Kahe orkaan ja Kristjan Port tere. Eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. 19. sajandil põhilise osa raamatutest kirjutanud Jean Verne'i tehnoloogilise tulevikunägemus oli üpris optimistlik. Uusi masinaid ja elektrit natuke ka kardeti. Suurema ettevaatlikkuse laine tõusis eelmise sajandi teisel poolel. Käesoleval sajandil on tehnoloogia, kriitika ja Distoppe hoiatused normaliseerunud inimkonnast tundlikumalt vaatamisvõimet esindavate kirjanike hoiatavate sõnumite sagedus ja intensiivsus on ajas vaid hoogustunud. Terminaatori mäed võiksid filmid, zombi multikat ja nii edasi vihjaks nagu millelegi. Juhul kui selles on tõetera, peaks lõppvaatus või siis lõpp-peatus peagi kätte jõudma. Kasutades paskaali jumalakartliku argumentatsiooni, tasub ohtu uskuda. Sest kui see ei realiseeru, pole ju midagi karta. Aga kui realiseerub, siis oleks olnud targem uskuda. Igatahes muretsejaid leidub. Etteruttavalt võib öelda, et nagunii midagi ette ei võeta. Murest on kaua räägitud ja mitte ühtegi tehnoloogilist arengut ei ole seni peatatud. Vastupidi, tempod ainult kasvavad. Mittereageerimisel olevat. Kaks peamist põhjust esiteks räägitakse ohtudest raamatutes. Paraku on aastatega raamatute lugemus pidevalt langenud ja need, kes loevad, ei satu lugema pikemat, keerulisema sisuga tehnoloogilise kultuurikriitikat. Teiseks põhjuseks kui uskuda USA Pelori Ülikooli professor Alan Jacobs analüüsi olevate inimeste karjakäitumise mugavuse kombinatsioon. Sega. Üsna lootusetu uskuda düstoopia ennetuse võimalusse. Samast allikast pärineb viimase mõne dekaadi tehnoloogia kriitikutele labadel. Autor nimetab seda tehnoloogia standardkriitikaks. Jacobs esitab arvamused pessimistlikust nördimuse noodis, kuivõrd seniste hoiatustega pole mitte millegi pidurdamiseks ega ärajätmiseks kordagi arvestatud. Võimalikest põhjustest sai juba kaks nimetatud lisaks, mida eelmisemalt pole laiem avalikkus, seda isegi teadvustanud, mistõttu oleks paha kas või korraks tehnoloogia kriitika peamised argumendid sest läbi lasta kartmata, et need senises käitumises midagi muudaksid. Põhiline kriitiline hoiatus konsentreeritakse sõnadesse tehno. Poolia ühiskonnakorraldus, milles inimesi teenindama mõeldud tehnoloogia muutub sedavõrd võimsaks, et asub inimeste üle domineerima kuni selleni välja, et kujundab inimesed oma näo järgi. Märkideks on tehnoloogia arenguga kaasnevad argiellu tungivad, Te, kirjutavad ja manipuleerivad muutused ning harjumused. Näiteks kui sotsiaalvõrgustikud lubavad luua inimeste vahele ühendusi, on kaasnevaks sama tehnoloogia abil kujundatud grupidünaamikat ja isegi massihüsteeriat. Näotuvastustehnoloogiaga lubatakse suurendada turvalisust ja peatada. Kurjategijaid suurendades ühtlasi rahvamasside üles järelevalvet ja võimu. Harjudes taoliste seadmete keskse olemisega, sünnib nende alluvusele ja nendega tehnilisele käitumuslikult kokkusobivusele. Tuur hoiatab standartne tehnokriitika. Isegi kui keegi on kirjeldatud arengut märganud pidanud soovimatuks, pole ta teinud ise ühtegi tähenduslikku sammu. Tegelikult paistab olema vastupidine. Enamast tahaks esimestena uut tehnoloogiat proovida. Oligi tarvis tõestada. Siia sobib hästi uudis uuest võimalusest. Kuulduste põhjal arendab Facebook nutikellapoodidesse peaks jõudma järgmisel aastal. Randmel kantav seade omab iseseisvat mobiilsidekanalit. Ja see ei sõltu telefonist. Teadupärast on Facebookil käimas jõuline vaidlus Apple'iga sotsiaalmeedias isikute kohta teavet korra ettevõtte protesteerib telefoni. Soovi vastu kaitsta klientide andmeid Apple'i kontrollitavast ökosüsteemist väljast tulijate eest. Sotsiaalvõrgustiku nutikell peaks aga ühendust selle põhiliste Suhtlusteenustega ja koguks muu hulgas andmeid kasutajakehad talituste kohta. Kasutajale. Paistaksid sarnaselt paljudele aktiivsusmonitorile kehalise aktiivsuse ja une kvaliteediandmetena Facebooki poolt vaadates täiendaks ülevaadet iga kliendi personaalsest elust koos asukoha ja ajamärkidega. Põhimõtteliselt peaks erafirmasid. Millal ja kus ja kellega keegi omab kõrgemat pulssi kui tihti külastab tualetti ja kellega millest räägid? Normaalne areng, millest Facebooki ei ole ainuke taolise võimekuse omanik. Google ostis jupp paari miljardi dollari eest teed pidi enam-vähem sarnaste tagamõtetega. Tõenäoliselt siirduvad veel mitmed nutiseadmete valmistajad suurte infohaldurite külje alla. Ilusad uued asjad, muretsemiseks polekski nagu põhjust. Isegi kui keegi seda teeb. Ja mis siis? Kuula varasemaid portaale. L2.