringi üha laiendanud, on ettevõtjad ikkagi rahulolematud ning töökaotuse või osalise tööaja toetust ja firmade langenud käibekompensatsiooni võiks peaministri sõnul taotleda isegi rohkem, kui seda praegu tehakse. Iluteenuste osutajate kosmeetikute organisatsioonid on pöördunud konstitutsioonikohtusse, sest neil ei lasta töötada järgmisest esmaspäevast on särangetel tingimustel osaliselt siiski võimalik. Piirangud on odavamaks muutnud lendamise ja majutuse, kuid kahandanud nõudlust ka Riia kesklinna üüripindade vastu. Samas on piirangud ja laustestimine vältinud suuri ja pikaajalisi seisakuid suurtes ettevõtetes, nii et Läti kaupade eksport on maailma majanduse keerulise olukorra ajal isegi kasvanud, iseäranis teravili ja metsamaterjalid. Väiketootmise maht on aga umbes neli protsenti vähenenud. Viirusega paraku levib ja piiranguid leevendada ei saa, mistõttu püütakse otsida teisi võimalusi, kuidas keelduda ja majanduse vahel leida parem tasakaal. Läti teatas juba ammu, et on valmis koroonapandeemia leevendamiseks investeerima üle kolme miljardi euro. Läinud aasta lõpuks oli sellest kasutatud umbes pool. Ettenägematute kulude osariigieelarves on mitu korda suurendatud 27-lt miljonilt 300-ni ja täna teatati veel 500 miljoni lisamisest, mis teeb erandlikes kulutusteks kokku üle 800 miljoni euro. Ja tagasi Eestisse siseministeerium ja kaitseministeerium on leidnud võimaliku kompromissi, kuidas luua politsei- ja piirivalveameti kriisireserv, nii et mõlemad pooled rahule jäävad, jätkab Madis Hindre. Eesti abipolitseinike taktikalisi rühmi õpetatakse välja juba mõnda aega Pole PPA kriisi reserviks tarvilikud seaduseelnõust veel asja saanud siseministeerium ja kaitseministeerium arutavad, kuidas tagada kriisireservkaitseväe reservist kedagi ära ei võtaks või vastupidi, et mobilisatsiooni korral ei avastaks politsei pool nende kriisireservist peab rindele minema. Detsembris astus siseministeerium suure sammu kompromissi suunas ja lubas, et kriisireservi ei nimetata neid, kellele kaitsevägi on määranud sõjaaja ametikoha. Need 24000 inimest teavad juba täna, missuguses üksuses ja missuguse relva taga nad sõja ajal teenivad ning neid kriisireservi ei oodata. Samas on Eestis üle 200000 kaitseväekohustuslase, niisiis ükskõik, kes PPA kriisireservi võetakse. Alati on võimalus, et mõnda neist vajab ühel hetkel ka Kaitsevägi. Niisiis pakkus detsembrikuine eelnõu, et kui inimene juba kriisireservi võetakse, oleks tal samad õigused, mis neil, kes töötavad riigikaitselise töökohustusega ometi kohal. Niisugusel tsiviilametikohalolijad ei pea kaitseväe mobilisatsioonikutsele vastama, räägib siseministeeriumi nõunik Toomas Malva. Meile annaks selge teadmise, et nad siis ei planeerita kuskile muudele ülesannetele, mis, mis sõjalise kaitse üles 14. jaanuaril teatas toonane kaitseminister Jüri Luik, et tema niisugust lahendust ei toeta, selgitab kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu rannaveski. Meie seisukoht on pigem see, et vabatahtlik kuuluvus ei saa piirata sõjalist, riigikaitset. Anu rannaveski ei mõista, miks peaks kriisireservis ootavale inimesele andma erilise staatuse. Nüüd on kaitseministeerium välja tulnud omapoolse kompromissiga. Selle järgi poleks kriisireservi liikmetel mingeid eriõigusi, kuni selle hetkeni, mil kriis käes on ja politseina päriselt kutsub. Kriisihetkel tuleks võtta need isikud politseiteenistusse koosseisuvälisteks politseiametnikega ja siis on nad täitmas oma riigikaitselise ametikoha tööülesandeid. Toomas Malva ütleb, et põhimõtteliselt oleks siseministeerium niisuguse kompromissiga päri, aga teisalt võib see omajagu segadust tekitada. Seda eriti olukorras, kui lühikese aja jooksul otsustab inimese enda ridadesse kutsuda nii politsei kui kaitsevägi. See tähendab, et nemad vaatavad, et inimene ei ole riigikaitseliseks ametikoha ja planeerivad pedagoogilises sõjalistesse tegevustesse, aga meie samas kutsume enda juurde ja määrame ta koosseisuvälisele ametikohale. Sisuliselt võib seda kirjeldada nii, et ütleme, mõnele kaitseväelasele värbame ta endale politseiametisse tööle ja ta tulebki meie juurde. Ehkki parema puudumisel oleks nii siseministeerium kui kaitseministeerium niisuguse lahendusega nõus, jätkub arutelu ilmselt veel mõnda aega. Valminud on Narva Aleksandri kiriku rekonstrueerimise eelprojekt. Kirik-kontserdisaal saab laiendamise käigus uue peasissepääsu ja maa-alused abiruumid. Narvast jätkab Jüri Nikolajev. Aleksandri kiriku rekonstrueerimistööd eesmärgiks on muuta riikliku tähtsusega ehitismälestis kirikufunktsiooniga sündmus ja kontserdisaaliks. Rekonstrueerimise käigus muudetakse suur saal külastajatele ohutuks. Sinna tuleb 500 istekohta. Jagatakse kiriku rõdud, kuhu praegu ei pääse. Tänaseks on valminud eelprojekt, millega arhitektid lahendanud Aleksandri kiriku puudused, mis segasid seda kontserdisaalina kasutada suurem muutus juurdeehitis, kus hakkavad paiknema abiruumid ja millest saab uus kiriku peasissepääs. Arhitektuuribüroo kaos. Arhitektid vastutava arhitekti Margit Aule sõnul ei leitud abiruumidele kirikuhoones piisavalt kohta kasvõi juba akustilistel või mälestist väärtustavatele põhjustel. Seepärast tulevad abiruumid kiriku kõrvale nelja ja poole meetri sügavusele maa alla. Ehk siis maa pealt on näha nagu kirikust pisut kaugemale ainult selline sissepääsumaht, kust siis saab alguse trepp ja lift, mis viib külastaja maa alla, seal ta saab käia tualetis, kasutada garderoobi ja nii edasi ja siis liigub ta maa alt läbi ühendusgalerii kirikusse ja sealt edasi juba on võimalik liikuda kuppelsaali nii liftiga kui ka trepiga. Et me tagame siis ka eks liikumispuudega inimestele juurdepääsu. Narva Aleksandri kiriku kõige väärtuslikum ja uhkem osa suur koppel saal muudetakse avarii ohutuks, kuid suures osas saali praegune välisilme ei muutu, jätkab Margit Aule. See ruum on ise juba ka väga ilus ja muljetavaldav ja seal on näha need ajaloolised kihistused, eks ju, selles kuppelsaalis ja ühesõnaga sellistel esteetilistel põhjustel, aga ka akustilistel põhjustel me jätame selle saali siseviimistluse selliseks, nagu ta on, ainult konserveerime seda. Meie eesmärk on eksponeerida seda väga ägedat Aja jooksul niimoodi kulunud viimistlust. Aleksandri kiriku projekteerimistööd peaksid lõpule jõudma sügiseks, siis selgub, mis edasi teha, sest ehitustöödeks raha veel ei ole, räägib siseministeeriumi varade valdkonna juht Raimo Sepp. Täna on valitsus andnud Narva kirikule projekteerimiseks avariitöödeks väikese eelarve, aga kahetsusväärselt ehitustööde osas meil täpne seal, kus puudub ja ka ehitustöödeks ei ole ka raha. Seetõttu me ootamegi nüüd projekteerimise lõpptulemit ja selle peal me näeme, milline oleks tegelikult ehitustööde kogumaksumus. Ja ma loodan küll, et me saame taotluse esitada projekteerimise põhjal ja vabariigi valitsus Satsada menetleda. Varasema hinnangu järgi võiks Aleksandri kiriku rekonstrueerimisele kuluda kuni neli miljonit eurot. Kui valitsus raha leiab, võiks Aleksandri kirik-kontserdisaalina uksed avada paari aasta pärast Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Ilmast räägib sünoptik Helve Meitern Piki Venemaa lääneosa liigub põhjast lõunasse madalrõhuala, mis hääbub, ja selle mõjul sajab veel enne keskööd meil kohati lund. Seejärel laieneb Soomest Eestisse kõrgrõhuala serv, pilved hajuvad ja õhutemperatuur langeb. Eeloleval ööl on muutliku pilvisusega ilm, enne keskööd sajab kohati saartel ja Lõuna-Eestis lund ja tuiskab. Puhub kirde- ja idatuul kolm kuni üheksa, saartel puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb hommikuks miinus 13 miinus 19 saartel ja kohati rannikul miinus 10 kuni miinus 15 kraadini. Homme päeval on muutliku pilvisusega sajuta Ta ilm. Puhub kirde ja idatuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis ja külma on 10 kuni 15, saartel rannikul kohal Läti seitse kuni üheksa kraadi. Juhan Kilumets võtab kokku spordiuudised. Laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel Pokk Luukas võitis naiste tavadistantsi võistluse tšehhitar markettad abidava, kellele see on karjääri esimene täiskasvanute tiitlivõistluste medal sprindis alles 44. jälitussõidus 32. olnut Aviduva ei eksinud. Täna tiirudes kordagi möödalasu teinud rootslanna Hanna ööberi kaotas talle 28 sekundiga ja pronksi võitnud norralanna Ingrid Landma tandrewolt samuti ühe möödalasuga juba rohkem kui minutiga. Johanna Talihärm sai parima eestlasena 30. koha. Talihärm eksis korra esimeses ja korra teises tiirus ja kaotas võitjale kolme minuti ja 42 sekundiga. Regina Oja oli 62. ja Tuuli Tomingas 75. Johanna Talihärm. Täna rajal oli väga raske tunne, tegelikult jaksasin sõita nagu normaalselt, aga raskem oli kui näiteks sprindis või jälituslasketiirudes käia rohkem kahju teise tiiru viimasel lasul. Seal oleksin kindlasti suutnud alla lasta. Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel selgusid esimesed poolfinalistid, meesüksikmängus jõudis nelja parema sekka maailma esireket Novak Djokovic. Turniiri kaheksakordne võitja kaotas kuuenda asetusega Alexander Medvedjevile avaseti kuus-seitse, aga võitis kolm järgmist. Poolfinaalis kohtub Djokovic turniiri suurüllataja 27 aastase Venemaa tennisisti Aslan garaatseviga. Maailma edetabelis 114 10. kohal olev garaatsev jõudis põhiturniirile kvalifikatsioonist ja mängib üldse esimest korda suure slämmi turniiri põhitabelis. Veerandfinaalis alistas ta neljasetilises mängus turniiri 18. reketi Grigor Dimit proovi, kelle mängu rikkus vigastus. Naisüksikmängus selgitavad esimese finalisti maailma kolmas reket Naomi Osaka ja karjääri 20 neljandat suure Slami tiitlit jahtiv Serena Williams. Osaka võitis taiwani tennisisti suveišeed kindlalt kuus. Kaks, kuus. Kaks. Williams oli samuti veenvalt kuus. Kolm, kuus, kolm parem maailma edetabeli teisest numbrist Simona Halep-ist. Kui juba varem oli teada, et vigastuse tõttu ei saa märtsi alguses Poolas toimuvatel kergejõustiku Euroopa sisemeistrivõistlustel osaleda mitmevõistleja Maicel Uibo, siis nüüd teatas oma loobumisest ka Janek Õiglane. Eelmisel nädalal Eestis uuringutel käinud õiglane peab doktor Madis Rahu sõnul pöiaprobleemi tõttu vähemalt kuuks ajaks koormusi vähendama. Suure tõenäosusega võistleb ainsa Eesti mitmevõistlejana torunis Risto Lillemets. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.