Tartu linnaarhitekt Tõnis harjus loodab, et kevadel valib kultuurikomisjon südalinna kultuurikeskuse riiklikult tähtsaks kultuuriehitiseks. See tagaks vajaliku rahastuse, mida Tartu linn üksi katta ei saa. Täna me peamiselt näeme vaeva, et meie ruumiprogramm saaks üha täpsemaks igal lapil moeldumaks jäätmearvestasime juba tuleviku vajadustega. Ja et kõik need erinevad asutused ja teenused, mis on hoonesse kavandatud, et nad saaksid parimal võimalikul viisil sinna oma oma kodu. Arius seletab, et juhul kui kultuurikomisjon otsustab nende kasuks, minnakse edasi arhitektuurikonkursiga. Selleks tuleb harjuse sõnul selgelt ära defineerida, mis väärtused on keskuse ehitus tamisel esikohal. Siin on Tartu linn appi kutsunud Eesti kunstiakadeemia arhitektuuritudengid. Neid juhendab arhitekt silduksam. Tundus selline huvitav ülesanne, kus siis natukene uurida seda konteksti, seal tagamaid ja pakkuda välja siis võib-olla siukseid lennukamaid lahendusi tudengite poolt, et kõigepealt leida üldse nagu, mis oleks sinna võimalik. Tudeng Dianat, robot peab oluliseks, et hoone ei segaks inimeste väljakujunenud liikumismustreid. Kui me räägime siis suvast, kui sellisest on kindlasti ligi pääsenud ligipääsetavus ja see aimab seda, et esimene või siis üks esimesi korruseid on läbi või ja kui me räägime materjalist, siis tegelikult kursuse raames me kasutame puitu, aga ma arvan, et isegi kui see oleks mainitud kriteeriumist, pigem rakendaks puitu Tudeng Karl-Erik Miller pakub, et eeskujuks võiks olla asukohas varem olnud hoonestus. See oli nii-öelda väiksem osa pargis, oli, oligi kaubahall mis oli nagu nii-öelda turuhoone või selline nagu tänapäeval on see siseturgu ja selle teise suurema ruudukujulise pargi osa pealt oli üpriski tiheasustus, tulid väiksed kutid ja olid erinevat tüüpi kasutusega hoonestuse ja vee ääres oli isegi torka püksimaja, ehk siis tuletõrje. Tartu Ülikooli keskkonnahumanitaaria professor Timo Maran muretseb ette ennast loodussõbraliku linnana, reklaamib tatart. Too ei ole seda päriselt, ma arvan, pakub, et kui pargiala tartus hoonestatakse, võiks seda ka sama palju juurde kujundada. Valan lisab veel, et kuigi kultuurikeskuse ehitamine on kujunenud tuliseks vaidluspunktiks, on märksa olulisem, milline on kavandatav hoone kui see, kas seda üldse ehitada. Ei tahaks, et sealt igal hommikul peaks selle klaasakende alt neid linnu surnukehasid nagu kokku lükkama. Et ma arvan, et tänapäeval iga ehitis kasutatavate materjalide kui ka tehnoloogiate poolt peaks olema läbimõeldud, et kuidas ta seondub ja kuidas ta suhestub siis ka teiste liikidega peale inimese ja nende eluvajaduste.