Suure mõised 16. mail 1941. Tere seltsimees. Küll on ilus sinust, et sa ikka hiidlast meeles pead. Kojusõit oli päris huvitav, väga vaheldusrikas. Kõigepealt jalajaama, sealt rongiga rohukülla, sealt. Jälle laevani siis bussi ja olimegi kodus. Merel oli väga ilus, vaikne oleks küll soovinud tuul, aga mis sinna ikka parata? Katsusin küll ise puhuda, kuid seda oli vähe. Sellel õhtul, kui sina koju sõitsid, käisime kõik suure kambaga kinos. Pärast kuulasime välist loengut ja siis järgnes magamaminek ja igavene poistekloppimine. Nimelt poisid tahtsid vallutada meie kotikuse, magasime, kuid said selle eest ka tubli sauna. Ole õnnelik, et sind seal ei olnud. Oleks ehk ka pihta saanud. Nii kirjutas 16 aastane Meeta oma vanusele poisile Arnold üle. See oli 40 aastat tagasi. Nad olid hiljuti koos olnud Haapsalus. Kuuluvus ja seal anti meile välja komsomolipillid. Ja on 16. mail, ma olen kirjutanud nii, et ühel ajal me olime kutsutud komsomolikomitee büroole. Mulle ta tundus kui väga ausameelne kohusetruu ja väga töökas inimene. Ja sealjuures ka niisugune elurõõmus. Ja see oli see just see, mis, mis mind, nii temaga nagu sõbraks, taime, ega ma siin kirjutan, et kui sa oleks ka siin olnud, et et küll see oleks saanud ka kolki. Aga vaat üks moment muidugi on siin mida ta kirjutab ja kurdab. Või sinu elu on seal niisugune? Tunnen kaasa. Kuid ega ta siingi teisiti ole. Ainult vanematega saame küll hästi läbi. Nemad on ka vanad kommunistid, kuid siinsed inimesed on samal arvamisel sealgi ootavad oma päästjat. Kuid kust ta tuleb, kui teda tulemas pole? Paljud arvavad seda, et kui meil sotsialistlik revolutsioon toimus rahulikult, aga klassivõitlus see alles algas, siis, sest nüüd tuli viia sotsialistliku elulaadile kõik üle. Nii et maareform läbi viidi. No võib ju arvata, et kelle maa küljest seal tükk ära võeti ja anti uus maasaajale, see sugugi ei olnud rahul. Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimehe asetäitja Meeta Vannas hoidis oma kirja kaua käes pisut koltunud, murdekohtadelt kulunud. Sellisena on aeg säilitanud meie päevini selle kirja koos mahuka arhiiviga mille omanikuks oli 16 aastane Arnold Kruus. Seal hakkab Janne, nüüd lõhnab nii suviselt heita järele alis Soomets, praegune roni talu pereemad, kus kohas need dokumendid siis? Need olid otse räästa all. Noh, vanasti öeldi Rebase vihud niimodi, mis pandi räästa all, et sealt tuultega külma läbi tules nende alla pandud ja need olid keeratud mingisuguse jõupaberist koti sisse. Aga see oli noh, küllalt ära pudenenud juba nende aastatega. Praegune krunni talu perenaine ei tundnud Arnold Kruusi ega ta vanemaid. Ja vaevalt oleksime meiegi täna ja võib-olla tulevikuski meenutanud Arnoldit kui poleks leitud neid dokumente. Nüüd aga kuulub leid komsomolimuuseumile, mille direktoriks on Maidu Limbak. Sa tead, iseenesest oli juba väga huvitav, sest et need olid 40. 41. aasta komsomolidokumendid karuse vallast. Kahtlemata pakub suurt huvi tema taskuraamat, mida tuli päris korralikult pidanud, no näiteks üks lehekülg, kus on oma aadressid kirjutanud tolleaegsed Läänemaa vallakomiteede sekretärid. Seal on terve hulk tuntud nimesid nagu metavannas oli seal oma aadressi kirjutanud Arnold grusi taskuraamatusse. Seal olid juuelbestorman Riguldi valla komsorg, hammerman Vormsist. Ja terve hulk teisi toredaid asju oli seal Pääle dokumentide veel näiteks kasvõi ajakirja pioneer aastakäik 1940 41 aastakäik kõik numbrid ja peale selle veel päris korralikult säilunud kolm punast kaelarätti ja pioneerikaelarätid. Arnold Kruus oli k pioneerijuht. Lisaks sellele valla komsomolisekretäri kohustele Viies mai 1941 oli talle pilet välja antud siis kõikidele laenama kommunistlikele noortele ühelkane piletid. See komsomolipilet kõigepealt juba on huvitav selle poolest, et seal on erandina teiste piletitest selleaegsetest piletitest, mis meil on, on märgitud Arnold Kruusi Eegaaemmeesse kuuluma vus. September, oktoober, tähendab see aeg komsomolis olekust, kus Eesti komsomoliorganisatsioon ei olnud veel järk KMÜ koosseisus. Seda komsomolipiletit käes hoides meenutas Meeta Vannas. Ja minu komsomolipiletit piletit nii tervena ei säilinud. Ma arvan seda, et isa nagu ta ütleski. Et nad tulid talvituma ja küll nad lähevad, nii et pole aega tagasi vaadata. Ja sellepärast see peidik, mida ta tegi. See oli küll, oli, oli kindel. Kodus niisugune telliskivihoone kahevooder, päält paesein ja telliskivi voodri vahel oli tühimik ja sinna lasime komsomolidokumendid kõik, aga nähtavasti see karp oleks pidanud olema kas puidust või metallist, aga meil olid tugevneda kuni pappkarp. Aga eks need rotid tulid ja närisid. Ja kui 45. aastal ja 45. aasta lõpuni sain ma vennale kirjutada tee lahti, siis vend tegi lahti, aga siis oli ainult niimoodi järgi jäänud, et rotid ümberringi haid ära söönud, aga, aga nii on, ja piletinumbriga need olid alles nüüd saadeti komsomoli keskkomiteesse ja selle alusel muidugi pärast taastati. Hästi säilinud kätte selle, mida me enam ei ole, selle värvi lõhna juures ka. Mulle meeldis seetõttu mitel liimi lõhn, jätt, õitse, liimi, lõhnanit juurest ära läinud. See leid annab suurepärase ülevaate spordi ning isetegevusest vallas ja kogulenema. Ent kõige tähtsam komsomoli ajaloo seisukohalt on Maidu Limbak. Kui arvates taskuraamat? Ronald Kruusi taskuraamat annab meile kätte niidid nende aastate komsomolid tegevuse uurimiseks ja ja paljude inimeste leidmiseks. Sellest ajajärgust. Selle peidetud taskuraamatu jälgedes hakkab noorteraadio oma järgmistes saadetes käima. Tänase pühendame Arnold Kruusile pole kerge meenutada aastaid tagasi vaid 16 aastaseks elanud noormeest. 80 aastane Arnoldi onu tundis vaid aimamisi albumi piltidel noormehe ära. Leitud dokumendid jutustavad üht-teist oma kunagisest omanikust, aga need olid lauda lakka valikuliselt ja suure kiiruga peidetud, mida tõendab üks avamata jäänud kiri. On veel jäänud Arnoldi kunagised ja kaaslased ja nende kõigi abi. Ka tänane saade sündiski Arnold kruusi ja nõukogude võimu esimese aastaid Eestis, meenutab praegune Virtsu kaheksa klassilise kooli direktor Julius Ilves. Teie olite karuse allakomitee sekretär, tol ajal? Jah, selle ülesande soovitan sulle Oskar, sir, kes hiljem oli komsomoli keskkomitee esimene sekretär, varem aga töötas Eestimaa Kommunistliku partei Läänemaa komitee esimese sekretärina ja veel varem komsomoli organisaatorina. Ja ma mäletan, et sel ajal kui mina hakkasin nüüd tööle, siis oli juba komsomoli maakonnakomitee sekretärina Paul soesoo. Ja sooja oli eriti niisugune hea omadus instrueerida ja tööle panna. Nii uusi uusi inimesi. Soe seal ilmselt oli juba varem Võrumaalt tulles juba kokkupuuteid komsomol organisatsioonide loomisega. Ja peale selle, kui soesoo Läänemaale suunati, hakkas nagu kõik asi võrdlemisi ladusalt ja hästi-hästi minema. See oli väga huvitav aeg. Kommunistlikele noortele anti väga vastutusrikkaid ülesandeid. Tihti tuli esineda, kõik tahtsid teada, mis on nõukogude võim ja sellest meie, kes me pidime siis esinema, teadsime ka veel võrdlemisi vähe. Aga et rohkem teada tuli õppida. Ja ma mäletan, et soesoo ise, olgugi et ta oli veel võrdlemisi noor, lõpetanud Võru gümnaasiumi, aga juba nähtavasti gümnaasiumi päevil oli õppinud tundma mitmete teoreetiliste probleemidega ja kunagi juhtusin komsomolikomiteesse vee tänav seitse ja ta esines loenguga ajaloolasest dialektiliselt materialismi, st no see oli terve loengute seeria. Ja noori kuulas seal väga palju ja kuulasin ühe niisuguse loengu ära. Ja kui juba järgmisega ta esines, siis ma juba hoolitsesin selle eest ise, et sinna kuulama tulin, olgugi et vahemaa oli 80 kilomeetrit. Aga kas Pauls siia teie kanti ka juhtes ja ta oli niisugune mees, kes liikus väga palju ringi. Sel ajal bürokraatiat oli võrdlemisi vähe või siis märksa vähem oli rohkem praktilist tööd ja organiseerimist. Ja Soeso alati ütles, et tema ülesanne ja komsomolikomitee ülesanne on viibida noorte hulgas. Nendel oli ka väike sõidumasin ja seda võis igal pool näha. Ja esines valdadesse komsomoli algorganisatsioonides. Ma mäletan, et Vatlasta viibis korduvalt, esines Massus. Mäletan tema esinemist Varblas ja peale selle väga sagedaseks külalisteks olid ka partei maakonnakomitee töötajad ja, ja propagandistid. Muidugi oli olukord teinekord väga ärev, ma mäletan, et Oskar Seer kõneles Varblas. Koos oli umbes 200 või 300 inimest. Ruuminad rahvamajja ei mahtunud ja esines laadaplatsil. Laadaplatsil olid aga ka endiste kaubaputkade niisugused noh, alused, Puuraamistik, raamistikud ja mäletan, et kõnelemise ajal tuli sinna üks grupp kaitseliitlasi, kes hakkasid laulma ühte fašistliku laulu ja murdma aiateibaid lootes sellega Oskar seerile hirmu peale ajada. Seeerr jättis väikese vaheaja, vaatas, kuidas sündmused arenevad ja alustas uuesti kõnet, ütles, et mehed, et laulge pealegi, et see saab teil olema luigelauluks. Ja meestel kadus ka laulmise tahtmine ära ja, ja läksid minema. Sierraga kõneles edasi ja rahvas kuulastada meelsest kuivana talik. Kui kommunistliku noorsooühingusse astusin, siis ma olen jah, üheksateistaastane. Kas te mäletate, millal te soovitasite enda asemele Karuse vallakomitee esimeseks sekretäriks Arnold? Kruusi no niisugune asi tuli kõne alla sellepärast et komsomoli vallakomitee sekretärid alguses olid ühiskondlikus korras ja oma töö eest tasustatud ei saanud. Nii et iga töötaja, kes niisugust ametit omas sai oma palga, siis põhikohalt. Mina töötasin juba sel ajal valla keskrahvamaja keskraamatukogu juhatajana ja kui läks komsomoli vallakomitee sekretär palgaliseks kohaks, siis nagu kahel kohal enam olla ei saanud. Minule tehti ettepanek küll jääda sellele kohale, kuid mulle juba oli ka teine või see põhitöö hästi meeldima hakanud. Ja pidades selle üle nõu Soesu juures maakonna komsomolikomitees küsis, et keda ma võiksin siis sellele kohale soovitada, siis mulle meenus kohe Arnold kruus, et et tema nagu võiks olla kruusi, ma tundsin juba varem. Meie koolid ei olnud kaugel massoya, Vatla koolivahemaa oli väike ja, ja tehti ka vastastikuseid külaskäike. Ja kui kehtestati nõukogude võim, siis oli Arnold kruus ka üheks niisuguseks nooreks, kes meelsasti lülitus nõukogude võimu kajastus kommunistliku noorsooühingusse. Nende talu oli väike tagasihoidlik, talutööle oli hakanud ta juba vara. Ta rääkis ikka alati niimoodi, et isa teda pani juba nii vara tööle, et kui ta jõudis veel midagi teha, nii et ta oli niisugune töökas ja ettevõtlik noormees. Samal ajal ei olnud tal võimalus olnud, et keskkooli õppima minna statsionaarselt vaid õppis kaugõppekeskkoolis, omandas niimoodi haridust. Ülesannete täitmise osas oli ta suure kohusetundega nooruk ja sellepärast temale usaldatigi see ülesanne. Meenutab Tamara Rand, kes oli Karuse valla, Massu küla, komsomoli algorganitega Katsiooni sekretär. Missugune poiss Dolinina tüdruku pilgu läbi? Vaat selline hästi tagasihoidlik oli, aga no niisugune de kohusetundlik oli ja siis, kui ta ikka midagi ette võttis, et selle pidi läbi viima ja ta oli minust kolm aastat noorem, kui sai komsomoli astutud, eks siis tuttavaks saimegi sel ajal ka varem nagu ei olnudki. Koosolekutele koos pidudel ja kiige juures ja rahvatantsus ka. Rahvatantsus tema ei olnud rahvatantsutall jah, ise tegus ja need ei istunud, aga ta oli muidu ja juht. Haapsalu rajoonilehe töörahva lipp, toimetaja asetäitja Karl Õismaa oli tol ajal Vatla algorganisatsiooni sekretär. Meie olime mitmesugustel ühiskondlikel ja ametlikel postidel juba tööle asunud, nii et need Arnold kruus nagu, nagu nooremana siis sai valla komsomoli juhiks. Ta oli nii nagu kõik maapoisid, aeglased ja natukene võib-olla ka sõnakehv, esialgu harjumatu oli, jood tihtipeale esineda nüüd nagu seda ette tuli suurema publiku ees. Ja, aga selle eest oli ta hästi visa ja püüdlik ja ta õpisoolegi ja ausalt suhtlus oma nendesse ülesannetesse ta kokkupuutumist algasid juba varem, et me korraldasime tihtipeale ka valla piires ühiseid algkontseptsioon koosolekud ja kokkutulekuid ja mäletan hästi, kuidas me käisime kunagi Massus. Tamara rand, kes praegu elab sealsamas samas kohas Masso lähedal. Tema kutsus teised algorganisatsioonid külla ja pidasime ühise koosoleku seal ja väike niisugune tutvumisõhtu oli veel. Ja nii, et Arnold Kruus oli sel õhtul väga aktiivne ja muide, ta oli ka väga nõudlikuks, muutus ta niisugust asja nagu ei lubanud kunagi, et keegi oleks põhjuseta puudunud või kõik pidid võtma kõigist üritustest osa ja, ja selles suhtes ta oli autoriteediga ja nii hinnatud noortejuht ikka meil ka mõningates niux entusiasmist võiks seda nimetada näiteks 41. aasta talvel. Suurel suusakrossi ajal Me sõitsime regedega, naabrus tegi 20 kilomeetri kaugusele, seal siis tegime, kuna suuski meil polnud õiget, tol ajal oli meie kandis hoidmist talupoja oma kodus tehtud suusad ja nendega nagu võistlema ei riskinud minna, seda, seda kümmet kilomeetrit suusatama, siis tegime jalgsimatka suures lumetormis ja lume sees 25 kilomeetrit käisime maha ja pärast pidasime pidu veel ära ja kõige sellega koos kaasnev, aga tantsuga ja, ja teelauas istumisega, muide peab märkima seda, et tol ajal niisugust kommet ei olnud, et me oleks alkoholi tarvitanud. Kuidas teie oma tuju siis üleval hoidsite? Ma ei tea, tuju oli niigi hea, ei ole seda märganud, näiteks ma pean ütlema, et meie Vatla algorganisatsioonis oli kas 14 või 15 liiget enne sõda ja nende hulgas minu teada ei olnud ühtki, kes oleks alkoholi tarvitanud või ka suitsetanud näiteks. Ja me ei võtnud ühte tütarlast sellepärast vastu, et olevat kunagi võtnud Riina olevat nähtud natuke vintis peaga. Aga kuidas teil omavahel poiste-tüdrukutega oli, kas tol ajal ikka armastust ka jätkus? No jätkus ikka, seda me võtsime palju osaga teisestest. Isetegevusest tol ajal eriti hakkasime aktiivselt organiseerimisele, ise juhtisid komsomoli baasil ja näiteks meie Vatla seal kultuurimaja ja kesknagu rahvamaja raamatukogu juhatajaks saigi Julius Ilves, kes organiseeris sinna terve hulga ringe. Mäletanud meie komsomoli organisatsioonist, võttis näiteks osad rahvatantsuringist ja ja samuti korraldasin meiega teisi pidusid. Ja nagu ikka noored inimesed ikkagi oli ka oli ka seda, mis site noortega kaasas käiv oli, oli kojusaatmise ja olid esimese armastuse ja kõike seda, mis, mis enamalt jaolt siiski selle sõjaga tihtipeale traagiliselt lõppesid. Hoogsa uue elu rajamise nii maal kui linnas katkestas sõda. 22 juuni 1941. Julius Ilvese meenutustes. Esimene sõjapäev on ka mulle väga hästi meeles. Mina eesti raadiot ei olnud kuulnud sõjasündmuste kohta. Aga mina kuulsin, et sõda on puhkenud. Kuulsin esimesel sõjapäeval kell 10 Vatla kultuurimajas. Ja hiljem juba samal päeval sama õhtu pool tuli meil organiseerida. See koosolek tuli kommunistlike noorte poolt organiseerida. Kus esines Eestimaa Kommunistliku partei Läänemaa komitee teine sekretär, seltsimees predit. Ja predit andis meile juba täieliku informatsiooni sellest olukorrast, mis siis oli lahti pääsenud. Ei läinud mõnda päevagi edasi, kui metsadesse tekkisid juba bandiidid endised Kaitseliitlased kulakud ja teised nõukogu vaenulikud elemendid. Otsekohe pagesid metsa ja hakkasid tulistama nõukogude aktiivi kallale kippuma täitevkomitee edele rääkimata külas toimuvatest ähvardustest ja teistest omavoliaktidest. Sõja esimestel päevadel juba loodi maakonnas rahvakaitseväeosad. Neid nimetati hävituspataljoni teks. Ja neil päevil loodiga haapsalu hävituspataljon ja sinna hakati organiseerima vabatahtlike ja esimesed Vabatahtlikud olidki kommunistlike noorte kommunistide hulgast aga Arnold Kruus. Õiget seda vist ei saanudki. Temale anti ülesanne töötada edasi valla komsomolikomitee sekretärina, sest oli ju vajaga kohtadel seda tööd organiseerida, sest juba esines täitevkomiteede rüüstamisi. Nõukogude aktiivi, tapmisi ja mitmesuguseid kallaletunge. Tuli organiseerida valveteenistust ja tuli hakata kaitsma nõukogude võimu bandiitide vastu ja ei läinud ka kaua aega edasi, kui juba esimesed Saksa väeosad jõudsid kohale. Kelle eest varjas ja peitis dokumendid Karuse valla komsomolisekretär Arnold Kruus. See oli omakaitse, kes pidas enda jaoks ohtlikuks seda 16 aastast noormeest. 80 aastaseks on elanud Arnoldi onu Priidu Metsamägi. Ta natuk hoidis ennast hästi karvaga kavas ikka kõrva ja siis tulen koju sena saaja nende kallale võtvad kinni ja viivad Saara jätu ahistab diad poisi kätte andma. Siis taolisi Tal olid sugulassiinsamas, oli paar päeva sihiga, jäi ta siin, noh, süda on nagu sellega rahulat kodu koiku teadmata ja ja sest mu vend, Kosovo on see siis läks tagasi saatma ja raudteed kadases jälle läindada viima ja siis oli ses roma kaitse jõukas, ikka püüdis neid. Ja mu vend pann jälle valge lindi, muidu nad tühja siia ümber ja siis ta nagu viitada ikka. Ja viis selle kodu ja ja teise päeva juba tuldud järel ja viidi Lihula sinna vangimajas, sealt viidi Pärnupealsele mööbel, kuulge. Aga jälle kohta valetati ka ta valetud inimest, valetan, sealat. Püssipõld, Lihula, esimesel kui seal ei olnud ühtegi ESC, seda ka kedagi, kõik, mis keegi rääkis ta peale ja valetas koik kujutidel arvusse sa tahtsid. Mõisteti Tjaagu, Suurus süüjalusakatud süüjal onu Polmete parmu. Priidu Metsamägi ainsana Arnoldi lähedastest kuulis 40 aastat hiljem. Kuidas tegelikult noormees hukkus. Selle kohta on arhiivis lühike teade. Pärast Pärnus maha esimesel augustil ja süüdistuskokkuvõttes on üks ainukene lause praktiliselt et oli valla komsomoli organisaator ja pioneerijuht. Rohkem mingit süüd ei olnud, sellepärast lasti poiss maha.