Töö komsomoli vastuvõtmisega komsomoli võib kuuluda töölise, intelligentsi ja kehvik talupoja laps. Kapitalistide meil tarvis ei ole. Hulgaliselt näiteks tervet klassi korraga komsomolis vastu võtta ei saa. Koosoleku alguses tuleb ette lugeda avaldis ankeet ja elulugu. Selle järel on sõna soovi avaldajal siis soovitajal. Peale selle saavad sõna kõik, kes soovivad. Need read on 40 aastat tagasi kuuendal mail oma taskuraamatusse kirjutanud Arnold kruus. Sealt leiame veel üleskirjutisi sellest, kuidas organiseerida isetegevust, kuidas läbi viia komsomolikoosolekuid, mis on sotsialistlik võistlus ja kuidas seda organiseerida. Tööpioneeride ja oktoobri lastega. Ja veel rida küsimusi, mida arutati valla komsomolikomiteede sekretäride seminaril Tallinnas. Meie jaoks on see praegu selge ja igapäevane tollel ajal aga igati uusia õppimist vaja. Ja mida üldse teadsid Läänemaapoisid-tüdrukud sellest uuest, mille tõi endaga kaasa 1940. aasta juunipööre. Seda meenutab tol ajal Vatla komsomoli algorganisatsiooni sekretär, praegune Haapsalu rajoonilehe toimetaja asetäitja Karl Õismaa. Ega meil ei olnud üldse Ta kujutustki tol ajal mida tähendab nõukogude võim ja mida tähendab sotsialism või kommunism mingisugusel määral need ettekujutused ei olnud võib-olla mul nii vildakat, kui paljudel teistel olid. Mul oli selles suhtes niisuguse eeskujuks minu onu, kes oli kunagi võtnud osa toobri revolutsiooni päevil Petrogradis nendest sündmustest ja oli tuntud pahempoolsete kommunistlike vaadete poolest ja kuna tali kõigiti minule ka niisuguse eeskujuks südamliku inimesena ja avara silmaringiga ja väga mõnusa ja, ja toreda onunat ja muidugi, mis meid noori kõige rohkem siiski kaasa haaras, sel ajal juba see teadmine, et on võimalik saada haridust, millest meedia oli praktiliselt ilma jäetud, sest üle kuue klassi meie Se kehval Läänemaal kaugel linnadest, kus asusid suuremad koolid, kaugel nendest veel meil oli praktiliselt seda võimatu saavutuse üle kuue klassi ainult no mõningatel juhtudel võib-olla seal mõned võisid käia veel põllutöökoolis või kusagil niimoodi, aga, aga keskhariduse või kõrghariduse saamine oli meil peaaegu võimatu ja kui see uus võim seda noortele lubas, siis see oli juba midagi erilist, aga sama lugu oli ka tööd, aga seda tööd ka meie vaesel Läänemaa küllalt saadav olnud. Kuidas reageerisid noored õigusele saada tööd ja haridust? Arnold Kruusi poolt peidetud dokumentide hulgas on kiri, mille noormees on saatnud kaheksandal oktoobril 1940. aastal Tallinna 12 10.-sse kaugõppekeskkooli. Palun mulle nüüd välja saata juhtnöörid õppimiseks, kas saab ka teie käest õpperaamatuid laenata, kui saab, siis mina laenan. Postikulude katteks, saatsin esimese poolaasta eest viis krooni. Täna kirja postiandmise kuupäeval. Selle leiu hulgas on kõik noormehe poolt palutud õppematerjalid. Lisaks sellele tagastas kool veel need viis krooni seest hariduse rahvakomissari vastava juhise alusel vabastati Arnold Kruus õppemaksust. Kuna tema vanemad kuulusid töötava talurahva hulka. Ja nii nagu Arnold asusid teisedki noored innukalt õppima, andes selle eest vastutasuks oma noorusliku energia ja aktiivsuse. Üks paljudest Artur Kattai kunagine komsomoli Läänemaa komitee instruktor, meenutab. Ja see kukkus niimoodi välja, et rajooni partei ja komsomoliorganisaatoriks oli Oskar Seer tookord mind kui kohaliku juhuslikku töölist kutsuti tema juurde, küsiti, millega tegelete. Kas ei taha organiseerida komsomoli algorganisatsiooni. Kohapeal anti mõningal määral instruktaaži selle organiseerimiseks. Ja siis panimegi aluse sellele algorganisatsioonile. Esialgu kolmeliikmeline. Juba septembrikuu Alpäeviks oli see organisatsioon üheksaliikmeline. Ja viiendal septembril me käisime Haapsalus noorsoopäeval. See toimus lossipargis, seal selgitati siis laiemalt noorteülesandeid meie uues ühiskonnas peale juunirevolutsiooni. Ja soovitati organiseerida komsomoli algorganisatsioonid igasse valda. Lääne maakonnas minu teada ei olnud. Ja see seadiski sel ajal ülesandeks igasse valda luua komsomoli algorganisatsioonid, et siis need täidaksid ka parteiülesandeid koha peal. Ja nii ta tegelikult kujuneski, sest komsomoliorganisatsioonid loodi ennem ja parteiorganisatsioonid järgnesid sellele meie maakonnas. Lääne maakonnas esis lasus kommunistlikele noortele suur vastutus. Kuidas toime tuldi, kus teadmise hangiti, meenutab Karl Õismaa. Mäletan ikka põhiline, kus me oma teadmised hankisime, oli tolle ajakirjandust, aga no oli väika partneri aelu lühikursus oli, mida me hakkasime kohe õppima seal ja seminarikorras, seda valmistasime ette peatükkide viisi kordamööda. Samuti mõningad teised raamatud ja see oligi peamine. Muidugi, ega selle lugemiseks ja nii palju aega ei jäänud ja ma mäletan kordvaqurt sinna Paul Soesoolt, et ei jätku aega peamiseks. Ja tema ütles, et oi, aga oled sa proovinud, et õhtul niikuinii ei tule midagi välja, sest hommikul hästi vara üles ja külma veega hõõrud ennast sisse pärast hakkad lugema, üks tund või kaks on palju viljakam kui õhtul kaks, kolm, kolm, neli tundi õppida. Ja niisiis tegin ka, aga nende esimesed esinemised muidugi olid meile kaunis neist rasked, sellepärast et kodanlus aegsete organisatsioonides. Ega me kuigi palju meist polnud osa võtnud ja, ja tol ajal kodanikes organisatsioonides ka need noored ei olnud niisugust ettevalmistust saanud avalikes esinemisteks ja mis seal ikega tarvilised, teatud oskusi. Ja nii oli kogunud 40. aasta sügisel Vatlast korraldasime suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 23. aastapäeva suure pidustuse ja siis me valmistasime ette kolmekesi erinevatel teemadel igalühel kümneminutilise ettekande, mida me kõik valmistamisel vähemalt paar nädalat aitäh. Ja oli ka vaja, sest et kohale oli tulnud vähemalt kolm 400 inimest, nii et ei mahutanud see kaunis suur saalisega ära ja väga vastutusrikas esinemine. Kuidas me sellega toime tulime, ei oska nüüd öelda tagantjärele, aga eks me ise olime ikka närvis küll. See oli esimene suurem esinemine. Oli teinekord päris raske küsimustele vastuseid anda. Noh, me põhimõtteliselt vastasime kõigile küsimustele tol ajal väga aktuaalne teema, näiteks maareform, samuti tasuta hariduse saame haridussüsteem, tasuta arstiabid, muidugi oli ka teatud osa inimesi, kes täiesti avalikult vaenulikult suhtusid ja kõigil niisugustel koosolekutel kokkutulekutel esitest niivõrd küsimusi, millele oleks võinud ka lihtsalt jäta vastamata, aga me püüdsime ka nendele vastata ärasest. Vastus ei olnudki mõeldud avalikul koosolekul mitte ainult sellele ühele inimesele, kes selle küsimuse esitas, vaid see oli mõeldud ikkagi suuremale publikule kõigile, kes seda pealt kuulasid. Ja eriti kui pealtkuulav publik on veel kindla seisukoha võtmata, siis ta hindab alati rohkem seda kui ka väga valusad ja arusaamatut küsimused, räägitakse ära rahulikult ja asjalikult. Telefonogramm Arnold Kruusile, püüelgaaenn nüüd, Läänemaa komitee otsuse kohaselt tuleb teie algorganisatsioonile sajaprotsendiliselt osa võtta komsomoli suusaKrossist Lihulas 23. veebruaril. Osavõtt kõigile kommunistlikele noortele kohustuslik, kellele arst ei ole keelanud osavõtmist või kellel on VTK või Ooweedeegaa märgi norm täitmata sõit Lihula organiseerida nii et komsomolid, kelle vanematel on hobune, tuleksid hobusega ja võtaksid kaasa kõik teised. Kui hobust muidu ei ole võimalik saada, siis võib ka tasu eest palgata. Vaevalt leidub praegu noori, kes ei teaks, mida tähendab VTK. 40 aastat tagasi aga oli seegi uus asi nagu suusakroski. Kuidas muidu seletada Arnoldi taskuraamatus üksikuid kirjavigu, mis tehtud ainult mõnedes sõnades näiteks suusakross on kirjutatud algul keega kromiss ja siis parandatud ning kirjutatud seega. Uued sõnad, uued ettevõtmised kultuuri ja sporditöös need olid esimesed komsomoli kuulumise aasta üheks tahuks. Teiseks ja kõige olulisemaks oli aga revolutsiooniliste ümberkorraldustele kaasa aitamine. Neist kõneleb Artur Kattai. Esimene ülesanne on tol ajal käis nende väiketööstuste ratsionaliseerimine seal kaasa aidata aidata kaasa ülemaalise maa töörahvaühingu kohalikele organisatsioonidele, maareformi läbiviimisel. Seda me tegime praktiliselt looduses, aitasime tähistada maa korraldajatel neid uusi piire ja komsomol võttis sellest väga aktiivselt osa. Hiljem ülemnõukogu valimistel jaanuaris jaanuaris toimus komsomoli suusakrossikohtadel organiseeriti NSV Liidu ülemnõukogu saadikute valimist. Põhiliselt komsomol viis läbi seda agitatsioonitööd käidi suuskadega talust tallu teinekord isegi 20 kilomeetrit päevas suuskadega läbi ja selgitati lihtsalt nõukogude valimissüsteemi ja tutvustati neid kandidaate tol ajal meil kandidaatideks oli liidunõukogusse Vares Barbarus ja rahvuste nõukogusse Jaan neemsalu. Oleks väär arvata, et need ümberkorraldused kõigi poolt poolehoiuga vastu võeti. Kes oma, kes võõras, see selgus just nende viimatinimetatud sündmuste käigus. Maratoni meie kandidaat, siis vaenulikud elemendid keskkoolis, sealhulgas detailid poosid punase lindiga, Laidoneri mälestussammas oli seal Lihula pargis. Vabadussõjalaste mälestussammas poosid sinna kase külge punase lindiga hukkunud vares. Võimalused valitsusse. See oli niisugune Politiiline väljaastumine ja siis hiljem avastati keskkoolis, oli niisugune omaette teatud määral põrandaalune organisatsioon, keda juhtisid isegi õpetajad. Ja siia siis tegutses vastu, niimoodi hirmutas ka teised pilsid, mitte komsomoli. Oli väga palju neid, kes lihtsalt kartsid. Minul, muide, kui palju ta sai hirmutada, hakkasid tulema kõigepealt temale ähvarduskirjad. Et kui sa oma aktiivset komsomolitegevust ei jäta, et siis Plame siin isegi näidati ära kirjas, millise puu külge. See oli üks moodus, kuidas klassivaenlane meil tegelased hirmutada, aga teine asi oli ka see, et nad komsomoli sees komsomoli ridades tahtsid lüüa kiilu. Ja niimoodi, et komsomoli juhtivad positsioonid oleks olnud klassivaenlase käes. Sellepärast ma ütlen, et näiteks minu õe kohta hakkasin sadama Läänemaakomiteesse kaebekirjad igasugustest olematutest süüdest. Ja tehti isegi ettepanek komsomoli vallakomitee sekretäri kohale. Muidugi selline üldse kommunistlik noor ei olnudki. Mulle meenub üks fakt, kus kommunistlikud noored aitasid kohalikul maakomisjonil kaasa maareformi teostamisel looduses ja seal matsu mõisa ümbruses oli kraavitöödel Saaremaalt pärinevaid nõndanimetatud kraavihalle. Kõigile on ju teada, et Saaremaalt pärinevad kraavitöölised olid proletariaadi esindajad. Kuid nende klassiteadlikkus oli sel ajal niivõrd väike, et nad lasid ennast suunata. Nendele osteti kohalikke kulakute ja kaitseliidu tegelaste poolt viina ja esitati siis need purjus saarlased maareformi tegelikele teostajatele kallale. Need tulid nagu sõjakas armee üle põllulabidat käes. Ja nendele tuli nii-ütelda hirm nahka ajada. Meil sel ajal aga teistel kellelegil taskurelva ei olnud kui maakomisjoni esimehel. Hiljem aga anti relvad välja ka nende abilistele kommunistlikele noortele, kes maareformi külades läbi viisid. Klassivaenulikku tegevust-Läänemaal meenutasid Meeta Vannas ja Artur Kattai. Jah, nii see oli. Veel enne suure sõja puhkemist oli siin Eestimaal rida väikeseid sõdu uue ja vana korra pooldajate vahel. Tänane päev 40 aastat tagasi saiaga sõlmpunktiks ja igaühe elude hargnes sealt edasi, nagu südametunnistus käskis. Ühed olid seda päeva oodanud, teised mitte. Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimehe asetäitja Meeta Vannas meenutab Läänemaa kommunistlike noorte ettevalmistust sõjaks kus vastaseks polnud üksnes maast ilma jäänud rikkas talu peremees. Mille pliidi tädi, igal pool osa abi, arhimi, kursused, mida see tähendas, see tähendas seda, et me pidime saama esmased teadmised meditsiini alal selleks et esmaabi anda, seal käisid ka nurmed ja kõik me teadsime seda, et seda võib vaja minna. Aga muidugi ka me seda ei teadnud, et ta nii kiiresti vaid teda vähem. Selliste sahtlites muidugi võib-olla nii, nii selgelt ei oska kõiki asju üldse ette kujutadagi. Ja võib-olla elasime rohkem ikkagi tänapäevale ja see me käisime kursused läbi ja meile räägiti neist ja see oli ikkagi kuidagi kauge, ei olnud nii lähedane, siis mul hakkas juba võrdlemisi hirm sõjast. Kuigi vanem vend Helmut teenib Nõukogude armeest, oli politud. Ja kui ma olin juba Saku pioneerilaagris, siis ta käis mind seal ootamas. Ja siis ta ütles mulle niimoodi, et ma tulin hüvasti jätma, et me sõidame kaugele. Ja olukord on väga ärev, et võid minna sõjaks ja see oligi viimast korda, kui ma teda nägin. Ja sellest ajast muidugi mul niisuke ussikene südamesse jäi. Aga seal üks nädal aega enne sõja algust