Tere ja imelist päeva hea ja kallis raadio kahe kuulaja. Alustame rännusaadet, reispass, mina olen imatused, tõrkin ning ütlen ausalt, et ma ei tahaks praegu olla mitte kusagil mujal, kui just siin. Mõtlen nii Eesti metsade veebruarikuud kui see ka sedasama raadio kahes stuudiot mille aknast avaneb imeline valge vaade. Ja olen sulle tänulik selle tunni eest, kui sa oled otsustanud selle meile pühendada selleks et meie omakorda saaksime sind mõttes viia kodust kaugele. Seekord siis hakatuseks Tšiili pealinna Santiagosse mis muidu ei ole aastaringselt üldsegi mitte ringi troopiline paradiis, kuid kus just praegu on südasuvi. Ning kui reisilugudega muidu, nii et need ei pidanud ju aset leidma tingimata eile. Minu magama jäämise raamat on praegu jamsed, venimor, kupperi, hirvekütt, mis on kirja pandud 150 aastat tagasi ja jutustab indiaanlase lugusid, mis toimusid 250 aastat tagasi. Siis minu tänane külaline tuli Tšiili suvest Eesti talve just nüüdsama, täpselt nii värskelt, et ainult Seva karantiini puhver ongi Santiago ja tänase päeva vahel aitäh, et leidsid nina õue, pista see esimese asjana aeg astuda sisse Reisklassi, stuudiosse ja pirne. Niido Marge Taivere. Tere, issand, kui ilus sissejuhatus, no tänan väga. Tõepoolest just tegin kõik kohustuslikud garantiinid ja proovid ära, et siin turvaliselt sinuga koos see tund aega veeta. Ja tants Kraasias, tegelikult läheme me ikkagi praegu veidi ajas tagasi ja hakkame kohe rääkima Tšiili rahva kaotustest 2019. aastal. Ning sellega seoses palungi sul lihtsalt kirjeldada ühte episoodi, millest sa ennast leidsid ja räägi mulle lihtsalt kus sa oled, mida teevad inimesed su ümber, mida teed sina, ühesõnaga? Viimin mõttes ühte hetke. Kahe aasta taguses Santiagos. Oh, neid hetki on mitmeid ja eks kuigi aega on nagu piisavalt mööda läinud, siis see on ikkagi selline päris valus ja põnev asi, mida meenutada. Ma viin sind ühte turvalisemasse hetke, mis selle kahe-kolme päeva jooksul siis minuga juhtus. Olin just saabunud eelneval õhtul Santiagosse ja, ja olin ilusti hotellis, teadsin küll, et midagi toimub, aga no üldse ei üldse ei tahtnud sellele keskenduda, läksin lihtsalt magama. Ta oli väsinud ka. Ja see hetk, kuhu ma sind viin, on siis nüüd see järgmine hommik, kui ma enda turvalisest hotellist üles ärkasin, see asus ühes sellises rikkamas rajoonist Santiagos teadlik, valitud ja ja märkisin üles, esimene asi, mis ma tegin, oli, panin teleka tööle ja kui ma selle teleka Need viis või 10 kanalit läbi klõps seen, siis ma nägin, et mis oli tegelikult Santiagos öö jooksul kõik toimunud. Ja, ja noh, see ei olnud enam see kollane meedia, et see oli juba, see oli juba nagu selline meedium, mida võis nagu ka rohkem usaldada, et maha oli põletatud mitukümmend suurt poodi. 130-st metroojaamast oli rüüstatud, läbi pekstud, sodiks tehtud ligi sadakond, bussipargid olid ära põletatud ja, ja, ja noh, sel hetkel olid mul veel need kardinad nagu kinni. Nagu ma vaatasin seda telekat ja, ja ma tundsin, kuidas mu pulss lihtsalt läheb, läheb läheb lahti ja kuidas ma lihtsalt hakkan kartma, sest tol hetkel ma ei rääkinud sõnagi hispaania keelt. Ehk siis ma olin üksinda ülikaugel. Mulle mul tolleks hetkeks olid kõik kolleegid nagu lahkunud tagasi turvalisse Eestisse ja ma olin seal. Ja ja, ja ma ei mõistnud, mis toimub. Ma ei, ma üldse ei mõistnud, mis toimub, ma tegin siis mõtlesin, et käin Maltale teeme nüüd selle sammu ette, karnen lahti, lähme fuajeesse, vaatame, mis väljas toimub. Õnneks oli niimoodi, et ega kardina tagant midagi hirmsat ei paistnud, okei, päike paistab, mis siis ikka, lähme nüüd alla ja, ja siis tegelikult hotell ütles, tungivatel soovitus tal kuskile minna pole mõtet ja, ja noh, eks, eks me siis tegelikult tol hetkel hakkasin kohe juba mõtlema, et kuidas ma nüüd siit nagu ruttu-ruttu-ruttu minema saan. Sest et see oli lauk päev, aga esmaspäev oli teada, et kui sul on kaheksa miljonit inimest ja kõik metrood ja bussid on nagu segipekstud, et ega siis liikumine enam lihtne ei saa olema ja esmaspäeval oli mul siis lend. Ja sealt edasi, noh, mis, mis see on nagu selline psühholoogiad, mis enda mõistuses toimuma hakkab, et ainuke asi, mida ma tolleks hetkeks teadsin Tšiili kohta oli siis 73. aasta Pinocheti kookossiis ühe ööga kupatati ühele staadionile väga palju inimesi ja need põhimõtteliselt, et noh, need sealt staadionilt välja enam ei tulnud, et see oli see kultuuriline taust, mida ma tol hetkel teadsin, ega mina ei saanud aru, mis seal tänava peal siis täpselt toimub. Ja, ja noh, see päev nagu jätkus tegelikult nagu rahulikult, aga, aga noh, siiski mingi hetk tekkisid ka tänavatele tangid ka sinna heasse rajooni pisargaasi oli niikuinii terve linn, täissuitsusambad olid siin ja seal, aga aga õhus oli selline, et tiku ei julgenud tõmmata, sest et kurat teab, mis seal plahvatada võib. Kuule, kui me muidu siin saates liiga palju ajaloost räägi, et me oleme rohkem nagu siin ja praegu, aga seoses sedasama mäsuga. Peame pisut seda taust avama, räägime natukene Tšiili rahvuslikus psüühest kultuurist ajaloost ja sellest samast 73. aasta riigipöördest, kus korrigeeri mind, kui ma eksin, kukutati demokraatlikult valitud president Salvador Allende CIA kaasabil ja see viimane lause võib olla. No tegelikult on üsna ajalooline fakt, et ei ole liiga vandenõuteooriad ja siis pandi võimule Augusto Pinocheti, selline siis sõbralik USA sõbralik diktaator on just USA, ei tahtnud lihtsalt teist Kuubat või kolmandat või neljandat sügav nõukogude aega on ju oma oma oma tagahoovi, et mismoodi see või mismoodi Tšiilikad siis täna siin ja praegu mina seda maad ei, ei tunne. Tunne tunnetavad seda, seda pärandit. Noh, milles suur mäsu siis 2019 üldse nagu algas ma sain sealt nagu õigeaegselt minema, et seal paar nädalat hiljem oligi ju põhimõtteliselt ühe miljoni inimesega marss ter terves Santiagos, et et ja, ja seda toetas ju ju noh, terve rahvastik ja mis selle kõige nagu selline põhi põhi põhitees on, käime kõik võitlema, oleks nagu võrdsem ja oleks seda vaesust ja oleks haridus, oleksid pensionid ja nii edasi. Aga probleem juur on ikkagi selles, et täna Tšiilis kehtiv põhiseadus on Pinocheti aegne. Ehk siis seal on lubatud teatud asju, mis olid lubatud Pinocheti aegsel reziimi ajal. Et ja, ja seda kohati on ka nüüd siis tänasele presidendile väga pahaks pandud, et tegelikult need mässud läksid oluliselt nagu karmimaks sel hetkel, kui tulid tänavatele ja politsei siis hakkas noh, väga julmalt karistama inimesed täna ka, et kui me, kui me seal Tšiilis maid muuseumiski käisin, et kohati olid mingid asjad ikkagi lahti ka, siis väga paljudel inimestel ei olnud ühte silma ja see on tegelikult noortel inimestel meievanustel. Ja see on nagu väga-väga otsana tulemus sellest, kuidas politsei kui brutaalne politsei nagu seal kohal oli, et nad sihtisid nende kummikuulidega inimeste silmasid ja see on tänavapildis näha. Et, et see tegelikult on selline hästi hästi nagu karm reaalsus. Täna tänasest Santiagos, aga, aga jah, et kui me nüüd tagasi tuleme selle allende ja Pinocheti aegadesse, siis jah, oli kolm aastat täiesti demokraatlikult valitud president tuli binatset, võttis maha 11000 inimest, siis korist sai karistada erinevatel meetoditel oma siis sellel rahvusstaadionil, kus mõned aastad tagasi olid peetud siis maailma jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalmäng, eks, et Brasiilia Tšehhoslovakkia vahel. Aga see staadion on sellise noh, väga väga märgilise plekiga täna silikate südames ja, ja kui tänasesse päeva tuleme Sillana siis põhiseadus põhiseadus, referendum toimus sellel oktoobril 2020 ehk siis aasta aega peale seda, kui olid Päsud toimus Tšiilis referendum ja ülekaalukalt siis nüüd Sirikad ütles, tahavad uut põhiseadust. Ja nüüd siis noh, umbes aasta pooleteise pärast hääletatakse, kas see uus põhiseadus siis läheb korda või ei lähe. Põhiline teema seal põhiseadusele saab kindlasti olema erastatud vesi. Et siis Tšiili on selline, kus vesi ei ole kõigi oma vesi on suurettevõtete oma, seda saab osta, igaüks saab seda osta. Aga kui sa seda omad, siis ei lähe võib-olla inimestele, vaid see võib minna avokaado, teleavokaado, kasvatustele, ja kindlasti üks teemasid ka sellised tavalised, et maksud ja, ja pensionireformid ja inimeste õigused ja kindlasti ka nende kohalike putseda, keda on siis Tšiilis ligi miljon. Ehk siis kohalikud põlisrahvad indiaanlased. Et nende, nende õigused on ka kindlasti üks põhilisi nagu teemasid selle põhiseaduse raames. Kuule, räägime natukene sellisel minu jaoks väga intrigeerival teemal sinuga, nagu seda on kaubamajad ja seda on selles mõttes ülimalt äge teema, sest ühelt poolt normaalse reisija jaoks kaubamaja viimane koht, kuhu reisil tahad minna, no ma mõtlen, kui sa tahad õppida tundma kultuuri mitte siis lihtsalt odavaid shopata, on ju, et siis sa ikka lähed turule, kus veidi läppabjaniie, kus on põnev. Aga Lõuna-Ameerikas On üks nähtus, mis veidi seda paradigmat tegelikult nihestab? Jaa jaa. Kuna sina oled nokkapidi selles äris sees, siis on see suurepärane võimalus piiluda veidi sellesse maailma, mis seljakotimatkaja eest jääb varjule. Ühesõnaga räägime, räägime natukene sellest saaga Falawella fenomenist Lõuna-Ameerikas, see ei ole ainult Tšiilis on seal Peruus täpselt samamoodi, ma ei teagi, kust peale hakata, äkki peaks alustama sellest, et mis tööd sa teed ja kuidas sa üldse siili sattusid? Ja võib-olla tõesti, et tegelikult ma olen 10 aastat nüüd järjest teinud rahvusvahelisel turul nagu tööd ja see on ka mind viinud erinevatesse riikidesse, tänaseks siis kokku ligi 60. ja täna mul on selline hästi hästi hea ja põhiline tööandja nagu Cleveron. Ja, ja see ongi see ühenduslüli, et kuidas me selle saga Fale Bellaga otsapidi koos olen, aga natuke taustaks siis et Ladina-Ameerikas või siis hispaaniakeelses Ladina-Ameerikas kaks sellist hästi, noh, kõik kaks kõige suuremat ettevõtet põhimõtteliselt, mis ei ole seotud, võib-olla siis otseselt maavaradega on ongi Riita eile ettevõtted, kuidas sa siis eesti keeles kauba jaekaubandusettevõtted on siis Falabellayashenkossoud ja nende omanikud on siis absoluutselt kõige rikkamad inimesed Ladina-Ameerikas ja, ja Falabellaga siis minu kokkupuude ongi, et ega ma olen ka muidu rohkem selline seljakotirändaja. Aga sain ka, nagu, hoopis hoopis teise koha pealt avanes Tšiili mulle siis esimesena, et need olidki kaubamäed, et ma ei läinud nagu nii-öelda ägedaid vaatamisväärsusi vaatama, vaid esimestel päevadel Tšiilis mind või Santiagos, mind veeti mööda kaubamajasid ja ütleme niimoodi, et see pilt ja see kultuur, mis seal avaneb, on hoopis teine kui see, millega ma siin Eestis või siis ka Euroopas harjunud olen. Et kindlasti seal on nagu metsikult hea teenindusskulptuur ja just seal on, mis fenomen on, et, et tegelikult ju Euroopas kaubamajade kui selline kultuur pigem nagu hääbumas, et on just liikumas selliseks nagu ma ei tea, ma ei tea, HM ja Saara ja kõik sellised poed on nagu eraldi, kus on siis suurest nagu Ülemiste sarnases ostukeskuses, aga seal on nagu põhiline shopping koht ikkagi inimestel on Kaubamaja, Stockmanni tüüpi asutustes siis poodides ja saaga Falawella, et see, see ostu või soppamis kogem, smus pamis, kogemus, mis sealt nagu avaneb, sa tuled sisse sinna ja sa oled nagu mingis muinasjutumaailmas täiesti minu jaoks, et sul on omas sinu juurde tuleb kohe oma teenindaja, kes kohe nagu pöörab sulle hästi palju tähelepanu ja isegi kui sa räägid aga sama keelt, siis ta ikka üritab sind aidata Ta, ja, ja sa tunned sellist, et hästi ära poputatuna ennast nüüd muidugi on see Covidiga on see nagu natuke muutunud, et ei, ei lennata kohe võib-olla nii peale. Aga sellegipoolest, et hästi, teenindus just see, kuidas võib-olla need poed pööravad tähelepanu sellele, kuidas inimestel oleks võimalikult mõnus selles poes aega v. Aitäh ja siin on see nüüd veel Ladina-Ameerika mõistes see, kuidas ma ütlen, paradoks praegu parema sõna puudumisel, aga ka see, kust sa tuled tänavalt on ju, ma ei tea, noh selles mõttes Santiago on, on kindlasti eriti ütleme, üldpildina võrreldes näiteks võrreldes liimaga või võib ka taga, on niisugune ilmselt võib-olla natuke puhkan puhtam ja sihtimine aia natukene viisakam, noh, sõltub piirkonnast. Aga noh, ma toon siis oma oma oma kogemusest, näite, kui sa oled kuskil liima tänaval ja ja seal on mingi pirukamüüja ja võitja, keegi lükkab mingisugust puust käru, mis on mingi maid rauast, neljakandiliste ratastega 45 aastat vana ja nii edasi. Ja sealsamas kõrguv halleluuja, palavellalasel pood särab tuledes taevasse, siis lähed sinna sisse sattuda teise maailma. Ja tulebki see, eks ole. Tere, mida teile on ja loomulikult maksab teksapaar, noh, ma ei tea, meile öeldakse, riided on kallid, on ju. Niukse teksapaar maksab 150 dollarit, sama teksapaar maksab seal ma ei tea, 200 dollarit, onju ja ka samas turul tänaval istub mingi mees, kes müüb sulle kahel ja, ja seesama apelsin või mingisugune granaat, ilves maksab pul turul, noh, et selles mõttes meil, kui sa lähed Selverisse turuga, hinnad võib olla väga palju erinev, midagi erinev, midagi odavam, midagi välja. Seal on nii, et sul on või puuvili on viis korda kallim. Aga ikka sa lähed sinna. Ja mida see ütleb kultuuri kohta või mida see ütleb selle ühiskonna kohta või selle arengu kohta, kuhu ta suundub? Retooriline küsimus. Jah selles mõttes kindlasti on Peruus kogu need kontrastid suuremad, kui on Tšiilis, et seal on, Tšiilis on ikkagi üsna tugev keskklass, et see on juba sinna 60 protsendi ligi, et noh, iseasi, kuidas me defineerime keskklass, onju. Aga jah, see ostlemiskultuur on selline, mina ka nagu pigem käiks seal turu pealt seda avokaadot ostmas, aga, aga no ikka ma lähen sinna Paris Jumbo poodi ja või siis palavella toidupoodi ja saan selle selle toreda kogemuse. No see on ikka nagu meil ka. Et suuri oste tahad ikka sellises keskkonnas võib-olla rohkem teha, kus tunned ennast rohkem nagu on võtta või? Nojah, ta on sihuke saar nagu seal veel eriti sihukese pargid oma auto, s teadet sai. Et seda autot vahepeal varastate mingi umbes mingid sellised asjad, mis liimas on alati nagu noh, seal alati, sa pead nagu mõtlema selle peale. Okei, aga tead, ma tahan ikkagi nagu kompida seal selles mõttes selles nähtuses, et ma olen siin ka hiljutistest saadetes rääkinud seda, et et reisidel on väga lihtne liikuda selles alumises põhjakihis, onju, et läheb turule ja lähed kuskile slummi kakerdama ja juba mingite noh, saad nagu nende tüüpidega nagu jutule, et ja saad sellest pildist. Aga seda pilti, mismoodi elavad siis kaunide rohkeiad Tšiilis nagu seda ma tahaks sinu käest küsida, sest nagu sa ütlesid Tšiilis noh, see asi, millest ei räägita, et see, kuidas seda riiki ruulivad, siis mingisugused perekonnad, mida sa ei saa lehest teada, et räägime natuke sellest. Jah, no tegelikult võib-olla see kõige parem pilt siis nendest ütleme siis rikkamatest inimestest avaneski siis, kui meil oli eelmine aasta täpselt aasta aega tagasi käisime ju president Kaljulaidile, käisime Tšiilis, seal meil oli vastu ja, ja noh, selles mõttes minul oli seal ju siis kolme erineva ettevõtte poolt olin ma siis kutsunud endale sinna inimesed, keda noh, äripartnerid ja, ja tegelikult noh, see pilt, mis seal avanes, oli see või noh, mis ka minul kogu aeg Ladina-Ameerikas avaneb, et ma olen ainuke naine selles läbi rääkimiste laua taga. Et seal on sellised, vastas on sellised 40 50 pluss härrasmehed, kes, kes on oma oma varanduse siis suure tööga tegelikult ka teinud, aga, aga kui neile nagu külla koju minna, et noh, neid ka, kui on kutsutud nagu korduvalt siis ma ei tea, grillima või noh, kui see suhe on juba selline, et saab nagu lähedasemalt tuttavaks nendega, siis tõesti et võib-olla seal on see nagu seda selle võrra nagu erilisem ja, aga noh, lõpuks kui sa sinna koju lähed, siis nad on ikka nagu noh jah, et neil on nagu autojuht ja lastel on lapselapsehoidja ja siis võib-olla seal on veel kolmas inimene, kes neid nagu aitab, aga aga lõpuks nad on ikka inimesed ja, ja, ja grillida meeldib neil ikkagi endal, mis siis, et neil need Elavad nagu need teenijad ka seal on, aga ta tahab ikka seda, seda seda liha ise pöörata, ta tahab ise seda piiskozoveritusele teha ja ta tahab ise seda veini rääkida, kui noh, hästi uhkel toonil rääkida, et kuidas see nagu Tšiili parim veine, kuidas tema käis seal oma oma abikaasaga seiklemas selles veiniistanduses, et et lõpp lõppude lõpuks me oleme kõik inimesed ja, ja noh, ma olen hästi tänulik, et just see reis tegelikult minule avas nagu jälle mitmeid uksi. Et kui nad olid nagu täiesti ütleme, Tšiiliku detailikus vaakumis aasta aega ei ole mitte keegi käinud, et ma olin nagu mitte esimene välismaalane. Et nad ei ole nagu ärilõunate õhtusöökidel käinud aasta aega, siis mul oligi nagu põhimõtteliselt iga päev hommikust õhtuni allikaid, kas kohvitada, lõunatada õhtust süüa, et kogu aeg noh, kõik vestlused olid nagu toidulaua taga, et kui varasemalt noh, see ongi nüüd see covidi, kultuuri muudatused, kui varasemalt olid sellised kontoriistumised, siis nüüd kõik viidi nagu õue, noh, mis oli muidugi ka paljud turvalisem, eks, aga aga, aga et nagu taheti seda näidata. Ta nagu enda kultuuri veel rohkem, et kui, kui sul nii harva käib siin üldse keegi, siis nagu hoolitsetakse tema eest väga-väga hästi. Kuule, ma mõtlesin korra, enne, kui me nüüd paneme mängima esimese sinu poolt kaasa toodud laulu äkki Me oleksime pidanud ütlema, mille pärast see mäsu üldse tekkis nagu vahet, kas talli selle mingi mingi troobile. Oh, see on nagu see jäämäe kõige kõige üks helbeke viimane liivale see õli tõesti, tõlk tõesti tõesti täiesti viimane tilk, aga eks seal noh, see ühiskonnas on nagu väga palju asju. Mina, mina vaatan tegelikult ja imestan ja mina minu jaoks nagu on väga hästi, väga paljud asjad, aga nemad ise on jõle kriitilised. Sest noh, kui sa näed, et sul riigist kaevatakse välja meeletud kogused nagu tohutut maavarasid, et sul võiks olla, võiks olla maailma kõige rikkam riik, kõik inimesed võiksid olla kõige rikkamad, aga seda rikkust nagu jagub väga vähestele, siis see tekitab sellist väga-väga kibedalt kibedat meelt. Aga noh, põhiasjad, et pensionid tervishoid, kooliharidus, kõik sellised, tavalised asjad, aga hästi-hästi suur teema, kindlasti vesi. Et veeerastamine on nagu. Ja, ja sellest me õige Mul lihtsalt tuli meelde, et seal viimane triger, päästik oli tõesti see, et, et riik tõstis metroopileti hinda ja siis sellest all algas põletamine mõisate peale. Jah, noh, see tõesti, see on selline väga pealiskaudne pilt, pilk sellele, et Kellisteni Arusaadav kuule, aga siis panemegi mängima esimese loo, mille nimi on Sid, tume kihieras. Mondlaferte äkki mingi mõte sellega kaasa anda? Monlaferte on Tšiili, sellise tänapäeva muusika kindlasti üks säravamaid tähti ja ta on saanud ka mitu Grammy nominatsiooni Ladina-Ameerika grammidel siis? Jaa, ja see muusika võib olla aitaski mind sellel 2019. Oktoobril kõige rohkem edasi, et mitte midagi ei saanud aru. Kallis raadio kahe kuulaja oleme koos Marge Taivere k Tšiili pealinnas Santiagos. Ja kui me juba siin räägime poliitikast ja poliitikutest ja üldse sellistest kõrgematest või kõrgematest, aga, aga aga noh, ütleme oleme siis nendes kihtides siis Tšiili president, minu teada on seal ka mingisugused lood taga, näiteks ütleme noh mina tean seda, et Lõuna-Ameerika või üldse terve maailma üks nagu elegantsemaid lennufirmasid, mille nimi on lan, mis lendab, noh, ma tea, Peruus ka kõiki siseliine ja üldse Peruus on, nad on Kiilikatega natuke nii Kiilikad, sest nad omistavad neid kõiki. Mingitele Komi ja värke, on seesama Lann, et seal on lihtsalt on Lõuna-Ameerika kõige suurem lennufirma omanik. Jah, on on küll tõesti niimoodi, et mingisugune osalus Lannist kuulub ka Tšiili presidendile ja Tšiili president on tegelikult Forbesi rikkamate inimeste nimekirjas täitsa nägulistitud oma kolme miljardi dollari suuruse varaga ja Tšiilis on ta sellega kõigest viies. Et, et, et jah, taust siis on Sebastian Pinera taust on see, et ta seitsmekümnendatel Lõpetas Harvardis doktorikraadi majanduses tuli tagasi Tšiilis tegi krediitkaardi panga, noh, krediitkaardi ettevõte, millega ta siis teenis meeletut. P seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel, rei investeeris kogu selle raha Telekomi sinnasamma lennundustelevisiooni meediasse, Riitteilina igale poole, noh, raha oli ja kindlasti üks selliseid viimaseid asju, mis ta tegi, oli kõige populaarsema jalgpalliklubi siis osaluse omamine siis kola, et see on nagu selline Tšiilikatel hästi nagu auasi, et et kelle oma see täpselt on. Ja, ja kui sa nüüd niimoodi küsid, siis jah, et Sebastian Pinera ta on ju tegelikult nüüd on tal teine valitsemisaeg ja see hakkas kohe nagu üsna nagu karmilt pihta nendesamade rahutustega ta oli vist kõigest aasta jõudnud olla ja juba juba sellised keerulised teemad, tema populaarsus on äärmiselt madal. Kuus protsenti sellise samal ajal kui meie president, et siis teda külastas eelmine aasta ja ega see vahepeal siin oluliselt paremaks läinud, et ta on selline. Ma ei tea, kui nagu vaadata, mis ta teinud on, et need reformid ja asjad, et ega, ega need on nagu head asjad tegelikult. Ta on, aga ei kukkunud hästi välja kogu aeg, et tal on mingit või noh, et need inimesed, keda ta on võtnud nagu ministriteks, et neil on nagu noh, see on kõik nagu sa eliitklass ja nad ei oska nagu selle kohaliku talu, keda seda massi on nii palju, et farmereid ja, ja kaevureid, et nad ei oska suhestuda, nendega teevad selliseid naljakaid mingit, et repliike ja, ja internet on nagu piniera memesid täis, et, et noh, ma ei tea, lähed valgesse majja ja siis ütled, ütled Donald Trumpile kõlad vaata ameerikalik poed selle keskel onni otsiili. Ja nii ongi vaatati tüübi langi välja prinditud A4 mingi suvalise paberit seal peale ütleb, et Ameerika südames on Tšiili, noh, et selline nagu tegelikult nagu nunnu žest, onju, aga noh, Tšiilikad nagu kodus olid kõik sellised. Ai, kuidas nüüd niimoodi? Et pigem ta jah, on selline hästi kahe kahe noh, ma ei ole kohanud mitte ühtegi inimest, kellele ta meeldib, see nagu ütleb palju, aga, aga noh kuskilt see kuus protsenti peak tulema. See on hästi suur teema, samas hästi huvitav koguse Ladina-Ameerika nagu Vasa parem telg, mis minu meelest on hoopis teistsugune, kui, kui meie siin vaatame nagu oma seisukohast, vasak parem telge ja, ja Ladina-Ameerika, no ta on olnud USA selline back yard ja, ja kui sa rääkisid maavaradest, siis noh, neid riike on Ladina-Ameerikas peaaegu, nad on kõik sellised, mis võiksid oma maa sees peituva Mendelejevi tabeli tõttu olla täpselt sama rikkad nagu Šveits. Aga no ta ei ole, sellepärast et need jõud on alati väga suured, mis neid maavarasid tahavad ja seda nende inimestega. Ja, ja hoiavad siis indiaanlase käpad nendest sellest kullast nagu ikka kaugelt ja nii on olnud sajandeid. Aga, aga ühesõnaga jah, tänu teemadel on kirjutatud väga pakse raamatuid ja ja neil teemadel on huvitav arutleda, aga näiteks mina olen aru saanud nii, et et Tšiili, et nad on Ladina-Ameerika kontekstis nagu sellised, kas ma ütlen, nad on rohkem sellised kultuuriliselt ka välimuselt Euroopale lähemal kui, kui, kui liivlased. Kolumbialased, ma tea, ekvaator jäänud ja, ja ka majanduse mõttes kokkuvõttes neil läheb ikkagi vaieldamatult kõige paremini Ladina-Ameerikas, et so otseselt problem. Ja no kindlasti selles mõttes, et võib-olla see oli hästi naljakas eripära, mis mul oli nagu hästi-hästi suur üllatus, sest kui ma siis seal ma ei tea, kolmas või neljas kord Tšiilis viibisin et hiljem vist ainuke riik Ladina-Ameerikas kusele karnevale, et mis on täiesti nagu nad ei ole sellised, et kõik oskavad tantsida või või nad on, ma ei tea, ütled talle, et kell 12 saame kokku, siis ta on ikkagi kaks minutit varem kohal ja juba ootab sind on jah, et noh, ei ole väga palju, noh, ma ütleks, et eestlased hindavad rohkem kui Tšiilikat meeletult hea infrastruktuur, tuur ja kõik see noh, tegelikult see taust, mis tuleb, ongi nagu esimene maailmasõda, kus siis sinna tegelikult pages päris päris suur hulk poolakaid, sakslasi, prantslasi, et noh, väga suur juudi kogukond ja nii edasi, et see, see kahtlemata nagu on Tšiilile nagu sellise ka ärilise kultuuri nagu kaasa andnud ja seda on väga selgelt tajuda välimuselt, et nad on noh, eks meil on päris suur hulk neid indiaani indiaani nagu hõima sees, aga noh, eks niukse blonde ja siniste silmadega okei, mitte siukest rootsi blondi, aga kartulikoore, blond on seal ikkagi piisavalt. Ja jah See karneval ja vaidlesid, siis tuli meelde, et igal pool, kus mina olen Ladina-Ameerikas käinud, siis hästi paljudes kohtades on nii, et et kõik te teate, et Rio karneval on number üks, aga meil siin on number kaks suuruselt nii suuruselt kui ägeduselt pöialt, et siis need number kaks karnevale vähemalt Ladina-Ameerikas no vähemalt paarikümnes kohas. Ja ei olema eraldi pidanud seda mingiks suguseks väärtuseks, mille järgi maa valin oma sihtkohti. Aga, aga räägime siis veel nende psühho, et ma tean, nad räägivad väga kiiresti hispaania keele mõistes siis võis või ütleme, Ladina-Ameerika mõistus jälle, aga aga räägi mulle veel Santiago'st natukene siis ütleme, kui sa seal nende oma kõrgete hoidžadega ringi sõidad ja autojuhtidega, et kus te, kus te käite, milline on Santiago Santiago õhtul näiteks. Ahah, no eks praegu praeguses maailmas on ta nagu täiesti teine kui, siis, kui need neli eelnevat korda, mis ma seal viibisin küll aga noh, minu nagu huvi Santiago ja üldse kogu Ladina-Ameerika vastu ma pean väga piinlikult ütlema, tekkiski sel hetkel, kui need mässud, nagu ka see, et siis mul tekkis nagu sügavam selline ajaloo huvi, aga väga, väga selge motivatsioon keelt hakata õppima, et nüüd, kui ma käisin, siis ma ikkagi sain iseseisvalt keeleliselt hakkama, aga jah, sul on täiesti õigus, nad on hästi, räägivad jõle kiiresti on täiesti enda mängid, et sõnad, millest keegi teine Ladina-Ameerikas nagu väga aru ei saa, santi aga ise on väga selgelt ära jaotatud piirkondadeks rikaste-vaeste piirkondadeks ja, aga rikastab piirkond on seal, see ei ole niimoodi, et mingi üks väike mingi nurgakese on ikkagi nagu pool linna, kes kus on nagu selline, noh mina olen seal käinud hommikul kell viis jooksmas öösel kell 12 jooksmas lihtsalt nagu parki läinud, et ma olen seal ennast alati väga turvaliselt tundnud. Mäsu ajast ma ei räägi, aga, aga sellegipoolest ja, ja sellist nagu mingit turvateemant seal nagu ei ole olnud, aga aga Einanud Santiago inimestele kindlasti meeldib pidutseda ja eks need on ikka sellest diskod ja väga-väga palju käiakse väljas söömas. Nüüd oli seda nagu eriti näha Covidi ajal, et kõik olid oma restorani terrassid kaks korda suuremaks teinud ja, ja see oli kõik hästi selline. Elu käis, onju, aga nii kui kell üheksa, 45 kukkus, nii olid kõik restoranid tühjad ja kella 10-ks kõik kodus kodus ja kella kuueni, siis kestis komandanditund. Keegi liikuda ei tohtinud. Kuna nüüd on äkki aeg minna natukene linnast välja, et jätame, siis nüüd on inimesed korraks ja läheme kohta, mis on maailma kõige kuivem koht vist minu teada üldse ja see on Atacama kõrb. Ja ma ei tea, läheme siis liinil, siis. No hiljem ja selles mõttes ta on 80 kilomeetrit pikk, et ega autoga väga kaugele ei jõua, et tuleb ikka lennata. Ja, ja siinkohal oli ka, et lendasin paar tundi, otsisin auto ja sõitsime, sõitsime päris päris pikalt, päris suur olise kõrbet sinna shampeedrosse jõud, aga noh, see pilt on selline, et sa oled kaks tundi ainult mingi kõrbe, ainult mingit, no mitte ühtegi taime ei ole ja, ja siis sa läbid veel sellel surma, kes väli on seal surmaorg siis seal on marsiorg ja siis Kuu org ja noh, kõik need erinevad orud, mis on tegelikult lihtsalt nagu Atacama väiksed nagu jupikese. Ja, ja mingi hetk sa, sa sõidad, sõidad, sõidad, sa tunned, et sa nagu tõused järjest ja nagu kõrguse mõttes ja mingi hetk avaneb sulle lihtsalt nagu mingi roheline oaas kaugel taamal, sa näed, et lihtsalt nii palju puid ja nii palju sellist nagu värskust ja silm on juba nagu juba nagu tolmust puhtalt on juba nagu väsinud ja siis see värskus on seal nagunii teretulnud ja oodatud ja siis oled juba nagu hästi lähedased saab sinna, saab sinna puude vahele juba. Ja ja San Pedro on täiesti tõeliselt imeline linn, nüüd Viira viiruse pärast olid seal küll kõik need suured suured turismiatraktsioonid olid justkui kinni, aga kohalikud ütlesid, et ah, et Pinjeran, jobu ja ta võib küll öelda, et need on kinni, aga me ikka lähme on ja, ja eks need kohalikud giidid siis ikkagi vedasid. Vedasid inimesi sihukestesse, võib-olla number üks kahte ei vedanud, aga kolme-nelja nagu ikka vedasid, et. No seal on erinevad, noh Tšiilis on ju nii, et kõik keisrid on erastatud, kõik vulkaanid on erastatud, kõik pargid on erastatud. Ütleme, et kõik seesama surmaorg ja, ja see marsiorgia ja vallade Luuna on siis kuu, Arg kõik erastatud ei ole nagu riigi omad ja noh, Atacama seni veel nagu eriti selles mõttes teravaid sõnu tohutud maavarad liitiumi ja seal on nagu vaske ja seal on rauda ja seal on kõike ja need kaevandused absoluutselt ei tahaks, et seal mingit turism areneks, et see on täiesti nagu jabur, sest et noh, siis tuleb mingi turist teeb oma Instagrami pilte ja ütleb, et aga näed, et inimestel mingi noh, seal on ju sellest kaevandamisest. Kui sa eemale nagu sõidad, seda platood nagu vaatad, siis kaevandusest on hästi suured nagu tolmupilved üleval. Et see noh, muidu oleks kõik hästi nagu Glieskaaess. Et tegelikult ka öeldakse, et natuke oma kõrbes on vist ainult neli või viis pilvist päeva, aga noh, me saime kohe nagu ühe ja kaks saime nagu kirja. Et noh, see oli nagu ebatavaline nende mõttes, et seal on ju ka kõige rohkem satelliite tähti, täht, teleskoop, jah, teleskooptähti vaadata, kõik suuremad on nagu seal Ghanas, et et see oli hästi, noh muidugi sinna ei saanud jälle aineagana sõitsid hommikul kell viis rattaga keset kõrbe ja vaatasid tähti, on midagi häda? See oli hästi-hästi vahva kogemus. Sama näide jälle, millest me ennem rääkisime jah, et mismoodi see parem-vasak telg ja nii edasi, et, et see mägi on tõenäoliselt erastatud mitte nüüd mingi paarikümne ta tagant, vaid võib-olla mingisugune 300 200 aastat tagasi, kui seal valitsesid hoopis teised jõud ja siis ongi nii, kui need vaesed putšad ütlevad, et kuulge, et see on nagu veits meie mägi ka nagu siis siis öeldakse meile, et kuule, mees loe pabereid, siin on 300 aastat tagasi juba öeldud, et ei ole. Võtta kummikuul silmaga. Ja no see putšedega konflikt, küll nad seal põhjas Atacama juures neid on nagu vähema seal on teised hõimud, aga mul on just pigem nagu Santiago'st siis lõuna pool ja seal põhine konflikt, et see piirkond, kus siis on maad hästi metsarikas, et seal on nagu hopp ja, ja mis tehakse, on see, et mets on erastatud. Seda metsa lõigatakse maha. Ma muidugi ei taha, et seda metsa maha lõigatakse ja, ja rünnatakse siis neid, et kaks-kolm põlvkonda juba siin Tšiilis nagu elanud ja tööd teinud põllumehi, kes siis nagu noh, ma ei tea, kas Šveitsi päritolu või saksa päritolu on seal juba noh, sadamast Ta olnud on ju nii, et nüüd see noh, ütleme, et, et Pinocheti ajal oli kõik väga rahulik, keegi ei hakanud torkima, sest teate Noh seal on kumminuia Jah, et ei ole nagu mõtet, et noh, seal oli nagu enamatele jäänud ainult kumminuia, et nüüd on sellised leevenud vahendidega. Aga jah, nüüd on kindlasti see konflikt on nagu noh, terav, väga terav seal ühiskonnas. Kui me võtame veel väikese mõttepausi, paneme mütsi Atacama juurde, siis ühe sellise mõnusa indiaani tiksu väikse hõljumise. Selle loo nimi on altuuras jah, kõrgused ja inti Illimaanial esitaja. Tahad sa sellega ka mingisuguse mõtte häälda? Noh, see oli täpselt selline lugu, et mu kaasreisija võttis päevaks, et ronida siis ühe vulkaani otsa 5600 meetri kõrguse ja mina otsustasin, et mina nagunii kõva mutt ei ole, et lähen ja sõidan lihtsalt ringi. Ja see lugu siis see lugu esitaja saatis mind tervel sellel päeval, kui ma siis seal kõrgustes iseseiklesin ja mingi hetk 5000 meetri peal otsustasin, nüüd ma pargin auto ära ja lähen jalutan ja siis umbes 200 meetrit hiljem, kui ma samal ajal, kui ma hoogsalt kõndisin ja virsikuid sõin, sain aru, et et ma ei ole nagunii madalal ja et ma peaks nagu maha istuma, hingama väheke ja, ja tulin tagasi auto juurde ja teenistus ja nii edasi kuulas kuulata seda lugu. Kallis raadio kahe kuulaja meie mõtteline õhulaev stiilis. Tšiilis hakkab vaikselt maanduma koos Marge Tai verega. Lõpetuseks mõtlesime, et kui jõuame, siis räägime ka sellest, mismoodi praegu saab minna Tšiilisse sealt tagasi ja mismoodi seal kohapeal on olla ja mismoodi mõned mehed on siis lennukis, kaatori, kostüümides ja nii edasi. Et see on, see on selles mõttes huvitav. Eelkõige seetõttu, et seal on võimalik onju, aga enne seda tegelikult räägime natuke olulisemast asjast, mis Ladina-Ameerika puhul me leppisime selle laulu ajal kokku, et see on meil mõlemal südamelähedane ja see on toit. Et. Ei teagi, millest alustada. Ütle sina, millest me alustame. Kaad Tšiili numeroona on kindlasti Tšiili vein ja see selleta ei saa nagu mitte kuidagi ei üle ega ümber. Teine numerous. Numerous on kindlasti nende liha ja kolm kaadad ja, ja iga ennast lugupidav Tšiilikas on kindlasti alati valmis nagu kaklema, igav Ok aga öelda, et neil on kõige parem Biska. Ma arvan, et me sinuga ka selle üle debateerida. Ja absoluutselt absoluutselt. Ja, ja tegelikult sviidse oli mul, ma ütlen, et ma nüüd Poolast, et ei pea vokaadasidega toorest kala sööma, et ma sain ikkagi nagu isu täis, et see oli lihtsalt nii-nii, maitsev ja hõrk ja hea seal kohapeal, et. Aga kas nad panevad avokaadot vitsa, siis ei, ei pane käia käibe lihtsalt täitsa. Ja see Witcher siis toores kala laimimarinaadis jalt on Ecuadori Kolumbia, Panama ja Peruu ja Tšiili, jah, selles ütleme siis sellel teljel, jah, enam-vähem on ta selline, kus ta on igal pool oma igal pool loomulikult kõige parem. Ja, ja, ja noh, ma ei tea, see on selline, see on see, mille pärast mina olen, olen täielikus sõltuvuses sellest ja nii nagu musta leiba, kui jõutakse Eestisse tagasi, siis pirukas või noh, mul on ka nimi sinna esimene asi, mida ma söön, mille poolest erineb või kiida, räägi mulle natukene Tšiilis Richest. Okei, ma kõigepealt räägin enda, kõige kõige kõige paremast seitsmest, mida ma siis elus olen saanud, et see oli üks varahommik Docopilla linnas, mis on kohe ookeani ääres Põhja-Tšiilis ja seal kalaturult sain sellise ühe euro eest mingi potsik, millest meil väga skeptiline, mis asi see on või noh, et näeb välja juba selline seisa ajal ja kuule nii, kui ma selle esimese ampsu suhu pistsin sealsamas nagu ookeani kaldal tulid nagu noh, peale selle sinimägedes tõesti nagu nii värske ja hõrk ja see kala ja mollusk oli seal võib-olla pool tundi tagasi veel elus sest tulid nagu merest välja hülged, kes meiega covidit ihne printsessi moment, et no see oli lihtsalt nii vapustav ja ja noh, terve päev jätkus aga täiesti fenomenaalselt, et et kindlasti üks meeldejäävamaid hetki sellest tervest linna tervest reisist ja see lõppes, selle eis algas päev algas selleks, et kell üks öösel oli maavärin selline viiepallina. Muidu nagu sinikad on väga rahulikud, viie-kuue pallisid, nad üldiselt ei pööra sellele väga tähelepanu, Ki, aga noh, kuna ma olin ookeani ääres, siis ma ikkagi natukene pelgasin, et just seda tsunamiohtu seal, aga, aga õnneks ei tulnud midagi. Ja mis eripära, ega tegelikult siisikad ütlevad ka, et kõige lollikindlam koht, kuhu sööma minna, Peruu restoran, onju, et ega nad ka selles mõttes nagu ei, ei, ei kuidagi ei salga seda, et, et Peruu Ta on tõesti maailma parim ka nende jaoks. Aga võib-olla selline teine seik toiduga seoses, et kui Eestis on jõuluajal selline jõulupraad, siis minu see selle aasta jõulud olid ainult nende empanaadade ehk siis see on selline pirukas, põhimõtteliselt erineva täidisega pirukas, aga noh, nad teevad seda täiesti nagu. Noh, seal on, seal on nii palju hoolt ja armastust ja kõike paremat sisse pandud, et nädal aega sõime, neid ei olnud midagi häda. Kõige rohkem selline lugu, et seal on nagu täidises rohkem rõhku, kui, kui selles saia, saia, saia saan pigem õhuke ja see täidis on siis pigem nagu ja see ei pea olema tingimata nagu mingi liha olla midagi muud manti ja mis on hästi, nagu siis Argentiinas. Väga populaarsed ja, ja, ja see oli, see oli nagu väga-väga mõnus ja noh, Tšiili vein on nagu minu selline absoluutne lemmik nüüd et või ei ole niisugune veiniekspert, aga nad on ikka väga-väga uhked enda enda veini üle, see on kindlasti, mida Peruus nagunii headele Ja. Kuna mul on väga hea meel, et sa mulle kirjutasid. Ja me pidimegi rääkima siinkohal, et ma raputan endale tuhka pähe, et ma, et ma liiga harva saates ütlen, et ma tahan tegelikult tegelikult kogu aeg lugude otsingul. Ja kallis kuulaja, kui sa tead kedagi, kes võiks tulla siia stuudiosse oma rännakust jutustama, siis ma ootan kogu aeg sinna sõnumeid, vihjeid, teateid ja ja olen tänulik iga kirja vihjest, kirjutage mulle meiliaadressile Ivo hat, Amazonas poee mis me lõpulooks mängime. Lõpulooks valisin sellise hästi rahvusliku ja Tšiilikatele kindlasti äärmiselt südamelähedase loo Viktor Haralt. Tema kohta on praegu ka Netflixist dokumentaal täitsa jooksmas. See on siis üks autoritest, kes kes julges, julges seitsmekümnendatel arvamust avaldada erinevate režiimide kohta, millest me siin varasemalt täna juba rääkinud oleme ja tema oli ka üks nendest inimestest, kes sealt staadionilt sellel saatuslikul ööl enam välja ei tulnud ja, ja ja ma arvan, et dokumentaal kindlasti avab. Kellel nüüd huvi tekkis, siis kindlasti soovitan seda vaadata. Aitäh veelkord, Marge, aitäh sulle selle mitmekihilise mitmekihilise rännaku stiilis. Ma tuletan meelde, et kõik reispassirännakud on soovi korral kallis kuulaja, sinu kaaslaseks nii paksus lumes, keset krõbedat pakast kui ka näiteks pikemal sõidul lumega kaetud niitude vahel. Või siis rekka tagumikust Tartu maanteel kuvavad oma nutitelefoni podcasti programmi külasele Marge Taivere. Mina olen Ivatsiaterkin, saadan reispass, värske vabanen raadio kaks. Aasta loego ja kauni kohtumiseni järgmisel pühapäeval. Joey. Loone tsoone. Poon. Luga. Ja. Taandr. No teed ja oinad. Läeloone Soone eks, lady ja. Pläma. Riveer. Et selle looga tegelikult oligi veel see, et kui nüüd Santiagos käisin, siis linnatänavatel tinistati seda, seda üsna tihti ja inimesed siis seisid, seisid, kuulasid, pisarad voolasid ja, ja see laulan ju revolutsioonist ja vaba soovist elada vabana ja, ja see on kindlasti üks asi, mis, mis meid, Tšiilikaid võib olla väga-väga, ühendab, et meil on väga sarnased. Noh, iseenesest see video, mis sa mulle saatsid, Youtube'ist oli ka nagu ta oli nagu laulev revolutsioon, aga selle vahega, et kõigil olid kitarrid käes, veel öeldi, et sul on nagu mingisugune sajad inimesed ja kõigile kitarri kael püsti ja ja siis, ja siis kõik mängivad seda lugu. Selline tegelikult testime samal ajal, et et fantastiline. Kuule, aga siin me oleme juba lihtsalt noh ei ole tegelikult isegi Siis aga, aga kes meie saadet järele kuulab, siis, siis võib-olla jõudsite siiamaani hetke ka, aitäh teile veel kord ja kauni kohtumiseni.