Tere õhtust. Mina olen kolmapäevase kultuurisaate toimetaja Mari Tarand. Ja õhtutunnile, mida kutsun teid koos veetma, panin pealkirjaks ühe laululugu. Proovime asjaarmastaja variandi tehases. Sellest loost ka. Ka olnud või kes suudaks neid, või ta, kes on et vangla. Asja oma möla. Ta rats kõikvõimsa. Ta on elada haar kes päike, segu ja ma ei taha maale ma kest, jaga. Vaadata ta on, see ei lööks või? Mis siis? Me ise seda ei oska või kas see võib? Naersin ta ja silma need la maailma kõikvõimsa ja, ja nii et ta on kõikvõimsa mehe Nii kõlas laul, mida mina tunnen lapsepõlvest saadik. Ema laulis seda tädi peres, osati oskasid minu õed ja tädilapsed ja laulsime seda sageli sünnipäev päevadel või muudel lauluga koosviibimistel. Sellepärast on arusaadav, et kui ma mõni aeg tagasi Tartu Ülikooli ajalehest lugesin üleskutset neile, kes sellest laulust midagi teavad. Võtsin ühendust Loone otsaga. Sest tema, see oli Tartu Ülikooli doktorant, kes asja vastu huvi tundis. Ja siin me nüüd koos oleme mikrofoni ees. Loone Ots, millal teie selle lauluga esimest korda kokku puudutasite? Ma arvan, et kuulsin seda laulu esmakordselt, tausta võis olla 86 või 87. Mingid uutmise tuuled igatahes juba puhusid ja see laul oli võib-olla üks esimesi niisuguse vaba mõtte või vaba vaimusuunaga laule minu ülikooliaastate jooksul. Ja laul levis ajaloolaste hulgas ja kui ma õigesti mäletan, oli see ajaloolaste hümn. Mina olin filoloogia, filoloogide hümn, oli Beethoveni üheksanda sümfoonia peale tehtud Runneli tekstiga laul. Ja see Me mõtted on priid, oli täiesti haruldane oma mõjujõult, sest nii palju kui ma mäletan seda laulu sai laulda ainult siis, kui oli tõepoolest mingisugune tunne, et see laul peaks lauldud saama. Mäletan, et täitsa rohkem kui üks või kaks korda alustati laulu mitte õiges meeleolus ja see otsekohe ei hakanud kõlama, ükskõik kui palju lauljaid oli. Seda tuli veel hiljemgi ilmsiks, sest 88. aastal olin mina niisuguse kadunud nähtuse nagu õpilasmalev komissar. Meil oli vaja oma rühma laulu ja täiesti pool juhuslikult me ei leidnud ühtegi sellist õiget head ja senikuulmata laulu. Kõik tundusid niisugused vanad ja nodid, siis me võtsime laulu. Me mõtted on priid ja täpselt sama efekt, kui oli malevarühm heas tujus ja heas vormis, siis kõlas laul väga hästi ja kui ei olnud, siis ei kõlanud. See sai meil aga tookord saatuslikuks taidlusülevaatusel, sest et siis kui me pidime laulma, see millegipärast ei kõlanud ja lapsed olid pärast väga murelikud selle pärast, et laul oli ebatavaline ja nad arvasid siis lõpuks, et ega sealt midagi head ei saanudki tulla, kui ei olnud tegemist sellise klassikalise kantristiilis kitarrimänguga. Aga see on kõik siis, millest praegu kuulsime kümmekond aastat tagasi aga nüüd tänavu õieti mõni aeg tagasi, ütleme nii, tuli see laul jälle risti vastu. Ja ja tuli vastu päris kaugel maal. Eelmisel suvel olin ma osaline rahvusvahelisel ballaadi konverentsil Vuelsis soonsi linnas ja seal muude külaliste hulgas viibis ka saksa rahvalaulu arhiivi direktor, tolleaegne direktor härra Otto hooldsafal. Ja meil tekkis selline vestlus, rääkisime sellest ja teisest ja ma küsisin, kas tema teab, et on olemas Eestis üks saksa laul, mis on Eestis väga populaarne ja mida on lauldud just niisuguse poliitilise või vabadusvõitluse sümbolina. Ja ma ütlesin talle, laula algusrea tiga tankensent Fray ja selle peale. Ta oli tõeliselt üllatatud, et Eesti seda laulu teab ja ütles, et Saksamaal on selle lauluga seotud palju legende. Laul on väga kuulus, väga levinud ja nii edasi. Huvitus eestipoolsetest materjalidest laulu kohta ja ma tegin talle väikese lühiülevaate paaril leheküljel selle kohta, kui palju või õigemini, kui vähe mina sellest laulust eestist teadsin. Vastutasuks saatis ta minule ka suure hulga saksa materjale, tähendab, praegu on minu valduses ja Eestimaapinna peal kõik laulu versioonid või variandid, mis üldse eksisteerivad saksa rahvaluule arhiivis. Neid on kui 10, üks on variantidega, niisiis kokku nagu 14 erinevat. Teksti ja neid on nii, et, et tegelikult ise kutsusite välja selle, selle asja tuleb Jüri välja, eks ju, hakates rääkima, seal tekkis nendepoolne huvi ja siis te panite veel ülikoolilehte väikese teate, et rohkem seda pärimust kokku koguda. Aga kas saite selle peale ka mingisugust vastust? Ainult kaks vastust ma ei oska seletada, milles on probleem võib-olla lihtsalt aeg on läinud edasi ja uutel tudengitel on uued huvid ja uued laulud. Arvata ka võib, et see, mis võib-olla 10 aastat tagasi oli eriti tähtis niisugune tõeline poliitiline deklaratsioon sellest, et mõtted on riided, mõtted on vabad. Võib-olla tänapäevaks on see niivõrd loomulik asi, et laul, mis seda deklareerib, on nagu ununenud või unune mass, aga igatahes noorte tudengite käest ma ei saanud ühtegi vastust. Sain kaks vastust vilistlastele. See oli aastal 1958, kui mina ülikooli läksin ja ma julgen isegi arvata, et selle laulu küll väga vähene, kuid siiski mingi levik tead tud matkajate orienteerujad ja võib-olla natukene ka meie kursuse filoloogide seas oli siis täiesti minu toodud sinna ja meil oli temal ka just seesama, mida teie märkisite, et see niisugune iseendast ütelda ühte lauset, et Me mõtted on priid, tundus nii uhke ja võimas ja seda võib-olla tänapäeva inimesel üldse raske mõista, et see keelab, kus ja, ja surve oli nii tugev, vaimne surve, et niisugune kõige lihtsam legaalne võimalus ütelda, et ma siiski tohin vabalt mõtelda, võis nii suurt Katarsist tekitada. No nii või teisiti seda laulu tunti siis natukene ja hiljem juba nagu meie peregi järgmine põlvkond oskas teda ka ja nende ülikooliaastad olid just kaheksakümnendatel aastatel, nii et mõnevõrra olen mina selle lauluga kogu aeg nagu seotud olnud. Aga mis tõesti imelik, et tema päris tausta või seda, kust ta õieti pärineb ei olnud ma kunagi uurinud ega endale isegi seda küsimust esitanud. Minu jaoks oli ta lihtsalt üks tervituseks teade minu vanemate noorusajast või mingist müstilisest eesti ajast sõjaeelsest ajast mida mina sel viisil edasi kandsin nagu palju teisigi laule, sest lihtsalt mu ema oli väga musikaalne ja laulis pidevalt. Nüüd, kui see asi uuesti päevakorrale tõusis. No oleks minulgi väga huvitav teada saada, mis nüüd teie valduses on, saksa allikate põhjal ma räägiksin Et siiski meeleldi selle Eesti-poolse legendi ära, sellepärast et huvitav ongi, et koos laulutekstiga iga kord või noh, see paar või kolm korda, kui ma seda laulu erinevatelt inimestelt kuulsin lauldavat alati räägiti ka see legend ära. Ja legend oli väga huvitav ja tõesti väga romantiline. Nimelt see laul ütleb, legend on pärit aastatest 1525 Saksamaa suure talurahvasõja aegadest. Seda laulu laulsid luterimeelsed protestandid. See oli talupoegade võitluslaul ja sellega siis võideldi oma uue reformitud usu eest. Ja kui ka neid talupoegi sai massiliselt hukkuda, kas siis ka enne hukkamist ja sõdades ja võitlustes nad tõesti laulsid just seda laulu, et Me mõtted on priid laulu vabast õigusest otsustada selle üle, nisa inimene mõtleb, mida ta kalliks võib-olla kaks peab. Edasi ütleb legend, jõudis laul Eestisse kummalist teed pidi. Nimelt 40.-te aastate lõpus toimus Nõukogude Eestis selline väike võimuvahetus ja need ministrid ja tähtsad rahvakomissarid, kes enne oli tulnud võimu juures, eemaldati ja osad neist isegi vangistati. Teiste hulgas langes selliseks ohvriks mees nimega Nigol Andresen. Legendi järgi oli Andresen veetnud tüki aega vanglas, oodates oma kohtuotsust. Tema tulevik tundus väga tume, sest kohtuotsus võis olla milline tahes, isegi mitte ainult väljasaatmine või vangilaagrisse mõistmine, vaid veel midagi hullemat ja vanglas miinus tal see sama laul likeda ankensent ja ta tõlkis selle laulu õigemini mugandas, kui tekste võrrelda Ugandas selle laulu eesti keelde tegi sellest kolme salmilise laulu pealkirjaga Me mõtted on priid ja täpselt siis ei ole teada, kuidas see laul jõudis vanglast välja, aga igatahes kas siis suuliselt või siis kuidagi üles kirjutatud, see laul tuli välja ja levis inimeste hulgas just sellise jälle vastupaneku sümbolina. Ja võib-olla sellel laululegendi eriline romantika tuleneb sellest just, et inimene, kes oli teinud Eesti rahvale küllalt palju halba ja oli olnud väga venemeelne, sai oma vigadest aru, kahetses pattu ja siis sõnastas mingisuguse üleskutse oma kaaskannatanud rahvale. See on eestipoolne legend Saksa poolt, kõigepealt rääkis doktor Otto kool saab veel, et see legend saksa poolelt ütleb, et laul on tekkinud küll kõvasti hiljem kuskil 18. sajandi lõpus. Ja seda laulu sai kuulsaks selle läbi, et üks noormees, keda pidi hukatama pea maharaiumise läbi, laulis seda laulu oma viimse soovi nädapalaval. Rahvale see väga meeldis ja äratas rahvas sügavat kaastunnet vaese hukatava vastu ja siis hakkas laul levima, niisiis kontsentrilised ringidena järjest kaugemale järjest väljapoole, kuni muutus üldpopulaarseks ja Saksamaal väga lauldavaks väga tuntud lauluks. See oli tema versioon. Ja nüüd, kui ma olen uurinud kõikvõimalikke allikaid selle laulu kohta, on muidugi laulu ajalugu tõepoolest väga huvitav, kuid samas erinev see ei ole talurahvasõjalaul ja ka seda legendi hukatavast noormehest saksa allikad, mis minu valduses on, ei maini. Järelikult on tegemist ehtsa rahvapärimusega, mis levib ainult suulisel teel, mitte kirjalikult. Aga laul eeldatakse olevat tekkinud enne aastat 1800 Lõuna-Saksamaal. Ühed täpsemad allikad paigutavad laulu tekke ajavahemikku 1780 kuni 1800 ja otsekohe pärast tekkimist on laul hakanud laialt levima, teda on lauldud Essenis, Frank timaal tüüringis Brandenburgis ja nii edasi. Ja laulu üleskirjutused pärinevad samuti umbes aastast 1800 kuni 1820 on esimesed üleskirjutused pärit ja niivõrd erinevatelt Saksa aladelt, erinevatest linnadest ja küladest, mis tõesti näitab, et see laul oli tollel ajal üldiselt populaarne ja võib-olla niisama tuntud, kui võiks olla mõni tuntud kirikulaul võib-olla püha öö, mis samamoodi tekkis ja levis üheainsa aastaga üle kogu Saksamaa ja hiljem kogu maailmas. Selle lauluga on samuti algusest peale seotud teatud poliitilised niidid. Kõigepealt, kui me meenutame seda tekkeaega enne Napoleoni sõdu Euroopas, siis ta muidugi tekkis nii-öelda vaba vaimu või sellise saksa vaba vaimu patriootliku vaba saksa vaimu sümbolina. Aga levimise ajal oli just nimelt Saksamaa haaratud kõikvõimalikest suurtest sõdadest, sõjad käisid, ülemaainimeste elu ei olnud üldse kindel ja nende kodud võisid iga hetk hävida, mis jäigi siis inimesele üle, kui tunnistada, et vähemalt Nad on vabad ja keegi ei saa meid panna vangi, kuna meie mõtted on tõepoolest priid. Aastal 1830 kuni 48 oli see laul samuti. Tookord juba siis mitte Napoleoni-vastase, vaid Saksamaa sellise sisemise surutise ja Väike-vürstide oma volivastane laul. Igatahes on teada, et aastal 1848 see laul keelatud laulude nimekirja ja kui 48. aasta revolutsioon summutati, siis ei lubatud laulda laulu kolmandat ja neljandat salmi, mis muuseas tänapäeval vaadatuna tunduvad täiesti süütud ja mitte midagi halba, ütlevad kolmanda ja neljanda salmi asemele tekkis viies salv. Selleks, et laulu võiks laulda, omistati talle täiesti apoliitiline ja mõnevõrra kergem sisu. Nimelt ütleb uus viies salv, et kui ma nüüd teen sellise väikese proosatõlke. Ma armastan veini, armastan oma tütarlast üle kõige, nemad sobivad mulle kõige paremini ja on see, millele ma mõtlen. Ja kui minu käes on klaas veini ja minu tütarlaps on minu juures, siis ma ütlen täiel häälel, minu mõtted on priid. See võimaldas laulu edasi laulda, kuna tõepoolest oli ju tegemist ainult mingi joogilaulu, kõrtsi, laulu, armulauluga ja sellest edasi on ka käsikirjades saksa rahvalauluarhiivis küllalt palju üleskirjutusi, mille esimene sall on just nimelt see veinijoomise lugu ja siis tulevad järele teised salmid, mis on tõsisemad ja kannavad siis seda niinimetatud poliitilist tähendust. Ja laulu populaarsus ei ole lõppenud. Nimelt veel 31. juulil 1979 on olemas viimane üleskirjutuslaulust ja laulja on olnud vana tänava muuse kant, Robert Kline, kes on seda omakorda kuulnud teistelt tänava muuse kantidelt ja tunnistab, et ka meie sajandi teisel poolel on see laul olnud üle kõige populaarne otseselt tsitaadina. Nüüd ikkagi tulles tagasi selle laulu alg, Te või päritolu juurde, oleks võib-olla huvitav mainida ka. Et laulu vähemalt üks rida, seesama rida, et meie mõtted või saksa keeles siis lihtsalt mõtted on priid, on palju vanem kui 18. sajandi saksa romantiline luulawara romantism, nimelt 13. sajandil saksa luuletaja minna Singer Fraidanc ütleb ära selle sama lause natuke teistmoodi. Ta ütleb, et ei ole olemas niisugust sidet, millega minu mõtteid saaks siduda. Tema kaasaegne Valter fonderfuugel Vaide laulab. Aga mõtted on ometi priid. Ja nendest natuke varem elanud, 12. sajandi lõpus elanud väga kuulus minnes ringer Tiit morfonaist teatab samuti, et mõtted on need, mis on tõepoolest vabad. Ja sellest on kinud vanasõna, mida mainib Agricola oma vanasõnade kogumikus 1534 üles kirjutatud vanasõna, mis ütleb samuti, et mõtted on priid või mõtted on vabad. Nii et tegelikult selle laulu ajend võib-olla tulnud hoopis vanasõnast või keskaegsest saksa luulest ja alles hiljem on temast saanud siis laul, mida lauldud üldrahvalikult ja mida lauldud mitte ainult Saksamaal, vaid nagu me nägime ja kuulsime ka Eestis. Võib-olla peaks lisama ka selle, et sellest laulust on mitte ainult paroodia versioone, vaid näiteks ümbertöötatud variant, mis otsesemalt sõnastavad siis sellist poliitilise võitluse mõte, et need on üpris järsud ja ütlevad umbes nii, et me võime ka teha streik? Me võime streikida. Me võime olla rikaste vastu ja me ei karda seda sugugi, sest meie mõtted on ju vabad. Ja on ka teistsuguseid näiteid selle sajandi, need on nähtavasti peaksid olema sellest sajandist, kuivõrd juttu jah, on streikidest ja muust säärasest, aga need, mis minu käsutuses on, ei anna mingit täpset daatumit, isegi mitte täpselt üleskirjutamise aega võib siis ehk paiguta sajandi esimesse poolde arvatavasti. Ja on ka olemas niisugune laulu tekst, mis ütleb, et Me ei karda spioneerimist massides, see nüüd tundub juba olevat midagi Hitleri Saksamaa laadis. Nii et tõepoolest see laul, kusjuures tekst tundub täiesti minu jaoks vähemalt süütu ja ohutu. Kuid ometi on igas riigis ja igal ajal olnud laulul poliitiline tähendus ja te näete teda ära keelatud ühtemoodi teda on seotud töölisliikumisega teistmoodi ja siis spioonide ja vaenlastega kolmandat moodi, nii et selles suhtes on ka tegemist äärmiselt huvitava ja põneva tekstiga võib-olla siis ka viisiga. See viis meloodia on samuti esinenud üleskirjutused aastatest 1000 810820 aga midagi muud väga täpselt meloodia kohta ka ei ole öeldud. Ja just võib-olla tasub rõhutada seda, et saksa allikatest peale selle vanasõna, mis on üles kirjutatud 534 ei ole saksa allikates mingisugust märki, et Martin Lutheril või luterliku reformatsiooni või saksa talurahvasõja ajal oleks selle lauluga mingit sidet. No numbri su ta neid või ta on nii et on ka neid Häida, kaovad ka seal. Ja neile tee on ta ka ei saa me nii. Loone otsa käest saime huvitava ülevaate lauluga seotud legendidest. Nüüd hakkame legende lõhkuma või õigemini, legend ei ole vaja lõhkuda, kuid kui tõde on teada, siis tuleb ka seda kuulutada. Tõde ei ole vaja kaugelt otsida. Tartus Tähtvereservas elab mall sarv. Ma ei tea suurt midagi muud, mändiab rohkem seal naasev suvi päevadel annist, kes oli siis veel anni, tõi neile need sõnad. Ja see on saksa keelest tõlgitud saksa vanderfookealite laul. SIND Frey suvipäevad ja Anni, see pidi siis olema umbes kahekümnendatel aastatel. Mina ei olnud siis seal noorsoo karskusliidusmann oli seal hiljem isegi juhatuses, jamann oli niisugune suur seltskonnategelane, võiks ütelda omamoodi, seal olid Laugaste ja Kärt Kink laugelt ja Vihalemm oli ka seal ja Paul Vihalemm tema võttis ka sellest noorsoo karskusliidust osa. Ja siis seal nad käisid seal noorsoosuvipäevadel ja seal vist Henn tutvuski liiliga. Rääkis klaverikunstnik Mall Sarv ja nimetas ka oma õde Rootsis elavat mann sarve. Nemad on Tartu Ülikooli omaaegse tuntud matemaatikaprofessori sarve lapsed. Sellesse suurde perre astus hiljem ka leilile arman, meenutab Leili Sarv. See oli 30. aasta kevadel ma olin just parajasti gümnaasiumi lõpetanud, noor inimene ja minul oli juba jõudnud minuni teadmine, et ma olen karsklane, aga ma ei kuulunud veel organisatsiooni ja sel kevadel jaanipäeva ajal oli noolsocar liidu suvepäevad pääl ja see oli tõesti niivõrd ilus aeg ja see laul tuli minu ellu sellel ajal ühes selle laulu vaimustusega ühes noortega Desden huvid tugevate tarkade noorte inimestega suhtlemisest. See seltskond jäi mu sõpradeks kogu eluajaks, nüüdsel ajalgi, vahel noored ütlevad, mis teiaegne karskus oli, teil ei olnud ju midagi, ei olnud lõbu ega rõõmu ega midagi. Aga oli need inimesed, olid sisukad, targad. Ja missuguse vaimustusega tol samal jaanipäeval lauldi Otepää linnamäel. See oli midagi midagi nii kaasakiskuvalt ja seda vedas eest suur karskustegelane, suur haridustegelane Peeter põld, kes noortega laulis hommikuni lõkke ääres, muuseas, nendel suvepäevadel sain mina tuttavaks oma tulevase mehega. Vot sellest ajast on minu suhted selle lauluga. Me mõtted on priid, see väikelaulik, kust mina neid nii-öelda mustvalgel seda lauluga siis näen, trükituna ongi sinu mälestus süvena minu mehe eksemplar, minul oli ka väike laulikaga seon pudruks loetud. See väike raamat on praegu minu käes, imetilluke vaevalt peopesa suurune pealkiri on ühislauluvaravalimik seltskonnas lauldavaid laule väljaandmise aastal 1934 aga tegemist on juba raamatu teise trükiga. Ja huvitav on see, et laul number 100 siin raamatus Me mõtted on priid. Alla on kirjutatud tõlkija A Anni August Anni, tol ajal hiljem kasutas farmi August Annist. Kuigi sel ajal, kui sellest laulust juttu on, tarvitas ta luuletajana ka nime laanes paar. Ka selle nime all on siin selles laulikus mõned laulud. Ja siit saame ka teada, et lauluviis on ära trükitud ajakirja kevadik. 1926. aasta esimeses numbris. Ela ta päid, see kulda ja ei taha. Ma ma kest mulda, jah, aga ta on ta ka ülivõimsa rendi. Pri. Oli aasta 1973 ja Berliini noorsoofestivalile sõitsid Eestist ka noorukesed õed Karin ja Urve Lipp Pos. Üks oli keskkooli tüdruk, teine üliõpilane. Praegu on Karin Lippus ajaloo õpetaja, prantsuse lütseumis ja Urve Lippus õpetab muusikaakadeemias. Me leidsime sellel ajal küll täiesti juhuslikult, nimelt mina käisin seitsmendas keskkoolis praeguses selles ringis kolledžis ja seal liikus ringi selline laulik, folklaulud ja protestilaulud või midagi niisugust, selle nimi oli ja siis sai seda lapatud edasi-tagasi, et ilusaid laule leida ja see oli üks niisugune omapärane, see ei olnud niisugune inglise protestilaul v allergia protestilaule töölisliikumisele all, see oli lihtsalt imeilus laul, see oli midagi niisugust, mis oli vedu klassika ja samal ajal oli ka niisugune noh, tõesti hea tekstiga laule. Ja siis me vaatasime, et mis seal laulu päritolu võiks olla ja siis otsima selle, kuna sellega ka väga sopis meie häält ja see tekst oli hea ja siis saigi see nagu. Vaadatud jäädee laulsite seal saksa keeles, jah, meil oli üks Saksamaasõit ja sinna oli vaja saksakeelset laulu ka, ja selle pilguga sai vaadatud lihtsalt saksakeelseid laule. Ja muidugi tollal selle sõiduprogrammi valiti laule üsna hoolega just kogu seda ideoloogiat silmas pidades. Ja siis tundus, et see on niisugune hästi hea lahendus. Lihtsalt need mõtted on vabad. Ja kes sellele vastu saab vaielda, meie võime mõelda selle lauluga, mis meie tahame. Taandagu laul, mis on nõutud samas anteroon, mis meile meeldib. Ma usun, et meie võtsime, et ega tookord nii nagu rahvalaulus, sest minu arust selles raamatus olid inglise kriinsiivs ja sa oled väga paljud vanad ballaadid. Ja väga palju niisugusi, hästi popule, väärseid, laule, mis sellega läbi aegade püsinud, mitte nad oleks täpselt selle folkliikumise stiiliga, sealt ka muidugi, aga ka paljud varasemad medali lihtsalt läbi aegade püsivalt lauldud edasi, mis tegelikult olidki noh, ma tahangi, rahvalaulud nagu ilmselt ka see laul on tegelikult Saksamaal siiski rahvalaul, seal oli iga laulu puhul ka natukene mingisugune, kust ta pärit on ja kostet seal on lauldud, need päris niiviisi umbraps sulle seda ka ei vaadanud ja minu arust see aastas ikkagi sakslaste, selle rahvusliku liikumisega saksa rahvuse ja riigi kujunemine, kus nad siis prantslaste vastu olid, nii pidid põranda all oleva natukene oma rahvuslust vaos hoidma ja kus nad siis laulsid seda, et need mõtted on vabad ja mõtlen Haanja ja see sobis kohutavalt hästi jällegi, et teatavad probleemid, mis on läbi aegade olnud ikkagi kogu aeg niiviisi, kuidas Saksamaal esinemine läks, kas Saksamaal tunti see laul ära? Enamik sellest publikust tookord Saksamaal ei olnud ju sakslased ja sakslaste hulgas suurem osa olid noored. Aga paaril esinemisel tekkis nagu mingisugune sugune kahin või keegi. Ei ole uskuda, et see on see kõige niisugune ehmatus, mingi niuke nõksatus läks läbi saali ja see oli väga veider, sellepärast et me ju ka ma ei saanud aru, kas on sellepärast, et laulame lihtsalt saksakeelset laulu või, või mis on lahti, aga igal juhul jah, me hakkasime seda laulma järsklast täiesti nii nagu kogu saal nagu nõks aitäh kohale tulnud ja vaatavad, et no ei lähe need seal hakkama, saavad, aga teist karda, meil ei lastudki seda laulda mehe korrale laulsime valetajad ja siis tuli, eks, keda ta meie juurde ja ütles, et kallid lapsukesed, saage nüüd aru, et meil, seltsimees ulbrid suri ära ja meil on niukene kurb aeg praegu ja ehk saaks, et ei laula seda nisu. Ma ise imestan seda, et meie repertuaar oli ju põhjalikult üle kuulatud Tallinnas üle kuulatud, Moskvas üle kuulatud kõik sõnad välja tellitud. Et see asi jõudis nii kaugele välja, me ei hakka ülekuulajad, ilmselt nendel ei olnud sügavamat haritust selles asjas, et ära tunda või teada. Üks laul ühele rahvale võib tähendada täpselt sama üllatunud olen ma hiljem tagasi mõeldes sellele kui tasapisi tähendab ühest ja teisest allikast, kui sind see laul hakkas välja tulema, siis tantsime ka ära, et meie vaadatud Laul, nii nagu mõned meie suust ära tundsid. Et tegelikult meie laulsime teda Eestis korduvalt raadios, aga meieni tollal ei jõudnud see, et see ka Eesti üliõpilaslaulu näod käibel olnud Nii meenutasid õed lipused oma noorusaega mil nad esitasid üsna sageli laule ka raadios Kaplinski, Underi ja teiste Häädeluuletajate tekste. Aga meie tänast huviobjekti laulu Me mõtted on priid. Ei ole Eesti Raadio arhiivis säilinud. Kuid neid oleme 80.-te aastate alguse Tartus kus praegune riigikogu liige Lauri Vahtre oli tol ajal ajaloo viimase kursuse üliõpilane. Minu mäletamist mööda tõi selle laulu ajalootudengite hulka noor tudeng Indrek Tarand kes tuli ülikooli 82. aastal ja liitus meie tegevusega otsekohe väga hoogsalt ja meie tegevuseks. Põhiline valdkond oli nõndanimetatud noor tartu liikumine, mis tähendas oma kultuuri uurimist minevikku, meenutamist ja noh, ütleme nende aspektide uut läbi sorimisest, mis ei olnud küll otseselt keelatud, aga mitte eriti soositud nõukoguliku ajaloovisiooni raames. Rahvuslik ärkamise aega. Niisugused tegelased nagu Hurt või Ansen ja ja tegime ka konkreetset tööd, raiusime võsa ana Jaani surnuaialt ja olid neil klubilised üritused. Ja kõik see sobis tolle aja vaimsusega, see oli 80.-te aastate algus, 40 kiri oli olnud samas venestus oli ju ikkagi niivõrd ilmne ja aina süvenev. Et tekkis nagu ilmselt hoopis teine meelsus, kui võrrelda 60.-tega, mida mina rohkem küll kuulu järgi tean. Ta oli selline segu lootusrikkusest ja meeleheitest. Ühest küljest kõik märgid näitasid, et nii ja nüüd ongi see meie lõpp käes ja teisest küljest selline seisund tekitas olukorra, kus julgemad inimesed ütlesid endale, aga nüüd pole enam kaotada ju midagi. Ja vot sellel taustal sobis see laul ikkagi ülihästi nende inimeste suhu ja hinge kes selle noor tartu ümber olid koondunud, sest meie võtsime ette rääkida tõtt omavahel, hoida ennast nõukogudeseaduse raames. Et siis julgeolek, kes meid ilmselt väga teraselt jälgis, nagu ka hiljem ta eestlaselt leidis, et kui meid siis hakatakse kuidagi represseerimasime, võime vähemalt öelda, et me vastutame kõige eest, mis me oleme öelnud ja siin pole midagi satudd. Ja jällegi selle laulu juurde pöördudes, kas siis on nõukogude riigis keelatud see et mõtted on inimesel priid. Kahe kujutlesime ette väga kirkalt, kuidas keegi hakkab meile selle laulu laulmist pahaks panema ja siis me ilmsüütult otsa vaatame ja küsime, et aga kas teie arvates on see siis halb, kui inimese mõtted on priid. Ja mõtlesime jah, et kui, kui meid siis represseeritakse, siis need represseerijad oleksid sunnitud rikkuma selle jaoks isegi Nõukogude seadusi. Aga konkreetselt andis laulule hoogu juurde veel üks asjaolu, sellesama 82. aasta lõpul tarand ja veel kaks noort tudengit, et Sarapuu ja Raidla läksid Kuperjanovi haua peale jõulude aegu küünlaid viima ja visati sellest ülikoolist välja. Ja nüüd pärast seda, kui nad olid välja visatud ja vene kroonusse aetud oli selle laulu laulmine, mitte üldiselt deklaratsioon meie soovist vabalt mõelda, vaid ühtlasi siis ka austusavaldus nendele härradele, kes olid vene võimu hammasrataste vahele jäänud natukene küll lollil kombel, aga igatahes õilsa tagamõttega ja olid selles mõttes noh, automaatselt väga lugupeetud isikud. Et me laulsime seda laulu, meenutades sellega neid kõigepealt ja siis loomulikult kõike seda, mille pärast me üldse koos oleme ja ja mida me tahame ja millele me siis veel vähegi loodame. Ja siis tuleb mulle meelde see, kuidas meie laulsime seda laulu ikka noor tartu ürituse lõpul, vahel ilmselt ka alguses Tartu vanalinnas oli meil omaenda korrastatud kelder, kus me tegime oma üritusi ja kust me siis läksime tööpäevadele, juhul kui need olid mujal, seal seisid ka meie tööriista teha. Praegu Illegaardi klubi uks on samas kangialuses, meie uks läks siis teisele poole, nii et selle Illegaardi aastast läks alla ja seal ukse ees oli päris hea kõla nende majade vahel, nii et mäletan kohe ühte korda, kuidas me asja ees teist taga võtsime kätte ja selle laulu maha laulsime. Ma arvan, et Heiki valgu eestvõttel ja kuidas, kas seda ei olnudki mingisuguseid suuri sõnu vaja teha, ega me ei pidanud üksteisele paatoslike kõnesid, see hingevärin läks läbi just nendest lauludest, aga siis pärast seda võtsime meie oma kirve või labida või, või mis töö siis parasjagu veesolija läksime teda tegema, mõtlesime, et noh, kui me siis muud ei tee, me siis teeme niigi palju ja siis me võime pärast öelda, et nagu nagu selles käopesas, et aga ma vähemalt proovisin. Kui mu ei löö, üks oli niisiis ei ta, aga me ei seenest. Kaas, see vaiba, ta, ja see, ma. Ma, ma köhid, võimsa me endi. Mees, kes meie saadet alustas kitarri saatel lauluga on Tõnu Tender, tan eesti filoloog ja Tartu Ülikooli kasvandik On temagi. Ma arvan, et esimest korda see oli ikkagi 87. aastal ja ma ei mäleta, kas ma kuulsin seda esmalt arheoloogilistel kaevamistel ajaloolaste käest. Või oli see juba televisiooni saates, kus esines Peeter Tooma ja Peeter Tooma saatest. Ei, mulle meeldib see legend. Et laul pärinevat aastast 1535 Saksamaal talurahvasõja ajast. See oli siis mulle nagu see suur üllatus ja ise ma teadsin, vähemalt aastakene kohar oma arust, et tegemist on siis ütleme, sellise 16.-st sajandist pärit lauluga. Ja üllatus oli mulle see, kui ma ühe tuttava sõbra pool, kellel oli päris hea plaadikogu valik, Saksa DV plaan ja seal olid meloodia saksa märsilauludest 19.-st sajandist ja seesama meloodia oli seal peal ja siis tekkis kahtlus, et huvitav, et siin on see dateeritud 19. sajandiga. Aga midagi pidi selles laulus olema, mis haaras, et sinust sai üks neid, kes on selle lauluga levitanud ja teistele õpetanud on ju nii? Põnnama seda levitanud olen tegelikult sellepärast, et vähemalt legendi järgi oli see filoloogide hümn olevat olnud, aga vähemalt 80.-te teisel poolel, kui mina olin, et peale sõjaväge ülikoolist tagasi, siis oli ta muutunud kindlasti vaja loolaste hümniks. Ja ajalooliselt Kehtned tõeliselt levitajad ja mina filoloogide hulgast leidsin seda laulu küll esinesin mõnikord sellele laulule. Mina kuulsin sind seda laulmas ühele eesti keele ringi tähtpäeval näiteks. Selles oligi asi, et veel sel ajal, kui korporatsioonid seitse ei olnud taastatud, tegutses ka soome-ugri ja eesti keele üliõpilasselline ringi, ütleme üks teadusliku ühingu raames ja see oli ka klubi maa tüüri või seltsi moodi selle lauluga SAISis esinetud kunagi ja see hakkas siis sellele Matroonile Malva Liivile meeldima. Mis võiks olla see dominant, mis tema kuidagi meeldejäävaks teeb? No üks asi muidugi meloodiakäik, teine tekst on ka ütlemine. Võrdleme neid laulutekste, sealt üldse 80.-te teisest poolest. Isamaalised sellised praegu pisut õõnsalt, isegi natukene tekst oli kindlasti omal väga tähtis, selle laulu puhul aga tähtsam, kindlasti oli meloodia. Ja tõesti, väga suur üldistus, aga no nagu siin kuuleme, tuleb välja, et Saksamaal lauldud ka suhteliselt järglase sisuga mingitel aegadel. No umbes et vein ja naised. Siin on aga just see mõttevabadus, mina mäletan oma kokkupuuteid lapsepõlves selle lauluga ja ma sain aru, et mind võlus just see, et vabadus, see vabadus, Spriidius. Selliseid uperpall on varemgi olnud, tegelikult mõne lauluga, ütleme kus ühel pool lompi on, ütleme tähtis pidulik laul, meil muutub mingiks pilavaluks, sellist ei olegi nii esmakordne juhus, ma arvan siiski esmalt seostub ikkagi selle kaheksandate mõttelipuajaga ja minule teeb siiski selliseks pidulikumaks paatuslikumaks lauluks minu jaoks vähemalt. Kui palju Tõnu Tender, on sul praegu võimalusi viibida kohtades, kus lauldakse veel seltskonnalaulu laulu tehakse või palutakse kedagi laulda? Eks sa mõtlen tegelikult seltskond, kus mina liigun, on väga kiire ja üsna palju, tegelikult vanemate puhul jah, mõnikord väga harva, aga ka rohkem enda juures ütleme mingi oleng sõpradega on kaasajal rohkem, ütleme nii ülikooli ajal, nüüd pisut harvem, aga, aga siiski ei saa öelda, et neid ei oleks. Et ei ole mõte või et kunagi tuleb aeg, kus ainult masina muusikat kuulatakse ja ei usu sellesse, et ainult seltskonnaelu saateks. Ei usu, ei usu ja siis võib-olla ka nii, et tehakse masinaga ei ole saade, seltskond laulab näiteks, see võimalus on ka täiesti olemas. Laul ära kaks ei usu, aga küll selle seltskonnalaulu. Mis puutub, siis mulle endale väga meeldis see Udo Uibo. Toimetatud viisteistkümmend Isauri ilmus, see on väga tore. Ja mulle tundub, et see raamat ongi liiga vähe tähelepanu pälvinud ega eriti pole sellest räägitud. Võib-olla et ta on niisugune hästi mehelik laulik seal natuke seda niisugust lorilauluelement kõige rohkem ja jämegaamikate niisuguste, et minu laulikus oleks võib-olla lahkem, hingelisi ja niisuguseid lüürilisi laule veel rohkem. Aga no igatahes on see väga tervitatav ja tore asi. Nüüd räägib Peeter Tooma mitmekülgne mees, kes on ise laulnud ja folklauljate üritusi korraldanud, laulikuid kokku seadnud. Millal sinu kokkupuudepriide mõtetega oli? Ega ta täpselt ei mäletagi, laulsime vähegi, mis kätte sattus ja mis hakanud hingele vastu. Sõnade puhul on, me olime väga valivad ja norivad oma väikesed ja suuremad sõpruskonnad ja lavakunstikateedris oli selliseid kitarritinistajaid nagu mina juba omal korrusel, õige mitmeid ja eelnevatest lendudest ja ja siis lihtsalt oma muusikutest tuttavaid, et niisugune laulude vahetus ja kooslaulmine, ilma et see kuskile lint või kuhugi jõuaksid selle täiesti normaalne, tavaline laisk avalikuks oma lõbuks ikka. Ja muidugi noh, ma ei tea, eks ma olin nähtavasti ühele sündmusele, et olin saanud natukene tähelepanu ja siin-seal sõita, siis oli mul võimalus siit ja sealt ka osta kaasaga noote ja plaate ja ja muuseas, ma käisin eile esimest korda parteiarhiivis vaatamas, mida siis on minu kohta varastad, silmad kirjutanud väga palju ka muusika kohta, et juua läbi muusika saanud halbu mõjutusi ja liiga just just niimoodi ja siis sellepärast mitte lubada rasse ja hiljem Kanadasse ja USAsse moel. Ühesõnaga et põhjus on see, et läbi muusika hukutavaid mõjusid noorele inimesele. No Laul Me mõtted on priid, on ka just niisugune hukutav laul, nagu me selle saate jooksul korduvalt kuuleme. No ilma selleta poleks teda kindlasti valinud juba dissidentide ajast oli siis kindlasti olgu peale, et 16 sajandi laulja vangla kõlas ikkagi väga aktuaalselt ja meie sõpruskondade niisugune laulmine, noh, mõnes mõttes ta ka ikkagi kuidagi leidis lahenduse niimoodi kuulaja jaoks või laiema ringi jaoks siis kui kevaditi kogunesime suurtükitorni tikid Y ja me tegime seda lausa neli aastat, et järjest, kuni ta lihtsalt selge ära keelata, tee keerata ja, ja oi, mul oli palju pahandusi. Ma muidugi olin natuke salakaval kaema, kutsusin oma niimoodi, kuidas öelda pooleldi võimu juures olnud tuttavaid Bru kaasa istuma nagu härrad Alatalu ja Indrek Toome ja Priit Järve, kes, eks ole ju, kes siis hiljem pidid vastad organitele tegema seletuskiri nendeks lihtsalt nõuded, mis seal toimus ja kirjutas, on muidugi loomulik väga hästi, nii et ma neli aastat pidasime vastu, aga siis oligi lõppenud. Folgifestivalil kummaline tundub praegu see kõik. Ja ma hea meelega loeksin etega ühe neliku, kes just selleks puhuks, et tikandi Kökis, kus me tegime kaks nädalalõpupäeva, laupäev, pühapäev, nüüd nii palju oli esinejaid väga eriskummalisi Leonard Laapinisterendronampis kaljustest, kellest, eks ole, kus maani nädal erinevat muusika hoolt koos. Ja üks nelik oli selline nagu Sulev Luik, Jüri Krjukov, Priit Pedajas ja Lembit Peterson. Nii et noh, väga paljud teatriinimesed on teinud ei tea, mis eluperioodidel sellist muusikat ja mõttelaulu. Ja Me mõtted on priid, on kahtlemata sellest ajast meie niisuguses ringkonnas laulda olnud ja alles kaheksandate aastate lõpus siis kui mul tekkis võimalusi juba aegade muutudes panna ka niisuguseid folgikogumikke kokku ja neid on vist ajab pikud oli neli-viis tükki ja üks neist on mul siin kaasas, vaatasin just selle pärast välja, et tule minuga ja see on ilmunud 89. aastal kokku pandud ja see algab just selle. Me mõtted on priid ja enne seda ma mäletan ma saasta jagu, ajasin materjali kokku ja siis ma ikka oli midagi puudu. Kes, kes tegi noodi, kust ta pärit on, eks ole ju, ja nii ma mäletan, et selle looga oli just tegu, et ma ei saanud kuidagi kätte, et kes selle siis oli lõpuks ometi tõlkinud. Ja üritasin oma kursusekaaslase Juhan Viidingu ema ja käisin Tartus uurimas, et kas järsku sealt on jälgija küll, räägiti ühest ja teisest kolmandast ja siis tuli ikka see asi välja, et tõepoolest, tõlkinud August Anni ehk kannist paremana. Tuleb öelda veel seda, et meil raadios kahjuks ei ole säilinud, aga mu kõrvus kumiseb õdede lipuste laulduna see laul saksa keeles. Nonii lipused vaid nüüd mõneti nooremad ja siiamaani nad kaunimad, ilusamad kui meie tollane Tepandite Dohamate põlvkond, aga ometi me kasutasime kõiki võimalusi, et käia väega, olgu ta pealegi kas või SDV Saksa demokraatlik vabariik ja sinna minnes loomulikult oli vaja saksakeelset laulmist ja muidugi pärast kui ma tüdrukute käest küsisin, kui nad tagasi tulid, selle laulupeole ei vaadata sugugi hästi liiga vabalt ja oligi mõeldud rohkem nagu Lääne-Saksamaal seltskonnas laulmiseks. Aa, sa mõtled, et sedasama ümiseda vä? Proovisime esile, et kas meede Ka vanglas vaevas neil lahti taevas kõik meil. Pliid Ta just nii me tundsime ja olime ja nii et see on niisugune. Ma ei oska öelda, kas tänase 16 kuni 25 aastase nooruki elus on nii palju noh, niimoodi teksti ja ajaloo ja traditsioonide ja mingi mässuga seotud ainest muusikas kui tollal oli. Aga meile oli see just seesama Chalins väljakutse, et ühelt poolt kogu valitseva süsteemi, aga samas ka mõningal määral oma vanema põlvkonna vastu niimoodi noh, et loomulik, mida sa isade-emade Bob Dylani ohvisad? Vastuolud otsimine käis nii. Selle jutu lõpetuseks tahan öelda seda, et enne, kui me siin raadiomaja trepist üles tulime, ütlesid sa, et neid laulikuid vaadates võiks nii mõnestki laulust koostada niisuguse ühe laululoo nagu see meie tänane. Me mõtted on priid, on loomulikult mõnes mõttes erand, kuid 16-st sajandist pärit, aga samas on ka noh, isegi 20 kolmekümneaastase elulooga laulul sellist eluloolist pagasit, jälitamist, seletamist, õiendamist, muutmist küll autorite interpreteerijate suhtes, nii et huvitav on see igal juhul. Võib-olla tõesti annab mõne laulu eluloo uurimine meile veel mõne huvitava saate. Nende mõtetega lõpetame tänase ühe laululoo. Kuuldud saatest võtsid osa Loone Ots mall ja Leili Sarv Karin ja Urve Lippus, Lauri Vahtre, Tõnu Tender ja Peeter Tooma. Killud seadis kokku Mari Tarand. Heliliselt teostas Külli tüli. Nagu laul veel kord tervikuna, nii nagu ta mõnikord kõlab Tõnu tenderi sõprade ringis. Vot ka olnud või kes suudaks neid võita, kes? Asja oma möla. Ta rats, kõikvõimsad me. Ta on, on elada har kes päid. Ma arvan, et ta on ei lööks või, mis siis? Me iseenesest kas see võib näe siin ta ja silma need laava maailma kõikvõimsa mehe ja et ta kõik sa, Me.