Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju. Vabandas, mis väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere kuulama saadet olukorrast riigis, Anvar Samost ja Kalle Muuli alustavad. Kuigi meil oli esmaspäeval erisaade, kus me saime nii-öelda valimistulemustest siis me nägime nende valimiste tagajärgedest selles saates täna veel otseselt ei räägi, kui mitu kohta keegi parlamendist sai ja miks just nii läks midagi mingist koalitsiooni kõnelustest nimetata, kui siis neid poolte poolt kuidas iganes, mis sel nädalal toimunud on ja millist valitsust meil peaks oodata olema, räägime ka olukorrast majanduses, räägime ühest erakonnast, kellel nendel valimistel kirjeldamatult halvasti läks. Ja saate lõpuks ka võib-olla mõnest asjast, mis ei ole valimistega otseselt seotud, aga enne seda kõike meie tavapärane nädala tähtsamate sündmuste edetabel. Olukorrast õigeks. Esiuudis ongi nädala vanune valimistulemused millest võiks tõsta esile kahte asjaolu. Esiteks seda, et et valimisaktiivsus oli viimaste aegade rekordiline, 62 protsenti hääleõiguslikest kodanikest käis valimas ja kas mõnevõrra üllatav oli ka valimiste võitja, Reformierakonna võimas tõus võrreldes eelmiste nende valimistega, kus nad said 19 kohta. Nüüd siis on reformierakonnal parlamendis 31 kohta, järgnes siis Keskerakond, Isamaa ja Res Publica liit ja nii edasi. Parlamenti pääses ka üks uus erakond, seal siis roheliste partei kuue kohaga. Nädala sündmuseks number kaks on üks peaaegu et välissündmus, kui tal nüüd ainult ei oleks sedavõrd suurt seost Eestiga nimelt vaatamata sellele, et enam kui aasta tagasi Eesti, Läti ja Leedu väga ühemõtteliselt leppisid kokku, et Leedusse ehitatav uus tuumaelektrijaam saab põhinema võrdsetel osalustel. Nüüd siis Leedu sõlmis kokkuleppe Poolaga oma suure naabriga, kellega jagati osalused ümber hoopis teisel viisil, nii et siis leedule jääb 34 protsenti ja Läti, Leedu ja vabandust Läti, Eesti ja Poola saavad kõik 22 protsenti, mis siis õigustatult tekitas ka Lätis Eestis küsimusi ja pahameelt. Aga noh, arvata on selles tuumajaamas osaletakse leedu mõneti üllatavale käitumisele vaatamata edasi. Kolmandaks ka üks valimistega seotud sündmus. Nimelt, et ega vist pikemaid või kauem kestnud valimispeod polnud vist lõppenudki, kui Tallinna kesklinna Sakala keskuse juurde saabus kopi hakkas seda keskust lammutama. Hoolimata sellest, et oli seal lubatud oodata nende lammutustöödega vähemalt aprillini. Praegu on jõutud lammutustöödega päris kaugele ja, ja eks eks siis näeb, mis sinna edasi tuleb ja ja, ja kuidas see kultuurihoone valmib, aga ega meil ei maksa väga naiivsed olla ja arvata, et sealt midagi muud peale järjekordse kaubanduskeskuse tuleb. Ja nädala sündmuseks number neli on üks neist stuudios küllaltki erakordne sündmus, nimelt suur Skandinaavia metsanduskontsern. Stora Enso teatas ühe oma Eestis paikneva tootmisüksuse Paikuse saetööstuse sulgemisest kokku ja piss tööta kuskil sadakond inimest. Noh, kuna tegemist on sellise Pärnu lähedal paikneva vallaga ja seal sae tööstuseski suurem osa inimestest käis vist tööl Pärnus, siis mingit suurt sotsiaalprobleemi ilmselt oodata ei ole, aga ütleme nii, et asjad võivad kulgeda ka sedapidi. Minu rolliks ongi kuidagi jäänud valimisuudiste ettelugemine, nimelt. Lõpetuseks siis persooni uudised, ametikoha muudatused. Seoses kehvade valimistulemustega astusid kaks erakonna juhti tagasi. Vasakpartei juht Sirje Kingsepp ja rahvaliidu esimees Villu Reiljan. Ühest kale saab täiesti kallutatud praegu selles mõttes, et kahtlemata ei ole rahvaliit vaatamata nende viletsale valimistulemusele samas suurusjärgust erakond nagu vasakpartei. Ja miks sa oled küll ühele pulgale panid vasakult teie ettepoole, sellele mina küll selgitust ei oska leida. Ma võin ju seda selgitada, aga tegelikult on see hea näide sellest, kuidas suhteliselt neutraalset uudist edastades saab siiski kallutada teda ettepoole. Ma paigutasin vasakpartei ja Sirje Kingsepa näiteks selle poolest, et ta on daam ja daame ikkagi eelistatakse. Üldiselt. Olukorrast riigis. Läheme siis koalitsioonikõneluste juurde siin enne saadet pisut juba vestlesime omavahel ja ma saan aru, et kaldega nagu asjadest enam-vähem ühtemoodi aru, mis toimub küll, aga Kalle on oluliselt optimistlikum kui mina või ütleme nii, et mina olen oluliselt umbusklik. Kolle ise seletab, optimism on, tegelikult ei ole õige sõna, see, see see tähendab justkui mul oleks isiklikult mingisugune tohutu rõõm või, või õnn või ülevoolav joovastus nendest sündmustest, mida ma tegelikult arvan juhtuvat või, või toimuvat muse tekita, see erilisi emotsioone tegelikult pigem ma pigem ma kirjeldan seda, mis minu meelest toimub ja sünnib see, kui päike tõuseb või, või päike loojub. Noh, võib ju rõõmu pakkuda. See ei ole mingisugune isiklik optimism, päike loojub segada vahele. Et minu meelest on praegu niimoodi, et et staažikas ja tuntud ning kõigepealt ostetud poliitika, kirjanik Kalle Muuli võldu võrdles praegu Reformierakonna, Isamaaliidu ja siis sotsiaaldemokraatide või ka roheliste vahel koalitsiooni loomist umbes tõenäosuse sündmusega, nagu on seda päikesetõusu päikeseloojang. Et ma selle kõrval julgen küll öelda, et ma olen ka optimistlik, isegi väga optimistlik, aga siiski mõnevõrra vähem, et mina võrdleks seda näiteks sama tõenäosusega, et homme sajab vihma. Jah, põhimõtteliselt ma tahtsingi ütelda seda, et kui, kui ma aga võib ka mitte minu meelest mingi sündmus on üsna tõenäoline ja see juhtub, et, et see ei tähenda veel, et ma hirmus suurt mingit optimismi selle või mingit ülevoolavat joovastust selle üle tunneksin, aga aga mu meelest on küll. Üsna selge, et uue valitsuse moodustavad parempoolsed jõud oma tuumikus, Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit. Kellele siis liitub kas üks või kaks parteid sotsiaaldemokraatlik erakond või rohelised või mõlemad. Ja, ja väga suurt vahet ei ole seal kas, kas üks, kaks või või, või embkumb. Et mu meelest on see areng olnud või, või selle sündmusena prognoositavus tekkinud. Juba sellest ajast peale, kui, kui sõlmiti Keskerakonna ja Rahvaliidu liit ehk kera lepe. Nende sündmuste aegu, kui kui presidendivalimistel otsustas Keskerakond toetada Rahvaliidu kandidaati Arnold Rüütlit ja ülejäänud erakonnad, siis koondusid Toomas Hendrik Ilvese taha. Et see, see veelahe läks juba sealt. Loomulikult siis ei olnud ette teada, millised tulevad valimistulemused, kui palju hääli keegi saab ja, ja, ja millised kombinatsioonid siis üldse võimalikud parlamendis on. Aga mu meelest alates sellest hetkest on nagu olnud väga suur tõenäosus, et kui ja Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit saavad kas kahe peale või siis kellelegi sotsiaaldemokraatide toetusel või kellelegi veel toetusel kokku valitsuse moodustamiseks vajalikud hääled siis nad teevad seda valitsusega ära juhul, kui nad omavahel tülli ei lähe ja juhul, kui Isamaa ja Res Publica liit on nõus Reformierakonnale peaministri kohta pakkuma et, et see tõenäosus on minu meelest sellest ajast peale olnud olemas ja kui te vaatate nagu Valimiskampaaniat siis seal ei vastandunud sugugi nagu Isamaa ja Res Publica liit Reformierakond teineteisele nii tugevalt, kui nad olid vahepeal tülis Res Publica ja Reformierakond või ka või ka Isamaaliidu krit ikka ei olnud valitseva reformierakonna suhtes sugugi selline, nagu ta oli vahepealset aega, ega tal minu meelest oli see juba suur märk, et ja ka Reformierakond rünnanud Isamaa ja Res Publica liitu mitte sugugi oma esimese sellise konkurendina. Põhiliselt oli vastandus ikka kas Isamaa ja Res Publica liit Savisaare vastu või Reformierakond Keskerakonna vastu ja, ja, ja pärast seda, kui Reformierakond teinud massiivse kampaania, kus on öeldud Savisaar, jah, Ansip, Ansip ja Savisaar. Ei. No ikka oleks väga imelik, kui pärast seda läheks. Savisaar ja Ansip koos ja ütleksid, jah, jah, jah. Edgar jah. Ansip. Jah. Edgar Antsipi. Tegelikult juba valimiskampaania minu meelest käigust oli, oli näha mida püütakse, püütakse läbi viia. Loomulikult, kuni valimistulemused ei olnud selgelt, ei saanud ka keegi ütelda, et läheb just nii või läheb teisiti, väga palju sõltus ka sellest, kuidas kohad, aga ma väidan ka seda, et isegi kui valimised oleksid võitnud, oleks võitnud Keskerakond. Ka Reformierakonnale, Isamaa, Res Publica liidul ja sotsiaaldemokraatidel oleks hääled valitsuse moodustamiseks koos olnud umbes samasugune analoogia, nagu juhtus 99. aastal, kus Keskerakond sai suure valimisvõidu aga kolmel ülejäänud järgmistel erakondadel oli valitsuse moodustamiseks vajalik enamus olemas. Et siis nad selle, selle valitsus oleks ka teinud. Mingisugust sellist tohutut üllatust ma selles ei ei näe, et, et nüüd Reformierakond teeb pakkumise just Isamaa ja Res Publica liidule ja, ja kui sa vaatad Ansipi esimestest avaldustest peale, siis ei ole nagu mingit kõhklust tema avaldustes olnud, ta on, ta on järjepidevalt ütelnud, tahame teha parempoolsetega, tahame teha Isamaa ja Res Publica Liiduga, ühtegi avaldust ei ole sellist, kus oleks, et tahame teha Keskerakonnaga. Leebemad avaldused on sellised, et ühtegi ühtegi varianti ei välista. Noh, see on selline tüüpiline rahva lausung. Pikk lugu sellest, kuidas homme hakkab vihma sadama. Jah, et mina, kui ma vaatan neid fakte siis ja alates siis valimistulemuste kas või osalises selgumisest peale, siis ma olen ka iga päevaga järjest rohkem sellisel arvamusel, et küllap Reformierakond siiski valib. Isamaaliidu poole nii-öelda ja see veendumus on mus nagu päev-päevalt kasvanud aga ütleme nii, et et kui mõnede faktide kõrvale vaatan seda, mida Reformierakond viimased kaks ja pool aastat on teinud, siis minus on säilinud ka selline tugev umbusk selles suhtes, mida Reformierakond räägib ja mida Reformierakond teeb, võivad olla üsnagi erinevad asjad. Ja noh, ütleme nii, et eks see on kindlasti Reformierakonna ja Keskerakonna vahel ka mitmeid selliseid Koostööprojekte ilmselt olnud, millest meile kumbki nagu väga avameelselt siiamaani rääkinud ei ole ja kas tahabki rääkida et milline võib olla nende tegurite mõju, seda mina öelda ei oska. Et kui me vaatame seda, et milline on see nii-öelda tegelik olukord, mida sa juba päris täpselt kirjeldasid, et siis tõepoolest on niimoodi, et oma kampaania viimases faasis Kes vabandust, Reformierakond keskendus eelkõige sellele, et vastanduda. Keskerakonnale tegi seda Keskerakonna enda tavapäraseid meetodeid kasutades, tegi väga nagu tagantjärgi selgus, edukalt tulemus oli vastav. Aga noh, ma ei võtaks neid argumenti selles kampaanias oluliselt suurema usuga kui neid argumente, kus peaminister Andrus Ansip istus tädi Anni kohvikus keset pensionäre lubas neile, et vabandust jälle segi kogu aeg. Et Reformierakond tõstab just nimelt Reformierakond tõstab pensionid kahekordseks. Et noh, eks nad on umbes samasugused lubadused valimiskampaania käigus andsin vigaseid lubadusi, et Isamaaliit lubas näiteks kõigile keskkooli lõpuklassi õpilastele sülearvuti anda, et see on küll oluliselt odavam täita kui pensionide kahekordistamine, aga ma ka selles lubadusest või selle realiseerumise mõnevõrra julgeksin kahelda. Nii et ka mina arvan, et praegusel hetkel kõiki olemasolevaid fakte vaadates olemasolevaid avaldusi lugedes on tõenäolisem, et koalitsioon sünnib paremkoalitsiooni kujul kui see, et koalitsioon sünnib Reformierakonna ja Keskerakonna jätkuva koostöö vaimus. Nii ta on. Jah, kui nüüd mingeid probleeme näha selle valitsuse moodust Ütleme, seal või otsida neid probleeme, siis eks üks väike probleem võib olla selles, et, et kas, kas peaministril ja, ja Reformierakond on jalad piisavalt maas või, või ei ole piisavalt maas, sellepärast et edu oli väga suur. Valimistulemus oli. Kas ootuspäraselt või üle ootuste hea. Ma ütleksin, hiilguv positsioon valitsusläbirääkimistel on väga võimas ka selles mõttes, et ükskõik milliseid ja, ja, ja, ja mõeldavaid kombinatsioone me üldse ette kujutame. Kellelgi ei ole ilmselt kahtlust, et Andrus Ansip on tulevane peaminister tulevases valitsuses on juhtrollis Reformierakond, on ta siis Isamaa ja Res Publica Liiduga koos või Keskerakonnaga koos ja, ja võiks isegi ütelda seda, et et isegi kui see valitsus, mis nüüd moodustatakse, kunagi peaks lagunema, siis ka järgmises valitsuses Reformierakond ikkagi juhtrollis. Et selles mõttes nagu. Mida võiks nagu karta? Ma, ma mul ei ole nagu otseselt ühtegi fakti või sellist asjaolu, millele tugineda, aga lihtsalt oma oma fantaasiates võiks nagu nagu oletada, et äkki Reformierakond läheb liiga tugevaks, läheb liiga liiga ennast täis, tõmbab, tõmbab kopsud õhku täis ja hakkab väga kõva häälega rääkima. Igasuguseid asju, mis partneritel ei sobi või, või või käituma kuidagi muidu ebaadekvaatselt. Kuidas Stalini lause oligi peapööritus edusammudest või mingisugune selline kompartei ajaloo klassikasse kuuluv väljend. Et, et üks oht võiks olla see hetkel küll midagi sellist, aga ta ei ole aga, aga ega ka teistel osalistel pääsujule. Selles mõttes on nagu, nagu jälle tasakaalustav jõud olemas, et kui vaadata, millised on Isamaa ja Res Publica Liidu või sotsiaaldemokraatide või roheliste valikud siis need valikud on, ütleme, nadid. Ei no rohelised, ma ütleksin selles seltskonnas siit välja vähemalt kuue kohaga ei olegi mingit valikut sul, eks. Et ole kuss, oled ikka on seal kuus kohta, ütleme, et oleks ka mõistlik tegelikult, et kui mina saaksin rohelistele siit kohast nagu head nõu anda, siis ma ütleks, et valitsus võib küll tore olla ja te võite ka mõne ministrikoha saada ja teie profiil on kõrgem, aga äkki tasuks selle valitsusse minekuga veel natuke oodata, et ma usun, et kõik teised erakonnad väga tahaksid, et rohelised valitsusse läheksid aga see soov ei ole sugugi mitte väga siiras. Ega heasoovlik? Jah et kindlasti ei ole selle soovi taga teha väga-väga-väga rohelist poliitikat ja, ja seada Eesti keskkonna kaitsmine esikohal, aga ega selle soovi taga ei ole ka mingisugust suurt intriigi või suurt pahatahtlikkust roheliste vastu, see oleks ka nagu ülepingutatud mõtet. Tahetakse mingit rohelist erakonda põhja lasta. Nii see kindlasti ei ole, kuue kohaga erakonda ei ole, ei ole mõtet, et küll küll sellepärast nagu valitsuse võttetada põhjakate laskma. Aga, aga kui vaadata neid teiste valikuid, siis teistel teistel ei ole ka suhteliselt suurt midagi midagi muud teha. Lähemate aastate jooksul on oodata Eestile majanduslikult väga head keskkonda, vähemalt nende erakondade praeguste nagu lähtepunktide järgi otsustades siis tulemus on tohutu euroraha peale voog tohutada nüüd üles ja tahan, peaksid kõik ära jagatud ka, nii et uuel valitsusel on väga vähe nagu üldse midagi teha, rõivaaga igatahes istuda koos rahvaliiduga opositsioonis või Rahvaliidu ja Keskerakonna opositsioonis. Ma arvan, et, et mitte kellelgi ei ole seda sellist suurt soovi ajal, kui neile pakutakse valitsuses kohta. Ja, ja selles mõttes ma arvan, et need läbirääkimised lähevad suhteliselt suhteliselt libedalt. Vähemalt väliselt ei teki siin muud tark, et kui, kui ainult see, et tuleb oma oma valijatele anda pidevalt signaale, et me kaitseme hirmsasti teie huvisid, aga noh, eks need huvidele tegelikult tegelikult ju kokku langevad saada rohkem raha oli kogu valimiste mõte. Jah, ma tsiteeriksin siin ühte Eesti päevalehe poolt Faktum-Ariko poolt valiku käest tellitud küsitlus, kus siis anti ette inimestele erinevaid variante. Küsiti, millised koalitsioonid neile meeldiksid või ei, meeldiks siis kahjuks vot siin ei ole vist seda varianti, kus oleks neli koalitsioonipartnerit Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit, sotsiaaldemokraadid ja rohelised. Sellist varianti vist ei, ei taibanud keegi veel nädala alguses nagu kõne alla võtta. Ja ühemõtteliselt ja väga selgelt inimestele meeldib kõige rohkem koalitsioon, mis koosneb Reformierakonnast, Isamaa ja Res Publica Liidust ning sotsiaaldemokraatidest. Ilmselt nagu ei oleks väga palju seal midagi muutunud, kui sina oled ka rohelised otsa pandud. Aga selge on see, et kõige ebapopulaarsem koalitsioon oleks see, kus oleks Edgar Savisaar, vabandust siis Keskerakond, Isamaa, Res Publica liit ja sotsid. Need on ilmselt ka väga väga ootuspärased tulemused. See koalitsioon, mis koosneks Reformierakonnast ja Keskerakonnast ka sellele eksvastaseid rohkem kui toetajaid. Umbes kolmandikul inimestest see istuks umbes 40 protsendile. See ei meeldiks isegi 50-l protsendile. Tegelikult ka see, mida sa rääkisid täpselt sedasama presidendivalimiste jagunemine Arnold Rüütel versus Toomas Hendrik Ilves ja nende taga olevad jõud siis või ka laiemalt, nii nagu on olnud kombeks nimetada Eesti poliitikus valged erakonnad ja siis ma ei tea, mis need teised on mustad või punased. Et see jagunemine on nii nii selle küsitluse valitsuskoalitsioonide populaarsuse jagunemise taga kui ka kui ka valimistulemuste taga minu meelest ja oli ka presidendivalimiste tulemuste taga, et tegelikult see ongi valijate valijate tahe või valijate jaotumus. Ühte asja võib-olla ei ole veel siiamaani nagu valimistulemustest välja toodud, mida võiks, võiks ütelda milles tegelikult peaminister Andrus Ansip eksis, kui ta valimisel ütles, et rahvas hääletas parempoolsete erakondade poolt tegelikult üllatavalt stabiilsest. Stabiilselt on läbi Eesti valimistel püsinud parempoolsete ja vasakpoolsete parteide suhe ja ka nendel nendel valimistel see peaaegu ei muutunud. Läbi läbi läbi valimiste läbi parlamendivalimistel on kogu aeg olnud pisikene väike parempoolsete erakondade ülekaal parlamendis. Ja eelmisel valimisel said parempoolsed erakonnad, ma pean siis silmas isamaad ja Res Publicat, Reformierakonda said parlamendis kokku 54 kohta. Siis nüüd said parempoolsed erakonnad, kelle hulka ma seekord arvan, ka rohelised eriti nende maksupoliitika tõttu tavaliselt maailmas peetakse rohelisi ikka vasakpoolseks erakonnaks. Kui sa vaatad nagu Eesti roheliste sellist majanduspoliitilisi seisukohti, nii palju, kui neid üldse on esimene päris palju, tegelikult see on siis nad on üldiselt parempoolsed ja, ja, ja mu meelest võiks roheliselt arvata Parempoolsete hulka, et siis said parempoolsed erakonnad 56 kohta ja vasakpoolset siis sotsid. Rahvaliit, Keskerakond said 45 kohta. Tegelikult see suhe on kogu aeg püsinud ja, ja selles mõttes on rahva valik üllatavalt stabiilne. Olukorrast riigis. Seda, milline see koalitsioon tuleb. Kalle arvab, et juba teab, mina arvan, et ma veel ei tea, aga põhimõtteliselt me võime natuke rääkida sellest majanduskeskkonnast, millega sellel koalitsioonil olenemata siis sellest, millises koosluses ta tegutsema hakkab, tuleb silmitsi seista ja siin ongi näiteks minu meelest üks päris suur vastuolu, et kui me vaatame erakondade valimiseelseid Lubadusi nende seisukohti ka valimiskampaania käigus jagatud jagatud miljardeid vasakule ja paremale, siis on vist üsna selge, et kõik erakonnad täiesti eranditult. Võib-olla noh, väikeste reservatsioonidega. Arvasid, et see majanduskasv, mis praegu on seal kuskil pealt 10 protsendi ringis koos praktiliselt puuduva tööpuudusega, et see olukord nagu jätkub ja jätkub ikkagi vaata et kogu selle järgmise valitsustsükli pikkuselt. Nüüd. Kõik need märgid, mis viimastel kuudel on kogunenud, näitavad küll pisut teistsugust pilti, et siin on küll ka tegureid, mis võivad osutada selle suhteliselt roosilise majandusolukorra jätkumisel, aga on ka järjest rohkem neid tegureid, mis osutavad selle roosilise olukorra negatiivsetele, kõrvalmõjudele või kogunisti teatavale majanduslangusele. Minu meelest võib-olla selline üks paradoks või ka uue valitsuse üks selline kurb väljavaade on see, et tegelikult oleks vaja kursimuutus ehk õige sõna, vaid vaid hoopis vastutustundlik majandus, hoopis teistsuguseid, teistsuguseid rõhuasetusi rahakasutuses kui võib-olla et siiamaani on tehtud. Oleks vaja mis on Eesti põhiprobleemid, see, et kui palgad tõusevad, ei suudame eksportida nii palju, kui vaja on, praegu juba ei suuda, niipalju kui eksportida oleme pidevalt võlas. Teine probleem on see, et oleks vaja kõvasti investeerida teadusse ja haridusse, et saada lahti odava tööjõu ja Alland kui maa staatusest ja viia oma majandusmingitele teistele rööbastele, kui siiamaani on olnud. Need ei ole lihtsalt väga pikad rööpad, mille peale me praegu oleme. Ja kolmas ja kõige tähtsam probleem on, on sündimus, iive, rahva väljasuremine. Et need peaksid olema tegelikult uue valitsuse rõhuasetused või kõige kõige suuremat lahendamist vajavad probleemid, kuhu tuleks raha suunata. Aga valimiskampaania läks paraku just seda teed, et et noh, selline Keskerakonna malli järgi, selles mõttes oli Edgar Savisaar Keskerakonna esimehel kindlasti õigus, kui ta ütles, et teised erakonnad võtsid kõik üle Keskerakonna teemad. No kõik ei võtnud aga, aga suur osa nii Reformierakonda kui, kui osaliselt ka Isamaa lubadustest siiski läks seda teed, et nad matkisid Keskerakonna temaatikat, lubasid suuremaid palku, suuremaid pensione, rohkem raha igaühele sulas nüüd kohe kiiresti kätte ja, ja see võib tekitada päris päris. Ja ja loomulikult jäädi siis oma maksualanduse kava juurde mida nüüd ka peaminister on peale valimisi veel rõhutanud, et 18 protsenti tulumaks peab tulema. Et, et see võib tekitada sellise päris sellise tõsise või kummalise vastuolud ajal, kui riigil on vaja, et teha pikaajalisemaid otsuseid ja paigutada raha. Tuleviku tarbeks mingisugustesse valdkondadesse ja mitte lihtsalt miljonites, vaid miljardites ja miljardites tuleb hakata täitma oma valimislubadusi, mis tegelikult ei ole, ei ole riigi nagu arenguvajadustega vastu vastavuses. Ja, ja, ja see, see on raske ülesanne tegelikult valitsuse eelvalitsuse ees hakata nüüd seletama, et teate. Me lubasime valimistel küll ühtesid asju, aga tegelikult on vaja teha teisi asju ja kas ja iseenesest, kas üldse nagu valitsus suudab seda kurssi muuta ja kas ta tahab ja kas ta saabki sellest aru, on küsimus ka. Minu meelest igasuguste igasuguste väljakutsetega tegelemine peaks algama kõigepealt nende väljakutsest nagu tunnistamisest või nende teadvustamisest, aga selles mõttes on Eesti nüüd küll päris kõvasti näiteks Lätist maha jäänud, et Läti valitsus sai mitu aastat kõvasti, kes selle eest, et nad ei tahtnud reaalselt tegeleda kõrge inflatsiooniga Lätis, inflatsioon on siin kohati ulatunud seitsme protsendini aastas. Ega Eesti inflatsioon nüüd oluliselt palju madalam ei ole, et kui, kui nagu siin võrrelda, et neli pool või viis protsenti ja siis seal kuus pool või seitse protsenti, siis see suurem number on küll koledam, aga suurusjärgud on samad. Ja lõpuks siis sellel nädalal samal ajal kui meie valitsus tegeles siin nii-öelda juba koalitsiooniläbirääkimistega või valitsuserakonnad, osa neist osa koalitsioonierakondi, siis Läti võttis vastu väga noh, võiks öelda, et varasemat tava arvestades võiks öelda isegi radikaalse inflatsiooni kärpimise kava, mis sisaldas muuhulgas näiteks eraisikute kinnisvaratehingute maksustamist tulumaksuga sisaldas pankadele kõrgete meil üheksakümnendaid aastaid meenutavate omafinantseeringu normide kehtestamises. Kõikvõimalikus näiteks Lätil, puudujäägiga eelarve, nüüd tehakse Lätis esimest korda julgaja tasakaalustatud ülejäägiga eelarve ja seal on terve rida muid meetmeid veel autode luksusautode maksis suurte autode maksustamine, suurema osa rahva hulgas väga populaarne samm. Ei tea, kas sa oled Eestis nii väga, oleks populaarne samm, skuvate ostsin, ostetakse siis? Kõigepealt tahaksin igaüks kätte maksta, seda küll. Jah, aga kui vaatame paari populaarsemate autode eest, siis need on sellised keskklassi autod, aga juba kolmandal-neljandal kohal on meil sellised päris päris kallid autod ja noh, näiteks Lätis võiks tuua selle olukorra iseloomustamiseks välja selle, et Läti veebruarikuu kolmandal kohal autode müügiedetabelis olid Toyota Land Cruiser. Selline tore väike, kena, odav auto, et Eesti vastavad ministrid, tõsi küll, kes nüüd väga, võib-olla kõik ametis ei jätka, aga mõned siiski sealhulgas ka peaminister Andrus Ansip, et majandusminister. Edgar Savisaar, kaitseminister Jürgen Ligi, kes noh, võib-olla otseselt ei puutugi asjasse, aga kahtlemata on Reformierakonna üks juhtivaid Poliitikuid ja rahandusminister Aivar Sõerd, Nad kõik, et kui nad sel nädalal pidid vastama ajakirjanike küsimustele, selle kohta, et kas Eestil on kavas mingeid sarnaseid meetmeid võttes, hakkasid rääkima sellest, et Eesti olukord on hoopis teistsugune. Eesti vaja selliseid meetmeid, mis noh, mina ütleksin küll öelda nagu suuresti nagu jama selles mõttes, et Eesti olukord võib-olla mõnevõrra teistsugune ja igaüks, kes käib Riias ja Tallinnas ringi, võib ka nagu silmaga seda erinevust mõningal määral täheldada. Aga ma ütleks, et suures plaanis ei ole siin mingit vahet. Eesti inflatsioon on ebanormaalselt kõrge, inflatsioon takistab meil liitumast eurotsooniga seeläbi me ei suuda maha võtta seda teatavat umbusku, mis välismaal rahandusinstitutsioonides võib Eesti krooni vastu olla. Me ei suuda siis ka lõplikult maha võtta neid riske, mis meie intressitaset ähvardavad. Noh, kui me mõtleme selle peale, milline on Eesti palgakasv aastas kuskil viiendiku ringis, milline on inimeste puudus? Milline on meie tootlikkuse kasv, milline on meie ekspordivõime? Ma arvan, et kõik need küsimused vajaksid nagu väga kiiret adresseerimist, aga noh, kui me vaatame, mida siis vastati, nagu siis selgub, et neil on endiselt kõik hästi, ma arvan, et ei. Viimastel nädalatel ja ka viimasel nädalal on ju välismaa mitmesugustest kanalitest ajakirjandusest reitinguagentuuride pankadeni välja sadanud ridamisi peaaegu et ühelaadseid hoiatusi noh, võib-olla, et kõige kõige rohkem kõmutekitavam oli. Ajakirja Economist artikkel, kus, kus väga teravalt kritiseeriti Eesti praegust valitsust ja selle selle tegevust, aga aga ka reitinguagentuur agentuur Fitch hoiatas ju mitte ainult Lätit, vaid et kõiki Baltimaid, kõiki Baltimaid väga-väga tõsiselt, et need on nagu tõsised signaalid, need ei ole mingisugused sellised emotsioonid või, või struktuurides on kallutatud jõud või, või mis iganes. Et, et neid neid hoiatusi on tulnud, aga valitsus lihtsalt ei taha neist välja teha, kuna näiliselt läheb kõik veel maru-maru hästi ja kõik on, kõik on ju tore, sellepärast et kõik kasvab. Aga, aga samas kui küsida, et miks Eesti saab ja, või miks Eesti ei saa ja Läti saab, siis tegelikult ei ole mitte mingit muud takistust kui, kui tahte küsimus. Et ma ei tea, kas nendest läti abinõudest midagi ka abi on. Ehkki nad on väga karmid, aga, aga vähemalt on, on nagu püütud midagi teha ja mingeid samme astuda. Tihti, või võimalik, et ka sellest ei ole mitte midagi. Ja võimalik, et ka need abinõud ei suuda nagu seda majanduse kuumenemist inflatsiooni takistada. Aga, aga vähemalt valitsus on püüdnud midagi teha. Tihti on abiga lihtsalt sõnumist, et inimesi nagu mõtlema panna ja kui see sõnumi sisu on nagu piisavalt tõsine, siis reeglina on seal olemas selline nii-öelda ennast realiseeriv mehhanism. Ma ma või kordaksin üle siin oma oma kõige suurema mure või probleemi, mis minu meelest uue valitsuse ees on, on see, et et väidetavalt olid valimiskulud 140 miljonit krooni, eks ju. Võimalik, et rohkem. Ühesõnaga me oleme 140 miljonit krooni pannud selleks, et taguda rahva pähe teadmine, et on vaja hirmus kiiresti tõsta palka ja on vaja hirmus kiiresti tõsta pensioneid, see tähendab raha kiiresti laiali, jagada see, mis maksude kaudu kogunud. Ja, ja eks katsu nüüd hakata rahvale selgitama, et on vaja tegelikult midagi muud teha, et on vaja pidurit tõmmata, on vaja investeerida sündimus haridusse teadusse et mitusada miljonit peaks, nagu selle selle teadvuse muutmiseks vaja on. Minu meelest tuleks alustada just sellest, et saada rahva toetus teistsugusele poliitikale et vastasel korral hävib selle valitsuse populaarsus üsna kiiresti. Ja, ja, ja seda poliitikat ei ole võimalik ka seetõttu ellu viia, lihtsalt, et see valitsus kukub varem või hiljem mistahes moel kas siis pensionäride, riigipalgaliste, piltide või, või, või, või mille iganes najal. Aga seda teadvuse muudatust oleks vaja ja, ja võib-olla et peaks valitsus just sellest alustama, et saada tegelikult mingisugusele teistsugusele poliitikale toetus, ehkki pärast valimisi on see väga ebamugav teha. Ma lähen sellest konkreetsest teemast natuke eemale, aga, aga sa nimetasid sellise numbri nagu 140 miljonit valimisreklaamide kogumaksumusele. Valimiskampaania kogumaksumus Ena, et mina ei julge öelda, kas see number Et kuskile sinna kanti võib, see võib see suurusjärk tulla, aga oled sa mõelnud korraga selle peale, et kustkohast on parteitsa raha saanud et parteide avalikud sissetulekud on ju teada, need, mis sa ise deklareerinud on, need ei ulatu ligilähedasele ligilähedaseltki samale tasemele. Erakonnad, suuremad neist nagu Reformierakond ja Keskerakond, rutiinselt deklareerivad iga kvartal sissetulekuid suurusjärgus kuskil kolm-neli-viis miljonit kui sedagi. Isegi kui nad oleksid kogu selle valimistevahelise aja lihtsalt kogunud raha ja nüüd kogu selle raha letti löönud reklaamiga Estonian, aga siis tekiks meil seal märkimisväärne kümnetesse miljonitesse ulatuv vahe. Aga noh, selge on see, et nad on ka vahepeal pidanud üleval oma organisatsioone ja teinud ka muid kulutusi, vahepeal ikka kohalikud valimised, mis omakorda nõudsid kümneid miljoneid kroone. Ma ma tahakski tegelikult siiralt teada, et kuskohast erakonnad on sellise nagu rahakoguse nagu hankinud? No selge see, et nad ei ole panka röövimas käinud, no ma arvan, need on tegeleda millegi palju hullemaks. Hea küll, see selleks, et see on võib-olla üks omaette teema, mille me niikuinii siin peaaegu mingit vastust anda ei oska. Ma tahan veel see majandusteema kohta öelda seda nii Eesti kui ka Läti, Leedu õnneks on majanduskeskkond majandustsüklid olnud täpselt sellises nihkes nüüd Eesti ja muu Euroopa vahel või Eesti ja Läti ja Leedu ja muu Euroopa vahel, et see majanduskeskkond on kogu aeg püsinud Eesti jaoks nagu äärmiselt soodsan, aga nüüd me võime tegelikult ainult rõõmustada selle üle, kui iga kuu aja tagant tuleb järjekordne uudis selle kohta, et Euroopa keskpank järjekordselt tõstnud intressimäär Eesti ise oma intressimäärade taset reguleerida ei saa. Ja kui meie ees teeb seda Euroopa keskpank praegusel hetkel nii nagu seda teeb mõnevõrra sarnastel, aga mõnevõrra erinevatel põhjustel sellest, mis nendest väljakutsetest, mis Eesti majanduse ees seisavad, siis meile olla üle ainult äärmiselt tänulik, et on kuskil mingisugune protsess, mis meie jaoks kulgeb soodsas suunas. Jah noh, võiks siis võib-olla, et välja tuua ka selle, et kui valitsus räägib, kui hästi kõik kasvab ja ja kui hästi meil kõik läheb, mis on noh, osaliselt tõsi või suures osas tõsi, siis räägitakse ikka, et see on valitsuse teene ja, ja tarka majanduspoliitika teene ja ja, ja mistahes eesti ost, oskuste teene, aga siis kui nagu miski asi nagu läheb halvasti näiteks Eesti ei saa üle minna eurole sellepärast et inflatsioon on liiga kõrge, siis on lollid nõuded ei, siis on, siis on siis on hädad on väljaspool meid, siis on süüdi keegi muu, näiteks maailma bensiini hinnatõus, millest peaminister meile kaks aastat rääkis ja muud sellised asjad, et nojah, aga see on poliitiline retoorika. Olukorrast riigis. Tahaks, et mõne minuti saateajast pühendada ka sellele erakonnale, keda siin Kalle juba saate alguses jõudis ebaviisakalt kohelda nimelt siis rahvaliidule ja nendel läks nagu erinevalt Reformierakonnast viimastel valimistel ikka väga halvasti. Kui Reformierakond sai praktiliselt poole häältest võrreldes eelmiste valimistega juurde, siis rahvaliiduga läks vastupidi, nemad täpselt poole häältest, võrreldes eelmiste valimistega Kaota rohkem kui poolt reformi juurde ka rohkem kui pooled, eks ju. Et nii ta on, eks, et võib-olla muidu ei olekski põhjust siin nagu väga tagantjärgi haava peale soola riputada, kui et. Rahvaliidu esimees Villu Reiljan, mulle tundub suhteliselt mõistlik inimene, kuigi kuigi võib-olla tema, tema maailmavaade on mõnevõrra erinev sellest, mida mina mõistlikuks pean aga asjadest saab ta enamasti väga õigesti aru, siis nüüd see nädal on tal ikkagi nagu see nii-öelda partei peajoon või mingisugune terve mõistus täielikult käest libisenud. Tipuks oli vist see, kus Villu Reiljan oli kas teisipäeval või kolmapäeva hommikul Eesti televisiooni hommikuprogrammis ja teatas, et kogu ajakirjandus, kogu valimisperioodi. Tal oli rahvaliidu vastu kallutatud ja näitena nimetas näiteks ETV ülekannet presidendi vastuvõtust. See on, ütleme nii, et see on kõva süüdistus ja seda annab välja mõelda, et. Ma üritasin praegu siin mingit paralleeli tuua paralleeli ilmselt Eesti lähiajaloost ei ole võimalik leida, et noh, selge on see, et inimene elab isiklikult ilmselt üle seda ebaõnnestumist raskelt ja ja on ka nagu teatanud oma plaanitavast tagasiastumisest erakonna juhi kohalt ja selgelt sellel tagasiastumisel on suurem mõju Eesti poliitikale kui näiteks Silja Kingissepa või Kingissepp tagasiastumisel vasakpartei kohalt. Kuivõrd siin on ikka, ei tahaks ühele pulgale panna. Aga, aga mingisugune Väärikus peaks siiski ka kaotades säilima, et ei ole niimoodi, et kõiges on süüdi ajakirjandus. Ma arvan, et ajakirjandus on kajastanud rahvaliitu suhteliselt, et järjekindlalt ja seda, mida nende juhtivad poliitikud ja ministrid on teinud ja võib-olla kõik need teod ei ole olnud sellised, mis oleks nagu aidanud isegi näiteks Jõgeva- ja Tartumaal rahvaliitu valimisvõiduni viia. Ma esmaspäeval juba ütlesin, aga ma rõhutaksin veel kord, et Villu Reiljan, kes ise on alati korjanud väga suure hulga hääli nendel valimistel oma koduringkonnas, kus ta 90.-te aastate keskpaigast saadik on väga tugevaid tulemusi näidanud sai alles neljanda tulemuse. Ene Ergma, Maarika Tuusi, vabandust, viienda tulemuse, Marika Tuusi, Peeter võsa ja Igor Gräzini järel. See on ikka minu meelest sellega ajakirjandus hakkama. Kui mina nimetan Sirje Kingsepp, sina, sina nimetad seda seltskonda, siis üks meist solvab ja teine ei solvu, aga hea küll. Et mis minu meelest on rahvaliidu suure ebaedu põhjused ja, ja sellise totaalse lüüasaamise tagamaad on üks muidugi see, millest on palju räägitud, need, need suured korruptsioonikahtlused ja süüdistused, alates maadevahetuse tehingud maadevahetustehingutest ja, ja, ja kõikidest muudest küll kriminaalsetest, küll küll vähem kriminaalsetest asjadest, mis on seotud, et rahvaliidu nimega siin. Nii seal kui möödunud aastal aga üks teine asi, millest ei ole eriti rääkida ajakirjanduses ja mida ma tahaks rõhutada. Ja mis minu meelest mängis väga tugevalt kaasa. Rahvaliidu. Kehvas kehvas käekäigus, kui kui panite tähele, siis aastal 2006 püüdsid Suured Nõukogude juhid ja õpetajad teha mingisugust tagasipööret poliitikas sealhulgas Arnold Rüütli poolt teele tohutute ordenit jagamisega 24. veebruaril 2006 kus sajad ja sajad endised kompartei juhtivad tegelased, kes olid kas kuskil maakonna tasandil või või mingisugustel partei rajoonikomitee tasandil silma paistnud said järsku Eesti vabariigi presidendilt teenete ja tunnustusmärke ja see jätkus nende väljaastumistega. Ajakirjanduses tulid keegid Robert Närskad ja hakkasid kirjutama, kuidas nemad, olles komparteis vastutavatel ametikohtadel võitlesid Eesti asja eest ja taastasid Eesti vabariiki. Ja nii kestis see see peaaegu et Arnold Rüütli valimiskampaania lõpuni. See on eriliselt närune olla olla okupantide tallalakkuja Käia neid saunatamasseebitamas ja siis tulla ja, ja hakata rääkima, kuidas ma Eesti asja eest võitlesin. Et mina arvan, et nagu sellises rahva teadvuses on selline üldine õiglustunne siiski väga täpselt ja selgelt olemas ja, ja ma arvan, et varastamine varastamiseks ja korruptsioon korruptsiooniks Need on loomulikult taunitavat ja ükski ükski valija seda heaks ei kiida. Aga ka sellist sellist, et ütleme, ajaloolise õiglustunde ja, ja rahva vastu suunatud kuriteopüüdmist sinimustvalgeks võõbata tagantjärgi et see mängis seal taustal kaasa ja, ja, ja seda ei andestatud ja see ei ole mingisugune struktuurides, on kallutatud jõud või ETV teeb ühe vale üle üle kanda. Et see on see, mida rahvaliit püüdis teha, ta püüdis rehabiliteerida neid inimesi, kes okupantidega kaasa jooksid ja siin ENSVs kehtestasid ja Eestit Eestit sel viisil Moskvale maha müüsid. Et, et see sel viisil valimistulemustes kajastus. Minu meelest on see hea ja õiglane ja sellepärast ma arvan, on ka väga põhjendatud see, et ma nimetan vasakpartei juhti Sirje Kingsepa ja rahvaliidu esimeest Villu Reiljanit ühe sama tagasiastumistemal. Anvar, kas sa vaidled mulle veel kord vastu? Sellele viimasele asjale vaidleks küll vastu, et see vasakpartei tegelikult olemuselt nagu mõttetu erakond Eestis, erinevalt rahvaliidust, kes on olnud meil. Ma ei tea, kui palju siis viimase 10 aasta jooksul valitsuse 108 aastat 10-st nagu kohe kindlasti. Et ma ühe asja nüüd ütleks rahvaliidule siit nagu väikse soovitusena veel kallutatud ajakirjanik, nagu ma olen, et et kui te hakkate nüüd seda uut erakonna juhti valima siis ma saan aru, et on olemas suur soov panna sellele kohale ester tuiksoo, siis mina ei arva, et see hea mõte on. Ester tuiksoo, tõsi küll, ei ole mingi vana kolhoosi esimees ja ei ole käinud seebitamasega ega küüdutamas ega puhtaks pesemas kedagi ja raske oleks teda sellega kuidagi seostada, aga ma arvan, et probleem on hoopis selles, et ester tuiksoo tegeleb oma põllumajandusministri ametis asjadega, mis nagu tegelikult põllumehest jäävad nagu valgusaastate kaugusele. Ja isegi sellise põllumajandusvõõra inimese jaoks on see üsna selgelt arusaadav, et mingisuguse avalikkusele mitte kättesaadava kokaraamatu väljaandmine ei ole päris täpselt see, millega põllumajandusminister peaks tegelema. Kui sellele lisada ka veel see. Rahvaliidu juhid on hakanud viimasel ajal nagu väga mõnusalt elama ja näiteks rahvaliidu juht Villu Reiljan sõidab ringi autoga, mille maksumus on üle miljoni krooni. Siis seda võiks kokku nimetada sellised sõnad nagu võõrandumine oma valijaskonnast ja kui nüüd see rahvaliidu valik peaks minema sedapidi, et rahvaliidu esimeheks valitakse ester tuiksoo, siis ma arvan, et selle üle rõõmustavad eelkõige kõikide teiste parlamendierakondade juhid, kelle jaoks rahvaliit on konkurendiks. On võimalik teha tunduvalt nutikam. Ka muid valikuid, ma arvan, et ester tuiksoopanemine rahvaliidu etteotsa ei ole hea ühel teisel põhjusel. Miskipärast on mul tunne, et presidendivalimiste eel jagas rahvaliitvallavanematele ja ja muudele valijameest meestele üksjagu lubadusi, mis mis tuginesid ilmselt ootusele, et Arnold Rüütel saab presidendiks ja rahvaliit saab tulevases valitsusliidus koos Keskerakonnaga jälle mingisuguse rolli. Ja et riigieelarvest on võimalik neid lubadusi täita ja nii edasi ja nii edasi. Et et selles mõttes on nagu Villu Reiljani lahkumine igati ootuspärane, sellepärast et millalgi saabuvad need vallavanemad ja küsivad, et no kuule, kus siis kooli katuseraha on, mis sa lubasid meile ja need kooli katuseraha lihtsalt ei ole võimalik kuue häälega erakonnal kuskilt kuskilt anda, eriti kui ta nii sügavas opositsioonis veel on. Ester tuiksoo on kindlasti üks Villu Reiljani lähimaid võitluskaaslasi ja panna oma oma lähim võitluskaaslane sellise löögi alla ja, ja panna iseenda lubaduste eest, mida ei ole võimalik täita, vastutama. Ma arvan, et Villu Reiljan on nii palju džentelmen, et seda kindlasti ei tee, et selles mõttes minu meelest ei ole väga tõenäoline, et ester tuiksoo selleks saab, aga aga kui sa juba seda nime siin nimetasid, siis tulles oma eelmise jutu juurde tagasi, ma ütleksin, et veel 24. veebruari eelõhtul koguti koguse Suur seltskond, kes oli aasta tagasiorganitega autasustatud kokku Estoniasse ester tuiksoo eestvedamisel ja, ja näidati kogu eesti rahvale seda, nii et, et ma arvan, et sellel oli ka oma väike panus sellele, et valimistulemused olid just sellised, nagu nad olid. Olukorrast riigis. Räägime ühest märgist veel, mida võiks lugeda selle teooria kasuks, et koalitsioon tuleb koosnema Reformierakonnast, Isamaaliidust? Sotsidest see märk seisab tühjalt kallinenud keset Tallinna kesklinna või ma ei tea, oleks äkki peaaegu õigem juba öelnud, et seisis, ma ei ole käinud? Ei, ta ikas suhteliselt suures osas seisab jah, no aga ütleme niipalju kui plangu tagant näha, teda ka maha lõhutud, et et kui Keskerakond oleks olnud ikka väga kindel, et et nendel õnnestub valitsuses jätkata. No ma ei tea, kas siis oleks Peeter Rebasel tekkinud tahtmine hakata nüüd kohe viienda märtsi hommikul kell üheksa seda keskust sealt maha lõhkuma? Tõenäoliselt lihtsalt otsustati riske minimeerida ja muuta protsess pöördumatu. Näiteks minu põhiküsimus on see, et kui Keskerakonna kopp läks kesklinnas Sakala kallale ööl vastu viiendat märtsit Siis oli ikka päris ära liialda siis, siis miks me, miks me ei näinud mingit punast kraanat? Või või punast koppa natukene eemal pronkssõduri kallal mööbeldamas. Et tegelikult oleks olnud päris päris vaimukas. Kas ma ütleksin selle kohta, erakonnad oleks alustanud otse valimisööl oma lubadust ellu viia, ju siis Reformierakond ikkagi ei ole nii kindel, et nad lähevad Isamaaliit sinuga koos valitsusse, et nemad jätsid nagu riskid minimeerida. Aga kui sa nüüd ikkagi tõele tähed otsa vaadata, jälle rääkida optimismist või mis sul see oli väljend väga tõenäoliselt juhtuvate sündmuste kohta. Et siis mu meelest, et Reformierakond ja Isamaa, Res Publica liit on selle valimiskampaaniaga pannud ennast sellisesse olukorda, kus, Kogu Eesti rahva rõõmuks seda pronkssõdurit, tõenäoliselt seal selle valitsuse lõpupäevaks enam ei ole. Et Muumelast, pronkssõduri või või äraviimine on, on muutunud vältimatuks juba ainuüksi selleks, kui need erakonnad tahavad oma nägu säilitada. Et selles mõttes nagu valimised läksid, noh nagu asja ette, et, et enam ei ole justkui taganemisteed. Ma arvan, et peaminister Andrus Ansip ei saa tulla. On see siis nelja aasta pärast või millal valimiskampaaniasse ja ütelda, et me viime pronkssõduri ära nelja aasta pärast jälle näed jälle minu meelest sa oled optimistlik, liialt, et mina tuletaksin sulle meelde aegu mõne aasta tagant, kus Andrus Ansip oli alles Tartu linnapea ja tema erakonnakaaslane Märt Rask oli justiitsminister, Tartusse ehitati vanglat ja mingil hetkel Andrus Ansip nii-öelda avastas, et sinna vanglasse tahetakse panna rohkem vange kui tema justkui esialgselt oleks nagu teadnud, kuigi minu meelest see number nagu kõigil enam-vähem algusest peale teada ja alustas siis nagu kampaaniat selle vangla. Plaanitava asukate arvu vastu. Kasutas Vägoresoluutseid võtteid seal ma ei tea, kas kõlas ka sõna üle minu laiba, aga millegipärast mulle selline fraas nagu meenub ja n Tartus on ikkagi neid vange täpselt nii palju, nagu Märt Rask sinna panna tahtis või isegi vist pisut rohkem. Nüüd. Andrus Ansipi jätkas mitu aastat väga rõõmsalt linnapeana, trass on elus ja terve, on elus ja terve. Pärast sai ka majandusministriks peaministriks. Noh, mina ei tea, mulle tundub, et selle pronkssõduriga võib minna täpselt samamoodi. Jah, tookord rahustasid oma erakonna või reformierakonna juhtkond, rahustas Andrus Ansipi maha. Kuna tegemist oli samuti muide valimiskampaaniaeelse olukorraga, elab ka need rahustavad reformierakonnas mõned inimesed, kellel on head suhted transiidiringkondadega, Andrus Ansipi maha, et võib-olla Neinar Seli tuleb, ütleb head sõna. Seda nalja oled sa küll pikalt harjutanud-harjutanud, täiesti kogemata, ma väga vabandan, et Neinar Seli olgu veel kord selgelt üle öeldud, ütleme, Andrus Ansipile paar sellist sooja sõna ja Andrus Ansip lepib sellega, et see pronkssõdur seisab seal. Kuigi ma ütlen, et ausalt ka minule nagu meeldiks, et see asi sealt siiski ära koristatakse ja võimalikult operatiivse korras, mitte niimoodi, et kõigepealt alustatakse mingite väljakaebamistega, mis võivad kesta, teab kui mitu nädalat ja selle aja jooksul saavad kõik, kellel eesti riik sügavamalt vastumeelt, on seal plangu ees käia lolli mängimas, et ega nende asjade eemaldamine ei käi tõesti mingisuguse kahenädalase tsükliga, et need tuleb ära viia kohe ja põhjalikult ja noh, mitte anda nagu võimalust kasvada sellel nii-öelda lammutusoperatsioonide üle mingisuguseks poliitiliseks meelavad. Eks ma arvan, et see on möödapääsmatu ja, ja seda ka tehakse. Ja, ja nende akende on ka vaadata, sest nagu suhteid Venemaaga selles mõttes möödapääsmatult need suhted on nagunii selle sellel taustal ära rikutud ja, ja et selle selle pronkssõduri allesjätmine teeks pigem asja hullemaks kui, kui, kui paremaks, nii et nii et selles mõttes ei ole sealt äraviimisel enam mingisugust nagu täiendavat nüanssi või tähendust, et kiiremini ja kaugemale kõrgemale ütleks ma selle asja kohta ja ma arvan, et ka tehakse. Aga mis nüüd, mis nüüd Sakalas puutub, siis, siis noh, see on hoopis teistmoodi probleem ja see on, see on kogu selle õnnetu õnnetu linnaplaneerimise linnaehituse kogu kogu selle See, see ei ole ju ühe maja probleem, see on, see on kümned ja kümned majad, mitte ainult Tallinnas, isegi, vaid ka Pärnus oli eelmisel nädalal suur-suur paanika selle ümber alt. Vahetult peale valimisi hakati kohe puid maha võtma ja, ja mis oli kobar WCd ehitama või kuidas seda nimetama? Aga põhimõtteliselt kaks asja selle, selle Sakala keskuse ja Pärnu rannapargi kohta, et esiteks minule siiralt ei meeldi see asjaajamise viis, kuidas Sakala keskust nii-öelda on ehitama asutud või uuendama asutud ja nüüd ka lõhkuma asutud. Mitte et mul selle hoone enda vastu midagi oleks selle vana hoole poolt minu meelest see maja on suhteliselt kole, mida lõhutakse seal jumal, jumal tänatud, valuutaks. Ma ei tea, kas seal rannapark on nagu Tallinnas koledaid maju ja võiks nüüd ka kõik maha lõhkuda, tegelikult ja loodan, et aega pikku rõhutaksegi omanikel vähegi nagu aru peas on. Aga mis puudutab rannapark, siis ma ka ei tea, et kas see on nagu väga põhjendatud seal see park on või ei ole, ma ei ole ise. Kas ma ei oska selle kohta seisukohta võtta, aga mulle lihtsalt meeldis asjaajamise viis. Kuidas need omavalitsusametnikud, poliitikud, ministeeriumide esindajad, ma saan aru, et antud juhul me peame rääkima Keskerakonna poolt juhitavast Kultuuriministeeriumist mõlemal juhul. Et kuidas nad oma asju nagu ettevõtjatega ajanud, et see on nagu kahjuks selline semukapitalismi näide ja sellisena ta ilmselt kajale õhku jääb. Ja teine asi, ma tahaks öelda nagu sotside kohta paar sõna, et ma mäletan, et seal valimiskampaania kõrghetkedel rajati sinna Sakala ette mingit porttelki, kust käisid läbi kõik sotside europarlamendisaadikud ja veel terve rida igast muud rahvast ja nüüd kopp töötab, seal põle seal ühtegi telki, pole seal ühtegi Europarlamendi saadikut, et ma ei saa aru, mis juhtus, et lõhutakse, jõuad, mingu vaheldata, kus ennast sinna hoone külge ja tehku tehtagu midagi, nagu konkreetselt. Et on seda jama siis vaja, ikka võiks ikka nagu olla lõpuni järjekindel. Tõsiselt ja ma ei tea üldse nalja ironiseerinud, kui ikka inimestele siiralt ei meeldi ja tundub ebaseaduslik see tegevused nagu siis lõpuni oma tegevustes mitte ainult siis, kui valimiskampaanias on vaja kuskilt. Üles pandud, tahaksin ühele asjale tähelepanu juhtida pidevalt, rõhutanud seda asjaajamise viisi, mis on õige, et see, see, see ei ole parim viis linna või riigiasjade korraldamiseks, au sain viis. Aga, aga mina nagu ei vastandaks tulemust ja viisi, et vorm ja sisu või see protsess tulemus. Et see asjaajamise viis, mis lõhnab väga altkäemaksude järgi või siis lihtsalt käsi peseb kätt või mingisuguse sellise poliitika järgi. Et see tegelikult tingib ka kehva tulemuse. Nende nende majade välimuses, nende nende nende asukohtades ja nii edasi ja nii edasi, et see on omavahel seotud. Et kui keegi teeb kuskil Pirital või Nõmmel kortermaja mingisuguse eramaja akna alla, nii et valgusena inimesele tuppa ei pääse, siis see on esiteks asjaajamise viisilt väga kuri, aga ka tulemused väga-väga-väga paha tulemus ja täpselt samuti on, on kõikide nende nende, nende vaidlusaluste objektidega, et see ei ole ainult. Et mingi mingi sahkermahker, mis toimub, kui me selle sahkermahker tulemusena saaksime ilusaid maju häid headesse kohtadesse siis oleks ju kõik kena. Aga see selle väitlema vaidleks küll väga-väga ostu. Aga miks, miks, miks, nagu? Rõve on just see, et seda sahkerdamist on vaja selleks, et teha midagi koledat, inetut sobimatuse kohta. Kahjuks kõik täna, Anvar Samost ja Kalle Muuli nädala pärast jälle. Olukorrast riigis.