Päevast, head raadiokuulajad, pühapäevane saatekava on taaskord kätte jõudnud saatel restorani ning nagu ikka, siis veidi vähem kui tunni aja jooksul me teeme siin juttu ühe tuntud eesti kultuuritegelasega ja uurime, mis ta elus-olus toimub ja mis ta elus-olus juba toimunud on. Muidugi kuulame pisut muusikat, mida tema siia valinud ja üks väike mäng on ka, aga küllap me selleni veel jõuame. Mina olen Brent pere ja täna mul tore meel siin tutvustada, saates meest nimega Henry Kõrvits, Genka või olekus, juugin, mis iganes. Tere tulemast. Tere. Kuidas nende nimedega on, et täiesti niimoodi puusatab valima vahel, et mis nime. Või ma ei tea need, kes kutsuvad, need peavad valima midagi. Aga üldiselt ikkagi Henry ja niimoodi palju väga valuliselt Kinkaga selgelt. Aga ma ei tea, kas lapsepõlves olid ka näiteks mingisugused hüüdnimed või oli sisuliselt ikka Henry vä? Oi, ma olen igast väga palju nimesid olnud, elu sees. Et väga palju, kas või mõne näitega Teks kuna isa mängis seal filmis Indrek mängis Indrek Paasi, siis seal filmis oli, vist oli. Minu mäletamist mööda oli seal mingisugune hüüdnimi, tal pikk baas. Hüüti mind ka pikk baas sisenenud Mul on kurk. Siis korvpallimees ühes korvpallimeeskonnas, Pluuto, kents, kõrv sa ikka tõmbad neid endale, heal lapsel mitu. Aga sa juba mainisid ka veidike oma isa ja filme ja kõike seda teatri- ja muusikamaailma, et sa vist oled pärit kalamajas, kas siis tol ajal möödusse selline teatri eluke seal kalamajas või sinu jaoks? No tegelikult sündisin Kadriorus ja, ja siis mingi hetk kolisin kalamajja ja vahepeal olin ka seal Kalevi spordihalli juures elasin ja siis aga kuskile enne kooli viie aastaselt kolisin kalamajja kuni täiskasvanuks saanud kaheksateistkümneaastaselt elasin olemas. No selle kalamajas ei olnud teatri inimesi ja kultuuriinimesed, seal olid töölised. Tehase töölised elasid seal. Just just ma mõtlengi seda, et no seal sellel ajal oli ikka päris raju elusana. Mis ta ikka oli jah, et eks, eks toretäriaadile meeldis pidutseda ja kakelda. Et oli hea teistmoodi. Aga oli seal, ma ei tea, sinu jaoks turvaline olla või. No ei, ega ega ei olnud ikka küll selles mõttes, et üheksakümnendad, kui oli selline, kui hakkasid juba üksinda ringi käima trennides ja koolides, et siis pidid ikkagi olema valvel tänava peal, et et kas panna jooksu või hindame olukorra ära, et, et mõistlikum raha ära anda või tossud või, või peksa saada, et ega see oli väga tegelikult. Sel ajal tundus rike nagu loomulik, aga praegu nagu tundub nagu täiesti absurdne, et, et ma mäletan, alati kuulen Telliskivi peatuses maha, seal oli venelaste diskoteeki black box oli vist, ma ei tea algul mingi teine nimi ja siis seal, kui oli reede õhtut sellised peod, siis vaata, sa tulid trennis nagu trammi, aknastame hindasid ära. Mis mehed kuskil on? Vaat ahah, see on niisugune. Vaatad, kas sõidad ühe peatuse edasi või astud maha peale jooksu või lähed rahulikult märkamatult, et see on selline igapäevane elu või käisid kuskil, ma ei tea, platsist koolist läbi pargi, siis vaatasid mind kaks meest tuledeks, keerasid ikka ära, et oli ikkagi ohtlik, praegu mõtled, aga sel ajal tundus nagu OK osakene elust, et see on nagu sihuke vaibale geimelt. Šveits. Et põhimõtteliselt pidid iga kord siis hindama, et nii vaatame, mis mul kaasas on, kas ma selle saaksin ära anda või pigem saaksin peksa. Muidugi võtab jällegi see, et veidi sellest asjast ikka ilma ja, ja seal selles mõttes. Eks ma kuidagi ma ei mäleta täpselt kuidagi ma ikkagi analüüsisin neid asju, aga põhimõtteliselt ikkagi oli, oli ikkagi noh, tänava õhtuti ikkagi tänava peal niimoodi üksinda ikkagi käinud, et oled sa siis praegu öeldakse, et noored naised ärge käige õhtuti või kuskil siis sel ajal ükspuha, kes olid vana mees või naine või, või teismeline, et õhtuti kuskil isegi kesklinnas igal pool oli ikkagi suhteliselt võisin midagi juhtuda ja sa seal kalamajas olid siis päris pikalt vä? No ja seal enne kooli ma läksin kuskil viie aastaselt ja siis, kuni ma läksin ülikooli, et siis ma kolisin nagu välja nagu vanemate juurest, et läksin ära, aga jah, seal olid neid röövimisi ja vargused ja, ja ülekohut ja vägivalda oli palju. Mul tuleb praegu meelde üks eriti karm seik, sinu puhul on see, et ka kuul ei ole just mööda läinud. Käest ja juhtus see seda ka ja et kõik läks õnneks, piirdus jalaja näpuhaavadega ja kõik selles mõttes läks hästi ja ja siis ajad olid sellised, mehed kandsid relvi õhtuti kaasas ja puhtad Kädalamäe tänavatele. See oli isegi Balti jaamas praktiliselt. See jah, praegusel hetkel kujuneb panna võrdlusesse selle kalamaja, aga mis ta on siis? Ja täitsa erinevad asjad, et ma mäletan, et kui ma tükk aega olin juba ära kolinud ja kala oli muutunud ja siis ma läksin üks päev kalamaja päevadele, vaatasin, kuidas inimesed istuvad, mängijad, kitarrid küpsetavad oma koogikesi oma aias. Tundub absurdne. Aga nüüd on aeg edasi läinud ja nüüd on need, oled harjunud. Aga üldiselt see teater ja muusika siis oli pidevalt nii-öelda lapsepõlveks kaaslase. No ikka, et selles mõttes, et kuna mu isa, ema, mõlemad ta ütles, et nukuteatris, et siis ma vaatasin kõiki etendusi, ma arvan, ikkagi mingisugune 10 mitukümmend korda ja, ja elasime seal nii-öelda siis ka näitlejate ruumis ja, ja isaga käisin kaasas ka televisioonis ja kui olid mingisugused isime ajal mingisugused kontserdid, käisin isaga kaasas ja ja nii edasi ja nii edasi, et selles mõttes, et ta on ikkagi olnud jah, kogu aeg nagu Part of the geiman ju part of life in osakene elust ja kuigi mul ei olnud plaanis nende asjadega üldse ise tegeleda, siis kahjuks on nii läinud. Aga mis hetkel sa hakkasin niimoodi minema, tunne tuli, et võib-olla siiski. Ma ei teagi selles mõttes, et ma, ma kõikide pillide õpingutega jätsin pooleli, et ma ei olnud nagu püsivust, et õppida klaverit, mida vanemad õppima panid mul klaveriõpetaja allkorrusele, kui midagi valesti koputas harjaga vastu lage ja siis ma läksin jumala närvi, kas sul on mingi hetk, lõpetasin ära selle pulli ja, ja mingit teist pillima nägu ei tahtnud ka, et ma kuidagi proovisin jah, kui võiks sportlane olla, aga, aga kõrdsete suguvõsast sportlased ei ole ka eriti edukalt, kuigi, kuigi said meistriliigasse isegi korvpallis. Aga see selleks, aga, aga see kuidagi tuli nii et mul ei olnudki nagu plaanis, ma läksin ülikooli, läksin ärijuhtimist õppima nagu sel ajal kõik noored mehed Haslas aardeonju ja siis aga ma kirjutasin luuletusi seal omal ajal ja siis kuidagi lõpuks kui hipopi muusikaga tutvusin, Ameerikas käisin, sain aru, et see on ikkagi mitte ainult muusika, vaid see on ikkagi suur kultuur, subkultuur või kultuur, kultuuriliikumine. Et siis ma leidsin nagu enda väljund ilmselt selles hip-popmuusikas, millal sa neid luuletusi hakkasid siis juba kirjutama? Ma arvan, mingi seitsme-kaheksa-aastaselt juba hakkasime, ei või, ja mul on mingi märkmik alles ka, et 209 kuskil olema. Ja ma mäletan seda juut seda juhtumit täpselt mul oli mul lauasahtlis märkmik, ma ei tea, kust ma selle sain ja Ma ei oska selle märksa, kui midagi teha, siis miks ma mõtlesin, et noh, ära ka sel ajal visatud asjasse ajal asju ja kohe väga palju ei olnud, siis maksan selle millegipärast luuletusi kirjutav märkmik siiamaani alles. Ja siis mingi hetk ma hakkasin kuskil klassivendadele kirjutama ja siis klassiõega tegime, joonistasime koomikseid ja siis panime nagu selle jutu riimi ja siis ikkagi need, kes nägime, nendele väga meeldis. Ja siis sealt nagu sealt edasi, nagu läks. Su vend on vist ka kuskil maininud, et sa oled ikka väga kõva koomiksijoonistaja. Küll. See oli ühest ja ühest tüübist. Ma mäletan seda, et ma nägin esimest korda filmi. Reede, 13, seisson igatses kuidagi sealt hakkas. Tsehhi mehest õitsemist tšehhi mees, Tšehhoslovakkiast pärit mehest, kellel siis ma ei mäleta täpselt, oli ja mingi mingi paha meest ülekoht tegi ülakohutama, sõbralev tappis ära, sest ta maksis kätte ja sealt läks asi pall veerema. Tappis pool maailma ühe sõna, hästi vägivaldne, selline andmine oli. Ja tagantjärgi vaata siis noh, jah. Aga see ainukeseks. Ei, ei, ma tegin mingeid teisi ka, aga see oli niisugune põhiline, millega ma töötlesin, et et, et see oli niisugune loovtöö, jah, ma kirjutan raamatuid, hästi palju hõivas, aga need olid igasugused, ma mäletan, et mõned raamatud olid sellised, et need peaks kuskil alles olema, kus olid mul need nii-öelda sõjamehed, need indiaanlased ja nii-öelda mängu mänguasjad niimoodi nendega lavastasin mingisuguse jutu ja stsenaarium, mis ma panin kirja pärast siis kuidagi ka seal mingi indiaanlaste suur indiaanlaste või põlispõlisameeriklaste fänn, siis kuidagi ja mingi ülekohtu lahendamine seal oli keegi, tulin lappija. See tundub nagu noores eas täpselt selline asi, millega võiks natuke taskuraha teenida, et sul sellega Mingit pistmist ei, ma ikka olin siis ka sahtlisse, ma olin suht häbelik, et ma ikkagi tegin, et ma võib-olla muide vennale näitasin seal või, või? Vanematele näitasime, aga, aga, aga ei see taskuraha ei olnud ärivaistu sellel ajal. Kõige pärast ärikorraldus tuli ära ja veidi juurde õppima. Aga kuulame siia vahele, siis ühe lapsepõlvehitti kaugemal siin lapsepõlve radadel juba olemas andur andur on Planeta. Ja miks siis see oli? Ma mäletan siis kunagi, kui tulid esimesed videomakid, VHS kassetid, et siis isa oli sõber, kelle, kes oli videodiskor ja kuskilt sajuta, temaga andis niukse kasseti, kus olid siis Durandurani videod peal videot peal ja see oli esimene lõbusal. Ja siis ma esimest korda nägin nagu mingit sulaselgelt, nagu ise sain tagasisidet, mitu korda vaatasin seda esimest, ma ei tahtnud edasi lähevad ka. Seal tuli veel paremaid lugusid, paremaid videosid. No me teame Duranderoni vanastigi, vahvad videod ja seal küll keegi lugu ja siis ma olin oma elatisistishi. Sa kuuled, raadio, kahtede saade, Restore käib ja meil on siin külas Henry Kõrvits ja see oli tema lapsepõlve hittu randu rannilt. Aga me juba natukene rääkisime nendest sinu loomingulistest tegevustest, et kõiksugu raamatuid ja stsenaariumid ja koomiksid ja luuletused ja kõik muu, aga põhiline, hoogsis sul see loominguline nii-öelda pauk tuli välja selle tohutu täägiga. Lõpuks jah. Ja et ma läksin nagu jah, et ma lasin Udas mingi, kui ma olin ülikool, teisel kursusel, läksin suvel sinna ja, ja siis ma sain aru jah, et siis ma tutvusin pysti, poisid, Pablikene mitte ja siis tulid hiljem mängides Nuubil. Ja siis ma hakkasin nõrgu proovima, et kuidas nagu sihukest kaalukast nagu mitte ainult luuletusi kirjutada nagu Räpinasse kirjutada, et ja siis tulin tagasi, siis mul olid seal kohapeal mingid tekstid juba kirjutatud valmis ja siis mu vend jah, tutvustas mind Paul Oja, kes käis ka tegelikult me kõik ühes koolis, aga nad nooremad must ja ja Robert, kes rohkem siis Pauliga läbi ja näed, mul üks sõber, tal on kodus arvuti taga ja lihtsalt huvitav ja oligi lihtsalt arvutit või kuskilt biiti teha, aga mina ei teadnud, Piitet tehaksegi, ma ei kujutanud ette ja ma ei viitsinud analüüsida ka minul selliseid riime kirjutada ja siis Paulil oli mingisugune neljarealine muidugi Amyga või mingi asi sellega küttis seal. Aga sa enne ütlesid, et sa kirjutasid suurema oma suurema osa oma asjadest sahtlisse, kuidas selle räpiga oli selles mõttes, et toona ju kohe alguses, ega väga paljud inimesed ei teadnudki, mis asi. Üldse on, no ja siis oligi niisugune 90.-te alguse poole siis kogu see nii-öelda maailmas ka selline räpi nagu kuulde neitschet, kui tulidki, puutan klannid ja Saipressillid ja austust veinid ja need asjad, mis nagu kõnetasid siis neid noori ka siis kaasa arvatud mind, onju, ja siis oli siis tundus, et on õige hetk, et me peame nüüd tegema, et noh, et kuna ma kuna ma ise tundsin, et, et kuule, et Nelmedame getost, ma olen ka ikkagi ma olen mingi nugade ja püstolite seas, et tegelikult seal nagu kultuuriliselt huvitav, kuidas nagu nagu tegelikult nagu nagu ma olen pärast mõelnud, kuidas nagu Ameerika gängster räpikultuur ja siis vene maffia blatnoikultuuri nagu need kaks asja kokku seal nagu minu peas seal kalamajas sedasama hetkel ja ja sellest nagu see asi nagu saigi nagu tundsin, et, et mul on ka nagu midagi öelda, et ma olen ka midagi nagu läbi elanud. Tegelikult ma arvan, et võib-olla ma ei olnud nii nagu kuidas ma ütlen siis sotsiaalselt mittekindlustatud nagu need tüübid seal, et mul oli nagu okei elu, et mul isa ema ja kõik oli tore, käisin koolis. Aga just see kogu see, nagu see ühiskond oli, nagu ma tundsin, et see on nagu midagi samasugust nagu neil tüüpidel Ameerikas ja siis just selle räpiga tantsida oma loomingut. Jah, jah, jah. Aga kuidas alguses vastu võeti, too alguses, kuna see oli kõik, oli see, et noh, tegelikult eesti keeles. No algul tegin nii inglise keeles k, et eestikeelset räppi nagu praktiliselt ei olnud olemas kuuldiivist üksinda tegin eesti keeles ja siis eks teda võeti, kui sihukest importkaupa on ju, mis on natuke segane, et ega suuremale. Aastal 96, et siis esimesed räpipeod olid ka ja siis seal oli ikka nagu mega, et keegi teinud veel vaata sellist asja, noh väga vähesed tegi mingi neli, viis statisti võib-olla oli. Et see oli ikka mega, nagu me siis noh, esimene Laivale ära, siis ma niimoodi. Jep. See esimene libliste müüsite täismaja enam-vähem koerale. Nojah, see oli jah, põhimõtteliselt küll jah, et see on väga suur, ruum ka ei olnud ja mikrofonid vilistasid, taustad tulid tavalise kasseti pealt, nii et võis olla päris kihvt, aga, aga niisugust asja ei olnud vä eriti palju ja siis oligi, et ta oli paar korda kabki laulnud, Pärnusse tarabamobime, Nad tegid ja midagi võib-olla veel, et et see pead pidude seeria, kus meie esinemisele olisestiitsigredikale ja kogu selle noort krõhu tehtud niisugune pidudesari ja ma ei tea, mitmes kord nad olid seda juba teinud, et aga seal oli kõik uus ja huvitav. Noortele nagu Isarits tundus nagu äge ja uus ja anda kraamida. Ega teil vist mingit väga suurt eelarvet ei olnud, mul tuleb meelde mingisugune diski jutt, kus ma ei tea, kas ajasite õlle või midagi, ajasite diski peale ja siis ei saanud enam ära. Oli aasta aega. Ja meil oli hea, et meil olid osad taastatud minidiski peale minidiskimängija oli siis siis siis ei olegi mingi, ollakse minidiski mängija, kirjasin mingi jooki peale, mis aasta otsa ei saanud, Laive tehasest ei olnud enam minidiski sealt kuskilt nagu ümber võtta ka sel ajal keerulised jah, et lugude tegemine oli ka niimoodi teadsid mingi kolme tüüpi, kelle kodus arvuti on siis umbes. Aga sealt edasi see räpiskeene, siis liikus selles mõttes tugevalt ikkagi edasi. Ja ta oli ikka suht rahulikult, arvestades sellega, et me ikkagi mingi 97 andsime kasseti välja ja pärast seda niisama ikkagi mingi lammutasime sedasama vana kraavi, vahel proovisin mingit uut asja ka teha ja tegelikult kuni aastani ikkagi mingi kaheksa seitse-kaheksa aastat uus seitse aastat ikkagi. Ikkagi olime suht nagu noh, esinesime aga, aga, aga, ja siis me otsustasime mingi hetk, et siis me teeme siis selle eestikeelse variandi ka, mis oli 2004, et ma arvan kuskil jah, mingi kuus aastat, me olime siuksed, väheaktiivsed, tegutsesin, ma olin väheaktiivsed. Need olid need tuut äge A-rühma, need argumendid hakkasid umbes sel alal tulema. Ja ja ta rühm tuli ka sinna vahele õige. Aga nendega juba küsiti väga tugevalt. Ja rühm oli vist 99, et jah, et siis natootagi, me oleme väheaktiivsed, soligitaari tuli 90 900, siis me A-rühmaga, jah, põhimõtteliselt ikkagi tegime asju. Toome ühe asja veel mängu nimega raadio. Sa oled ju väga paljude raadiosaadete juht. Kaalud, kui palju sul on õnnestunud enda muusikat mängida? Raadios? No ei ole väga pürginud oma muusikat mängima, et kuidagi imelik, et las seda teeb, ma olen küll edev inimene, mingid mingid piirid on ikka kuskil, et noh, võib-olla vahel olen mänginud, aga mingisugune paremini paremini mõnusam. Parem sa ei kuulu nagu minu teemasse. Aga raadio kui selline on sulle vist suhteliselt Maida hingelähedane vä? Ma olen siin raadio kahes ikkagi endiselt neid saateid teinud, et ikkagi ma arvan, ma ei tea, üle 10 aasta või ma ei tea, mis, kui kaua mul neid teinud olen noh, eelkõige reede hommikut ja, ja siis seda reisisaadet tegin ka. Aga juhtinud ka raadio kohta muidugi. Et ikka raadio on kuidagi raadio mõnus, niisugune, seal ei keegi, näe, Sindis, läbi selle nii palju, kui tahad, raadio nats selles mõttes nagu jääbki tähtsaks ka traadi ikkagi tehakse hästi palju sinu eest tööd ära, kui sa tead mingisugust raadiosaatejuhtide teatama muusikalist maitset, muusikat on nii palju, tema teeb sinu arust esimeses filter asendab paremad lood nii-öelda sinna kuulan mõnuga seda saadet. Mõelda selle raadio kahe juhtimise peale. Kuidas sul see aeg meeles on? Aasta aega? Jah, poolteist aastat, et see oli raske aeg, kuna oli just kolimine ja, ja jutt sellest, et raadio kaks ma selle kinni ja siis oli, kui te pidigi nagu tõestama ja kokkuvõttes see, et mingid asjad, mis ma nagu, nagu plaanisin teha, et tegelesin nagu mingisuguste asjadega, tegelikult mida ma ei plaaninud ja, ja need asjad, need plaanid nagu täide viia siis, nagu selleks jätkunud on põhimõtteliselt aega, et seda nagu aastakene, et sa ei saa aastaga tegelikult sa võid mingid kõigepealt aru saada, mis siin toimub, siis kolid on ju kaks korda ja siis siis noh, ühesõnaga suht rasked ajad olid, et ma nagu võis kokkuvõttes öelda jah, et ma nagu oma plaane nagu ikkagi rakendanud. Kui ma küsisin, lasen vist lõputu jutt, et raadio kaks pannakse kinni üks hetk, et see vist ei saa kunagi. No ja siis siis vähemalt sai, saadi aru sellest, et seda juttu pole mõtet enam rääkida. Seda, et need mingid mehed, kes siin nõukogus on, et nemad ei ole nende otsustada, see on ikkagi, see on ikka otsus, mis tehakse kuskil Riigikogus. Sulle iseenesest need sellised juhtivad positsioonid, rollid vist enam-vähem sobivad, saad, mis Tallinnfilmi ka juhtinud kena, mitu aastat. Ja Tallinkil tulingi raadio kahte, aga, aga nendega oligi niimoodi, et need mõlemad niuksed ka kino Artis, need olid väga halvad ajad ja ja taheti nii-öelda ka seda kinni panna. Et sind kutsuti kuidagi, et noh, et ma tooks mingeid värskeid nagu verd ja tuuli sinna ja ja no meil õnnestus nii palju, et meil õnnestus ikkagi kino Artis on siiamaani töötab ja siis Tallinnfilmi, mille käes on siis kõik need vanad eesti filmiõigused, oli oht, et, et need liiguvad nii-öelda siis võlausaldajate kätte ehk siis eraomandisse, mis on nagu väga halb, onju, et aga me suutsime asjad, et need on ikkagi Eesti riigi omad. Ja, ja ei ole mingit kahteotüüpil, kus sa siis Lätis või minu arust Leedus või Lätis kuskil juhtus niimoodi. Aga need on ikkagi need, ma suutsin päästa kino Artis siiamaani on ja, ja siis raadioga oli ka sama ja siis mingi hetk tundus nagu ma sõdin nagu mingeid valesid lahinguid. Et ma nagu, et need ei ole nagu noh, et ma teen oma sõjad lõpuni, aga et noh, et, et natuke aitab ka, et selles mõttes õigel ajal veidi tuli ka tagasi ja siis läks minema. Aga sul selline turundus või üldse selline juhtimisel ikkagi mingis mõttes siis on, et sa selle Tallinna tehnikaülikooli ärijuhtimise lõpetasid ka ära ja siis olid veel seal Saku Sakuna. Saku laadal selle esimene niisugune tulunduspärast kooli jah, et ma läksin sinna tööle, õppisin seal väga, väga palju, sain hästi palju täiendkoolitust, käisin Norras veel lisakoolis ja, ja siis need kuus aastat, mis seal oli sel ajal nagu ütleme nii, et Saku Õlletehas oli ikkagi Eesti kõige kõvema üks kõige kõvema tasemega turundustiime. Ja seal ma ikka õppisin nagu igapäevaselt ja ikkagi ka võitsin oma lahingud lõpuks ära, et kuigi ma tegelesin peamiselt Rock õllega ja siis mul teised asjad ka nagu Carnbergi ja, ja ja siis üks üks asi, millega ma otseselt ei ole konkurent, kellega ei saanud hakkama kange õlu, mis moodustas siis kuskil tol ajal koguturust 30 mingi umbes 33 protsenti ja, ja noh, ikkagi kolmandik, et see on nagu suur asi ja siis sa pidid kuidagi nendele kange õllemeestele nagu meeldima rohkem kui see tabelbok. No kuus aastat võitlesin ja proovisin ja lõpuks siis sain, sain nagu hakkama, et me saime mingi ühe kampaaniaga, müüsime siis oma sel ajal oli juba ammu mingi Taurus oli, et me sarvik ja ja, ja, ja, ja siis me lõpuks nagu Taurusega saime mingi mööda ja siis siis ma olen nii, et minu töö on tehtud ja oligi suur reklaamikampaania Systaursele ja, ja seal oli ikka ka, no see selleks juba nii jaburaks ikkagi noh, et me tegime kõik asjad niinimetatud Dust imago kampaaniat, hinnakampaaniad lõppes nagu sellega ka, et ma ikkagi nagu sõitsin ringi, vaatasin, mingid tüübid panevad kuskil Bocki, peatasin auto, kinnistasin meestega nii-öelda, mida te sellest joote, andsin meestele kaks pudelit, aurasid, rääkige, miks te blokiote kogusid nii-öelda konseumer Insaiti, et noh, see, see oli ikka sõda. See kõlab küll nagu sõda, aga hästi ostetud. No ei noh, tehti tööd ka palju, selles mõttes pandi peale rahaga. Paar tasuta pudelite, vähemalt mõnel mehel on koer, rõõm, rõõm aga siia vahele, taaskord üks väike pala ka siis kaasa laulma. Siit sa oled siia valinud tõesti, ühe on viimasel ajal ikka võimsa Gazalaudi süttivad. Novembris vist tuli välja kandlemees Sander Valga, Valgamaa. Ehk siis ma ei oska seda panna, sa küsisid, mis kaaslane, laul, aga, aga ma arvan, et kõik inimesed, kes lugu ei tea, siis selle loo ära kuulavad, siis, siis hakkavad seda ümisema kaasa ja seda on tore kaasa laulda ja mis ta on, tore kaasa elada, see tal rütmiliselt väga huvitav tegelikult, kuidas Valga, Valga, Valgamaa jaotate, Baltikumi suurim linn ja ja seda on tore kaasa laulda, et et mulle meenub üks, kuna raadio kahes olema raadio kahe pidus, kandlemees, Sander esines ja siis kõik, kõik terve, terve raadio kahe meeskond laulis kaasa. Treial kollima Lõuna-Eesti-Läti piiril kõigile karmistama ei, ei ei ma kavale ning Balti tursuuremmi. Valga Valga algava Stalingradis paistab silma rohelus ainult mõni kõrge noore jaoks, see oli meie vabariiki Baltikumis. Uurilli. Loomule vaeva ikka kallis kodu, vaid nelja aastasaja jooksul kadunud kaardid, valge laike, jälje kavalaid, flir, Baltikumi suurelli. Tulen Tartust Riiast valmima Lõuna-Eesti, Läti kõigile eiei ei mahu vabariiki Baltikumi suurim linn. Raadio 200 tere jätkab ja see oli kandlemees, Sander, ei keegi muu ja see oli Henry kõrvitsa kaasa laulmine. Siit ma arvan, et nüüd vähemalt nii mõnigi raadiokuulajatest oskab ka seda lugu kaasa laulda. Aga liigume nüüd edasi ühe väikese mänguga, üks väike vahepalad. Hästi kerge, siin on kaks vastuse varianti, saad valida ühe ja siis seda natukene põhjendada ka. Sain ühe rakenduse pealt, mis on ilmselt kuskilt Ameerika maalt, ilmselt, et arvestades neid küsimusi. Aga palju sa ise saatejuhina näiteks oled lasknud inimestel mängida midagi, on neid ette tulnud. Kindlasti on. Kuulajatele kindlasti on, ma ei tea, kas saatekülalistele olles nendega mängida, seda seda ma ei tea. Ei tule praegu ette. Sa oled ise rollis olla hoopis? No ühesõnaga mõned siin on, siis saad valida siit ühe ja natuke põhjendada, kas sa pigem hilineksid alati või oleksid halvasti ette valmistunud. Ma tavaliselt ei hiline mitte kunagi, ma tulen art jumala õigeks ajaks, see ei loe. Tegelikult ma olen suht täpne, et ma pigem lähen õigeks ajaks kohale, olen halvasti ette valmistanud, külma välja mänginud, selle kõik arvavad, et kõik on hästi. See on 76 protsenti, ütleksid täpselt sama moodi, et nad pigem hilinesid. Mina hilineks. Ja vabandust, 24 protsenti. Sina vähemus. Ma olen õigel ajal kohale. Nojah, sa ujud välja, siis lihtsalt midagi puhveldanud. Siiski luuletaja. Nii, kas sa vaataksid ainult üles või ainult alla? Peaksid kõndima tänava peal? Kuna ma olen nii pikk, siis ma pigem vaatan alla kogu aeg nagu ikka, kasvõi pigem pigem olen harjunud alla vaatama. Jah, alla vaataks 52 protsenti inimestest, ma ei kujuta ette, üldiselt keskmine inimene on ikka märksa lühem kui sina. Mida nemad seal all vahivad, aga, aga noh, nii nad ütlevad. Nii, aga järgmine. Kas sa pigem oleksid nõus sellega, et sul oleksid sõrmede asemel varbad või varvaste asemel sõrmed? Kindlasti varmastasena sõrmed, miks siis nii saaks uld ronida, nagu ma ei tea kuskil Andžiotodi või grillimängus või mingi after igalt botaadile parkuuri mööda linna ringi, linnu ennalt, vääraseni sellepärast, et seda ei ole näha, siis aga aga noh, sain, ma ikka mõtlesin funktsionaalsemaks ja see on väga mõistlik. Ei mõtle, ma saaksin mingeid muid asju teha ja telefonis scrollida. Aga samal ajal kududa. See oleks võivas muidugi. Jah, nüüd ma saan aru, sellest see on 76 protsenti, arvaks ka nii. No ütleme niimoodi, et kirjutaks nagu läppariga nagu midagi kellelegi mingit kirja, samale jala Kascrolliks. Neli silmaga vist olevas vahepeal vaatad, no ega see kogu aeg, kus kollidega vahepeal vaata kogu aeg sinna telefoni ekraanile ka, kus on mingisuguseid, ma ei tea. Instas oled sa kogu aeg, vaata, vahepeal vaatad mujale, ikka näppikas rollid. Nii aru. 76 protsenti ütleks siis nii. Nonii, aga siis, arvestades seda, et kalamajas elada kunagi oli seal ikkagi raju elu, siis pigem arvaksid sina kas viis aastat vangis või 20 aastat koduarestis. Kas lapsed on kodus või? Ütleme, ta ütleb, et on alla 20., eks nad saavad harjumus ja, ja vangi ikkagi taha minna, et vangi vangi taha ikka, meil on pigem maasikakodus ja 20 aastat on pikk aeg ja ikka väga pikka aega. Aga siis jah, ma ei. Ma arvan, et siis laiendame, kodunatukene saab hakkama selle omaette ka kuskil. Ma just kardan. Et mul on just see, et vaata, kuna mul on väga suur pere, on ju ja, ja nad kõik väga nagu kõvahäälselt, et mul tekib see. Ei noh, misasja kodus muidugi 20 aastat pole hullu. Varsti lapsed suureks saadab minema, on eksinud. Huvitav, et ainult 44 protsenti ütleks nii. Võib-olla üksikud inimesed ka istud tellid endale süüa kuskilt poest, aga nii, kas sul pigem oleks kohutav lühimälu või pikemat sorti? Kohutav lühimälu või kohutav pikemat sorti, ma arvan. Ega siin mälu viimas. No pigem tahaks ikka menetleda neid mingeid asju, mis kunagi teinud, et millegipärast kirja panna kuskile või meenutada, et lühimälu seal niikuinii mõlematega praegu ei avastanud. See moodustab mingi asja kohe ära, siis okei. 53 protsenti ei ütleks nii, nii, aga siis kas sa pigem sureksid janusse või nälga? Janusse või pigem vist nälga vä? Hoidjaks saab juua või? Lihtsalt jood, jood? Surnuks nojah, selles mõttes, et keegi ei tahtnud täpsustada, et kas see on nagu mittealkohoolne alkohol siis ütles, et vähemalt nagu lõbus lõppude lõpp venima. 45 protsenti ütles nii, nii, kas sa tantsiksid nagu Michael Jackson või laulaksid nagu Freddie Mercury? Vist laulaks nagu Freddie Mercury, ma arvan, pigem tantsimine on raskem. Vajab rohkem pingutust, füüsilised, siis saab lauldadelt kõigis istudes rahulikult klaveri taga nagu Freddie Mercury. Tõsi. Ja niimoodi ütleks vaid 34 protsenti inimestest huvitaval kombel. See on huvitav. Olgu, aga võtame siit selle viimasega siis ära, et kas sul oleks pigem sama soeng elu lõpuni või siis oleks sama tele. Olen elu lõpuni väga võrreldavad asjad. Pigem sama soeng ja elu lõpuni. Tahaksid ikkagi tehnoloogiaga kaasas käia ja ikka vist on vaja. Nojah, 74 protsenti ütleks siis selle soengu. Aga läheme, et siis selle mängu juurest edasi. Piirame natuke sind veel, sest et nüüd on aeg jõudnud sinnamaale, et me peame mängima sinu lugu, mis sulle absoluutselt ei meeldi ja selleks valisid siia Fayer skuuterilt. No miks siis see, ma arvan? Minu jaoks Scooter kuidagi sümboliseerib mingisugust sellist muusikalist väljundit, mis ei paku mulle mitte midagi sellist, mida, mida ma saaksin nautida ja sellises selles faire loos on eriti nõme veel see, et kuradi kidrakäik on selle ka veel, see on niisugune nagu, et noh, et natuke tahetud nagu mingit sihukest mingit sea hevi ka sinna veel panna, kui ta, see kompott kitarri ja see karjumine ja see siis õud, õudne, see 90.-te see trummimasina hääl see kokku moodustab mingi sihukese päris õudsa kraakeni mõttena. Nii et kui keegi tahab sind endast välja ajada või siis ruumist välja ajada, kuuterlata. Ei, no ei noh, ma niuke arusaaja inimene, et ma nagu hulluks ei lähe, et kuna sa küsisid, et pane üks lugu, siis ma mõtlesin tükk aega, aga mul ei tulnud väga palju meelde, siis millegipärast tuli skuuter meelde. Raadiosaade Restori jätkab. Meil on külas Henry Kõrvits ja see oli Scooter ja see lugu õigemini skuuteri üleüldiselt ei meeldi, sest et see on nagu ta on, tema sõnul, aga lähme nüüd natukene edasi siis sellise muusikaga, mis talle kindlasti meeldib seal. Palju näiteks räppi, pull, sellist räppi näiteks Eestis on, mida sina pigem ei kuulaks, kui me siin praegu juba kuulasime sellist lugu, mida sina pigem ei kuulaks. No kui võtta niimoodi läbi aegade kõik, siis väga palju on, ütleme siukest, mida ma ei kuulaks hea meelega ma kuulan huviga. Ja kas see ei tähenda, et mulle meeldivad mingid asjad ja isegi see, et kui ma saan aru, et mingi asi on nagu väga hästi tehtud või, või, või kihvtilt tehtud või, või või, või ma näen, et noh, mingeid muid nagu häid omadusi, et see ei tähenda ka, et mulle meeldima pean, meeldimine, see on nagunii isiklik asi ja, ja sageli ütlege seda välja. Seepärast kelle asi see on, mis mulle meeldib või ei meeldi, onju ma näen, et inimene pühendusega teinud, vaeva näinud ja nii edasi, et mulle ei meeldi. Sest ma pigem olen tasa, mu käest ei küsita, ma ei hakka kuskile, lõhe, see on jama. Eestlastel on väga, lihtsalt tuli meelde, et eestlased on nagu veider komme, on selline nagu kiita midagi millegi teise arvelt, näiteks sa tegid jumala hea loom, mitte nägu, see mees. See on sul kihvt lugu, mitte nagu see eelmine lugusid seal mingisugune veider asi, et keegi pole küsinud, kui su käest, mis, miks sa räägid sellest kolmandast isikust, kes pole üldse nagu puutusi sõjaniaal? Video, mitte? Tema pole üldse siinsamas, kui keegi küsib mu käest, aga ma ei ütle. Sageli jätan ka siis, kui keegi küsib, jätan ütlemata ka, ütleme diplomaat ja ma arvan, et mul pole vaja, no inimesel ksid puhas sitt, milleks, milleks ma ütlen mingi noorel tüübile? Et eks ma vahel muidugi ütlen ka, kui mul on mingisugune olukord vastav või, või ma tunnen, et kurat midagi. Aga jah, et see ei ole tähtis, kas mulle meeldib või ei meeldi. Aga üldiselt lähedu Eestil Eestis ja üleüldiselt maailmas räppil väga hästi. Muidugi läheb, et selles mõttes väga kihvt, et et meil on ikkagi noh, nii-öelda siis noh, meil räpp-superstaaride olemas, aga Tommy Cash ja nublu ja, ja meil on artistid, kellel läheb väga hästi viis miinust ja rääkijat ja järje, korrastada end ära siin ja mina, mina olen muule veel. Isegi endast räägin siin, et selles mõttes, et läheb nagu hästi ja, ja ja see on nagu kihvt. Aga mis seal üldiselt praegusest räppis keelest arvavad? Ega ta on ju selles mõttes ikkagi erinev. Ta ja ta on muidugi erinevad aga läpiski nõnda nooržanre, selles mõttes hiphop kui selline on nagu nooržanr üldse maailmas ka, et nad on natukene 40 aasta alla 50 aasta. Ja selle aja jooksul on nagu mõtlemisviimase 50 aasta jooksul on maailmas muutunud, on tohutult noh, 50 aastat tagasi. Kurat, sõda lõppes vist tagasi on ja noh, mitte päris. Aga Vietnami sõda siis noh, viie 10 aasta jooksul tegelikult need tehnoloogilised juba nii palju muutunud, et samamoodi on tänu tehnoloogiale hiphop, muusika nagu muusikaliselt nii palju muutunud ja, ja nii edasi ja nii edasi, et, et see ei ole enam see muusika, mis aga, aga selles mõttes, et see muutus on hea, onju. Ja praegu on ka mingi järjekordne tapp nii maailmas kui ka Eestis ja ka iga etapp saab läbi, millal ta saab, kaua teda kestab, seda ei tea keegi, onju. Aga seda kõrvalt nagu huvitav jälgida nii-öelda mingi kultuuriana analüütilise pilguga, et seda on nagu kihvt, on ju, kas see jälle meeldib või ei meeldi see üldse küsimustele? Aga kuidas su enda looming muutunud on, selle, kui ma nüüd arvutan pääs siis 96, no praegu on 2021 25 aastat räppi teinud, siis kui palju su enda looming seal ajaga muutunud on? Ma ei oska öelda. No vot, mul ongi see, et ma nagu oma asja ei oska nagu üldse nagu analüüsid, et nagu teen mingeid asju, mis nagu pähe tuleb, on ju siin kukuvad sinna paberi peale nii-öelda sõnadena ja, ja siis nii-öelda rütmi sümbioosis tuleb mingi lugu. Miks ta selline on, kas ma vahel ma tean, et mingi asi on mõjutanud mind see asi või see on? Aga, aga, aga ma ei oska öelda, et paljud on mõjutanud, on, et selles mõttes, et samamoodi ma tunnen ikkagi, et tehniliselt ma ei ole nagu üldse naine on samasugune, kuidagi kokutan või noh, ei ole nagu mingi või tehniliselt väga aja räppar pole 26 aastase või aastase õppinud nagu mitte midagi paremaks, ma ei tea, noh et seal nagu teiste nagu hinnata, et ma ise nagu tunnen ikka, et mul on nagu ikkagi mingit arengut veel ees ja mingisuguseid. Ma olen võib-olla nii palju, olen arenenud küpsemaks saanud, et mul on nagu mingi teemaarendused on, küpsem, on, see on nagu loomulik loogiline, et kui seda ei oleks, siis oleks väga kurb. Siis ma ilmselt ei istuksin. Aga kuidas sul selle loominguga on, et kas sa oled pigem see inimene, kes lihtsalt istub suvalisel hetkel laua taha ja sõnad lihtsalt tulevad või sa pead ikkagi mõtlema konkreetse teema peale ootama seda mingit noh, tõesti pingutama selle nimel. Et oleksid niisama suvaliselt triinid, tulevad liimile kogu aeg seal kogu aeg, nagu mingisugused asjad tuleb, pääsevad nad üles kirjutama ja mingi hetk, kui on, siis nagu aeg mingit laulu teha on ju siis kui on vaja teha, siis sa pead selle teema väljenduse teema, mõtlemine on minu arust on kõige raskem isegi, või on see, et sa silmitseda aeg-ajalt oma riime ja siis tekib seal mingi teema ja siis on vaja otsida sobivat Piites istud maha, siis sobitada nii-öelda enne valmis kirjutatud riimid sinna teemasse ja siis teed temast nagu laulu, et selline on see protsess. Et sa ikkagi pigem käid nii-öelda märkmik või telefon käes ja paned need ikkagi kirja endale ja pigem niimoodi. Ja lõpuks siis ma saan aru, et koorub ja koorub. No näiteks ütleme niimoodi, et keegi taha ütlevad, kuule näe, mul üks äge lugu, mingi fritsu ring või noh, ütleme mingi salm, onju, ja siis ma mõtlesin mis ajaks vaja on. Selleks ajaks mingi istun maha, mõtlen natukene siis otsib mingeid riime ja siis taaskasutanud mingeid vanur imest uusi juurde, et ma ei ole nii, et võtan ainult kapist niimoodi. Et ikkagi noh, sealt saad, saab mingi algajat, mingi, võib-olla võtan ühe, ühe riimi sealt siis kuskilt peab alustama, see on nagu head, võtad mingi aps asja valmis ja siis sealt hakkad aretama. Siis hakkame ise mingi hetk jooksma, siis parator. Kui nüüd esinemistest rääkida, sa oled vist öelnud, et see publikuarv otseselt ei ole oluline, et pigem on see, mis need inimesed arvavad seal nende pilgud ütlevad. No ja selles mõttes publikuarv, et kui ma, ma ei saa öelda, et mulle meeldib esineda laulu kui lauluväljaku kaarealune rahvast täis, et see on nagu see on. Tahad siit rohkem ei ole midagi, on ju. Et kui sa käid ikka ööklubides esinemas, ööklubid mingites kohtades mahutavadki seal mingi 100 või 200 inimest ja kus on puupüsti täis kõik möllavad, et mis, mis, mis siis on, nagu see selle vastu saab olla või mulle meeldib, kui rahvas on, nagu tähendab see ruum, kus ma nagu esinenud ikkagi nagu täis, et see, kui sa lähed nagu esimene seal kolm inimest on sisenenud halvasti. Õnneks vist selliseid asju mingi terve 26 aasta jooksul on vist ühe korra juhtunud. Oligi mingi neli minu sõpress. Ja naljakas, aga sellest esimene video kuskil, ma arvan, et lihtsalt tehti Kaarel Kose tegija hypabki pea, mis geiklubiealisel. Vana geiklubisid vineeri juures, see lõpetas kehi klubina eksisteerida, inimesi oli nii-öelda tavaline Lubi Scarbozalantidee mingi hipopidusid, tegi, tunnustas reklaamimata, pidu on, siis mina oleksin neljas õpper, sinna esinesid minaga, kuuldi metsakutsu ja siis oli disteni sõpra, vist kaks inimest oli veel. CTA pidu ja seal on vist ainuke selline on. Aga noh, selles mõttes, et meil oli tore. Aga praegu meenub, et vist oli mingisugune lauluväljaku kontsert vist kus sul õnnestus lausa niimoodi minna esinema, et ka oli väga palju rahvast. Aga hommikul veel lugu ei olnud. Ja sellise mingi Rujaleidja asi, et esimene mingi Ruja mälestuskontsert midagi seal ikka väga-väga-väga ammu ma pakun ka mingi kaardi 20 aastat tagasi või ma ei tea väga. Ma ei kujuta ette, mis tunne niimoodi venna lavale. Ma ei tea, jälle sihukene, hea saab, saab, saab, et siis mul oligi niimoodi, et kredical pidisest pidi tegema ja siis ta õhtul telefon vastu. No ma kuskilt peolisi hommikut prõmmimine ukse taga, siis ta tuli lahti, tegi silma lahtisest tegemi hiire mingi piiri valmis ja siis ma nagu läksin, käsi värises paberi peal, lugesin oma räppima. Mäletan. Yoko Alender ütles, et kõige halvem asi sellel kontserdil ma olin mingi noorvõtmisest, mis mõttes? See tõesti kõlab niimoodi päris karmilt. Veel üks teema, mille me jõuame veel ära puudutada, on sinu reisimiseks, Sa oled siin ju reisisaadet teinud ja oled ka ETV-s teinud reisisaadet, kus Jakob Rosina jõuad Tšetõrkiniga. Kuidas see reisimise pisik siis sinu juurde tulnud, seal vist religiooni fänn ka vä? Ja kust see sinu juurde aga niimoodi sattunud? Ma ei tea, et kuidagi eluaeg-ajalt nagu huvi pakkunud, mis on religioon, kui selline on, et miks inimesed võiks inimesed, osad inimesed usuvad nii osadunu, hõõruvad naa ja ja siis seda on huvitav nagu jälgida, et mingisugune seal nagu muusikat, muusika paneb mingisugused suured suured rahvad ühte asja tegema, hüppame üles-alla või laulma üht ja sama laula või kõigutama käsi vasakule, paremale. Et see on niisugune suur võim ja, ja niisugune ja samamoodi nagu religioon ning asi paneb mingisugune dogma, paneb inimesi, ma ei tea, ühes suunas käpuli käima ja ühte suunda palvetama ja ühte asja tegema, et et mõnes mõttes on see kihvt, mõnes mõttes on see jabur, aga noh, kokkuvõttes me lihtsalt võib sellelegi halvasti öelda, et see on ikkagi puhas nagu kultuuriline taust, kuidas inimesed religiooni enda jaoks nagu tõlgendavad, kui me räägime sellisest kunagi väga-väga, ei taha sellest rääkida, sest religioonist rääkimine on väga selline raske asi, tavaliselt inimeste tekivad väga kiiresti vaidlused, et siis ma olen enda jaoks võtnud seal, ma räägin religioonist, inimeste ja ainult nendele, kes on nagu võimelised sellest rääkima. Nii samana trikid Jerva isegi ma ilmselt ei hakkaks kunagi rääkima religioonist, kuigi tal on väga naljakad asjad, aga siis mul on väga palju asju vastu öelda, aga, aga ma ei tee seda mitte kunagi. Religioonist rääkimine ongi väga raske asi, aga mul on jah kuidagi eluaeg meeldinud ja ja ma loen või selle kohta väga palju tan kurssi viia. Kogun religioosseid taieseid erinevatest usunditest, kui suurtest religioonidest peab olema koha pealt toodud õigest kohast ja see on nagu huvitav abi. Jah, ma ei teagi, miks. Kuidagi niimoodi, et reisile minnes alati uurid selle konkreetsem ja vä? Jah, jah, jah, jah, ja et kas kasvõi see, et näiteks, et kui, et kas tegemist on oma kirikuga näiteks noh, et me teame, täna Armeenias on oma kirik, Poolas on oma katoliku. Vaata, kui sa võtad need katoliiklased, noh näiteks Poolas on oma katoliiklus, seal on oma kartuli, seal on oma kirik on ju Armeenias on ju. Või võlla ja kuni väikeste usunditeni ja sihukeste võib-olla siis müütideni välja, et mulle just meeldib nagu teadlased, et mis need inimesed ajavad seal. Nii et korralik, selline rahva teadma õppimine. Ja, aga see on niisugune hobi, et ma nagu väga ujuma tohutult mingeid teadme või noh, ütleme siis, teadus teadusasju kirja ei pane, onju, aga noh, loen ja huvitumist kihvt. No enda enda hobi puhtalt. Meil on siia saatesse veel jäänud üks lugu mängida, see on üks tore lugu, see on salajane pahe kiltibleser. Ja mina kuulasin seda siin ennist ja tõesti tore selline. Ta läks, junior kaldera ja siit Sofjell inspektor, käändbaitis, fiiling. Miks siis elu? Ma ei tea Ja mulle meeldib see laul, mille ma mõtlen, et ma olen või ei ole väga suur tantsumuusikafänne, aga mingi mingisugused loodikaga meeldivad ja millegipärast see lugu ei meeldinud. Küsisid seda, mõtlesin siis, et mul on mingisugused lood, ei tulnud ühtegi meelde, siis tuli see lugu meelde ja ma ei tea, miks ma seda lugu meeldib. See ei erine kuidagi Soffelist, bakter on väga ilus naisterahvas, aga noh, see nagu ei päästa väga paljude lugude puhul, mis ta laulab. Meilegi res lugu meeldib ja ma ei tea viks. Aga on seda juhtunud siis, et paned üksinda mängima lihtsalt. Ma ükskord panin jah. Ja siis panin, nimetame lastega kodus last, tahate head lugu või tütrega oli siis tütar on ikkagi juba 10 aastane, aga noh, kes on ikkagi Billie Eilishi ja ja selle, mis Wanda Harris Talsi sellise koolkonna, et mõtlesin, et ma lasen seda sihukest noh, muidu vahel tasandil ainult medalit või mingit räppi, mingit siukest, mingit eksperimentaalsamat asja siis talle meeldib, mõnes mõttes okei, ma panen sulle ühe kaasaegse kergemini seeditav lauast, oli. Mis see on? Aga väävel siis silu salajane pahe koja kindlasti. Ja mul on, eks, eks. Neid on veel, eks, neid on veel, mida ma kuulan, aga mulle meeldib mulle veel. Ma ei tea, kas see on põl, miks? Ma ei tea. Kui selline sai siis seekordne saade röster siia saate lõppu jääbki käenfaitis feeling kõlava ja meil oli külas Henry Kõrvits, mina olin Brent pere ja suur tänu sulle, Henri, muidugi mõnusat siis aasta jätku ja häid riime, aitäh.