Kas see on Eduardi allkiri siin? Mäletate, tema ja tema allkiri Eesti allkirja oru linnumääraja ja selle allkirja pannud siia taskuraamatusse viiendal mail 1941 jää sädadaid, kõik. Viiendal mail 1941. aastal olid Haapsalus koos need Läänemaa noored kellele anti kätte komsomolipiletid. Seal vahetati aadresse, kirjutati üles sõprade nimed. Arvatavasti nii sattuski Arnold Kruusi taskuraamatusse rannakülast pärit Eduard Rannamäe allkirja aadress. Nüüd, 40 aastat hiljem tundis oma venna käekirja ära turvalepas elav Salme nurm. Vanema õena oli Salme juba varakult Tallinna elama asunud. Tihedam side oli Eeerrordil sellel ajal oma onulastega. Alguses elati Haapsalus sisse, kaasati Haapsalu lähedale linnamäele. Siit edasi jätkab noormehe onutütar Aino Brick. Pärast seda, kui tema vanavanemad jäid vanaks, siis tulid Eduardi vanemad siis väikest talu pidama sinna minu kodu juurde ja siis siis sellest ajast ma nagu mäletan ja mul on jäänud just meelde see, et tema oli niisugune hästi meeldib just, et lapsele meeldis, sest kõik inimeste lapsele siiski ei meeldi valikuliselt, vagani suhtub inimestesse. Aga tema meeldis ja ma mäletan, et ta ütles ükskord mulle niiviisi, et oi, et sinust on juba nii suur tüdruk kasvanud. Mõne aasta pärast lähen sinuga peole tantsimas ja mulle väga meeldis, tema õppis ja lõpetas, algab haridus kuus klassi Haapsalus. Ja, ja muidugi ma mäletan, et minu isa ütles, et Resort on selline poiss, kes vajaks, et ta saaks edasi õppima minna. Ja minu isale oli see just eriti südamelähedane, sest minu isa ütles, et tema ka väga oleks tahtnud õppida edasi, aga tema ei saanud õppida ja seepärast tema väga tundis selle Edwardile kaasa ja mõistis väga Edwardi, et sellest poisist saaks asja ja oleks vajalik, et ta saaks õppima minna, aga noh, nende majanduslik olukord oli siiski selline. Ei olnud mõeldav, et ma läheks, kuna kaks nooremat last oli veel. Ja see siis kodanliku korra ajal ja see oli kodanliku korra lõpuaastad, olid need ja ja siis oli õde ja vend veel, kes siis pidid käima koolis ja ja see talukoht oli ka hästi-hästi väike, nii et nii tema isa kui ka minu isa käisid väljas veel siis ehitustöödel niimoodi lisa teenimas ja siis oligi niimoodi, et noh, et mis sellest poisist saaksid minu isa eriti nagu südamesse võttis seda ja ma muidugi täpselt ei mäleta, aga, aga minu teada niimoodi, et, et minu isa tundis, tõenäoliselt oli see üks erakaupluse omanik, kes siis vajas õpilast ja Eduard läkski sinna kauplusse õpilaseks. Ja jällegi ma mäletan, et isa nagu tundis muret selle üle, et kuidas Edwardile läheb ja ta ikka küsis, ei anna kuuma, mäletan Ta oli rahulpoisiga. Aga me ei tea, kui kaua ta seal töötas, siis seda ma ei mäleta. Aga no ma arvan seda, et 40. aastal kauplus ja metsa realiseeriti sealt edasi on meil andmed, et ta oli täitevkomiteesse läinud tööle Konsargina ei enne sõda, 40. aasta sügisel töötas tema koos minu isaga Haapsalu lähedal uuemõisas ja minu isa oli seal ehitus, kümnik, sinna rajati ja punaarmee väeosade gaasi must suured ehitused olid ja, ja siis isa võttis teda sinna kaasa ja ta töötas siis aga koos ja siis oligi seal olnud neil ka niisugune teema komsomoli astumise teema, sellepärast et Edward oli rääkinud isale et teda Anett Linnamäe neurot seal, kus ta enne töötas seal kaupluses ja ja need olid teinud temale ettepaneku astuda komsomoli. No minu meelest on see üks selline näide siiski, et ta oli midagi väärt kõigi igatust ja sel ajal ka komsomoli e kutsutud ja siis peale sõda juba jahtasis astuski komsomoli. Kolmandal detsembril 1940 on ta kirjutanud, avaria võib küll olla, sest see oli sügisel tõesti kuskil novembris või kui, kui nad isaga koos töötasid seal. Haridust tööd ja maad, seda kõike lubas uus nõukogude kord. Kehviku perest pärit Eduard nägi selles võimalust õppida ja saada tööd. Küllap sellepärast on tema avaldus komsomoli astumiseks ka üks esimesi linnamäel. Kolmandal veebruaril 1941. aastal on EELK Koeru algorganisatsiooni sekretär Heino Erma kirjutanud iseloomustuse Eduard Rannamäele. Loeme mõningaid kohti sellest. Eduard Rannamäe, olles oma kodutalus töötab puhkeväiti agitaatorina, kuna tal selleks on kõneandi ja annet. Kuna käivad ettevalmistused Punaarmeesse astumiseks, õpib vene keelt. Iseloomult on ta väga kaalukas ja suhtub kaaslastesse seltsimehelikult. Heino Jermaja Eduard Rannamäe olid ühe kandi poisid. Nende eluteed on omavahel seotud ja sarnased. Olid nad ju mõlemad oru komsomoli algorganisatsiooni sekretärid. Esmalt Heino, siis aga Eduard. Sõja puhkedes astusid nad Haapsalu hävituspataljoni. Mis nendest poistest edasi sai? Selleni tänases saates jõuame Eduard Rannamäe elulooga. Jõudsime tema komsomoliastumiseni. Onutütar Aino krik jätkab nüüd nende mälestustega, mis tol ajal kümneaastasele tüdrukule meelde jäänud. 41. aasta suvest mäletan seda et see oli kas kuskil juuli juulikuus või niimoodi, ema ükskord rääkis siis minu vanaemale, et Eduard on olnud meil seal, ta ei ole nagu julgemalt koju minna nende kodukooli meeldivaks, poolteist kilomeetrit eemal ja metsa sees. Ja võib-olla siis ta tõenäoliselt kartis metsavendi bandiite, kes sel ajal olid aktiviseerunud üldse. Aga, aga niimoodi ele muidugi seda ei räägitud, enne, kui ta oli juba meilt lahkunud, sisema rääkis ja mina juhtusin siis seda kuulama, sest et see oli nagu selline saladus, seda ei saanud ju siis rääkida lapse kuuldes. Meenutab Aino ema Salme Rannamäe. Tema oli, kumb sorr, kui kuidas öeldi, aga midagi ta ei ole ära teeninud, tema oli väga aus poiss. Aga siis, kui oli juba nii sõda tulemas ja, ja sakslane tulemas, siis ta oli nagu hirmus ka üldse sellepärast, et teine valitsus tuleb, aga siis ta oli, et te saate ka, mina olen ju nii ilmsüüta midagi olnud, eita juuksur magas meie kuuri peal siin veel ja ja, ja see oli mul tal viimane nägemine ka. Edward Rannamäel tuli karta kahte vaenlast. Komsomoliaktivistile oli ta pinnuks silmis oma kaitsemeestele hävituspataljoni võitlejana aga vaenlaseks sakslastele. Sündmuste edasist kulgu meenutab Eduardi õde Salme Nurm. Mina olin siis talid, arseen teeb seda kuinberzartluselt gildivatud ta tuld. Ma ei tea, kus kohast ta töölt tuldi, Altkiirus väsinud, kaks naati olnud tal siin puusa peale nii hirmus väsinud ja ja ütlen, et ma olen nii väsinud vallamajas ja valla pasutajad ärases siia magama küll ei jää. Et tead sa, Ann kuulujutte, et sakslased tulevad, kevaded Messandmuga ikka teevad, mina lähen õue paga niigutasena õuesay magaba vallama, õues magama ehitud saanud Atuga, magad nagu sakslane, löönud jalaga koer tagumikku, tõuseb poiss ülesse. Siis ehmatanud ka nii ära, et, et teised rääkisid, et eetili olnud ühte tera ei olnud veretilka näo sees ja saksa Saclarvatud pannud külgkorvi ja viirudele ära. Ja hiljem me saime siis teada, et ta oli Pärnus vanglas. Oya Eve isa käis teda vaatamas jõululaupäeval. Sünnipäev. Isa lubas ta sinna sünnipäeval, pin. Vaata, pin aga just jõululaupäev Abiku oli kutsutud rannamäe välja ja tema oli üteld seale toas ütelda. Kallid, seal käib, et mina lähen, aga olge teie vahvad. Minu tund on tulnud ja läinud välja lastud. Kas hiljem saadeti mingisugune teade ka tema mahalaskmise kohta saksa võimude poolt? Mina tegin siis Saksa võimude pandud, ma olin Tallinnas, tegin palvekirjasid ja palusinduda iga armu talle, et et ma ei teadnud ta maha, oli laastud. Pallusin talle armu ja jää, siis tuli pule teade järsku hulk aega vahetu libul, teate, et teie vend on ära hukatud sel sel kuupäevale sealsel tunnil. Nüüd me siis teame, kuidas hukkus Eduard Rannamäe. Aga selle noore mehe elu eest ei palunud üksnes tema õde Tallinnas meenutab onutütar Aino Brick. Minu isa ja, ja tema isa väsimatult otsisid. Need, Ordi ja, ja siis oligi, saidki nemad teada, et ta on Pärnus. Ja muidugi seal oli väga palju teisi vange. Ja siis tekkiski selline mõte, et noh, noormees oli tubli noormees, midagi kurja polnud teinud. Ja, ja külaelanikud olid väga sellega päri. Ilmselt see oli küll minu isa initsiatiiv, et kirjutada ja paluda, sest et kõik arvasid siiski, et tuleb kohus, jaa, jaa. Kuulatakse üle tunnistajad ja, ja selgitatakse välja süüd, keegi ju ei teadnud, missugune ta siis oli tava ja missugune oli üldse olukord, mida üldse fašistid tegid. Ja sellele kirjale ja minu teada kirjutasid üsna paljud alla üsna paljud inimesed sellest hoolimata, sest ma tean, et minu isa nagu ütles, et võib-olla sellest tulenevalt pahandus ja kas seda pannakse meile võib-olla pahaks, et me niimoodi kirjutama organiseeritud kiri nagu läheb ja aga inimesed ütlesid, et ei, et selle poisi eest oleme meie täiesti nõus võitlema, et, et ma tagasi saada. Ja siis. See oli ka vist kusagil 41. aasta sügisel oktoobris-novembris. Kui selline kiri siis saadeti. Ja muidugi ei mäleta, kas see oli siis minu arvates oli see 42. aasta jaanuaris või isegi veebruaris kui, siis tuli vastus. Ja minu arvates oli see vastus saksakeelne. Sest Eduardi isa tuli meile ja minu isa natukene valdas saksa keelt. Tuli selle kirjaga meile, ütles loe palun, mis selles kirjas on? Ma ei saa hästi aru. Eeemmnemise siis luges. Määratud surmanuhtlus ja otsus on täide viidud. Ei ainumäletuse järgi oli siis selle otsuse täideviitmise kuupäev selline et meie säältpoolt saadetud palvekiri oli juba siis hiljaks jäänud. Nüüd, kui me käisime Need Eduardi jälgi otsimas mälestusi temast, siis teie ema ja Eduardi õde Teie olite ainsad praegu konkreetselt, kes temast midagi teada ja neid ongi väheks jäänud. Kuna need elanikud, kes siis alla kirjutasid, sellele kirjale olid juba siis nii keskealised ja eakad inimesed. Kuna noored olid juba mobiliseeriti. Ja, ja need on peaagu tõesti kõik surnud. Ja siis need tema kaaslased, komnoored, keda ma tean, vennad Eermad, Haapsalus on üks vend seal ühishauda maetud. Nii et tõepoolest väga vähe on neid inimesi, kes veel võiks seda mäletada ja, ja temast midagi teada. Missuguses seni teadmata ühishauas puhkab 24. detsembril 1941. aastal hukatud Eduard Rannamäe on seni teadmata. Edwardi sõbrad ja võitluskaaslasel Heino eemal, kellest eelpool juttu juba oli, on aga viimane puhkepaik Haapsalus. Fašismiohvrite ühishauas. Ja olemegi jõudnud Heino Irma elusaatuse juurde. Tema poisi ja noormehe põlvest räägib meile pere vanem vend, ennerma. Siis see aeg oli vilets, väike koht oli 13 hektari, koht suur ja ja isa oli surnud, isa suri ära 45 aastat vana ja poiss oli siis nelja aastane, oli pisik oliiviõli. Et ta oli hulljulge isa puusärk oli, oli saunas seal ja ja need tegid seda krantsi, märguuzargi ala naised seal ei julge neile, et mõõtuvate pandi võikuse puus orgu, ümarat kui pikk, tuleb prints tea. Heino võttis kätte ja talle mõra pära öösi. Ja nii ta ei karda, ei saa ka mitte ülevalt või surnule, niisugune nagu väga hull oli, täitsa. Sellest oli ta iseloom, aga kasvanud nii kingadesse igatpidi. Ta oli hea jutukas mees, ma lugesin Marxi ja Lenini värvis seda asja huvides söögilaual sai uuesti emaga tumedat. Pagan sögamise vahistasid teise silmaga, sõi teiegi luges niimoodi ja siis tema vaim sees juba sestsaadik, kui ta koolis käis, samal ajal pidas, ise käisin kuulamas siis, kui ta pidas kõnetoru rahvametsal. Õieklaas oli seal kateedri lõkkes seda võist peale ja seletas seda marksime ja ja seda Lenini teosed olid raamatuid. Vahe oli täitsa rahvast täis, seal ikkagi mõned naersid. Positiivse räägitud tuli seitsme 18 vahest. Aga tal oli väga hea hääl ja siis tal väga hästi ja neil pole kummagi vennaga kuus klassidele Hillar Peets, ära õpi õppejõududel kõik viied. Nojah, ta oli aktiivne poiss sind oma eluloos kirjutab, et ta oli tuletõrjesuhtes väga aktiivselt osa saad, ja siis tulime note ringis ja tegelen spordiga. Jah, ta oli, jah, ta oli isegi, oli kaitseliidus ka spordilaskmise seal isoni mudu lastest, just seal vintpüssi pärast ess ennaskis, kes seal oma toa taga seal kurat, Kyoyasise põrutavad. Nüüd märk laule ja tead, noori inimesi huvitab, kasivad. Kirje aeda sihtides ja silma täpsust harjutades ei võinud Heino arvatagi, et peab varsti relva käes hoides kodumaad kaitsma. Kui ta oli Kasari jões lahingus juba sakslaste vastu ja siis tema ela kirjutas kirja mulle taevasse ja siis seal on kirja pandud venelasele. Ära karda sõra, no ja siis milline madin juba käibes. No ja peale seda ma ei läinudki elanud või on see viimane kiri meestel oli. Ja siis ta, kes Kasari lahingus Kasel raius, langes vangi. Ja las ta oli kodu, rääkis tal pole eeskätt mis karja positsi ja säärased karjuvaski. Ja siis ta tuli, tulid, tulid poistlikeksidki, peksti kõik laialikordselt, no ja siis poiss muidugi hakkas tulema, enne läksid, Martnas oli läinud. Rääkis mul tädipoeg, oli tema juurest läbi käinud ja, ja see oli siis talle ütlesin, et kuule, ära mine nii, praegu praegu nii kreisi aeg-ajalt metsavennad või nad saavad, tapavad teisi, vaat tule paar-kolm päeva meil võistluseks, kurat sakslast mu lahtimis, kes kur kari, mille, mis mul ikka tehakse linnamäele Lila mäelt, nägid seal juba teised metsavennad heina tulid, nägid seda, et ta sealt läbi läks. Ja tuli tähte kohe kinni Riina teesi. Ja siis ta magas juba ja. Nii ruttu ema ei teinud ust lahti, skypes keldrisse, no siis käisid, meil on kodus, ei ole siis ei ole läinud, ei tea kus ta üldse kirja. Aga ligi lambad olid ka need välja valvetisele heinu, loll, kosevad välja mingisugusele all ja siis ta hüppas sealt keldrisse keldrilõiku aken on seal, oli keldri ja sealt ronis välja, keegi seal tuppa kost kangelt korile kruvima. Ta surud, kaks poiss ka veel ja ja puhu suurde keldri konsis ja ema süda ei valuta, võtavad, kuulevad ja võtad geenius, haigused särgi väel minema. Läks siis jooksis metsa hommikul ähvana imetabane ka, mis ta läks huvikkuvatest, otsi oleks suur rätik ümber ja võttis toidukraam ka ja siis tema tema riided ja vicugades, selles öeldes siis oli pandud, ei ole välja. Võid siis sealt ema ja ja nagu poisikate Saidudest ema ja tõid siia lõhitšima uue osa metsassemaalastest. Heino haud oleks võinud jääda teadmata, ent külaelanikud mäletasid seda hirmsat tööd. Leid püssipauke ja hirmunud koerte haukumist. Pärast sõda otsiti ja leitigi üles ühishaud. Haua lahtikaevamisest võttis osa evad Paddon, kes oli Keer maade naaber. No mina olin seal, 45. aastal moodustati uuemõisa traktorustide kooli, lõpetasin traktoristi kooli, siis jäin edasi õppima, instruktor, brigadirid kooli sinna ja see aegas saali teada siis, et on Uuemõisal lasketiiru valli taga on ühishaud. Ja et sinna on maetud sakslaste poolt mõrvatud isikud. See aeglane täitevkomitee aseesimees salu oli tema nimi, oli see organiseerija, kes neid sealt ülesse võttis, siis määrati wind komsomolikomitee poolt ka siin neid ülesse võtta. Siis kui mina läksin sinna, siis oli pool audio, oli juba muld oli peal, et ära viis-kuus meetrit oli ta kõrge ja paistis, need on inimesed, on kavandatud käik sinna valli ääre peal ess, see auk alati valmis, aga ega see ole segav. Peal oli, neil võib olla 30 sentimeeter mulda mitte rohkem. Siis olid seal on, no võib-olla nii, ütleme 50 60 sentimeetrit, mis ta nii sügavus seal augu sügavus, kus nad sees? E sees see madalmaa seal vee sees olid. See on niuke kevade poolt ajaga oli, kui need üles sai võetud, algul oli õudne lõhn oli, sellepärast see vesi mille sees need surnud olid, see oli sama kui masinali feik, sinine, tead, need olid nii, kuidas olid kukkunud vest kõigiti? Käega lihtsalt tuli aidata kõiki jalad või käed või kuidagi nii kuidas nad tervelt ja ilusti kätte saada. Ja siis tundsin ära mina sealt kohe kui me välja võtsime, Irma heinu ema, ja siis pärast seda ma tundsin ära veljeerma, Reinuga puusärk sai sinna toodud punased puuse riided sai tõstetud puuserti sisse ja siis viidi nad kõik siin uuemõisa keldrisse. Ja siis, kui Haapsalus juba sai ühishaud, valmis kaevata haapsalu siia teeristi Lihula Tallinna maantee kolmnurga sisse, sinna iso Tänu leitud taskuraamatule on meie vabariigi komsomoli ajalugu nüüd kahe nime võrra rikkam. Kordame neid veel kord, Heino Erma ja Eduard Rannamäe. Aga teada saada on meil palju aeg selleks nakk, sest mälestused ununevad.