Tere päevast, kell sai üks jäme, tuletame taas meelde lõppeva nädala sündmusi, nii nagu need päevaga ja lintide eskajaksid. Mina olen Mall Mälberg. Selle aasta 41. nädal on uskumatu küll, jälle läbi aasta lõpuni on jäänud veel 11 nädalat. Selle nädala esimesel päeval alustas Lennart Meri teist ametiaega Eesti vabariigi presidendina. Ta andis riigikogu ees rahvale ametivande. Astudes vabariigi presidendi ametisse annan mina Lennart Georg Meri, pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti vabariigi põhiseadust ja seadusi õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja vabariigi kasuks. Pärast ametivannet pidas president samas ka lühikese kõne. Mõned väljavõtted sellest. Hindan kõrgelt kohtumist riigikogu fraktsioonidega 16. augustil. Ühel või teisel viisil väljendasid riigikogu liikmed soovi tihedamaks koostööks riigipeaga. Mul on sellest hea meel. Olen veendunud, et niisugust koostöövormi võib ja tuleb toetada, kartmata, et me sellega ohustame põhiseaduses kirja pandud võimude tasakaalustatud lahususe printsiipi. Tõsi. Ma pean enesestmõistetavaks, et riigipea täidaks oma põhiseaduslikke kohustusi poliitilistest erakondadest sõltumata. Seepärast eelistaksin suurema koostöö raskuspunkti nihutada mitte nõupidamistele fraktsioonidega, vaid riigikogu komisjonidega milles fraktsioonid on oma kaalule vastavalt ju niikuinii esindatud. Seniseid koostöö, kogemused väliskomisjoniga ja riigikaitsekomisjoniga on olnud kõigiti positiivsed. Mulle meie naaberriikidele. Meie lähematele ja kaugematele partneritele eelkõige aga eesti rahvale on rõõmuks, et presidendivalimised kinnitasid meie riigi senise arengusuuna jätkumist ilma lõtkud eta. Eesti on suutnud püsida õigusriigina ja vististi ainsa riigina Euroopas suutnud vähendada kuritegevust kõigis valdkondades mis peaks sisendama eneseusaldust ja meie kodanikuaktiivsust veelgi tihedamalt koondama. Ma loodan, et see võikski kujuneda meie rindejooneks. Meie aeg viiduks, kui meenutada vabadussõjapäevi, kust algab vastupealetung ohtlikule vaenlasele. Võõrandamisele usalduse difitsiidile. Oma ringsõitudel riigis. Olen pidanud nägema, et Nõukogude totalitarismist pärinev tendents üle määrusele tsentraliseerumisele. On kahetsusväärsel kombel täies elujõus Eestis Euroopa ühes kõige väiksemas riigis. On tekkinud ääremaad. Me vajame jõulist regionaalpoliitikat, sest riik on parasjagu nii tugev nagu tugev tema kõige nõrgem maakond. Esmaspäeva õhtul korraldasid president Lennart Meri ja proua Helle Meri Sakala keskuses vastuvõtu ligi 400-le külalisele. Sel nädalavahetusel osaleb Lennart Meri Helsingis balti riikide Läänemere regiooni julgeolekut käsitlevad kõrgetasemelisel konverentsil, kus ta esineb ka ettekandega konverentsi Balti riike käsitlevas osas. Konverents peetakse suletud uste taga, mis peaks kindlustama selle, et osalejad saaksid kõneleda usalduslikult. Sel nädalal räägiti jälle valitsusliidu tugevusest. Nimelt teatas Maarahva Ühendus, et või valitsusliidust lahkuda, kui riigieelarve arutelul ei leita kaitsekulutuste, kütuseaktsiisi ja tollitariifide osas kompromisse. Maarahva ühenduse lahkumise esmane põhjus on see, et koalitsioonipartnerid Koonderakond ja Reformierakond ei poolda kaitsetollide kehtestamist ega otseseid toetusi Eesti põllumajandusele. Maarahva Ühendus on omakorda vastu reformi erakonna ja Koonderakonna ettepanekule tõsta riigieelarve koostamisel kütuseaktsiisi ja kaitsekulutusi. Maaliidu Seitsmeliikmelise fraktsiooni esimees Arvo Sirendi peab Maarahva ühenduse lahkumist valitsusliidus võimalikuks, kuigi opositsioonis olles suudab ühendus põllumajanduse ja maarahva heaks vähem teha. Peaminister Tiit Vähi kommentaar. Ma ei eita, et koalitsioonis on probleemid, koalitsioonis on vastuolud, koalitsioon on praegu kolmest osapoolest, vedaja pool on Koonderakond ja samas on Reformierakond ja samas on maarahvaparteid. Need poliitikad ei lange päris kokku. Sellepärast, et erakonnad on erinevad ja programmid on erinevad. Koalitsioon töötab koalitsioonileppe alusel. Kui mõni osapool tahab välja astuda, siis ma olen ka kuulnud nendest erakondadest, kes tahavad sisse astuda. Valitsus ja TALO sõlmisid esmaspäeval palgakokkuleppe, mille kohaselt TALO liikmesliitude töötajate palgarahale lisandub 97. aastal varem taotletud 156,8 miljoni asemel 50 miljonit krooni. Seega lisaks eelarves ette nähtud kümneprotsendilise palgatõusule sai kultuuri ja haridus ja teadustöötajaid ühendav TALO valitsuselt 50 miljonit krooni, mis tähendab taluga liitunud järgmisel aastal ligi 14 protsendist palgakasvu. Esimeseks novembriks peab ta loba praegu valdkondade kaupa jaotatud 50 miljonit krooni täpselt ministeeriumide ja üksikute ettevõtete vahel ära jagama. TALO esimees Toivo Roosimaa ütles, et lubatud raha valitsuselt vastuvõtmise ja omavahel ära jaotamisega nende töö ei lõpe. TALO saatis kõikidele parlamendiliikmetele kirja, milles palus 14.-ks oktoobriks igaühe seisukohta, kas ta peaks raha juurde saama. Kohalike valimisteni on jäänud nüüd veel üks nädal. Kampaaniat arendatakse kõikides maakondades. Neljapäeval algas ka eelvalimine ning valimiskomisjon valgustas pisut hääletamisega seotud asjaolusid. Komisjoni aseesimees Heiki Sibul ütles, et 1993. aastal algas eelhääletamine kaks nädalat enne valimisi, seekord 10 päeva varem. Kolm aastat tagasi pidi eelhääletuse juures kaks jaoskonnakomisjoni liiget olema, nüüd aga nõutakse kolme inimese kohalolekut. Hääletamine valimiste päeval algab tund aega hiljem kell üheksa varasema kella kaheksa asemel. Kodus saab hääletada laupäeval, see on üks päev enne valimiste päeva jaga valimiste päeval kuid selleks peab inimene ise taotluse tegema ja seda kas kirja teel, telefonitsi või kellegi kolmanda inimese abiga. Uus institutsioon on hääletamine volitatud isiku kaudu ja seda selgitab Heiki Sibul. Üks valija, kes ei saa siis minna ise oma omavalitsusse järgsesse valimisjaoskonda, kirjutab volikirja. Kellelegi kaheksateistaastasele isikule seisa olla lähisugulane, see isik ja selle, selle volikirjaga läheb see volitatud esindaja valimisjaoskonda. Talle antakse sealt allkirja vastu hääletamissedel ja kaks sellist ümbrikut. Ja antakse veel, nende kandidaatide nimekiri, kestis, kandideerivad selles vastavas kohalikus omavalitsuses, see volitatud esindaja läheb nende dokumentidega selle valija juurde kasvõi teise linna või kus valijal parasjagu on siis, ja annab selle valijale need dokumendid, valija täidab selle hääletamissedeli, ta hääletab kellegi poolt, paneb ise sellesse esimesse sisemisse ümbrikusse ja kleebib selle kinni. Selle ümbriku nüüd volitatud esindaja ja üks tunnistaja panevad nüüd selle, selle sisemise ümbriku omakorda veel sellesse välimiste ümbrikusse, sellel on muidugi selle sisemise ümbriku sees ja kleebivad kinni ja kirjutavad oma allkirjad siia peale ja tunnistaja tunnistab siis seda, et see hääletaja v valija, kes selle hääletamissedeli on täitnud, nüüd ikkagi täitis selle ise, pani, kleepis selle eelmise ümbriku kinni ja pani ta siia sisse ja see volitatud esindaja viib need selle siis dokumentide paketi nüüd jälle sinnasamma valimisjaoskonda tagasi ja seal võetakse see lahti, võetakse see välimine ümbrik ära ja see sisemine ümbrik lastakse siis eelhääletamise kasti. Nüüd aga sellest, missuguse dokumendiga saab valija hääletada, selleks on loomulikult ja kindlasti pass või mõni teine isikut tõendav pildiga dokument mille on välja andnud riiklik ametiasutus. Lõplike valimistulemuste kindlakstegemiseks on valimiskomisjonidel aega seitse päeva ja sealt edasi veel seitsme päeva pärast tulevad kokku uued volikogud. Esmakordselt toimuvad valimised Paldiski linnas, 93. aastal oli Paldiski veel Keila linnaosa. Valimisi ei toimu seekord aga Pärnu-Jaagupi vallas, sest valimiste järel ühineb see vald Halinga vallaga ning hakkab kandma Halinga valla nime. Vabariigi valimiskomisjoni sekretäriaadi juhataja Alo Heinsalu sõnul jagatakse välja 3453 mandaati, mis on 69 mandaadi võrra väiksem kui kolm aastat tagasi. 20 protsenti rohkem on aga kandidaate 70 võrra on vähenenud nimekirjade hulk. Nõnda palju statistikast. 93. aastal võttis kohalikest valimistest osa 52,6 protsenti valijatest. Valimiskomisjoni juhid loodavad, et selgi aastal ületab valijate künnis ehk vähemalt viitekümmet protsenti. Riigikogus arutatud teemade hulgas oli sel nädalal ka korruptsioonivastane seadus. Riigikogus märgiti, et seaduseelnõu käib küll ümber korruptsiooni. Ma ei käsitle korruptsiooni ennast. Õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv, kas olete sama meelt? Ei ole ja see oli ka ainukene või üksikväide. Ühelt parlamendisaadikult, kes ei olnud ilmselt seda ei olnud korralikult lugenud, vähemalt mõttega mitte. Sest eelnõu on vastupidi, käsitleb peaaegu kõiki korruptsiooniga seotud valdkondi. Aga termos hoiab ära küll teatud liiki korruptsiooni, aga ei välista seda täielikult. Korruptsiooni ei saa mitte kunagi täielikult välistada või saab välistada ainult siis, kui kõik riigiametnikud maha tappa. Et neid enam lihtsalt ei ole. Saab luua tingimused, et riigiametnikud ei käituks korruptiivselt, saab luua kontrolli selle üle. Aga välistamise võimalust siiski mitte kunagi. Ja mitte üheski riigis ei ole olnud küll, aga korruptsioonivastane seadus määrab siin väga täpselt ära need kohad kus siis selline rikkumine toimuda saab. Ja seaduse rakendamiseks ongi vaja siis neid kriminaal ja tööõiguse norme ja administratiivõiguse norme vastavalt täiendada. Ja võib-olla siit seadusest. Eelmine küsimus oli, et ta kõike liike korruptsioon ei puuduta, ei puuduta jah, siit jääb välja üks väga oluline liik. See on erakondade finantseerimine ja selle juurde peaks kunagi täiesti eraldi tulema. Korruptsiooniametiisik ja see probleem eksisteerib. Aga ma arvan, et mida rohkem inimesed saavad aru oma õigustest mida rohkem pannakse paika ametiühing, isiku käitumise reeglid, kuidas ta peab teatud otsuseid langetama ja mida täpsemalt fikseeritakse kõik need sammud, mida ametiisik mingisuguste otsuste langetamisel teeb. Seda kergem on ka korruptsiooni vastu võidelda, see on lihtsalt süsteemi ülesehitamise küsimus. USA kaitseminister William Perry teatas oma hiljutises esinemises Kopenhaagenis Põhja- ja Baltimaade kaitseministritele teatavasti, et Balti riigid pole veel valmis ühinema NATOga. Kuivõrd avaldusest võimendus vaid nii-öelda negatiivne sõnum ja positiivne jäeti tähele panemata, saatis kirja, et balti riikide kaitseministritele. Meie kaitseminister Andrus Öövel tsiteeris eile mõningaid lõike nelja leheküljelises läkituses, mis oli dateeritud kolmanda oktoobriga. Need selgitavad USA positsioone balti riikide ja NATO laienemise suhtes. Minu sõnum on selles, et Ühendriigid on tugevasti seotud balti riikide iseseisvuse ja julgeolekuga ning aitavad meid liikuda edasi integratsiooniprotsessis Euroopa ja transatlantiliste institutsioonidesse kaasa arvatud NATO. Me suhtume sellesse kohustusse kohustusse tõsiselt ja usume, et seda peab edendama praktiliste konkreetsete meetmetega. Tõepoolest, Ameerika ühendriigid on teinud selleks olulisi finants- ja poliitilise investeeringuid ja jätkavad seda tegevust tõusvas tempos. Meie kohtumine oli täis realismi ja tegelikkust. Kui ma ütlesin teile ja teistele balti kaitseministritele, et kuigi lõplik otsus tehakse tuleval aastal tippkohtumisel ei ole minu hinnangu järgi Balti riigid veel valmis NATO liikmesolekuga seotud riigikaitseliste kohustuste jagamiseks siis ütlesin ma, et Balti riigid on näidanud suurt edasiminekut NATO liikmeks olemise valmiduse suunas. Ja seda käiku tuleb vaadelda kui tõelist edukäiku. Ma olen mureks, ehkki mitte üllatunud, et meedia on tähelepanu koondunud nõndanimetatud hauale uudisele. Ma ütlesin, et Baltimaad ei ole veel valmis jagama vastutust meelsamini kui heale uudisele. Ma ütlesin, et nad on kõlblikud, et nad teevad edusamme ja et me peame neid veel rohkem. Ma kriipsutan alla, mida ma ütlesin ja ma usun, et Balti riigid on täiesti kõlblikud NATO liikmeks olemiseks ning ma ootan hea meelega päeva, kui igaüks neist on liige eriti lükkama tagasi. Ja Ameerika ühendriigid lükkavad tagasi kõik arvamused, et Balti riigid on välja arvatud a priori või et mõnel mitte NATO riigil on vetoõigus nende taotluste suhtes, olgu siis de jure või de facto. Iga selline avaldus on vastuvõetamatu. On selline, et Balti riigid ei ole täna veel suutelised võtma endale NATO liikme kohustusi vastavalt viiendale artiklile ning täitma kõiki neid sõjalisi nõudmisi, mida on vaja näidata sõjalise valmisolek osas. Kuid te olete teinud suuri edusamme selles suunas ja Ameerika ühendriigid ja teised Baltimaade sõbrad peavad töötama, et kiirendada selle päeva saabumist, mil te olete valmis jagama võrdset vastutust. Andrus Öövel tsiteeris mõningaid lõike USA kaitseminister William Perry kirjast Eesti kaitseministrile. Lõppeval nädalal käis Eestis visiidil Läti välisminister. Tegemist oli valdi Spircapsi esimese ametliku visiidiga Eestisse pärast taasiseseisvumist. Valmis Birkhoff ja Siim Kallas vahetasid Eesti-Läti merepiirilepingu ratifitseerimiskirjad ning seega on leping nüüd jõustunud. Läti välisminister on saavutatud leppega väga rahul. Pausi Ookam, põhilisem Välitaal või käidi ees päts São impordanda taustal pepupallis Kehras ja arvates on selle väga komplitseeritud küsimuse lahendamine parim märk selle kohta. Kuivõrd edukalt võib omavahelistes probleemides üksmeelele jõuda Siim Kallase ja valdisbirkasid kohtumisel olid kõne all läänemeremaade nõukogu tegevusega seotud küsimused. Läti välisminister juhib praegu selle nõukogu tööd. Siim Kallas on hetkel teatavasti Euroopa nõukogu ministrite komitee esimees. Seegaanwaldisbyrcapsi sõnul praegu Baltimaadel oluline roll Euroopas. Kahe riigi omavahelistest probleemidest olid täna arutusel tolliliit kalapüügilepinguga seotud küsimused. Siinjuures avaldas Läti välisminister lootust, et need probleemid lahenevad peatselt. Kõne all oli ka Valga-Valka piiriküsimus, siin pole veel üksmeelele jõutud. Siim Kallas märkis kahepoolsete suhete arendamise vajalikkust. Me oleme ise tõmmanud siiamaani kuidagi niisuguse vahejoone Baltimaade kolleegidega saame me kokku kõikvõimalikel kohtumistel multilateraalsetel kohtumistel ja sellest justkui ongi piisanud. Me oleme avastanud, et, et meil on siiski väga vaja ka neid kahepoolseid suhteid ja mul on hea meel nüüd vastu võtta siin oma Läti Läti kolleegi ja me oleme tõesti näinud, kui palju on tegelikult võimalik kahe riigi suhetes niisuguste kohtumiste kaudu ära teha. Eesti ja Läti suhted on praegu tõesti äärmiselt heatahtlikud ja soov leida probleemidele pragmaatilised, konstruktiivsed lahendused, soov mitte anda ühelegi probleemile mingisugust traatilist, poliitiliselt üliteravat sisu. See soov on praegu valdav ja ma arvan, et sellest on kahtlemata kasu meie mõlema riigi kodanikele. NATO-le lähenemise kohta märkis Läti välisminister, et selles küsimuses on Eestil ja Lätil täielik üksmeel. Tuleb teha võimalikult palju enda liikmeks oleku valmiduse tõestamiseks, enne, kui NATO laiendamine täpsemalt välja kuulutatakse. Läti Leedu merepiiri probleemile veel lahendust ei paista. Vallis Pirkovs. Peaministrite kohtumine Läti välisminister avaldas lootust, et lõpuks jõutakse sama hea resultaadi niikui Eestiga. Valimiseelne olukord leeduste Pirkapsi sõnul olukorra veidi raskemaks ning kokkulepet on tema arvates võimalik saavutada alles pärast Leedu valimisi. Meie idapoliitika on kõne all küll enam-vähem kogu aeg vahel ägedamalt, vahel resigneerunumalt. Sel nädalal küsiti pärast valitsuse istungit pressikonverentsil peaminister Tiit Vähi kommentaari. Me oleme tahtnud saavutada suhete normaliseerumist, kas nüüd olnud Eesti poliitika nõrkuse või vene poole, mitte suvi tõttu, selle jätame praegu lahtiseks. Ma tahaksin teile veel meelde tuletatud, härra president nimetas, et tema teise valitsemisaja prioriteediks on just Eesti-Vene suhete normaliseerimine, mis näitab, et see on aktuaalne teema ja ma usun, et ka endale avaldus on üks täiendav selline impulsse sellesse tegutsemise ja ma ise arvan sama, mida ma olen ütelnud pool aastat tagasi, et ma usun, et idasuhetes. Me saavutame paranemise ja ja ma usun, et veel sellel aastal me sõlmime piirileppe. Valitsus muutis neljapäeval oma määrust, mille järgi oleks alates eilsest muutunud Eestis illegaalid, eks ligi 7000 Vene erusõjaväelast ja nende perekonnaliiget. Määrus käsitleb välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmist ja nende pikendamist. Päevakaja palus regionaalminister Tiit Kubri kommentaari. Valitsus otsustas 14. mai 96. aasta määrus number 100 30-st punktist 13 välja võtta selle osa ja mis oli sõnastatud selliselt, et otsus elamisloa andmise kohta kaotab kehtivuse, kui isik ei ole kolme kuu jooksul ta esitanud kodakondsus- ja migratsiooniametile kodakondsusjärgse riigi passi. Sellega kaasneb see, et elamisluba kehtib pärast nimetatud tähtaega. Ja see hetkel ei laiene sellele osale, mis puudutab küsimust, kas on maha võetud kodakondsusjärgse riigi välispassi nõue. Hetkel on see nõue määruse punkti, teistes osades on see sees küll on maha võetud kolmekuuline tähtaeg. Öelge, kas siit ei võiks teha jälle meelevaldset järeldust, et taas on meeste riik elu sõjaväelastele ühe väikese järeleandmisi teinud? Ei, ma ei näe sinna sellist seost otseselt sest selle otsuse tegemise üheks põhjuseks võib öelda ka seda, et sinivõis tekkida teatud vastuolu ka meie välismaalaste seadusega mis lubab küll vabariigi valitsusel kehtestada korra, mille alusel antakse elamislubasid erusõjaväelastele kuid ei ole päris üheselt selge, kas selle korra hulka võiks käia ka elamisloa vormistamise taia sisse panek, see tähendab piirangud elamisloa vormistamisel. Et vältida siin erinevaid tõlgendusi ja käitudes loogikareeglite järgi, mis ütlevad, et kui ikka isikule on antud elamisluba viieks aastaks siis on veidi ebaloogiline, kui me kolme kuu pärast ütleme jah, et nüüd see siiski enam ei kehti. Sel nädalal sai teatavaks ka, et 1996. aasta Nobeli rahupreemia võitsid Ida Timuri roomakatoliku kiriku piiskop Carlos Filippechimeenes velo jahusse. Ramos oota. Preemia anti neile tegevuse eest õiglase ja rahumeelse lahenduse taotlemisel. Ida Timori konfliktis. Ida-Timori vallutasid 1975. aastal sealse kodusõja ajal Indoneesia väed. 91. aastal tapsid Indoneesia sõdurid kümneid iseseisvusmeeleavaldustel osalenud ida Timorlasi. Tere, samale järgnes rahvusvahelise üldsuse tugev hukkamõist. Ja nüüd teemast, mis meid kõiki kuigi palju huvitab Ameerika presidendivalimised. Ilmar Mikiver räägib. Ameerikas on praegu presidendikandidaatide piaad selline heroiline mees mehe vastu, jõukatsumine, millest kõnelevad müüdid ja eeposes Kalevipoeg, kaasa arvatud võidukivi viskamise või laulukonkursi eeskujul nagu kalevipojas toimuv nüüd ka poliitikas tsiviliseeritud duell, milles kõrilõikamine ja löögi allapoole vööd sooritatakse sõnadega mitte rusikatega. Clintoni ja Tuuli esimene otsesed veel möödunud pühapäeval oli laitmatult tsentri meenlik. Clinton ei öelnud ühtki paha sõna tõuli vanaduse kohta. 73 aastat võrreldes saksa Adenaueri või Hiina Tõnks jahupingiga, kes valitsesid Veluma üheksakümnendates eluaastates on 73 jõuga otsekui lapseiga. Tõul omakorda vältis hoolikalt viiteid Clintonile omistatavaile, skandaalidele, seksi, narkootikumi, rahaasjade või võimu kuritarvituse alal. Kuid populaarsusreitingutes ei toonud tõuline midagi sisse. Clintoni edevus püsib endiselt 10 20 punkti piires ja sellest siis ehk tõusiski vabariiklaste leeris. Häälekas nõudmine, et vähemalt asepresidentide tasandil toodaks välja Clintoni nõrkused. Teisisõnu, et Howli asepresidendikandidaat Jack Kemp ründaks oma vastast asepresident, kel koori ja temaga koos muidugi president Clintonit ennast teravamalt ja isiklikumalt, kui seda tegi, puhub tuul pühapäeval. Wall Street Journal sõnastas seda oma juhtkirjas. Nii. Clintoni teine ametiaeg oleks Ameerikale trauma. Keegi peab seda valijaile ütlema ja antud oludes näib säkemp olevat parimaks sõnumitoojaks. Liidul kempia Kall koorivaheline matš toimunud kas tegigi seda, mida talt ootasid partei liidrid kas ründas ta Clintoni isikut või võimendas seda omaenda isikut mõeldes aastale 2000, kui nad võivad hääl kooriga uuesti vastakuti seista ja siis juba ise presidendikandidaatidena. Koorija kempi. Kolmapäeva õhtust duelli iseloomustab script Howardi reporter tabavalt. Kolme sõnaga. Terav, kuid viisakas. Clintoni isiku ründamisel ei läinudki kaugemale, kui meenutamiseni. Ta eelmises valimiskampaanias lubas rahvale maksukergendusi kuid juba oma esimesel valitsusaastal hoopis tõstis makse. Niisiis, meest ei või usaldada? Koor pareeris seda väitega, et Voothoul senatis olles hääletas samuti vastu mõnelegi ideele, mida ta nüüd propageerib. Mitte isikute üle ning enamuses olid need ideed juba tuntud asjaosaliste varasematest sõna lahingutest maksud, hoolekanne rassi, kvoodid ja tempi, meelisteema laostuvate linnasüdamike taas ülesehitamine. Lõpuks tuleb ära märkida EP neljapäevases New York Timesis arutleb Steven hõõrlanger järjekordselt NATO laiendamise probleemi. Ta mainib seejuures ka Eestit kui kvalifitseerumise võimelist kandidaati Euroopa Liitu. Jaa, Herlanger meenutab osana USA praegusest presidendi valimiskampaaniast, et õun on korduvalt rõhutanud NATO kiire laiendamise vajadust süüdistanud Clintonit, tsiteerin ebasündsa sviibitamises. Nüüd veel pisut majandusjuttu Erastamisagentuuri nõukogu istungil oli läinud nädalal tõsiselt kõne all riigivara erastamise programmi täitmine. Nõukogu esimees, majandusminister Andres Lipstok tõdes, et programmi põhiülesande täitmine läheb rahuldavalt. Ka renditud varade erastamine on läinud ladusalt. Peaminister Tiit Vähi teatas teisipäeval erastamisest kõneldes, et esimeseks jaanuariks 1998 ei pruugi majandusministeeriumi enam vaja olla. Kuivõrd erastamine hakkab selleks ajaks ühele poole saama? No infrastruktuuriobjektide erastamine on tõesti selline pikk protsess, ta ei ole siuke masserastamine ja selle tõttu võtab rohkem aega väga tõsise poliitilise tahte juures on võimalik 98 lõpetada. Aga mis puudutab muidugi olid majandusministeeriumi likvideerimisega taastamisega, siis ma tuletan teile meelde, et erastamisagentuur keevitati majandusministeeriumi haldusalasse. Eelmise valitsuskoalitsiooni võimuletuleku ajal oli ta rahandusministeeriumi haldusalas juhtistada reformiminister. Nii et ma arvan, erastamisel lõpetamine ja majandusministeeriumi likvideerimine omavahel nagu seotud ei ole. Ma arvan, et majandusministeeriumi likvideerimise mõte on see, et Eestimaal tegelevad täna majanduse reguleerimisega rahandus, majandusministeerium, põllumajandusministeerium, teede- ja sideministeerium. Ja kui omal ajal seda reformi pihta hakata, siis majandusministeerium onju konglomeraat, kaubandusministeeriumi ehitusministeerium, mis nad olid materiaaltehnilise varustuse komitee ja nii edasi. Edasi saab reformiga minna ainult funktsionaalselt, nii nagu aastal valitsus oma valitsemise reformida vihkaks. See tähendab seda, et kõigepealt peame ikka väga täpselt ära defineerima need funktsioonid, mida üks või teine ministeerium täna teeb. Ja kui neid funktsioone on võimalik riigi jaoks teha kuskil paremini odavamalt, aga seejuures kompleksselt, siis miks mitte. Välisinvesteeringute vool Ida-Euroopa riikidesse on järsult kiirenenud, kusjuures Eesti on viimase poole aastaga tõusnud ülemaailmses välisinvesteeringute tabelis viie pügala võrra 71.-le kohale. See annab Eestile kesk- ja ida, Euroopa mastaabis omakorda kuuenda positsiooni, märgib mõjuka Economist Grupi Teabeüksuse väljaanne Business Istani jõuab. Poole aastaga on Eesti tõusnud ajakirja instit just sõnainvestor reitingutabelis 2,2 punkti ja aastaga 4,8 punkti. See annab Eestile sajapunktise skaalal reitinguks 31,1 punkti. Maailma keskmine krediidireiting on selles tabelis 39,6 punkti, nii et üsna edukas. Nüüd aga sellest, mida arvatakse Eesti tööstuse olukorrast koha peal. Kolmapäeval toimus Tööstuse ja Tööandjate keskliidu volikogu ja selle tegevdirektor Viljar Veskiväli arvab nii. Olukord ei ole hea, aga, aga võiks öelda, et noh, ei ole ka lootusetu, sest kui hakkame kõige suuremast numbrist siis sellel aastal on tööstuse kogutoodang võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 100 protsenti nagu tagasiminekud ei ole. Aga möödunud aastal oli kaheksa kuuga 99,4 protsenti, et kui selle üldnumbri järgi arvestas, siis on nagu see aasta isegi edukam, kui oli möödunud aastal. Ainult et ei saa kuidagi ära unustada ka teisi numbrid, mis siit altpoolt järgnevat. Kui energeetika oli möödunud aastal 94,4 siis sellel aastal on energeetika 113,7 ja tänu sellele on ka see tööstust 100. Kui nüüd vaadata töötlevat tööstust, siis selle aasta kaheksa kuud on 97,3 protsenti. Aga möödunud aastal sel ajal oli 100,1. Nii et möödunud aastal kaheksa kuuga juba tööstuslik tootmine hakkas tõusma. Aga sel aastal on ta miinustes. Noh, loodame, et kolm viimast kuud ja kvartal on nagu tõhusam. Aga, aga mis väga häirib, kui möödunud aastal olid liha ja lihatootmine oli kaheksa kuuga 101,9 protsenti võrreldes 94. aastaga. Siis sellel aastal on liha ja lihatoodete tootmine 86,5 see tähendab seda, et me järjest loovutame oma toiduainete turgu välistoiduainet ja meie põllumajandus ja toiduainete tööstus sellele kõigele vaatamata, et me ostame siis nii loomaliha kui ka sealiha sellele vaatamata meie toidukorvis kogu aeg kasvab väljast sisse toodud toiduainete osas. Ja see lõppkokkuvõttes ja viib, eks ole meie põllumajanduse täielikku hääbumist. On ju selliseid märke tõesti, et võib-olla elab nagu ei lange ja selliseid märke on esmajoones ainult ühest põhilises harud. Seal on piimatoode aga kahjux, lihatooted ja teraviljakasvatus, neid märke ei ole, need arvud, mis praktiliselt möödunud aastal solid plussis kaheksa kuuga neil on praegus ja mis olid möödunud aastast miinuses, on ka praegu miinuses ja siis võiks nimetada neid neid suure prusse seal kalatööstus. Siis on tekstiilitööstus. Siis on puidutöötlemine paberi ja pabertoodete, tööstus, kummi ja plastmassitööstus ja mööblitööstus. Aga seda olukorda tegelikult tuleks võtta väga tõsiselt, ei ole mingit põhjust teda mitte reaalselt hinnata. Arhitektide liit sai 75 aastaseks. Liitu kuulub 360 arhitekti, seega üle poole Eestis tegutsevatest arhitektidest mida ootavad Arhitektide Liidult nüüd muutunud oludes. Selleks tehti küsitlus ja selle põhitulemuse toob välja liidu esimees, hindas. Selle küsitluse järgi liidult kui niisuguselt oodatakse eeskätt kontaktivõimalusi ühistegevuse võimalusi ja teine rõhk on siis pandud arhitektuuri advustamisele, ühiskonnas, arhitekti positsiooni mõtestamisele ühiskonnas. Kes peaks olema arhitekt ühiskonnas, ka Eestis, kas konkreetse tellimuse täitja või, või midagi laiemat? Minu arvates kõik loomeisikud on need, kes praktiliselt kannavad selle rahvakultuurilist identiteeti ja peaksid selle jätkumise eest head seisma. Mitte olema ainult oma toodangumüüjad. Missugusena näeb siis hindas lähiperspektiivi. Eestis ei ole mingisugust kohutavat ehitusbuumi ette näha, sest tõenäoliselt see Eesti elanike arv lähema 50 aasta jooksul oluliselt suurenema ei hakka. Tuleb see, olemasolev ehitus on korrastada, kaasajastada ja noh, muidugi, mida on tarvis sõdaga seis juurde ehitada. Aga kuidas juurde ehitada, see on nüüd see tuumküsimus, mis siin peaks olema noh, euroopalikku või eestilikku või millises proportsioonis seal arutlus tulevikuks, ühiskonna sisemine tasakaal, kas hoida ja säilitada või minna mingisuguse, glob Reaalse internatsionaalsesse kosmopoliitse maailma poole, see on ülemaailmne probleem ja see on ka meie probleem. Tallinnas toimus eile ja jätkub täna kahepäevane rahvusvaheline konverents interfil. Interdil loodi 1969. aastal eesmärgiga toetada ja propageerida filantroop piat, see tähendab oma ande, aja- ja ka raha annetamist ühiskonna heaks räägib Interpoli president krahvinna Hannes Fortsa. Kui intervjuu alustas, oli peamine ülesanne käsitleda heategevusorganisatsioonide maksuküsimusi ning teiseks, kuidas kanda Ameerikas sündinud fil atroofia idee üle täiesti erinevasse Euroopa kultuuri. Juriidiliste ja rahandusprobleemidega tegeleva ekspertide grupitööst on kasvanud laiemad teemad. Filantroop ja ning meediakultuuri ja ärisuhted. Interfilon omamoodi konsultatsiooniüksus, ütles Hannes Fortsa. Tallinna aastakonverentsi teema on filantroop ja ja äri avatud Eesti Fondi tegevdirektor Mall Hellam. Jaan troopia on muidugi mõtteviis ja see on ühest küljest filosoofiline küsimus, aga igapäevaelus ta omada väga praktilised mõõtmed. Nii et filantroop ja äri selle konverentsi raames me püüame lahata syland troopilise mõtteviisi erinevaid tasandeid ärimeeste seisukohast vaadatuna poolt riigi seisukohast vaadatuna ehk seadusandluse seisukohast avatuna ja siis elanikuna ühiskonna seisukohast vaadatuna on ja missugune on olnud Eesti ärimeeste suhtumine sellesse konverentsi ja kuidas nad on reageerinud kogu kutsele. Peab ütlema, et saatsime küll väga palju kutseid, aga vastu vaja oli nõrk, nii et ilmselt muidugi ärimeestel ei ole igasuguste aega käia konverentsidel, aga samas ma usun, et vähemalt meedia kaudu läheb sõnum teele. Ja just see sõnum, et filantroop ja ei ole midagi erilist, vaid omast ainult rikastele ühiskondadele, son, loomulik igal pool, et me peame lihtsalt selle sõnaga harjuma ja mõtlema, mida me saaksime ise ära teha. Kõike riigilt loota ei saa ja ei pea ja ei tohigi. Tähelepanu köitis Levi Straussi asedirektori Alan Kristi esinemine. Miks levi Strauss tegeleb heategevusega, sest heategevus on investeering oma äri hüvanguks, ütles Alen Kristi. See teadmine põhineb äratundmisel. Ühiskonna arendamisel on palju bar närid ning mittetulundusja heategevusorganisatsioonid on üks tähtis osa. On teadvustatud, et ükski valitsus ei saa teha kõike ja ärimehed üksi ei ole võimelised üles ehitama ühiskonda, mis oleks ka ärile kasulik. Fakt on see, et ärielu ei toimu vaakumis. Ärimees tahab müüa oma toodangut ja teenust, see tähendab nad on huvitatud jõukast ühiskonnast, kes osta jaksab. Niisiis on ärimeeste huvides toetada niisuguse ühiskonna teket. Eesti kohta, arvas Allan Kristjani. Eesti äriringkond on noor ja arenev, kuid aegamisi tuleb neil siiski mõelda oma koha üle Eesti ühiskonnas ning sellele, kuidas nemad saaksid aidata seda edukamaks muuta, ütles Levi Straussi asedirektor žesti. Interpoli konverentsi jätkub homme täna ka antieesti kunstnikule Marco Laimre üle auhind, mille traditsiooniliselt saab üks noor graafik sellest riigist, kus interPhili aastakonverents toimub. Sel nädalal toimus Värskas neljas seto kongress, sellel räägiti haridusest, kultuurist, regionaalpoliitikast, kuid peateemaks oli, on ja jääb piir ja liikumisvabadus. Kolme aasta jooksul on setomaal käinud 26 delegatsiooni olukorraga tutvumas kuid mida pole, see on setusid rahuldav lahendus. Murettekitavam setude omavaheline suhtlemine, mida takistab kontrolljoon? Sellest tuleneb ka Eesti vabariigi kodanike olukord Petserimaal kellel on küll Eesti vabariigi passid ja kodakondsus, kuid kes on jäänud ilma Eesti riigikaitsest. RegionaalPili liitikas tõdeti, et elanikkond väheneb jaatri regionaalseks arenguks on vaja piirikaubandust Pihkva aruksnega. Nüüd teen lühikokkuvõte neljandal seto kongressi ülddeklaratsioonist. Seal öeldakse, et kolme aasta jooksul ei ole setudele probleemidele lahendust tulnud. Et seto rahvas võiks püsima jääda, on tarvis setode ja Eesti riigi koostööd ning rahvusvahelise üldsuse tuge. Pöördumises Eesti riigi poole ootavat setud, et Eesti riik neid toetakse kaitseks. Eesti poliitikutele pannakse südamele, et iseseisva Eesti riigi poliitikud võiksid olla ausamad. Rahvusvahelisele üldsusele deklareeritakse, et tulge ja aidake Setumaa olukorda lahendada nõnda, et üks vana ja rikka kultuuriga rahvas püsima jääks. Setudele on plaanis pöörduda Euroopa komisjoni poole ja nad soovivad astuda esindamata rahvaste organisatsiooni liikmeks. Neljanda kongressi sätetes liikumisvabadusest pöördutakse rooEuroopa Liidu, Euroopa nõukogu ja Põhjamaade nõukogu poole. Et luua rahvusvaheline komisjon, mis püüaks lahendada põliselanike vaba liikumise rahvusvaheliste kokkulepete alusel. Piiriküsimuses protestib neljas kongress igasuguste katsete vastu muuta Eesti vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist piiri setude põliste asualade loovutamisega-Venemaale. Seto kongress valib ka 13 liikmelise vanematekogu kelle ülesandeks on kaitsta ja ellu viia setu kongressi otsuseid. Nüüd setude juurest šotlaste manu soti kultuuripäevad on käimas. Loodan, et Eesti sättima jalgpalliemotsioonid ei takista neid ometi nautimas šoti omapärast kultuuri millest me siinmail õieti polegi osa saanud. On olnud päris hea kontakt iiri kultuuriga, kuid Šotimaa on seni tagaplaanile jäänud. Briti Nõukogu esindaja Baltimaades Artur Sanderson iseloomustas šotlasi. Sakslased on tugeva rahvustundega oma rahvusliku uhkuse ning ajaloo ja kultuuritraditsioonidega rahvas ja väike Šotimaa praegu viie miljoni elanikuga on härra Sanderssoni sõnul jätnud märgatava jälje maailma ajalukku. Laias laastus piirduvad meie teadmised šoti kultuurist Robert Benzi, Walter Scotti või filmide Rabray ja kartmatuga kuid põhjalikum pilk eriti sotti nüüdiskultuurist, puudub sellest lähtubki kultuuripäevade programm, ütles kogu idee autor Kristjanit. Adamson-Ericu muuseumis on juba avatud šoti graafika näitus. Nüüd pühapäeval 13. algavad kinomajas Šoti filmipäevad, mille programmis on seitse mängufilmi. Avalik lühifilme. Nädal lõpeb aruteluga 19. ja see võiks Tiina Loki sõnul olla Eestile petlik, näitamaks, kuidas on õnnestunud Šotifilmil suurte kõrval ellu jääda üldHarrivast kasust rääkimata. Erialaspetsialistidele isegi kui rääkimata laiemast publikust, on just nimelt sellised kohtumised huvitavad, sest üldiselt meie ju teadvustame enamalt jaolt üks terviklik briti film, aga see, et ta koosneb väga eripalgalistest osadest, see on küllaltki vähe teadvustatud sõjalisest. Muusika poolt esindab pärimusmuusikaansambel vestlusringis mis esineb reedel, 18. oktoobril Estonia kontserdisaalis ja 19. koos Eesti muusikutega matkamajas. Tegu on ansambliga, kus pärimusmuusikaga tegelevad kõrgprofessionaalsed muusikud näiteks šoti tuntud sümfooniat ja ooperite autor Edine kvaier mängib ansamblis ja pärimusmuusikale lähenetakse vabalt ja eksperimenteeriv valt. Ning pühapäev, 20. oktoober on kirjanduse päev. Eestisse tulevad kirjanikud, Tanjorolk ja Alice on Kennedy. Mis muud kui hankige, täpsem ajakava ja kasutage võimalust süveneda Šotimaasse. Seal on muudki kui jalgpall, viski, shoti seelik ja torupill. Aasta 41.-le nädalale on pilk heidetud reporteritöö tegid Ericsamel Riina Eentalu, Anneusvet, Gunnar Paal, Ilmar Mikiver ja Piret rist. Saate mängis kokku Annika element siia. Toimetas Mall Mälberg kena nädalavahetust.